X kaebus Viimsi Vallavalitsuse 03.04.2020 otsuse nr 2012994/00581 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Alar Neiland Vastustaja – Viimsi vald, esindaja Karin Mägi
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta haldusasja juurde X 23.11.2020 esitatud tõendid.
Jätta X kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X (Väike-Rootsi kinnistu omanik) esitas 24.10.2019 ehitisregistri kaudu ehitusteatise nr 1911201/22465 ja ehitusprojekti Väike-Rootsi kinnistule (89011:001:0038) ehitusteatise kohustusliku hoone (suvila/aiamaja) püstitamiseks. Viimsi vald tagastas 04.11.2019 kaebajale tema taotluse. X esitas 29.11.2019 ehitisregistrisse parandatud ja lisamaterjalidega ehitusteatise aiamaja püstitamiseks ja kinnistusiseste tehnovõrkude rajamiseks.
2.Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonna 02.04.2020 otsusega „Ehitusteatise teavitatuks lugemisest keeldumise kohta Püünsi külas Väike- Rootsi kinnistul“ otsustati keelduda 24.10.2019 esitatud ja 29.11.2019 parandatud ehitusteatise nr 1911201/22465 teavitatuks lugemisest Püünsi küla VäikeRootsi kinnistule (katastritunnus 89001:001:0038, pindala 785 m2, sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) kuni 60 m2 ehitusaluse pinnaga hoone ja kinnistupealsete tehnovõrkude rajamiseks (p 1) ning lõpetati ehitusteatise menetlus seonduvalt Väike-Rootsi kinnistule kuni 60 m2 ehitusaluse pinnaga hoone ja
3-20-814
kinnistupealsete tehnovõrkude rajamisega (p 2). Viimsi Vallavalitsuse 03.04.2020 haldusaktiga nr 2012994/00581 keelduti ehitusteatise teavitatuks lugemisest.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 03.05.2020 X kaebus Viimsi Vallavalitsuse 03.04.2020 otsuse nr 2012994/00581 tühistamise nõudes.
KAEBAJA SEISUKOHT
4.Viimsi Vallavalitsuse 03.04.2020 otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Otsuses on rikutud põhistamisnõuet. Tulenevalt õigusselguse põhimõttest peab isikul olema võimalus hinnata haldusakti sisust oma õiguslikku olukorda.
5.Vastustaja ei järginud 10-päevase teatise läbivaatmise ja 30-päevase tähtaja pikendamise korda.
6.Põhjendatud ei ole lähtumine vananenud Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005 määrusega nr 32 kehtestatud Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringust „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“ (edaspidi: teemaplaneering). Teemaplaneeringu koostamisel lähtuti 11.01.2000 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust. Teemaplaneeringu eesmärk on erinev, seotud detailplaneeringutega. Teemaplaneeringus (punktis 2.1.1) märgitakse, et see on Viimsi valla arengukava koosseisus olev valla arenguvisioon aastani 2020. Seega ei saa tugineda teemaplaneeringu kehtivusele.
7.Teemaplaneering määratleb, et alla 1000 m2 elamukrundile on lubatud rajada vaid üks hoone, kui varem kehtestatud detailplaneringuga ei ole määratud teisiti (punkt 4.1.1). Samuti on teemaplaneering üksnes aluseks detailplaneeringute koostamisele tiheasustuses.
8.Maakatastriseaduse (MaaKatS) kohaselt ei ole vaja elamu ehitamisel (ka maatulundusmaale) muuta maa sihtotstarvet ehk moodustada elamumaa krunti, vaid omavalitsusel on õigus ise otsustada, kas ta lubab ehitada maatulundusmaale või mitte. Kaebaja ei ole taotlenud maatulundusmaa muutmist elamumaaks.
9.Vastustaja on keeldunud ehitisteatise teavitatuks lugemisest, tuginedes ehitusseadustiku (EhS) § 44 lgle 1. Samas Väike-Rootsi kinnistu osas ei ole kehtestatud detailplaneeringut; projekteerimistingimusi pole küsitud ja selleks puudus ka alus; ei ole kehtestatud eriplaneeringut; ei ole kitsendatud ehitise nõudeid (sh suurus, kõrgus); ei ole määratud muid avalik õiguslikke kitsendusi. Haldusaktis puuduvad põhjendused, miks ei saa Väike- Rootsi kinnistut kasutada.
