XXe kaebus tuvastada Keskkonnainspektsiooni 27.03.2020 objekti kontrollimise protokolliga nr 1095245 rakendatud sunniraha õigusvastasus, keelata sunniraha rakendamine või kohustada Keskkonnainspektsiooni esitama kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avaldus ning keelata uute sunnirahade määramine Keskkonnainspektsiooni 26.06.2018 ettekirjutuse nr 574 alusel
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja vandeadvokaat Paul Keres Vastustaja – Keskkonnainspektsioon, volitatud esindaja Väino Linde
Asja läbivaatamine
Eelistung 22.06.2020, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.01.2021 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.XX sõlmis üürileandjana 24.03.2017 N&B Sorteerimiskeskus OÜ-ga (registrikood: 14109344) üürilepingu Betooni põik 2c kinnistu (katastritunnus 78403:314:0056) tasu eest kasutamiseks. Lepingu kehtivusajaks pidi olema 01.04.2017 kuni 31.03.2019.
2.XX lõpetas 23.08.2018 üürilepingu, sest N&B Sorteerimiskeskus OÜ rikkus jäätmeloas nr L.JÄ/328976 kehtestatud tingimusi. XX teavitas üürilepingu ülesütlemisest Keskkonnainspektsiooni.
3.Keskkonnainspektsioon koostas 26.06.2018 jäätmeseaduse (JäätS) § 119 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg-te 1 ja 2 alusel nii N&B Sorteerimiskeskus OÜ-le kui ka XXele ettekirjutuse nr 574 (ettekirjutus nr 574), milles kohustas neid likvideerima Betooni põik 2c, Tallinn jäätmekäitluskoha välisterritooriumile ladestatud jäätmed, andes jäätmed üle vastavaid keskkonnalube omavatele teistele jäätmekäitlejatele. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 14.09.2018.
4.Keskkonnainspektsioon määras XX 02.08.2019, 05.09.2019 ja 14.11.2019 sunnirahad 5000 eurot, kokku 15 000 eurot, sest kinnistu järelkontrolli protokollide kohaselt oli ettekirjutus nr 574 täitmata.
5.XX esitas 19.08.2019 Tallinna Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (haldusasi nr 3-191582), milles palus tühistada ettekirjutus nr 574 osas, mis puudutab kaebajale koostatud ettekirjutust või alternatiivselt tuvastada ettekirjutuse nr 574 tühisus, tuvastada Keskkonnainspektsiooni 02.08.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-6, 04.09.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-9 ja 14.11.2019 sunniraha määramise teate nr 61/19/7021 õigusvastasus ning keelata sunnirahade rakendamine.
6.Tallinna Halduskohus jättis 30.03.2020 otsusega XXe kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.11.2020 otsusega Tallinna Halduskohtu 30.03.2020 otsuse muutmata. Otsus jõustus 08.12.2020.
7.Keskkonnainspektsioon määras 26.02.2020 objekti kontrollimise protokolliga uueks järelkontrolli ajaks 26.03.2020 ning tegi hoiatuse sunniraha summas 15 000 euro rakendamise kohta.
8.Keskkonnainspektsioon edastas 27.03.2020 XXele objekti kontrollimise protokolli nr 1095245, milles leidis, et ettekirjutuse nr 574 täitmiseks kohaldatud sunniraha 5000 eurot ei ole eesmärgipärast tulemust andnud, mispärast tõstab Keskkonnainspektsioon kohaldatava sunniraha suurust 15 000 eurole. Kuna ettekirjutuses toodud kohustus on täitmata, rakendas Keskkonnainspektsioon sunniraha 15 000 eurot.
9.XX esitas 27.04.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Keskkonnainspektsiooni 27.03.2020 objekti kontrollimise protokolliga nr 1095245 rakendatud sunniraha õigusvastasus, kohustada Keskkonnainspektsiooni lõpetama sunniraha rakendamine XXe suhtes seonduvalt Betooni põik 2c kinnistuga ning kohustada Keskkonnainspektsiooni edaspidi sunniraha rakendamist ära jätma, kohustada Keskkonnainspektsiooni esitama kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avaldust, kui Keskkonnainspektsioon on algatanud sunniraha sissenõudmiseks täitemenetluse. Samuti taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada Keskkonnainspektsiooni 27.03.2020 objekti kontrollimise protokolliga nr 1095245 määratud sunniraha rakendamine ning keelata Keskkonnainspektsioonil edaspidi 26.06.2018 ettekirjutuse nr 574 alusel sunniraha rakendamine.
