XX kaebus Eesti Töötukassa 04.06.2020 otsuse nr 120036167 ja 24.07.2020 vaideotsuse nr 1224 tühistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata tema taotlus töötuskindlustushüvitise määramise kohta ning kohustada Eesti Töötukassat tegema uus otsus, millega määrata tema kasuks töötuskindlustushüvitis alates 28.05.2020
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20.01.2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (kaebaja) asus 11.05.2018 tööle xxxxxxx (endise ärinimega xxxxxxx, edaspidi xxxxx) riskijuhi ametikohale. Alates 01.01.2019 kuni 25.05.2020 töötas kaebaja xxxxx juhatuse liikme ametikohal. Juhatuse liikme vastutusalas oli muu hulgas riskijuhtimise funktsiooni tagamine xxxxx, st kaebaja jätkas olemuslikult samal alal lepingulise suhte alusel töö tegemist sama tööandja juures. xxxxx nõukogu 18.05.2020 otsusega kutsuti kaebaja xxxxx nõukogu algatusel ennetähtaegselt xxxxx juhatuse liikme kohalt tagasi.
2.Eesti Töötukassa 28.05.2020 otsusega nr TA20-0071239 võeti kaebaja töötuna arvele alates 28.05.2020. Kaebaja esitas 28.05.2020 avalduse töötuskindlustushüvitise taotlemiseks.
3.Eesti Töötukassa (edaspidi ka vastustaja) tegi 04.06.2020 otsuse nr 120036167, millega jättis kaebajale määramata töötuskindlustushüvitise, sest töötamise registri andmetest nähtub, et taotleja viimane töösuhe on lõppenud töölepingu seaduse (TLS) § 79 alusel poolte kokkuleppel. 1(6)
Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 2 p 3 kohaselt ei anna töösuhte lõppemine poolte kokkuleppel õigust töötuskindlustushüvitisele.
4.Kaebaja esitas 30.06.2020 vaide Eesti Töötukassa 04.06.2020 otsusele.
5.Eesti Töötukassa tegi 24.07.2020 vaideotsuse nr 1224, millega jättis vaide rahuldamata.
6.Kaebaja esitas 24.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 04.06.2020 otsuse nr 120036167 ja 24.07.2020 vaideotsuse nr 1224 tühistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata tema taotlus töötuskindlustushüvitise määramise kohta ning kohustada Eesti Töötukassat tegema uus otsus, millega määrata tema kasuks töötuskindlustushüvitis alates 28.05.2020.
7.Tallinna Halduskohus võttis 28.08.2020 määrusega kaebuse menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
8.Kaebaja leiab, et Eesti Töötukassa 04.06.2020 otsus nr 120036167 ja 24.07.2020 vaideotsus nr 1224 on õigusvastased ning tuleb tühistada. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 8.1 Praegusel juhul jätkus lepinguline suhe ka pärast töölepingu lõppemist. Lepingulise suhte vahe on vaid vormiline. Kui kaebaja tegi 2018. aastal xxxxx tööd töölepingu alusel, siis alates 01.01.2019 jätkas ta sama tööandja juures lepinguliste ülesannete täitmist. Kaebaja vaatest ei muutunud sisuliselt suurt midagi ning vahe on vaid formaalne – tööleping vs juhatuse liikme leping. TKindlS § 6 lg 2 p 3 piirangu tõlgendamisel peab lähtuma selle sisust, milleks kaebaja hinnangul on igasuguse lepingulise suhte lõpetamine tööandja ja töötaja vahel ning kaebaja teadlik vabatahtlik asumine töötuks. Praegusel juhul kaebaja ja xxxxx vaheline lepinguline suhe jätkus ja kaebajal puudus tahe jääda töötuks. 8.2 xxxx tegi kaebajale 2018. aasta lõpus pakkumuse, mille kaebaja vastu võttis. Selliselt on 2018. aastal töölepingu vormilise lõpetamise aluseks siiski xxxxx algatus ning tegemist on töölepingu lõpetamisega tööandja algatusel. TLS ei sisalda vormistuslikku toimimisjuhist olukorras, kus tööandja teeb senisele töötajale ettepaneku asuda täitma juhtorgani liikme kohustusi. Ka töölepingu lõpetamisel katseajal võib olla olemuselt tegemist töölepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel. Sellisel juhul aga on isikul õigus töötuskindlustushüvitisele. 