10.Viimsi Vallavalitsuse otsus ei vasta piirkonna hoonestuslaadile. Piirkonnas on analoogse suurusega hoonestatud krunte. Krundi suurus ja kuju on piisavad piirkonna hoonestuslaadile vastava hoone püstitamiseks. Nn vaba ehitustegevus on Viimsi valla üldplaneeringus ja teemaplaneeringutes reguleerimata. Juhul kui üldplaneeringuga seatakse maakasutuse osas oluline kitsendus (nt üksikelamuga hoonestatava krundi miinimumsuurus), siis peaks oluline kitsendus tuginema arusaadaval analüüsil, milliste eesmärkide saavutamiseks kitsendus seatakse. Samuti peab analüüs andma vastuse künnisväärtuse põhjendatuse kohta, ehk siis miks just 1200 m2. Kohalik omavalitsus peaks üldplaneeringute ülevaatamise käigus analüüsima kitsenduse ajakohasust, arvestades Püünsi külavõrkude väljaehitamist, maakonnaplaneeringut, tiheasustusalade tihendamise põhimõtted jm.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11.Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Väike-Rootsi kinnistu omanik X esitas 24.10.2019 ehitusteatise nr 1911201/22465 ja ehitusprojekti ehitisregistri kaudu Väike-Rootsi kinnistule ehitusteatise kohustusliku hoone (suvila) püstitamiseks. Samas ostis X kinnistu väidetavalt 2018. aastal. Kinnistut ostes oleks kaebaja pidanud ennast kurssi viima kinnistu sihtotstarbe ja kinnistu osas kehtivate üld- ja teemaplaneeringutega.
12.Kaebaja viited teemaplaneeringu kehtetusele ei põhine kehtival õigusel. Teemaplaneering on kehtiv dokument ja igasuguse ehitamise puhul tuleb sellest lähtuda. Teemaplaneeringu eesmärk oli ohjeldada 2(6)
3-20-814
kasvavat linnastumist ja teemaplaneeringuga püüdis vald tagada elamute ehitusvaldkonna senisest paremat reguleerimist. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu koostamisel arvestati küll valla atraktiivsust elamupiirkonnana, kuid tänaseks väljakujunenud ehitustegevuse mahtu nii suures ulatuses ette prognoosida ei osatud. Tänane asustus ja hoonestustihedus on muutnud endise hajaasustatud ja põllumajandusele orienteeritud Viimsi poolsaare linnastu osaks ning mitmekordistanud rahvaarvu. Seega ei vasta tõele väide, et Viimsi ei ole kunagi olnud põllumajandusliku suunitlusega vald.
13.Teemaplaneering püüab tagada elukeskkonna kvaliteedi säilimise ja on sellisena ühiskondlik kokkulepe, mida kergekäeliselt muuta ei tohi ja millest erandeid teha ei ole võimalik. Teemaplaneering on koostatud 11.01.2002 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu, 10.06.1997 kehtestatud Naissaare üldplaneeringu ja 10.10.2000 kehtestatud Prangli saare üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks. Teemaplaneeringus toodud elamuehituse reegleid tuleb järgida edaspidisel detailplaneerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel. Uute elamukruntide puhul ei ole lubatud elamute ehitamine lähemale kui 7,5 m krundipiirist ning suvilate või aiamajade ehitamine lähemale kui 5 m krundipiirist. Alla 1000 m2 elamukrundile on lubatud rajada vaid üks hoone, kui varem kehtestatud detailplaneeringuga ei ole määratud teisiti.
14.Kaebajal on maatulundusmaa kinnistu ja mitte elamukinnistu (elamumaa sihtotstarve). Püünsi külas on elamukinnistu minimaalseks suuruseks 1200 m2. Elamu ehitusõiguse andmine lubatust väiksemale krundile ei ole võimalik, v.a kui lubatust väiksemad krundid on moodustatud varem kehtestatud detailplaneeringute alusel või kui tegu on olemasoleva elamu rekonstrueerimisega. Kaebaja kinnistule ei ole tehtud detailplaneeringut. Seega teemaplaneeringuga lubatust väiksemale maaüksusele ei anta ehitusõigust mitte ühtegi liiki elamu rajamiseks. Skeemil toodud minimaalset suurust rakendatakse juhul, kui see pole määratud teisiti enne teemaplaneeringu kehtestamist kehtestatud detailplaneeringutega, mida aga kaebaja kinnistule antud ei ole.
