Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25.11.2020. a lahkumisettekirjutuse nr 1052236751 tühistamiseks, alternatiivselt ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotlus lahkumisettekirjutuse sundtäitmise keelamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Jätta kaebus läbi vaatamata.
2.Tagastada tasutud riigilõiv summas 15 eurot Law Office Mets & Co OÜ kontole nr EE.
3.Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi ja pangakonto number tähemärgiga. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte Y ja vastustaja volitatud esindajale.
Tartu Halduskohtu menetluses on Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 25.11.2020. a lahkumisettekirjutuse nr 1052236751 tühistamiseks, alternatiivselt ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks.
2.PPA esitas 22.12.2020. a vastuse kaebusele ning taotluse 02.12.2020. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks.
3.Kohus tühistas 28.12.2020. a määrusega Tartu Halduskohtu 02.12.2020. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kohaldatud esialgse õiguskaitse, kuna PPA 22.12.2020. a vastusest kaebusele selgus, et 21.12.2020 Poola ametivõimudelt saadud informatsiooni kohaselt lahkus X 17.12.2020. a vabatahtlikult Eestist, sh Schengeni alalt Ukrainasse Poola Vabariigi kaudu. Seega täitis kaebaja vabatahtlikult lahkumisettekirjutuse.
4.Y esitas 11.01.2021. a vastuse kohtunõudele, jäädes seisukohale, et esitatud kaebus on tähtaegne ja taotles vaidlustatud haldusakti tühistamist täies ulatuses, alternatiivselt osaliselt, s.o sissesõidukeelu osas.
5.PPA teatas 15.01.2021. a kohtule, et Tartu Halduskohtu menetluses olevate haldusasjade nr 320-2397, 3-20-2396, 3-20-2395, 3-20-2422 ja 3-20-2427 juurde esitatud volikirjade näol võib olla tegemist võltsingutega, st volikirjadel olevad allkirjad ei vasta isikute poolt illegaalimenetluses antud ning ka isikute reisidokumendis olevatele allkirjadele. PPA esitas 15.01.2021. a kohtule taotluse menetluse peatamiseks asjas kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni, kuivõrd võltsingukahtlus seab omakorda kahtluse alla, kas lahkumisettekirjutuste vaidlustamine on kaebaja tegelik tahe.
6.Kohus andis 19.01.2021. a määrusega Y tähtaja oma esindusõiguse tõendamiseks. Kohus kohustas Ya esitama notariaalselt kinnitatud volikiri või dokument, millest nähtuks, et X kiidab eelnevad Ya poolt tehtud menetlustoimingud haldusasjas nr 3-20-2395 (sh kaebuse esitamise) heaks. Kohtu seisukoht
7.Haldusasjas nr 3-20-2395 esitas kaebuse ja kõik edasised menetlusdokumendid Y, väites, et ta on kaebaja lepinguline esindaja. Kaebuse lisana 2 esitati kohtule volikiri, millega X volitas Ya esindama end tsiviil-, kriminaal-, haldus- ja muudes asjades kõigis kohtu ja ametiasutustes kõigi õigustega, mis seaduses on ette nähtud hagejale, kostjale, kolmandale isikule ja kahjukannatajale, sh sõlmima ettevõtte nimel kokkuleppeid menetluste lõpetamiseks kohtuväliselt. Volikirja kehtivuseks oli märgitud 1. detsember 2020 kuni volituse tagasivõtmiseni ja antud edasivolitamise õiguseta.
8.Kuna PPA-l ja kohtul tekkis kahtlus, et kaebuse lisana 2 kohtule esitatud volitusele ei ole alla kirjutanud X, siis esines vajadus Ya esindusõigust kontrollida.
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 39 lg 1 p 5 sätestab, et kaebusele tuleb lisada volikiri, kui kaebusele on alla kirjutanud kaebaja volitatud esindaja, välja arvatud advokaat. Y on esitanud kohtule haridust tõendavad dokumendid ning kohus on lubanud olla tal seni volitatud esindajaks HKMS § 32 lg 1 p 2 alusel.
10.PPA on kohtule teatanud, et 15.01.2021. a alustati kriminaalmenetlust KarS § 345 lg 1 järgi seoses kohtule võltsitud volikirja esitamise kahtlusega.
11.Kohus asus 19.01.2021. a määruses seisukohale, et kujunenud olukorras ei ole võimalik lubada Yl menetluses kaebaja esindajana osaleda 01.12.2020. a kohtule esitatud volikirja alusel.
12.HKMS § 35 lg 1 sätestab, et kui teise isiku nimel avalduse esitanud isikul puudub esindusõigus, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase tal teha kohtus menetlustoiminguid. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui esindusõiguse puudumine selgub menetluse kestel, loetakse, et menetlusosaline ei ole esindusõiguseta esindatud menetluses osalenud, kui menetlusosaline ei kiida esindajana esinenud isiku menetlustoiminguid hiljem heaks. Kui kohtul tekib kahtlus isiku esindusõiguses, peab ta andma isikule tähtaja esindusõiguse tõendamiseks või kaebajalt heakskiidu saamiseks ja esitamiseks.1 HKMS § 35 lg-s 1 sätestatu eesmärgiks on välistada
Vt K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 434.
esindusõiguseta isikul teise inimese nimel menetluses osalemine siis, kui see ei ole esindatava tahtega kooskõlas (Riigikohtu 02.05.2016. a määrus asjas nr 3-3-1-17-16, p 10). Nii kohtule kui menetlusosalistele peab olema selge, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku nimel ning tema õiguste ja huvide kaitseks.