10.Tallinna Halduskohus keelas 05.05.2020 määrusega Keskkonnainspektsioonil esialgse õiguskaitse korras Keskkonnainspektsiooni 27.03.2020 objekti kontrollimise protokolliga nr 1095245 XXele määratud sunniraha rakendamise ning 26.06.2018 ettekirjutuse nr 574 alusel XXele edaspidise sunniraha rakendamise kuni 22.06.2020 (k.a) ning võttis menetlusse XXe kaebuse nõuetes tuvastada Keskkonnainspektsiooni 27.03.2020 objekti kontrollimise protokolliga nr 1095245 rakendatud sunniraha õigusvastasus, keelata sunniraha rakendamine või kohustada Keskkonnainspektsiooni esitama kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avaldus ning keelata uute sunnirahade määramine Keskkonnainspektsiooni 26.06.2018 ettekirjutuse nr 574 alusel.
11.Asjas toimus 22.06.2020 eelistung.
12.Tallinna Halduskohus tühistas 22.06.2020 määrusega Tallinna Halduskohtu 05.05.2020 määrusega XXe kasuks seatud esialgse õiguskaitse abinõu.
13.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtu 22.06.2020 määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
14.Tallinna Ringkonnakohus tagastas 09.07.2020 määrusega kaebaja määruskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
15.XXe põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Sunniraha määramine 15 000 euro ulatuses ei ole proportsionaalne, sest arvestatud ei ole kaebaja majanduslikku seisundit ega seda, et taoline sunniraha ei suuna kaebajat ettekirjutust täitma, vaid takistab selle täitmist. Kaebaja on pensionär ja tema majanduslik seisund ei võimalda tasuda vastustajale määratavaid sunnirahasid. Sunniraha ei ole proportsionaalne pelgalt seetõttu, et pole kohaldatud sunniraha ülemäära. 2) Tallinna Halduskohus leidis haldusasja nr 3-19-1582 otsuse p-s 34, et vastustaja ei saa lõputult kaebajale sunnirahasid määrata, kui on selge, et need ei mõjuta kaebajat ettekirjutust täitma, sest sunnivahendi kasutamine peab olema eesmärgipärane. Kohus leidis, et kui kaebaja ei ole vaatamata korduvale sunniraha rakendamisele ettekirjutust täitma asunud, võib tekkida olukord, kus järjekordne sunniraha on juba ebaproportsionaalne ja seega võib ettekirjutuse täitmise vajadusest tulenevalt ühel hetkel asendustäitmise kasutamine olla sunniraha rakendamisest proportsionaalsem meede. 3) Kogu jäätmekogumi likvideerimise maksumus oleks umbes 1 290 240 eurot. Kaebajal ei ole sellist summat, et kinnistul asuvaid jäätmeid likvideerida. 4) On arusaamatu, miks vastustaja jätkab sunnirahade kohaldamist, kui ta ka ise nendib, et juba 5000 euro sunniraha kohaldamine ei andnud tulemust. 5) Kui vastustaja peab jäätmeid kaebaja kinnistul nii suureks keskkonnaohuks, siis miks vastustaja ei vii läbi asendustäitmist. Üheks põhjuseks võib olla ettekirjutuse nr 574 asendustäitmise võimalik maksumus, mida ka vastustajal ei ole võimalik kanda. See aga tähendab, et ettekirjutus nr 574 on haldusakt, mida reaalselt ei ole võimalik täita. Kui seda ei suuda haldusorgan, siis veel vähem suudab seda füüsiline isik. Teiseks võimalikuks põhjuseks on see, et kinnistul asuvad jäätmed ei ole reaalselt nii suureks keskkonnaohuks, nagu vastustaja väidab need olevat. 6) Ettekirjutuse nr 574 täitmist takistas ka koroonaviiruse levik, sest kaebaja elab alaliselt Hispaania Kuningriigis ning oli haigestunud. 7) Kohtumenetluse vältel võõrandas kaebaja Betooni 2c, Tallinn kinnistu, mistõttu sunniraha rakendamine tema suhtes ei täidaks eesmärki, kuna te ei saaks ettekirjutust täita. 8) Kaebaja õiguskindluse ja hea halduse põhiõiguse tagamiseks ei piisa Keskkonnainspektsiooni kinnitusest, et ta ei kavatse vaidlusalust sunniraha täitemenetluse korras sisse nõudma asuda. Keskkonnainspektsiooni menetlus kaebaja suhtes peab lõppema ja kaebaja peab saama kinnituse, et talle ei adresseerita Keskkonnainspektsiooni poolt ka edaspidi õigusvastaseid ettekirjutusi ega sunniraha nõudeid. 9) Vastuvõetav ei ole vastustaja poolt pakutud kompromiss, et kummagi poole menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kaebaja õigusi on seoses korduvate sunnirahade määramisega rikutud, kuigi vaidlusaluse kinnistu jäätmeprobleemi ei ole põhjustanud kaebaja, vaid eeskätt NB Sorteerimiskeskus OÜ. See on põhjustanud kaebaja kinnistu väärtuse langemise nullini.