8.3 18.06.2009 seadusega „Töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse“ seletuskirjast tulenevalt ei olnud välistatud töötuskindlustushüvitis omal algatusel või poolte kokkuleppel lõpetatud töösuhte puhul, kuid majanduslanguse tingimustes ning Töötukassa jätkusuutlikkuse tagamiseks lükati selliste hüvitiste jõustumine edasi. Seletuskirjast nähtub ka, et töötaja soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkumise eesmärk on töötaja vabatahtlik soov omandada töötu staatus. Kaebajal puudus 2018. aasta lõpul selline soov. Praegu on kaebaja töötu mitte omal vabal tahtel, vaid tulenevalt asjaolust, et xxxxx nõukogu on kaebaja ilma põhjuseta juhatuse liikme koosseisust tagasi kutsunud. Töötu staatus on tekkinud xxxxx algatusest johtuvalt. 8.4 TKindlS sätestab kaks tingimust töötuskindlustushüvitise saamiseks: taotleja peab olema võetud töötuna arvele ning taotlejal peab olema töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Kaebaja puhul on mõlemad eeldused täidetud. Kaebaja on võtnud end töötuna arvele. Lisaks on kaebaja töötanud töölepingu alusel viimase 36 kuu jooksul kahe tööandja juures: 11.05.2018-31.12.2018 xxxxx riskijuhina ning sellele eelnevad kaks aastat xxxxxxxx vastavuskontrolli juhina. Selliselt on kaebajal töötuskindlustusstaaži töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul ca 24 kuu ulatuses. 8.5 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 2017. aastal teinud otsuse, millega tunnistas TKindlS § 6 lg 1 p 1 kehtetuks osas, mis seadis juhatuse liikme käsitlemisele töötuskindlustushüvitise saajana piirangu. Kuigi konkreetne kohtulahend käsitles teistsugust olukorda, leiab kaebaja, et lahendi peamine sõnum oli töötuskindlustushüvitist saama õigustatud isikute diskrimineerivast käsitlemisest hoidumine ainult sel põhjusel, et isik töötab (praegusel 2(6)
juhul on töötanud) juhatuse liikme ametikohal. Kaebaja on teinud lepingulisel alusel xxxxx tööd ning viimane neist lõpetati xxxxx algatusel. Seega on kaebaja töötu staatus tekkinud mitte tema enda algatusel, mistõttu pole õigustatud tema halvem erikohtlemine võrreldes isikutega, kellega lõpetatakse tööleping tööandja algatusel. 8.6 Kaebaja on alates töötuks jäämisest aktiivselt otsinud uut tööd ning esitab selle kohta vastustajale regulaarselt aruandeid. Vastustaja seisukoht
9.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel. 9.1 Töötukassa tuvastab kindlustatu viimase töösuhte lõppemise maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 251 sätestatud registri (töötamise registri ehk TÖR) andmete alusel. TÖR andmete järgi on kaebaja tööleping xxxxxxx lõpetatud poolte kokkuleppel, st TLS § 79 alusel. Töölepingu lõpetamise päev on 31.12.2018. Seega ei tekkinud kaebajal TKindlS § 6 lg 2 p 3 kohaselt õigust töötuskindlustushüvitisele, sest tema töösuhe xxxxxxx lõppes poolte kokkuleppel. 9.2 Tööandja ja töötaja vaheliste töölepingu lõpetamise või ülesütlemisega seotud vaidluste lahendamine ei kuulu vastustaja pädevusse. TLS § 114 kohaselt lahendatakse selline vaidlus individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses sätestatud korras või kohtus. Kui kaebaja leidis, et tema töösuhe on ekslikult lõpetatud 31.12.2018 TLS § 79 alusel, tulnuks tal pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Kohtule esitatud tõenditest ja selgitustest nähtuvalt puudub alus kahelda TÖR kande õigsuses töösuhte lõpetamise osas. Kaebaja on töösuhte lõpetamise dokumendi allkirjastanud, st ta on sellega nõustunud. 