Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

3-20-814

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(5)

3-20-814 Teemaplaneeringu p 1 kohaselt on aiamaja ühe korteriga hooajaliselt kasutatavaks projekteeritud ja ehitatud hoone, mida ei kasutata aastaringselt alaliseks elamiseks ning mis ei pea täielikult vastama elamule sätestatud nõetele. Väikeelamumaa mõiste on teemaplaneeringus sisustatud kui üksikelamu ehitamiseks eraldatud maa. Lisaks võib sellel maal olla abihooneid, garaaže, suvilaid ja aiamaju või aianduskrunte. Aiamajade ja suvilate maana käsitatakse aiamajade ehitamiseks kasutatavat maad. Teemaplaneeringu p 4.1 järgi peavad kõik elamud Viimsi vallas asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal. Väljapoole elamumaad ei ole uute elamute ja nende abihoonete rajamine lubatud. Kõik suvilad ja nende abihooned peavad asuma kas elamumaal või aiamajade ja suvilate maal. Seniste maatulundusmaal paiknevate elamute alust maad ei pea vormistama elamumaaks, v.a kui maatulundusmaa kinnistut soovitakse täiendavalt jagada elamuehituse eesmärgil. Kaebajale kuulub maatulundusmaa, kus pole varem hoonet olnud ning seetõttu pole sinna uute hoonete püstitamine lubatud. Asjakohane ei ole kaebaja seisukoht, et kinnistu paikneb 11.01.2000 Viimsi valla üldplaneeringu järgi elamumaal, sest lähtuda tuleb eelkõige kinnistusregistri kannetest. Elamu ehitusõiguse andmine lubatust väiksemale krundile ei ole võimalik. Kaebaja kinnistu asub teemaplaneeringu järgi osas, kus lubatud krundi minimaalne suurus üksikelamu krundil on 1200 m2. Kuna aiamaja ehitamine on lubatud üksnes elamumaale või aiamajade ja suvilate maale, ei ole see tingimus täidetud, kuna kaebaja kinnistu suurus on 785 m2. Kui maatulundusmaale soovitakse püstitada hoonet (elamut vms), tuleb enne muuta maaüksuse sihtotstarve vastavaks kavandatava ehitise sihtotstarbele. Praegusel juhul ei ole võimalik ka detailplaneeringuga ehitusõigust saada, sest detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine peaks üldjuhul põhinema pärast üldplaneeringu kehtestamist muutunud või teatavaks saanud asjaoludel. Kaebaja omandas maatulundusmaa, tal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et kinnistule on võimalik püstitada ehitis. Kaebaja heidab ette, et vastustaja ületas ehitusteatise menetlemiseks ette nähtud tähtaega. Ehitisteatisele vastamata jätmine EhS § 36 lg-s 2 sätestatud viisil, mis võimaldab alustada ehitamist, ei välista vajaduse korral järelevalve teostamist. Kohalikule omavalitsusele on antud ehitusteatise esitamisel õigus kaaluda, kas on vajalik korraldada põhjalikum menetlus. Vastustaja kinnitusel suunati ehitusteatise menetlemise käigus kaebaja taotlus teist korda planeerimiskomisjoni. Kaebajat teavitati sellest 09.01.2020. Samuti saadeti kaebajale 21.01.2020 kiri, milles kinnitati planeerimiskomisjoni toimumist 22.01.2020. Ehitusteatise esitamise ja haldusakti andmise vahe on umbes 4 kuud, mis ületab EhS-s sätestatud tähtaegu. Samas ei saa haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 järgi nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes menetlusnõuete rikkumise tõttu, kui rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Elektroonilisele haldusaktile kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi (HMS § 55 lg 3). Põhjendamiskohustust tuleb järgida. Vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt on see välja antud EhS § 36 lg 6 ja § 44 lg 1 alusel ning selle lahutamatuks osaks on ehitus- ja kommunaalosakonna 02.04.2020 otsus. Otsus on põhjendatud kooskõlas HMS §-ga 56. Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks ei ole ehitusteatist võimalik teavitatuks lugeda. Samuti tugines vastustaja õigesti EhS § 44 lg-le 1, sest vastav viide tuleneb EhS § 36 lg-st 6. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-20-814 Viimsi Vallavolikogu otsustas 11.03.2014 otsusega nr 19 jätta muu hulgas kehtima Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi valla üldplaneeringu. Halduskohus leidis põhjendamatult, et üldplaneeringu teemaplaneering ei käsitle maaküsimusi, vaid üksnes hooneid. Ainus dokument, mis keelab alla 1200 m2 suuruste kinnistute moodustamise, on teemaplaneeringu juurde kuuluv skeem. Kuna kaebaja kinnistu oli moodustatud juba 04.04.2006 omandireformi käigus tagastatud maana, ei seondu kaebaja kinnistu teemaplaneeringuga. Kaebaja taotlus ehitisregistrisse ei ole käsitatav ehitusõiguse andmise taotlusena. Ehitusõiguse saab anda kas projekteerimistingimuste või detailplaneeringuga. Teemaplaneeringu tingimused hõlmavad üksnes ehitusloakohustusliku hoone püstitamist. Teemaplaneering ja üldplaneering ei välista nn vaba ehitustegevust. Viimsi valla üldplaneeringu kohaselt asub kaebaja kinnistu elamumaa juhtotstarbega maal. Kohus ei põhjendanud, miks tuleb lähtuda kinnistusregistri kandest. Alates 01.07.2018 ei ole maatulundusmaale ehitamisel vaja muuta maa sihtotstarvet (MaaKatS § 18 1 lg 9 ja § 182 lg 1). Kinnistu suurus on määratud enne teemaplaneeringu kehtestamist, mistõttu pole 1200 m2 suuruse krundi nõue siduv. Õige pole kohtu järeldus, et kaebaja kinnistul pole kunagi hoonet olnud. 2005. a asendiplaani järgi on kaebaja kinnistule kantud ristkülik märgistusega P, mille sisu pole avatud, kuid on eluliselt usutav, et see tähistab maakasutust kas hoone või ehitisena. Kohus ei hinnanud kaebaja väiteid, et kinnistu oli moodustatud 04.04.2006 omandireformi käigus tagastatud maana. Tagastatud poleks maad, mille kasutamine pole võimalik. Maatükk asub Püünsi küla väljakujunenud tiheasustusala keskel ega erine pindala, kuju või muude omaduste poolest kontaktvöödis olevatest elamukruntidest. Viimsi Vallavalitsusele kuuluv vee-ettevõtja ehitas 2018. a-l kinnistu piirile liitumispunktid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks. Olemas on ka kilp elektrivõrguga liitumiseks. Kaebajal on põhjendatud ootus kinnistu kasutamiseks. Seoses menetlustähtaja pikkusega on kohtuotsus üldsõnaline. Samuti leidis kohus alusetult, et haldusakt on nõuetekohaselt põhjendatud. Kaebaja pole saanud tutvuda vaidlustatud otsuses viidatud Viimsi Vallavalitsuse 28.02.2020 korraldusega nr 121.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-814 suurused. Elamu ehitusõiguse andmine lubatust väiksemale krundile ei ole võimalik, v.a kui lubatust väiksemad krundid on moodustatud varem kehtestatud detailplaneeringute alusel või kui tegu on olemasoleva elamu rekonstrueerimisega. Elamukruntide minimaalsed suurused on määratud skeemil „Elamuehituse piirkonnad“ ning neist suurustest väiksemale maaüksusele ei anta ehitusõigust mitte ühtegi liiki elamu rajamiseks (p 4.2). Teemaplaneering käsitleb elamu ehitamiseks mõeldud maana korruselamute, väikeelamute ning suvilate ja aiamajade maad (p 4.3).

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.