10) Kaebaja nõustub kohtuga, et keelamiskaebuse esemeks oleva toimingu tegemine tema suhtes on välistatud. Kaebaja leiab seejuures, et keelamiskaebuse esemeks oleva toimingu tegemine on välistatud nii kaebuses toodud asjaoludel kui ka 16.11.2020 kohtunõudes märgitud asjaoludel.
16.Keskkonnainspektsioon leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) 26.03.2020 koostatud objekti kontrollimise protokollist nr 1095245 nähtub, et kaebaja ei olnud temale ettekirjutusega nr 574 pandud kohustusi täitnud. 2) Betooni põik 2c Tallinnas asuva kinnistu omanikuks olemine ettekirjutuse nr 574 koostamise ajal oli kaebaja teadlik ja vaba valik. Samuti oli tema valik sõlmida N&B Sorteerimiskeskus OÜ-ga üürileping. Nendest asjaoludest tuleneski kaebajale ettekirjutusega nr 574 tehtud kohustus likvideerida kinnistult jäätmed. 3) Ettekirjutuse sisust tulenevalt ei saa 15 000 eurost sunniraha pidada ülemäära koormavaks isiku suhtes, kes omab tema poolt kohtule edastatud vastuse kohaselt eksklusiivset kinnisvara Harku, Keila ja Saaremaa vallas, kelle elukoht on registriandmete järgi Harjumaal, kuid kaebuse kohaselt Hispaania ühes soositumas puhkusepiirkonnas, kes omab finantsvõimekust kasutada kohtuasjas kvalifitseeritud õigusabi teenuseid ning kes on pidanud vajalikuks ja võimalikuks kohtumenetluse ajal võõrandada kinnistu aadressil Betooni põik 2c, Tallinn. 4) Sunniraha ei peagi olema lihtsalt tasutav, kuna siis see ei täidaks tõhusalt oma eesmärki kallutada isikut kohustust täitma. Vastustaja on varem kolmel korral rakendanud kaebaja suhtes 5000 euro suurust sunniraha, mis on ka täitemenetluses sisse nõutud. Sellele vaatamata ei asunud kaebaja temale ettekirjutusega pandud kohustusi täitma. See oli ka põhjuseks, miks vastustaja asus seisukohale, et on otstarbekas ja eesmärgipärane tõsta kaebaja suhtes rakendatava sunniraha määra. 5) Kaebaja on nüüdseks võõrandanud talle kuulunud kinnistu aadressil Betooni põik 2c Tallinn. Seega puudub füüsilisest isikust kaebajal, kes ei ole enam eelnimetatud kinnistu omanik, seaduspärane võimalus ettekirjutust täita. See asjaolu välistab küll sunniraha järjekordse rakendamise tema suhtes, kuid ei lõpeta varasemat sunniraha rakendamise menetlust. 6) 27.03.2020 kaebajale määratud sunniraha 15 000 eurot ei ole Keskkonnainspektsioon asunud kaebajalt täitemenetluse korras sisse nõudma ega kavatse seda ka teha, kuivõrd toimus kinnistuomaniku vahetus. Samas oli kohaldamise hetkel kehtiva ettekirjutuse alusel adressaadi suhtes eelnimetatud sunniraha rakendamine proportsionaalne ja eesmärgipärane meede. 7) Vastustaja uuendas haldusmenetluse ettekirjutuse nr 574 omanikku puudutavas osas ning ettekirjutuse nr 574 adressaadiks on kaebaja asemel nüüd kinnistu Betooni põik 2c, Tallinn uus omanik ja Keskkonnainspektsioonil ei ole selle ettekirjutuse alusel võimalik kaebajale sunniraha määrata.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Kohus käsitleb esmalt Keskkonnainspektsiooni 27.03.2020 objekti kontrollimise protokolliga nr 1095245 määratud sunniraha õiguspärasuse küsimust. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus toimingu õiguspärasust toimingu tegemise aja seisuga. Niisiis peab kohus hindama, kas 27.03.2020 oli vastustaja poolt kaebajale sunniraha summas 15 000 eurot rakendamine õiguspärane. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Käesoleval juhul on selge, et kuupäeval 27.03.2020 ettekirjutus nr 574 kehtis ning kaebaja ei olnud ettekirjutust täitnud. Kohtupraktikas on siiski leitud, et ettekirjutuse kehtivus on vaid üks sundtäitmise õiguspärasuse eeldus, mis ei välista, et sunnivahendi rakendamine võib siiski olla lubamatu (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.10.2015 määrus nr 3-3-1-31-15, p 12). Kohus kontrollib haldustäite
vaidlustes üldjuhul seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis on proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 16). Praegusel juhul ei esinenud ATSS § 8 lg-s 3 nimetatud sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid. Seega saanuks sunniraha rakendamise õigusvastasus tuleneda vaid selle ebaproportsionaalsusest.
18.Kaebaja hinnangul on 27.03.2020 rakendatud sunniraha summas 15 000 eurot ebaproportsionaalne, kuna see on kaebajale majanduslikult liiga koormav. Kaebaja on selgitanud, et tema sissetulekuteks on pension, millest kaebaja saab pärast kohtutäituri tehtud kinnipidamisi kätte 858,18 eurot, ja täisealiste laste poolt talle antav toetus täpsustamata summas. Samuti on kaebajal täpsustamata summas säästud. Kaebaja kasutabki igapäevaselt toimetulemiseks eelnimetatud summasid ning lisaks käib kaebaja abikaasa tööl, et peret üleval pidada. Kaebajale kuuluvad Eestis asjas esitatud seisukohtadest nähtuvalt 4 kinnisasja ning istungil märkis kaebaja esindaja, et kaebajale kuulub ka kinnistu Hispaanias, kus ta elab. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja majanduslik seisund selline, et sunniraha summas 15 000 eurot ta laostaks. Kaebaja arvates on ebaproportsionaalne, kui ta on sunnitud sunnirahade tasumiseks talle kuuluvaid kinnisasju võõrandama. Kohus kaebajaga sunniraha suurusest tuleneva ebaproportsionaalsuse osas ei nõustu. Arvestades ettekirjutuse sisu ning asjaolu, et 5000 euro suurused sunnirahad ei suunanud kaebajat ettekirjutust täitma, ei saa 15 000 euro suurust sunniraha pidada liiga suureks. Ettekirjutus nr 574, mille täitmiseks vastustaja kaebaja suhtes sunniraha rakendas, kohustas kaebajat kõrvaldama tiheasustusalal asuvalt kinnistult suures koguses keskkonnaohtlikke jäätmeid. Kohtu hinnangul õigustasid ettekirjutuse aluseks olevad asjaolud sellises summas sunniraha määramist. Niisiis ei saa sunniraha selle suuruse tõttu ebaproportsionaalseks pidada.
19.Kohus märgib, et kuigi kaebaja ei olnud ettekirjutuse nr 574 ainus adressaat, siis ei saa kaebaja enda kohustuste täitmistest hoiduda seetõttu, et ettekirjutuse teine adressaat oli rikkumisega tugevamalt seotud. Ka ei muuda see kaebajale ettekirjutuse täitmisele suunamiseks määratud sunniraha ebaproportsionaalseks. Keskkonnainspektsioonil on õigus kasutada keskkonnaohu kõrvaldamiseks erinevaid seadusest tulenevaid vahendeid, sealhulgas ka teha ettekirjutus kinnistu omanikule ning suunata teda sunnirahadega seda ettekirjutust täitma.