15.Kõnealuse kinnistu hoonestamisega seonduv on olnud tulenevalt endise omaniku taotlusest juba ka varem 23.11.2016 arutusel Viimsi Vallavalitsuse planeerimiskomisjonis, kus otsustati, et Väike-Rootsi katastriüksust ei ole võimalik hoonestada. Katastriüksuse suurus ei vasta elamuehituse teemaplaneeringuga määratud krundi miinimumsuurusele, mis antud asukohas on 1200 m2.
16.Kaebajale tagastati tema taotlus märkustega ehitisregistri kaudu 04.11.2019. X laadis 29.11.2019 ehitisregistrisse parandatud ja lisamaterjalidega ehitusteatise Väike-Rootsi kinnistule aiamaja püstitamiseks ja kinnistusiseste tehnovõrkude rajamiseks. Ehitusteatise menetlemise käigus suunati kaebaja taotlus teistkordselt planeerimiskomisjoni. Sellest teavitati kaebajat ehitisregistri kaudu e-kirjaga 09.01.2020. 21.01.2020 saadeti Xle e-kiri, milles kinnitati planeerimiskomisjoni toimumist 22.01.2020. Planeerimiskomisjon otsustas 22.01.2020, et aiamaja ehk elukondliku hoone kavandatav ehitusalune pindala on 59,8 m2. Tegemist on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuga. Kinnistu suurus on 785 m2, mis ei vasta teemaplaneeringuga määratud elamuehituse krundi miinimumsuurusele 1200 m2. Miinimumsuurusest väiksemale maaüksusele ei anta ehitusõigust mitte ühtegi liiki elukondliku hoone rajamiseks. Tegemist on maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuga, mis on moodustatud 04.04.2006 ja kantud kinnistusraamatusse 23.08.2006 ehk peale üldplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamist 13.09.2005. Kinnistu sihtotstarbe elamumaaks muutmisega moodustatakse uus elamumaa krunt ja see on vastuolus teemaplaneeringus kehtestatud tingimustega, mille kohaselt on uueks elamukrundiks üldplaneeringu teemaplaneeringu mõistes krunt, mis moodustatakse peale üldplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamist. Kaebajat informeeriti 22.01.2020 e-posti teel planeerimiskomisjoni seisukohast. Seega ei vasta tõele, et kaebaja seisukohad jäeti kuidagi arvestamata või kaalumata.
17.Ehitusteatise edasiseks menetlemiseks ja lõpliku seisukoha kujundamiseks lülitati küsimus vallavalitsuse ehituskomisjoni 12.03.2020 päevakorda. Arutluse käigus jõuti sarnastele järeldustele planeerimiskomisjoniga. Kaebaja seisukoht, et ehitusteatise esitamise korral ei saa kohalik omavalitsus selle registreerimisest keelduda, ei vasta kehtivale õigusele.
3(6)
3-20-814
18.Vallavalitsus võib, aga ei pea lubama maatulundusmaale elukondlikke hooneid ehitada, kuid praeguses vaidluses ei ole see arvestatav tegur muude asjaolude tõttu. Kinnistu väiksusest tulenevalt ei ole võimalik tagada ka kinnistu piiridest teemaplaneeringus nõutud vahemaid 7,5 meetrit. Kaebaja erinevad analüüsid teemaplaneeringu või üldplaneeringu seaduslikkusest või põhjendamatusest ei ole asjakohased, kuna tegemist on kehtivate dokumentidega ja neid ei ole vaidlustatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Kaebaja esitas 23.11.2020 taotluse järgmiste tõendite haldusasja juurde võtmiseks: riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud „Harju maakonnaplaneeringu 2030+“ (edaspidi: maakonnaplaneering) seletuskiri, Indrek Koolmeistri ettekanne, õiguskantsleri soovitused, kaebaja ettepanek vastustajale. Kuivõrd kaebaja esitas tõendid, tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg-le 1 kaebuses väidete tõendamiseks, võtab kohus nimetatud tõendid tulenevalt HKMS § 62 lg-st 5 haldusasja juurde.