9.3 Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et TLS § 86 (katseaeg), TLS § 88 lg 1 p 1-2 (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu), TLS § 89 (koondamine), TLS § 90 (kollektiivne koondamine) alused saab lugeda poolte kokkulepeteks. Seadusandja on nimetatud alused TLS-is eraldi välja toonud ja neid ei loeta töösuhte lõpetamiseks poolte kokkuleppel. 9.4 Seadusandja ei välista töötuskindlustushüvitisi omal algatusel või poolte kokkuleppel või poolte kokkuleppel lõppenud töösuhte puhul, vaid tulenevalt 2008 majanduslanguse tingimustest ja Töötukassa jätkusuutlikkuse tagamise eesmärgist lükkas selliste hüvitiste jõustumise edasi. Vastustaja lähtub otsuste tegemisel kehtivatest õigusaktidest. Käesoleval ajal ei näe TKindlS ette, et töösuhte lõppemisel poolte kokkuleppel oleks töötajal õigus töötushüvitisele. Töötuskindlustushüvitise saamist välistavad töölepingu lõpetamise alused on konkreetsed ja need on kindlaks määratud TKindlS § 6 lg-s 2. 9.5 Kuna kaebajal ei teki TKindlS § 6 lg 2 ja 3 alusel õigust töötuskindlustushüvitisele, siis ei ole kaebajal vajaliku töötuskindlustusstaaži olemasolu määrav. 9.6 Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi 11.05.2017 otsus nr 3-4-1-17-16 käsitleb olukorda, millistel tingimustel on juhatuse liikmel õigus töötuna arvele tulla. 9.7 Vastustaja hinnangul ei jätkunud kaebajal töösuhe pärast töösuhte lõppemist 31.12.2018. Juhatuse liikme teenistuslepingu alusel korraldab kaebaja xxxxx igapäevast majandustegevust, täpsemalt on talle jaotatud vastutusalad, mille toimimise peab tema tagama. Võttes arvesse kõik kaebaja esitatud dokumendid ning selgitused, on vastustaja hinnangul kaebaja ülesanded seotud aktsiaseltsi igapäevase esindamise ja juhtimise korraldamisega. 9.8 Kaebaja on käesoleva hetke seisuga töötuna registreeritud ja täidab töötuna arvel olevale isikule ettenähtud kohustusi. Nimetatu ei tõenda asjaolu, et kaebaja töösuhe ei lõppenud poolte kokkuleppel.
KOHTU PÕHJENDUSED
3(6)
10.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja töötas 11.05.2018-31.12.2018 töölepingu alusel xxxxxx ning et kaebaja töösuhte lõpetamise aluseks 31.12.2018 on märgitud TLS § 79, st poolte kokkulepe. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja on alates 01.01.2019 xxxxxx juhatuse liige.
11.TKindlS § 6 lg 1 kohaselt on õigus töötuskindlustushüvitisele kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste- ja toetuste seaduse (TTTS) § 6 kohaselt ning kellel on töötuskindustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Töötukassa tuvastab kindlustatu viimase töösuhte lõppemise maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 251 sätestatud registri (töötamise registri ehk TÖR) andmete alusel. MKS § 251 lg 1 järgi peetakse TÖR-i muuhulgas töötukassale seadusega (nt TKindlS) pandud ülesannete täitmise tagamiseks. TÖR kande õigsuse eest vastutab kande tegija (tööandja) ning vea ilmnemisel on kande tegija kohustatud ebaõige kande parandama (MKS § 251 lg 6 ja 7). Töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse menetlemisel tuvastas vastustaja kaebaja viimase töösuhte lõppemise aluse TÖR andmete alusel. TÖR andmete järgi on kaebaja tööleping xxxxxxx lõpetatud poolte kokkuleppel, st TLS § 79 alusel. Töölepingu lõpetamise päev on 31.12.2018.
12.TKindlS § 6 lg 2 p 3 kohaselt ei ole töötuskindlustushüvitisele õigust kindlustatul, kelle viimane töö-või teenistussuhe lõppes poolte kokkuleppel. Seega, kui lähtuda TÖR kandest, siis puudub kaebajal õigus töötuskindlustushüvitisele, sest viimane töösuhe kaebajaga lõppes poolte kokkuleppel (TLS § 79).
