lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-2395/5

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 22.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-2395/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
22.12.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
945
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits, Tanel Saar 22. detsember 2020, Tartu 3-20-2395 X kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus Politsei- ja Piirivalveameti

25.novembri 2020. a lahkumisettekirjutuse nr 1052236751 sundtäitmise keelamiseks Tartu Halduskohtu 2. detsembri 2020. a määrus Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/taotluse esitaja – X Volitatud esindaja – Reimo Mets Vastustaja/määruskaebuse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet (PPA)

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. detsembri 2020. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ls 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.25. novembril 2020 kontrollisid PPA Lõuna prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse ametnikud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 255 km kõrval asuvas päikesepaneelide pargis töötavate välismaalaste Eestis viibimise ja töötamise aluseid. Kontrollkäigu raames tuvastas PPA, et Ukraina kodanikust kaebaja saabus Poola Vabariigi kaudu Schengeni territooriumile 26. augustil 2020 UKR kodaniku biomeetrilise passi nr FV373194 alusel viisavabalt, omades viisavabadust 90 päeva 180-päevase arvestusperioodi jooksul. 7. septembril 2020 saabus kaebaja Poola Vabariigist Eesti Vabariiki töötamise eesmärgil ja viibib alates 24. novembrist 2020 Schengenis, s.h Eestis ilma seadusliku aluseta, s.o kaks kalendripäeva. PPA tuvastas, et isiku Eestis töötamine ei olnud PPAs nõuetekohaselt registreeritud.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.PPA tegi 25. novembril 2020 ettekirjutuse nr 1052236751 kaebaja Eesti Vabariigist lahkumiseks. PPA leidis, et kaebaja viibis Eesti Vabariigis ilma seadusliku aluseta, rikkudes

sellega väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1 sätteid ning tema suhtes ei ole tuvastatud VSS § 9 lg-s 1 loetletud asjaolusid. Juhindudes VSS § 7 lg-st 1, § 72 lg-st 11, § 72 lg-st 4, § 73 lg-st 1 ja § 11 lg-st 1 otsustas PPA teha kaebajale ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 2. detsembril 2020. Ettekirjutus kuulus sundtäitmisele alates 3. detsembrist 2020, pärast nimetatud tähtaja saabumist saadetakse lahkumisettekirjutust mitte täitnud välismaalane välja vastavalt VSS § 14 lg-le 1 ja § 15 lg-le 1. PPA leidis, et kaebaja suhtes on põhjendatud kohaldada sissesõidukeeldu Schengeni alale kuueks kuuks vastavalt VSS § 74 lg-le 3.

3.Kaebaja esitas 1. detsembril 2020 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada PPA 25. novembri 2020. a ettekirjutuse nr 1052236751 sunniviisiline täitmine ehk keelata enda väljasaatmine ning tagada kaebajale Eestis viibimise õigus kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni samas haldusasjas.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 2. detsembri 2020. a määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas PPA 25. novembri 2020. a lahkumisettekirjutuse nr 1052236751 sunniviisilise täitmise 30 päevaks. Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus oli HKMS § 249 lg 5 kohaselt lubatav. Halduskohus möönis kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ning asja kiireloomulisusest tulenevat vajadust lahendada taotlus viivitamatult. Halduskohus kohaldas esialgset õiguskaitset 30 päevaks ilma täiendavaid põhjendusi lisamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.PPA esitas 18. detsembril 2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse. PPA palub tühistada Tartu Halduskohtu 2. detsembri 2020. a määruse resolutsiooni punkt 1 ja teha uus määrus, millega jätta kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
6.PPA on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei tooks kaebaja jaoks kaasa raskeid ja kõrvaldamatuid tagajärgi. Kaebajal puudub ülekaalukas vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mille tulemusel ta saaks Eestisse jääda kohtuvaidluse ajaks. Esialgse õiguskaitse vajaduse põhistamisel ei ole asjasse puutuv mitte vaidlustatava haldusakti või toimingu õigusvastasus, vaid kohtuotsuse täitmise võimatus või raskendatus või ebamõistlike piirangute saabumise oht ning seda ei ole kaebaja põhjendanud ning PPA hinnangul seda ka ei esine. Kaebajal esineb vajadus taotleda endale seaduslik alus viibimiseks, kui ta soovib Eestis töötada ning selle realiseerimiseks on ainus võimalus teha seda väljaspool Eestit. Seadusest tulenevalt ei ole võimalik ebaseaduslikult Eestis viibides taotleda Eestis viibimisaja pikendamist. Kaebajale koostatud lahkumisettekirjutus ei anna talle seaduslikku alust riigis viibimiseks kuni vabatahtliku täitmistähtaja lõpuni, vaid võimaluse oma lahkumine ise korraldada. Ühtlasi leiab PPA, et kaebusel puuduvad suured eduväljavaated. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 2. detsembri 2020. a määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks.
8.HKMS § 252 lg 4 sätestab, et kuni 30-päevaseks tähtajaks võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. Sellise määruse võib vormistada pealdisena esialgse õiguskaitse taotlusel või kohtuniku poolt digitaalallkirjastatud taotluse resolutsioonis. Kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani. Ringkonnakohus märgib, et 30 päevaks tehtud määruse vaidlustamisena tuleb käsitada nii halduskohtule taotluse esitamist esialgse õiguskaitse tühistamiseks kui ka määruse

peale määruskaebuse esitamist. Sellisel juhul tuleb halduskohtul esialgse õiguskaitse taotlus uuesti, seekord sisuliselt lahendada, analüüsides ka vastustaja vastuväiteid. Esialgse õiguskaitse abinõu kehtivuse pikenemise vältimiseks piisab seega halduskohtule määruse tühistamise taotluse esitamisest.

9.Halduskohus keelas 2. detsembri 2020. a määrusega PPA 25. novembri 2020. a lahkumisettekirjutuse nr 1052236751 sunniviisilise täitmise 30 päevaks.
10.Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 252 lg 4 alusel tehtud määruse kontrollimisel saab ringkonnakohus hinnata üksnes seda, kas ajutise õiguskaitse kohaldamist on alust pidada määruse tegemise ajal põhjendamatuks. Ringkonnakohtu hinnangul oli praegusel juhul nn kiireloomuline esialgse õiguskaitse rakendamine halduskohtu poolt õigustatud. Ringkonnakohus ei hinda seda, kas esialgse õiguskaitse rakendamine on põhjendatud ka pikemaks ajaks kui 30 päeva, sest see väljub praeguse määruskaebemenetluse piiridest. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtul tuleb enne 30-päevase nn ajutise õiguskaitse lõppemist esialgse õiguskaitse taotlus lahendada sisuliselt, analüüsides ka vastustaja esitatud vastuväiteid. Halduskohus peab tegema seega põhjendustega määruse, kusjuures halduskohus võib jõuda põhjendustega määruses ka põhjendusteta määruses tehtud otsustusest vastupidisele tulemusele.
11.Ringkonnakohus märgib lisaks, et halduskohus oleks pidanud selguse huvides määruses selgitama, et esialgse õiguskaitse abinõu üle 30 päeva pikenemise vältimiseks ei pea vastustaja tingimata esitama määruskaebust ringkonnakohtule, vaid piisab ka halduskohtule vastuväidete esitamisest.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus PPA määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 2. detsembri 2020. a määruse resolutsiooni punkti 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja