2.Võtta haldusasja materjalide juurde Viru Vangla direktori 19.03.2020. a käskkiri nr 1-1/46 ja 13.04.2020. a käskkiri nr 1-1/52.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte ning edastatakse teadmiseks Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.Viru Vangla direktor andis seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga ning riigis välja kuulutatud eriolukorraga 17.03.2020 käskkirja nr 1-1/45 „Viru Vangla osakondade lukustamine ning päevakava järgsete tegevuste peatamine“, millega käskis alates 16.03.2020 muu hulgas lõpetada kõik kinnipeetavate saatmised, sh osakonna sisesed saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks; sealhulgas ei toimu saatmisi jalutuskäigule (käskkirja p 2). Viru Vangla direktori 19.03.2020. a käskkirjaga nr 1-1/46 (p 1.2), 30.03.2020. a käskkirjaga nr 1-1/49 (p 1) ja 13.04.2020. a käskkirjaga nr 1-1/52 (p 1) pikendati korraldust saatmiste mittetoimumise kohta.
2.Sergei Pragi esitas 19.04.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et on seoses vanglas eriolukorra kehtestamisega viibinud lukustatud kambris juba kuu aega ning ta ei mõista, miks ta ei saa värskes õhus jalutada kas või 30 minutit päevas. Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud, ning ta palub mõista Viru Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitise ja lubada tal jalutada värskes õhus vähemalt 30 minutit. Kaebusele on lisatud õiguskantsleri 06.04.2020. a seisukoht nr 7-7/200489/2001899 (soovitus justiitsministrile ja vanglate direktoritele seoses vanglates COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 viiruse leviku takistamiseks võetud meetmetega) ning Õiguskantsleri Kantselei 13.04.2020. a vastus nr 7-7/200489/2002032 kaebaja 02.04.2020. a pöördumisele.
3.Tallinna Halduskohus andis 24.04.2020. a määrusega kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule.
3-20-742
4.Viru Vangla direktor lõpetas 27.04.2020. a käskkirja nr 1-1/55 punktiga 2 saatmise piirangud jalutuskäikudele alates 29.04.2020.
5.Haldusasi saabus Tartu Halduskohtule 20.05.2020. Samal päeval saabus Tartu Halduskohtule S. Pragi kaebuse täiendus, milles ta märkis järgmist. Kaebajal on krooniline haigus ning ta kuulub riskirühma, kuid sellele vaatamata paigutati ta ühte kambrisse kinnipeetavaga, kellel on koroonaviiruse kahtlus. Samuti on kaebajal konflikt valvuriga Andrei Luberg (kaebuses märgitud „Lumberg“), kes provotseerib ja alandab teda. Näiteks ei toonud valvur talle advokaadile helistamiseks telefoni ning on teda sõimanud. Kaebaja palub kohtult seoses sellega abi, mõista Viru Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitis 1500 eurot ja „teha selle valvuriga midagi“.
6.Kohus palus 20.05.2020. a kohtunõudes Viru Vanglal teatada, kas kaebaja on esitanud vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotlusi seoses värskes õhus jalutamise mittevõimaldamisega ja valvuri tegevusega. Samuti palus kohus teatada, kas kaebaja on esitanud vanglale taotluse lubada jalutada värskes õhus.
7.Viru Vangla teatas 27.05.2020. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja ei ole esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust seoses värskes õhus jalutamisega ega taotlust lubada värskes õhus jalutada. Samuti ei ole kaebaja esitanud vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotlust seoses kambrisse paigutamisega või helistamise mittevõimaldamisega. Kaebaja on 13.04.2020 esitanud üksnes märgukirja, milles viitab sellele, et talle ei ole võimaldatud juuksuriteenust, ja sellele, et ta ei sobi oma kambrikaaslasega kokku, kuna viimane norskab.
8.Tartu Halduskohtule saabus 25.08.2020 S. Pragi kaebuse täiendus, milles ta märgib, et tal läks meelest kirjutada, et korrapidaja ei andnud neile võimalust helistada telefoniga kohtusse ja advokaadile. Samuti selgitab ta, et valvurid püüdsid teda laimata ja ta oleks sellepärast saanud peaaegu trahvi 100 eurot. Lisaks laimab ja alandab teda juba ammu valvur Aleksei Kudrjavtsev (kaebuses märgitud „Kudrjutsev“). Kaebaja palub lisada see taotlus ja need asjad haldusasja nr 3-20-742 juurde.
9.Tartu Halduskohtule saabus 05.11.2020 S. Pragi kaebuse täiendus, milles ta märgib järgmist. Kaebaja ei saanud 28.10 helistada, kuna valvur ei saanud oma tööülesannetega hakkama ja valetas, et kõned keelati ära. Siis palus kaebaja, et ta saaks välja minna, kuid teda ei lastud. Kaebaja palus käskkirja, mille alusel teda jalutuskäigule ei lasta, kuid valvur ütles, et ta tutvustab seda suuliselt. Seoses sellega, et kaebaja ei helistanud 28.10 koju, oli tal kodus probleem ja pere oli haige. See oleks peaaegu toonud kaasa lahutuse ja kaebaja oleks oma pere kaotanud. Vanglas ei korjatud isegi kirju kaks päeva. Seoses sellega, et vangla valvurid on sellised, kaebaja oleks peaaegu kaotanud oma pere, kaks päeva ei võetud vastu kirju ning kaebaja ei saanud jalutada, palub kaebaja mõista Viru Vanglalt välja moraalse kahju hüvitise 800 eurot.
10.Kohus palus 02.12.2020. a kohtunõudes Viru Vanglal teatada, kas kaebaja on esitanud vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotlusi seoses sellega, et teda on valvur A. Kudrjavtsevi poolt alandatud, talle ei võimaldatud 28.10.2020 perele helistamist ega jalutuskäiku ning kahe päeva jooksul ei võetud temalt vastu kirju. Samuti palus kohus vanglal teatada, kas kaebaja on esitanud vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaideid Viru Vangla direktori 17.03.2020. a käskkirja nr 1-1/45 punkti 2, 19.03.2020. a käskkirja nr 1-1/46 punkti 1.2, 30.03.2020. a käskkirja nr 1-1/49 punkti 1 või 13.04.2020. a käskkirja nr 1-1/52 punkti 1 kehtetuks tunnistamiseks. Kohus palus vanglal kohut teavitada ka sellest, kui pärast 27.05.2020 Viru Vangla poolt kohtunõudele vastamist on kaebaja esitanud vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluseid seonduvalt jalutuskäikude võimaldamata jätmisega või valvur A. Lubergi tegevusega.
11.Viru Vangla teavitas 09.12.2020 vastuses kohtunõudele kohut, et kaebaja ei ole kuni vastuse koostamiseni esitanud vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotlusi seonduvalt
3-20-742 jalutuskäikude võimaldamata jätmisega, valvur A. Lubergi tegevusega, kambrisse paigutamisega või helistamise mittevõimaldamisega. Samuti ei ole kaebaja esitanud vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotlusi seoses sellega, et teda on valvur A. Kudrjavtsevi poolt alandatud, talle ei võimaldatud 28.10.2020 jalutuskäiku ning kahe päeva jooksul ei võetud temalt vastu kirju. Kaebaja ei ole esitanud vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaideid Viru Vangla direktori 17.03.2020. a käskkirja nr 1 1/45 punkti 2, 19.03.2020. a käskkirja nr 1 1/46 punkti 1.2, 30.03.2020. a käskkirja nr 1 1/49 punkti 1 või 13.04.2020. a käskkirja nr 1 1/52 punkti 1 kehtetuks tunnistamiseks. Vangla selgitas, et kaebaja esitas 29.10.2020 Viru Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse seonduvalt sellega, et talle ei võimaldatud telefonikõne teostamist 28.10.2020. Taotlus registreeriti 29.10.2020 nr-ga 6-16/169-1. 20.11.2020 on kaebaja omakäeliselt pöördumisele kirjutanud, et ei soovi sellele kirjalikku vastust, mida kinnitas oma allkirjaga.
KOHTU SEISUKOHT
12.HKMS § 120 lg 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
13.Kohus selgitab, et mõistab 25.08.2020 kohtule saabunud kaebuse täiendust selliselt, et kaebaja on soovinud lisada selles pöördumises toodud asjaolud eelnevalt kohtule esitatud kahju hüvitamise nõude esemesse. Kaebaja mõnda muud tahet ei ole kohtu arvates võimalik sellest täiendusest järeldada. Eeltoodut arvestades tuleb kaebust ja selle täiendusi tõlgendada selliselt, et kaebaja on nendes soovinud järgmist: 1) kaebajale kuni kaebuse esitamiseni, s.o kuni 19.04.2020 mittevõimaldamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist;
jalutuskäikude
2) kaebajale jalutuskäikude võimaldamist vähemalt 30 minutit päevas ehk jalutuskäikudele saamise piirangute lõpetamist; 3) kaebaja paigutamisega koroonaviiruse kahtlusega kinnipeetavaga ühte kambrisse ning valvur A. Lubergi poolt tema provotseerimise ja alandamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist 1500 euro ulatuses; 4) vangla kohustamist valvur A. Lubergi suhtes selliste meetmete võtmist, et ta ei alandaks enam kaebajat; 5) kaebajale helistamise mittevõimaldamisega ja valvur A. Kudrjavtsevi poolt kaebaja alandamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist; ning 6) kaebajale 28.10.2020 perele helistamise ja jalutuskäikude võimaldamata jätmisega ning kahe päeva jooksul kirjade vastu võtmata jätmisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist 800 euro ulatuses.
14.Kohus hindab järgnevalt kaebuse lubatavust jalutuskäikudele lubamiseks kohustamise nõudes (I), kahju hüvitamise nõuetes (II) ning viimasena kohustamisnõudes seoses valvur A. Lubergi tegevusega (III). I
15.Kaebaja on soovinud jalutuskäikudele saatmise piirangute lõpetamist. Kaebuse esitamise ajal, s.o 19.04.2020, kehtis Viru Vangla direktori 13.04.2020. a käskkiri nr 1-1/52, mille punktiga 2 otsustas vangla direktor jätkata 19.03.2020. a käskkirja nr 1-1/46 punktides 1–3 kehtestatud julgeolekuabinõude täitmist ja meetmete rakendamist kuni vajaduse äralangemiseni, sh kõigi kinnipeetavate saatmiste lõpetamine, sh saatmine jalutuskäigule. Kohus võtab nimetatud käskkirjad käesoleva haldusasja materjalide juurde. Piirangute lõpetamise eesmärgi saavutamiseks tulnuks kaebajal vaidlustada piiranguid kehtestavat
3-20-742 käskkirja, mistõttu tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebaja on muu hulgas kohtult taotlenud Viru Vangla direktori 13.04.2020. a käskkirja nr 1-1/52 punkti 2 tühistamist jalutuskäikudele tehtud piirangute osas.
16.Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikele 5 võib kinnipeetav esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebuse halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt võib juhul, kui seadus näeb nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, esitada kaebuse halduskohtule üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
17.Praegusel juhul nähtub kaebusele lisatud Õiguskantsleri Kantselei 13.04.2020. a vastusest, et kaebajale on tema õiguste rikkumise kaitseks vaidemenetluse ja halduskohtumenetluse kasutamist ka soovitatud. Viru Vangla on vastustes kohtunõuetele aga kinnitanud, et kaebaja ei ole pöördunud vangla poole jalutuskäikude saamiseks kohustamise taotlustega või esitanud piiranguid kohaldavate käskkirjade kehtetuks tunnistamiseks vaideid. Seetõttu ei olnud kaebaja enne kohtule kaebuse esitamist läbinud VangS § 11 lõikes 5 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kaebus jalutuskäikude piirangute lõpetamiseks ei olnud lubatav. Seega tuleb kaebus selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel selle esitajale tagastada.