13.Kaebaja leiab, et faktiliselt lõppes tema töösuhe tööandja algatusel, kuivõrd xxxxx tegi talle ettepaneku asuda täitma juhatuse liikme ülesandeid. Pakkumise tegemist asuda täitma juhatuse liikme ülesandeid käsitleb kaebaja tööandja poolse töölepingu lõpetamisena. Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu. xxxxx ei lõpetanud kaebajaga töölepingut tööandja algatusel, kuivõrd kaebajal oli pakkumuse saamisel võimalik valida, kas võtta pakkumus vastu või keelduda pakkumuse vastu võtmisest. Olukorras, kus kaebaja oleks keeldunud pakkumuse vastu võtmisest, oleks ta jätkanud töötamist senisel ametikohal riskijuhina. See tähendab, et töölepingut TLS § 79 alusel ei oleks lõpetatud. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kaebajal puudus valikuvõimalus ning kaebaja ei ole seda ka väitnud. Olukorda, kus kaebajal oli võimalik valida, kas võtta xxxxx pakkumus vastu või mitte, ei ole alust käsitleda töölepingu lõpetamisena tööandja algatusel. Kaebaja ei väida, et teda oleks survestatud asuma juhatuse liikme ametikohale, mille alternatiiviks oleks olnud töölepingu lõpetamine tööandja algatusel. Aktsepteerides tööandja ettepanekut asuda täitma juhatuse liikme kohustusi on kaebaja nõustunud töölepingu lõpetamisega tööandja poolt. Nimetatu vastab oma olemuselt poolte kokkuleppele töölepingu lõpetamiseks, st töölepingu lõpetamisele TLS § 79 alusel. Kaebaja ei ole ka töölepingu lõpetamist TLS § 79 alusel vaidlustanud, mis tähendab, et ta nõustus töölepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel. Vastustaja viitab õigesti asjaolule, et olukorras, kus kaebaja ei olnud nõus töölepingu lõpetamisega TLS § 79 alusel, oleks ta pidanud töölepingu lõpetamise nimetatud alusel vaidlustama töövaidluskomisjonis või kohtus. Kaebaja seda ei teinud. Argument, et faktiliselt lõppes töösuhe tööandja algatusel on esitatud õigusliku argumendina alles käesolevas vaidluses. Nimetatu ei muuda aga töölepingu lõpetamise õiguslikku formuleeringut. Töösuhte lõpetamise dokument on kaebaja poolt ka allkirjastatud. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda TÖR kande õigsuses nagu ka asjaolus, et töölepingu lõpetamise hetkel 31.12.2018 vastas töölepingu lõpetamine TLS § 79 alusel kaebaja tegelikule tahtele.
14.Kohus ei nõustu kaebajaga, et TLS § 86 (katseaeg), TLS § 88 lg 1 p 1-2 (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu), TLS § 89 (koondamine), TLS § 90 (kollektiivne koondamine) alused saab lugeda poolte kokkulepeteks. Seadusandja on nimetatud alused TLS-is eraldi välja toonud ja neid ei loeta töösuhte lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Samuti ei sõltu töölepingu lõpetamine viidatud sätete alusel töötaja tahtest, vaid tegemist on tööandja või TLS § 86 puhul ka töötaja algatusel toimuva töölepingu lõpetamisega.
15.Asjakohased ei ole kaebaja viited Riigikogu 18.06.2009 seadusega „Töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse“ seletuskirjale (518SE). Puudub vaidlus selles, et 4(6)
vastu võetud seadusega ei sätestatud töötajatele hüvitisi olukordadeks, kus tööleping lõpetatakse poolte kokkuleppel või töötaja algatusel. Seadusandja tahe oli hetke situatsioonis nimetatud juhtudel hüvitist mitte maksta ning seda väljendab vastu võetud seadus. Asjaolu, et vastavale ettepanekule seaduseelnõu seletuskirja sissejuhatavas osas viidatakse, ei aita sisustada seadusandja tahet. Seadusandja selge tahe on väljendatud TKindlS § 6 lg-s 2. Vastustaja saab otsuse tegemisel juhinduda vaid kehtivatest seadustest.