20.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
21.Kinnistusraamatust nähtuvalt on kaebaja kinnisasja nr 11682302 (Väike-Rootsi, Püünsi küla, Viimsi vald, Harjumaa), pindalaga 785 m2 ja sihtotstarbega maatulundusmaa, 100%, omanik. Kaebaja omandas kinnistu 13.11.2018. Ehitisregistrist nähtuvalt esitas kaebaja 05.10.2019 ehitusteatise sooviga püstitada puidust aiamaja ehitisealuse pindalaga 59,8 m2. Vaidlustatud haldusaktiga vastustaja keeldus ehitusteatise teavitatuks lugemisest.
22.EhS § 12 lg 2 teise lause kohaselt peab ehitatav ehitis detailplaneeringu puudumisel olema kooskõlas üldplaneeringuga. EhS-st ei tulene, et ehitusõiguse andmisel ei tuleks arvestada kehtiva üldplaneeringu (sh teemaplaneeringu) ja muude asjassepuutuvate õigusaktide nõudeid (Riigikohtu Halduskolleegiumi 16.12.2016 kohtumäärus nr 3-3-1-87-16, p 10). Viimsi Vallavolikogu 11.03.2014 otsusega nr 19 vaadati Viimsi valla üldplaneeringud üle ning volikogu otsustas jätta teemaplaneeringu (kättesaadav: https://viimsivald.ee/teenused/planeeringud/uldplaneeringud/kehtestatud-uldplaneeringud) kehtima (kättesaadav: https://www.viimsivald.ee/public/vol.otsus_11.03.14_nr19.pdf). Õige on kaebaja seisukoht, et teemaplaneeringuga kehtestati Viimsi valla arengukava koosseisus olev valla arenguvisioon aastani 2020. Eelnev aga ei tähenda, et ka teemaplaneeringust tulenevad nõuded ei ole kehtivad. PlanS § 93 lg 1 sätestab, et üldplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav või sama teemat lahendav üldplaneering, lähtudes käesolevas seaduses üldplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. Kuivõrd haldusakti vastuvõtmise seisuga ei ole uut üldplaneeringut või vastavat teemaplaneeringut kehtestatud, on teemaplaneering ka praegusel ajal kehtiv. Samuti ei ole üldplaneeringut ega teemaplaneeringut vaidlustatud. Asjaolu, et kaebaja hinnangul on teemaplaneeringuga püstitatud eesmärk aegunud, ei muuda teemaplaneeringut kehtetuks. Õige on kaebaja viide, et ka Viimsi valla suhtes kohaldub maakonnaplaneering, kuid eelnev ei too kaasa teemaplaneeringu kehtetust.
23.Teemaplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt oli teemplaneeringu koostamise eesmärk elamuehitusreeglite ajakohastamine Viimsi vallas. Kehtestatud teemaplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele tiheasustuses ja ehituskorraldusele hajaasustuses. Teemaplaneeringu p 1 sätestab, et aiamaja on on ühe korteriga hooajaliselt kasutatavaks projekteeritud ja ehitatud hoone, mida ei kasutata aastaringselt alaliseks elamiseks ning mis ei pea vastama täielikult elamule seatud nõuetele (lk 4). Kohus tõlgendab eelnevat punkti selliselt, et aiamajas ei pea olema täidetud majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 85 kinnitatud „Eluruumile esitatavad nõuded“. Seega kohaldub punkt üksnes hoonele, mitte kinnistule tervikuna.
24.Väikeelamumaa mõiste on sisustatud teemaplaneeringus kui üksikelamu ehitamiseks eraldatud maa. Lisaks võib sellel maal olla abihooneid, garaaže, suvilaid ja aiamaju või aianduskrunte. Aiamajade ja suvilate maana käsitletakse ajamajade ehitamiseks kasutatavat maad (lk 5). Teemaplaneeringu p 4.1 järgi peavad kõik elamud Viimsi vallas asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal. Väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende abihooneid rajada ei ole lubatud. Kõik suvilad ja nende abihooned peavad Viimsi 4(6)
3-20-814
vallas asuma kas elamumaal või aiamajade ja suvilate maal. Seniste maatulundusmaal paiknevate elamute alust maad ei pea vormistama elamumaaks, v.a kui maatulundusmaa kinnistut soovitakse täiendavalt jagada elamuehituse eesmärgil (lk 20). Kuivõrd kaebajale kuulub maatulundusmaa, kus asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole varem hoonet olnud, ei ole eelnevast tulenevalt uue hoone püstitamine lubatud. Kaebaja seisukoht, et kaebajale kuuluv kinnistu paikneb 11.01.2000 Viimsi valla üldplaneeringu otsusest nr 1 nähtuvalt elamumaal, ei ole asjakohane, kuna lähtuda tuleb eelkõige kinnistusregistri kannetest.