18.Kohtu hinnangul ei ole võimalik suunata kaebajat selles osas mõne muu tema õiguste kaitseks kohase nõude esitamisele. Kaebuse esitamise ajal kehtinud Viru Vangla direktori käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõue ei oleks praegusel juhul asjakohane ega lubatav tulenevalt HKMS § 45 lõikes 2 sisalduvast kaebeõiguse piirangust. Kaebajal on sarnaste piirangute uuesti rakendamisel võimalik esitada vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaie piiranguid kohaldava käskkirja kehtetuks tunnistamiseks (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 p 1 ja § 73 lg 1, VangS § 11 lg 41) ning vaidemenetluse läbimise järel kaebus käskkirja tühistamiseks halduskohtule (VangS § 11 lg 5). Vaidemenetluse ajal on kaebajal vajadusel võimalik taotleda tema suhtes piiranguid kehtestava käskkirja täitmise peatamist kas haldusorganilt (HMS § 81) või esialgse õiguskaitse korras halduskohtult (HKMS § 249 lg 2). II
19.VangS § 11 lg 8 näeb ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
20.Viru Vangla on kohtule teatanud, et kaebaja ei ole esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlusi seoses järgmiste asjaoludega: kuni kaebuse esitamiseni jalutuskäikude võimaldamata jätmine, valvur A. Lubergi tegevus, koroonaviiruse kahtlusega kinnipeetavaga ühte kambrisse paigutamine, helistamise mittevõimaldamine, alandamine valvur A. Kudrjavtsevi poolt ja kirjade vastu võtmata jätmine. Ka kaebaja ise ei ole viidanud sellele, et ta oleks neil asjaoludel esmalt kahjunõudega vangla poole pöördunud.
21.Vangla on kohtule edastanud kaebaja 29.10.2020. a pöördumise Viru Vangla direktorile, milles ta palus hüvitada talle põhjustatud mittevaraline kahju seoses sellega, et talle ei võimaldatud 28.10.2020 telefonikõne teostamist ja ta ei saanud minna jalutama. Taotlus registreeriti 29.10.2020 nr-ga 6-16/169-1. Samalt taotluselt nähtub, et 20.11.2020 on kaebaja sellele omakäeliselt kirjutanud, et ei soovi sellele kirjalikku vastust, ning kinnitanud seda oma allkirjaga (digitoimiku leht 45). Vangla on sellest märkest lähtunud ega ole taotlusele vastanud. Kohus leiab, et kaebaja on selle märkega loobunud tema kahju hüvitamise taotluse lahendamise soovist. Vastavalt VangS § 11 lõikele 8 peab kohtueelse menetluse läbituks lugemiseks olema
3-20-742 olemas vangla otsus taotluse tagastamise või rahuldamata jätmise kohta. Olukorras, kus kaebaja on loobunud taotlusele kirjaliku vastuse saamise soovist, ei saa vanglale ette heita taotluse tähtaegselt läbi vaatamata jätmist (VangS § 11 lõikes 8 sätestatud kolmas alternatiiv). Seega ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ka 28.10.2020 helistamise ja jalutuskäigu võimaldamisega seotud kahju hüvitamise nõuetes.
22.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse kahju hüvitamise nõuetes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (VangS § 11 lg 8).
23.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebajal on võimalik esitada esmalt kahju hüvitamise taotlus vanglale ning kui vangla tema taotluse õigusvastaselt tagastab või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätab, tekib kaebajal õigus pöörduda hüvitamiskaebusega halduskohtusse. III
24.HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks. Halduskohtus kaitstavate õigustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi ehk isikule seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 24.10.2012. a määrus nr 3-3-1-53-12, p 13; erikogu 20.12.2001. a määrus nr 3-3-1-8-01, p 22). HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
25.Õigusaktidest ei tulene kaebajale subjektiivset avalikku õigust nõuda vangla valvuri välja vahetamist või tema suhtes näiteks mõne distsiplinaarmeetme kohaldamist. Vanglaametniku suhtes distsiplinaarvõimu kasutamise õigus, sh õigus määrata vanglaametnikule distsiplinaarkaristusi, on vastavalt ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus, ministril või tema poolt volitatud ametiisikul (avaliku teenistuse seaduse § 72 lg-d 1–2 ja § 94; VangS § 148, § 150 lg 1 p 4). Kaebajal on õigus juhtida vangla tähelepanu ametniku väidetavale õigusvastasele tegevusele, esitades näiteks selleks vanglale märgukirja (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1 p-d 1 ja 2). Tal puudub aga subjektiivne õigus nõuda valvurite suhtes distsiplinaar- või muude meetmete tarvitusele võtmist.
26.Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ka osas, milles kaebaja palub kohtul sekkuda ja sisuliselt kohustada vanglat võtma meetmeid valvuri A. Lubergi suhtes, et ta kaebajat enam ei alandaks. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.