16.Asjas ei ole määravat tähtsust, et kaebajal on olemas nõutav töötuskindlustusstaaž, st vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Kuna kaebajal ei teki TKindlS § 6 lg 2 ja 3 alusel õigust töötuskindlustushüvitisele, siis ei ole kaebajal vajaliku töötuskindlustusstaaži olemasolu määrav.
17.Kaebaja viitab asjaolule, et ta oli vahetult enne töötuks jäämist xxxx juhatuse liige ja tema töötuks jäämine ei ole põhjustatud temast lähtuvalt. Alates 01.01.2018 jõustunud TTTS § 6 lg 5 p 4 sõnastuse kohaselt võimaldati äriühingu juhatuse liikmel teatud tingimustel töötuna arvele tulla (s.o juhul, kui ta ei saa selle eest tasu ning ta vastab TKindlS § 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 8 lõikes 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele). Kaebaja on esitanud kohtule 01.01.2019 sõlmitud juhatuse liikme teenistuslepingu. Nimetatud lepingu punkti 6 kohaselt maksti kaebajale juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tasu. Seega ei anna kaebaja seisund xxxxx juhatuse liikmena talle õigust töötuskindlustushüvitise saamiseks. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahend, mis oli aluseks TKindlS muutmisele, ei ole praeguses asjas kohane.
18.Õige ei ole ka kaebaja väide, et sisuliselt jätkus tema töösuhe ka alates tema asumisest juhatuse liikmeks. Äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 1 kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi, § 306 lg 2 kohaselt peab juhatus juhtimisel pidama kinni nõukogu seaduslikest korraldustest. Kaebaja ülesanded xxxx juhatuse liikmena on sätestatud Juhatuse liikme teenistuslepingu punktis 2. Punktist 2.2.1 tulenevalt teostas kaebaja xxxxx juhtimist, konsolideerimisüksuste kontrolli ja kandis vastutust seoses xxxxx juhatuse poolt 24.10.2018 otsusega nr 23-18 kinnitatud xxxxx üksuste juhtimise struktuurile, punkti 2.2.2 kohaselt esindas ning juhtis kaebaja xxxxx ning vastutas juhtimise korraldamise eest, andes sellest aru xxxxx nõukogule jne. Nimetatud kohustused on omased ÄS-s sätestatud juhatuse liikme kohustustele, mitte xxxxxx riskijuhi kohustustele. See tähendab, et kaebaja ja xxxxx vahelistes suhetes puudusid pärast tema juhatuse liikmeks valimist töölepingulist suhet iseloomustavad tunnused ning kaebaja tegeles igapäevaselt xxxxx igapäevase juhtimise ja esindamisega. Juhatuse liikme kohustuste hulgas võis tõepoolest olla ka mõningaid ülesandeid, mida kaebaja täitis xxxxx riskijuhina, kuid kaebaja ja xxxxx vahel 11.05.2018 sõlmitud tööleping ei näe riskijuhile ette selliseid ülesandeid, mida kaebaja asus täitma xxxxx juhatuse liikmena. Oluline on just lisandunud kohustuste ja vastutuse ulatus, mitte olemasolevate kohustuste osaline säilimine. Seega loeb kohus tõendatuks, et kaebaja ja xxxxx vahel sõlmitud tööleping lõppes kaebaja juhatuse liikmeks valimisega 01.01.2019. a. Asjaolu, et kaebaja vabastati xxxxx juhatuse liikme ametikohalt nõukogu 18.05.2020 otsusega, st xxxxx initsiatiivil, ei anna talle tulenevalt TTTS § 6 lg 5 p 4 järgi õigust töötuskindlustushüvituse saamiseks.
19.Eeltoodust tulenevalt on Eesti Töötukassa 04.06.2020 otsus nr 120036167 õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuivõrd Eesti Töötukassa otsus on õiguspärane ning kaebaja ei väida, et vaidemenetluses on rikutud tema õigusi sõltumata vaide tulemusest, puudub alus ka 24.07.2020 vaideotsuse nr 1224 tühistamiseks. Tühistamisnõuete rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka kohustamisnõue. Seega jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda, sh ei ole kaebajal menetluskulusid kohtule arusaadavalt tekkinud. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. 5(6)
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.