25.Elamu ehitusõiguse andmine lubatust väiksemale krundile ei ole võimalik, v.a kui lubatust väiksemad krundid on moodustatud varem kehtestatud detailplaneeringute alusel või kui tegu on olemasoleva elamu rekonstrueerimisega (p 4.2, lk 25). Kaebajale kuuluv kinnistu asub teemaplaneeringu järgi osas, kus minimaalne lubatud krundi suurus üksikelamu krundil on 1200 m2 (vt teemaplaneeringu joonis). Kuivõrd aiamaja ehitamine on lubatud üksnes elamumaale või aiamajade ja suvilate maale, ei ole ka see tingimus kaebaja puhul täidetud, kuna kaebajale kuulub kinnistu suurusega 785 m2.
26.Kaebaja on välja toonud viited MaaKatS § 181 lg-le 9 ja §-le 18, mille kohaselt on maatulundusmaa põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Linna- või vallavalitsus määrab katastriüksusele MaaKatS §-s 181 nimetatud sihtotstarbe, lähtudes järgmisest põhimõttest: ehitisteta katastriüksusele määratakse sihtotstarve maa tegeliku kasutuse alusel või detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel üldplaneeringu alusel (MaaKatS § 18 lg 1 p 1). Nagu kohus eelnevalt viitas, ei ole kehtivat teemaplaneeringut aluseks võttes võimalik püstitada ehitist alla 1200 m2 kinnistule, mistõttu nimetatud sätted ei kohaldu. Kui soovitakse maatulundusmaale püstitada hoonet (elamut vms), mitte näiteks põllumajandussaaduste kasvatamisega seotud hoonet, siis tuleb enne ehitise püstitamisele asumist muuta maaüksuse sihtotstarve vastavaks kavandatava ehitise sihtotstarbele (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2019 kohtuotsus haldusasjas nr 3-17-403, p 15). Praegusel juhul ei ole ka detailplaneeringuga võimalik ehitusõigust saada, kuna kohtupraktika kohaselt on detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine erandlik võimalus, mis peab tagama paindlikuma võimaluse, et reageerida muutunud oludele ja vajadustele. Detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine peaks üldjuhul põhinema pärast üldplaneeringu kehtestamist muutunud või teatavaks saanud asjaoludel (Riigikohtu halduskolleegiumi 3.12.2012 otsus asjas nr 3-3-1-47-12, p-d 20 ja 21 ning seal viidatud kohtupraktika).
27.Kohus ei nõustu kaebajaga, et tal oli õigustatud ootus kinnistu omandamisel, et kinnistule on võimalik püstitada ehitist. Kaebaja omandas maatulundusmaa, mistõttu ei saa eeldada, et maatulundusmaale on võimalik püstitada ehitist ilma kinnistu sihtotstarvet muutmata. Kaebaja ei ole väitnud ning kohtule ka ei nähtu, et kaebaja oleks soovinud talle kuuluval kinnistul sihtotstarvet muuta. Enne kinnistu omandamist oleks kaebaja saanud kasvõi Viimsi valda pöörduda, et veenduda ehitamise võimalikkuses. Arvestades, et Viimsi vald on eelnevalt, s.o enne kaebaja kinnistu omandamist, vastavat küsimust juba arutanud, oleks kaebaja saanud veenduda ehitamise võimalikkuse küsimuses.
28.Kaebaja heidab vastustajale ette, et Viimsi vald on ületanud ehitisteatise menetlemiseks ette nähtud tähtaega. Kaebaja esitas 29.11.2019 ehitisregistrisse parandatud ja lisamaterjalidega ehitusteatise VäikeRootsi kinnistule aiamaja/suvila püstitamiseks ja kinnistusiseste tehnovõrkude rajamiseks. Vastustaja ei eita, et ei teavitanud 10 päeva jooksul kaebajat vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks. Samas tuleb arvestada, et eelnevalt, s.o 24.10.2019 esitas X ehitusteatise nr 1911201/22465 ja ehitusprojekti ehitisregistri kaudu Väike-Rootsi kinnistule (89011:001:0038) ehitusteatise kohustusliku hoone (suvila) püstitamiseks. Kaebajale tagastati tema taotlus märkustega ehitisregistri kaudu 04.11.2019. Seega ei saanud kaebaja olla veendunud, et ehitamise alustamine on lubatud. Kohus märgib ka, et ehitusteatisele vastamata jätmine EhS § 36 lg-s 2 sätestatud viisil, mis võimaldab alustada ehitamist, ei välista vajaduse korral järelevalve teostamist (EhS § 130 lg 2; Riigikohtu 06.06.2018 määrus asjas nr 3- 17-1152, p 10).