13.Kohus andis 19.01.2021. a määrusega 15-päevase tähtaja Yle esitada kohtule uus notariaalselt kinnitatud volikiri või dokument, millest nähtuks, et X kiidab eelnevad Ya poolt tehtud menetlustoimingud haldusasjas nr 3-20-2395 heaks.
14.Y esitas kohtule 03.02.2021. a temale väidetavalt edastatud volituse koopia. Volikirja tekstist nähtuvalt kiidab volitaja heaks Ya poolt kõik eelnevalt tehtud menetlustoimingud. Volitusele on käsikirjas kirjutatud „X“, kuid kohtul puudub veendumus, et tegemist on kaebaja omakäeliselt kirjutatud allkirjaga, sest käekiri erineb oluliselt käekirjast, mis kohtueelselt PPA-le menetlusdokumentidest nähtub. Volikiri ei ole ka kohtule esitatud originaaldokumendina, vaid tegemist on volikirja ülesvõttega (foto või skaneering).
15.Eelnevat arvestades ei ole Ya esindusõigus tõendamist leidnud. Kohus on kohustanud Ya esitama uus notariaalselt kinnitatud volikiri või kaebaja heakskiit, kuid määratud tähtajaks ei ole kohtule esitatud heakskiitu, millest nähtuks kaebaja tegelik tahe, ega ka uut notariaalselt kinnitatud volikirja, mille usaldusväärsus oleks välistatud.
16.Kaebaja X on lahkunud vabatahtlikult Eestist, sh Schengeni alalt Ukrainasse Poola Vabariigi kaudu juba 17.12.2020. a. Kaebaja tegelik tahe esitada Tartu Halduskohtule kaebus PPA 25.11.2020. a ettekirjutuse peale on kaheldav ka seetõttu, et kaebaja märkis 25.11.2020. a seletuskirjas Eesti Vabariigis seadusliku aluseta viibimise kohta, et ta soovib Eestist lahkuda. Kaebaja nimel kaebuse kohtule esitanud Y taotles kohtult samas esialgset õiguskaitset lahkumiskohustuse edasi lükkamiseks kohtumenetluse ajaks ning jättis kohtule teatamata, et kaebaja on tegelikult Eestist vabatahtlikult lahkunud. Kaebaja esindajana kohtus esinenud isik on seega esinenud vähemalt pahatahtlikuna kohtu ja vastustaja suhtes.
17.Kohtule ja menetlusosalistele peab olema selge, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku nimel ning tema õiguste ja huvide kaitseks. Kohus leiab, et praegu on kinnitust leidnud, et Yal puudub esindusõigus Xi esindamiseks halduskohtumenetluses asjas nr 3-20-2395 ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kaebaja kiidab heaks kõik eelnevad menetlustoimingud käesolevas asjas.
18.Kohus leiab, et esinevad HKMS § 121 lg 1 p-s 5 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 5 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust. HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud.
19.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25.11.2020. a lahkumisettekirjutuse nr 1052236751 tühistamiseks, alternatiivselt ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel koostoimes HKMS § 121 lg 1 p-ga 5.
20.Kohus peab vajalikuks märkida, et kuna kaebaja kohta on nüüdseks teada, et ta on lahkumisettekirjutuses pandud kohutuse täitnud, ei ole enam asjakohane lahkumisettekirjutuse tühistamise nõue ning kohtul oleks võimalik kaebaja vastava tahte olemasolul üksnes kaaluda tuvastamisnõude lubatavust. Vaidlustatud ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeeluga
seonduvalt märgib kohus, et erandlikel asjaoludel näeb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus ette vastavate eelduste täidetuse korral võimaluse sissesõidukeelu kehtivusaja muutmiseks (VSS § 32) või peatamiseks (VSS § 321). Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmisel on kaebajal iseenesest võimalik pöörduda uuesti kohtu poole vastavalt HKMS § 43 lg-le 2. Uuel kohtusse pöördumisel tuleb aga arvestada kohtusse pöördumise tähtaegu (HKMS § 46 lg 6; VSS § 13 lg 3) ja vajadusel taotleda kaebetähtaja ennistamist (HKMS § 38 lg 5).
21.Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on riigilõivu tasutud seaduse kohaselt summas 15 eurot + 15 eurot, kokku 30 eurot. Kaebaja nimel on riigilõivud 01.12.2020 ja 08.12.2020. a tasunud Law Office Mets Co OÜ. Tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 3. Kohus peab põhjendatuks tagastada kaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu (15 eurot). Kohus tagastab kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu Law Office Mets & Co OÜ pangakontole, millelt see on tasutud.
22.Esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu (15 eurot) ei pea kohus põhjendatuks tagastada. Kohus on esialgse õiguskaitse taotluse lahendanud sisuliselt. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata ning sisuliselt läbi vaadatud kaebuse või taotluse eest tasutud riigilõivu ei tagastata (Riigikohtu 25.01.2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-199-10, p-d 11 ja 12; määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-11, p 10).
23.Kuna vastustajaks on haldusorgan, kelle põhitegevusse kuulub käesoleva kohtuvaidluse esemega seonduv tegevus, ei ole tema võimalike menetluskulude väljamõistmine kaebajalt kehtiva kohtupraktika2 kohaselt tõenäoline ning kohus ei pea otstarbekaks anda vastustajale täiendavat tähtaega menetluskulu taotluste ja dokumentide esitamiseks. Seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
24.Kohtulahendi avaldamisel asendatakse määruses kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Nt Riigikohtu 20.02.2020. a otsus asjas nr 3-16-2267 (p 21), 28.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-73-16 (p 48 ja seal viidatud praktika).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.