20.Ka leiab kaebaja, et sunniraha on ebaproportsionaalne, kuna kaebajal ei olnud selle kulukuse tõttu võimalik ettekirjutust täita. Sunniraha rakendamine isikule, kellel puudub objektiivselt võimalus ettekirjutatud tegu teha, ei ole proportsionaalne (Riigikohtu 27. oktoobri 2015. a määrus nr 3-3-1-31-15, p 18). Kohus jääb siinkohal haldusasja nr 3-20-1582 otsuse p-s 27 väljendatud seisukohale, et ettekirjutuse nr 574 täitmise kulukus ei muuda ettekirjutuse täitmist objektiivselt võimatuks ning ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks määratud sunniraha rakendamist seeläbi ebaproportsionaalseks, sest muidu ei saakski isikute suhtes suure maksumusega ettekirjutuste täitmiseks sunnivahendeid rakendada. Kaebaja ei ole ka pärast 19.06.2019 ettekirjutuse täitmiseks kinnistult jäätmeid likvideerinud. Kohus leiab, et ka see, et kaebajal ei olnud koroonaviiruse leviku tõttu võimalik isiklikult Eestisse tulla, ei tähenda, et tal oleks olnud võimatu esindaja kaudu või elektroonilise suhtluse teel ettekirjutuse nr 574 täitmine korraldada. Seega on selge, et kaebaja ei ole teinud kõike endast olenevat ettekirjutuse täitmiseks.
21.Kohus on haldusasja nr 3-20-1582 otsuse p-s 34 selgitanud, et vastustaja ei saa kaebaja suhtes lõputult sunnirahasid kohaldada, sest see võib lõpuks osutuda ebaproportsionaalseks, arvestades, et vastustajal on võimalik kasutada sunnivahendina ka asendustäitmist. Siiski ei tähenda see, et Keskkonnainspektsiooni 27.03.2020 sunniraha määramine oleks tingimata õigusvastane. Sunnivahendi rakendamisel on vastustajal kaalutlusruum, millist sunnivahendit ja mil viisil rakendada. HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude
kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest. Niisiis saab kohus siinkohal vaid hinnata, kas vastustaja kaalutlusruum sunnivahendi valikul oli vähenenud niivõrd, et ta oleks pidanud kindlasti kohaldama asendustäitmist sunniraha asemel. Kohus leiab, et vastustajal ei olnud kohustust kohaldada asendustäitmist. Kohus võtab arvesse, et vaidluse all on ühekordne sunniraha rakendamine seoses suures ulatuses keskkonnaohtlike jäätmete kõrvaldamisele kohustava ettekirjutusega. Kui varem kohaldatud sunnirahad suuruses 5000 eurot ei motiveerinud kaebajat ettekirjutust täitma, rakendas vastustaja sunniraha 15 000 eurot. Kuivõrd sunniraha määra tõstmine võib viia sunniraha määramise eesmärgini ehk ettekirjutuse täitmiseni, ei saa 27.03.2020 sunniraha määramist pidada eesmärgipäratuks. Seetõttu leiab kohus kokkuvõttes, et kaebajale 27.03.2020 määratud sunniraha ettekirjutuse nr 574 täitmisele suunamiseks oli proportsionaalne ning sunniraha rakendamine 27.03.2020 õiguspärane.
22.Keelamisnõuete lahendamisel peab kohus arvestama menetluse kestel muutunud asjaoludega. Nimelt võõrandas kaebaja kinnistu aadressil Betooni 2c, Tallinn, mille tulemusel muutis Keskkonnainspektsioon ettekirjutust nr 574 selliselt, et kaebaja ei ole enam ettekirjutuse adressaat. Keskkonnainspektsioon kinnitas seoses sellega juba 09.07.2020, et kaebajalt ei nõuta sunniraha sisse. Kuigi kaebaja on 01.12.2020 kohtule esitatud vastuses nentinud, et keelamiskaebuse esemeks oleva toimingu tegemine on tema suhtes välistatud, soovis ta jätkuvalt ka keelamisnõuete lahendamist otsusega. On ilmselge, et vastustaja ei hakka kaebajalt 27.03.2020 sunniraha sisse nõudma ega ettekirjutuse nr 574 täitmiseks uusi sunnirahasid rakendama. Kaebajal ei ole 27.03.2020 rakendatud sunniraha sissenõudmise ega uute sunnirahade rakendamise keelamist oma õiguste kaitseks vaja. Seega ei ole kaebajal praegu enam võimalik keelamisnõuete eesmärki saavutada, mistõttu tuleb kaebus ka selles osas rahuldamata jätta.
23.Niisiis jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.