29.EhS § 36 lg-s 5 on sätestatud alused, mille esinemist peab pädev asutus kontrollima ning mille esinemisel tuleb EhS § 36 lg 6 alusel pädeval asutusel lähtuda ehitusloa menetlusest ning väljastada 5(6)
3-20-814
täiendava kontrolli tulemusel antavad nõuded eraldi haldusaktiga. Kohalikule omavalitsusele on antud ehitusteatise esitamisel õigus kaaluda, kas on vajalik korraldada põhjalikum menetlus, mille käigus on võimalik esitada lisatingimusi. Vastustaja kinnitusel suunati ehitusteatise menetlemise käigus kaebaja taotlus teistkordselt planeerimiskomisjoni. Sellest teavitati kaebajat ehitisregistri kaudu e-kirjaga 09.01.2020. 21.01.2020 saadeti Xle e-kiri, milles kinnitati planeerimiskomisjoni toimumist 22.01.2020. Kaebaja eelnevat ei eita. Kaebaja ehitisteatise ehitisregistrisse esitamise ja haldusakti väljastamise vahe oli u 4 kuud. Seega ületatud oli EhS- s sätestatud tähtaegu ehitisteatise või ehitusloa menetlemisel. Samas ei saa HMS § 58 järgi nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.
30.Kaebaja heidab veel vastustajale ette, et haldusakt on põhjendamata. HMS § 56 lg 1 järgi peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Elektroonilisele haldusaktile kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi (HMS § 55 lg 3). See, et seadus võimaldab elektroonilises vormis antud haldusakti puhul arvestada vormist tulenevaid erisusi, ei tähenda, et täitmata võiks jätta haldusmenetluse seaduses isikute kaitseks sätestatud olulised nõuded, sh haldusakti põhjendamise kohustuse (HMS § 56). Elektrooniline süsteem tuleb kujundada nii, et selliseid nõudeid oleks võimalik tõhusalt ja õiguspäraselt täita (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2020 kohtuotsus nr 320-580, p 9).
31.Vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt on akt välja antud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 4, EhS § 36 lg 6, § 44 lg 1 ja Viimsi Vallavalitsuse 28.02.2020 korralduse nr 121 alusel. Samuti tuleneb otsusest, et Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakond keeldus 02.04.2020 ehitusteatise teavitatuks lugemisest Püünsi külas Väike-Rootsi kinnistul. Samuti on välja toodud vaidlustamise tähtaeg. Vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt on haldusakti lahutamatu osa Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonna 02.04.2020 otsus „Ehitusteatise teavitatuks lugemisest keeldumise kohta Püünsi külas Väike- Rootsi kinnistul“, millega otsustati keelduda 24.10.2019 esitatud ja 29.11.2019 parandatud ehitusteatise nr 1911201/22465 teavitatuks lugemisest Püünsi küla Väike-Rootsi kinnistule (katastritunnus 89001:001:0038, pindala 785 m2, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) kuni 60 m2 ehitusaluse pinnaga hoone ja kinnistupealsete tehnovõrkude rajamiseks (p 1) ning lõpetati ehitusteatise menetlus seonduvalt Väike-Rootsi kinnistule kuni 60 m2 ehitusaluse pinnaga hoone ja kinnistupealsete tehnovõrkude rajamisega (p 2). Otsus (kättesaadav ehitisregistrist) on põhjendatud vastavalt HMS §-st 56 tulenevatele nõuetele. Kohus on seisukohal, et vastustaja on toonud piisavalt selgelt välja seisukohad, miks ehitisteatist ei ole võimalik teavitatuks lugeda. Samuti on õigustatud tugineda EhS § 44 lg-le 1, kuna vastav viide tuleneb EhS § 36 lg-st 6.
32.Kohus jätab X kaebuse rahuldamata.
33.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.