XX esialgse õiguskaitse taotlus vaidemenetluse ajal Tallinna Vangla 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52 kehtivuse peatamiseks kaebaja suhtes selle p 1.1 (lukustada kõik Tallinna Vangla kinnise vangla eluosakonnad) osas.
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Saata määruse ärakiri XX ja Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse resolutsiooni p 2 peale on õigus esitada määruskaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.07.12.2020 esitas XX Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajal, milles taotleja palub kohtul: Tallinna Vangla 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52 kehtivuse peatamist kaebaja suhtes selle p 1.1 (lukustada kõik Tallinna Vangla kinnise vangla eluosakonnad) osas. Taotluse esitaja märgib, et esitas Tallinna Vanglale vaide Tallinna Vangla 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52 kehtetuks tunnistamiseks selle p 1.1 osas. Taotluse esitaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest maksejõuetuse tõttu.
07.12.2020 kohtunõudega palus kohus Tallinna Vanglal kohtule teatada, kas XX on vaide Tallinna Vanglale esitanud. Ühtlasi palus kohus Tallinna Vangla seisukohta XX esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 11.12.2020.
3.11.12.2020 saabus kohtule Tallinna Vangla vastus kohtunõudele.
4.Taotleja esialgse õiguskaitse taotluse põhjendused on kokkuvõtvalt alljärgnevad.
4.1.Vaidlustatud käskkirja p 1.1. on piiratud eluosakonna sisene liikumine. Taotleja leiab, et eeltoodud piirang on ebaproportsionaalne arvestades teisi piiranguid riigis ja ka teistes Euroopa vanglates. Piirang on ülemäärane ja põhjustab ülemäärast vaimset pinget arvestades taotleja läbielatud viimase kuu jooksul. Taotleja märgib, et 06.11.2020 suleti Tallinna Vangla eluosakonnad. 08.11.2020 keelati jalutuskäigud ilma suulise ja kirjaliku selgituseta, mis põhjustas taotlejas väga suurt ärevust ja ärritust, kuna teadmatus edasise ees on ju tänaseni suur. Ametnikke polnud võimalik kätte saada ja õhtuse loenduse ajal ei osanud nad ka öelda, miks osakonnad suleti. See põhjustas ülemäärast vaimset pinget. 09.11.2020 andis taotleja negatiivse COVID-19 testi ja esitas kohtule esialgse õiguskaitse taotluse seoses jalutuskäikude piiramisega. Ajavahemikul 06.11-16.11.2020 muutus taotleja vaimne tasakaal rahutuks ja seda vangla tegemiste ja tegemata jätmiste tõttu. Olukord muutus sedavõrd ebainimlikuks, et 16.11.2020 sai taotluse esitaja ööpäevaringsest lukustusest närvivapustuse ning ta tundis ohtu enda elule, kui oli kaetud külma higiga, süda peksles meeletul kiirusel. Vastav olukord on fikseeritud meediku ja taotleja advokaadi poolt. 17.11.2020 esitas taotleja ka sellekohase kaebuse abi saamiseks, kuid seda ta ei saanud.
4.2.Taotleja leiab, et piirang eluosakonna sulgemiseks on ülemäärane, kuna vanglas pole ühtegi haiget vähemalt P3 eluosakonnas. Tallinna Vangla eluosakonnad on ehitatud läbi kahe korruse ja liikumiseks on taotleja hinnangul ca 150m2 pinda. Osakonnas on kohtu 40 kinnipeetavale. P3 eluosakonnas on kinnipeetavaid aga vähem ja päris täis ei ole ka ükski teine eluosakond. Sellest tulenevalt on vanglal olemas suutlikkus kinnipeetavaid hajutada ning eluosakond avada. Seda näiteks korruse kaupa neljaks tunniks päevas, mis teeks hajutamise veelgi lihtsamaks. Vangla saab määrata ka lisakohustuse käte pesu ja desinfitseerimise ning ka maski kandmise kohustuse. Kuna vangla pole märkinud käskkirjas kindlat aega eluosakondade avamiseks, siis tuleks piiranguid kohaldada proportsionaalselt teiste riigis seatud piirangutega. Selliseid äärmuslikke piiranguid ei ole mujal riigis ega ka teistes vanglates Euroopas. Riigis on kehtestatud piirangud 50% ruumide täituvusest koos maski kohustusega ning samamoodi on võimalik piiranguid kohaldada ka vanglas. Eluosakonnad on isoleeritud teistest osakondadest ja ka võimaliku ohu puhul saab reageerida osakonna põhiselt. Ametnikega kokkupuude toimub ainult loendusel ja jalutuskäigule saatmisel. Seega eluosakonna avamisel ei lisandu lisakontakte ametnikega. Lisakohustusena saab määrata inventari mitte puudutamise või selle desinfitseerimise peale kasutamist.
4.3.Taotleja on suletud alates 06.11.2020 ca 8m2 kambrisse ja välja pääseb üksnes jalutuskäigule. Selline olukord tekitab taotlejas lisapingeid ja mõjutab psüühikat ning seda ei ole võimalik hiljem enam kompenseerida.
4.4.Taotleja leiab, et on arusaamatu, kuidas võiks eluosakonna avamine tuua kaasa plahvatusliku viiruse leviku kui järgida eelpool viidatud abinõusid (vt ka määrus nr 3-20-528 Tunis vs Tartu Vangla). Taotleja kordab, et piirangud peavad olema proportsionaalsed, mida nad praegu ei ole. Kinnipeetav saab kasutada enamus Terviseameti poolt soovitatud abinõusid. Seejuures kinnipeetava võimalused isikukaitsevahendite kasutamiseks sõltuvad vanglast. Taotleja toob veel välja, et suurema riskiga kinnipeetavad on käesolevaks ajaks juba eraldatud teistest, millest tulenevalt ei saa sel põhjusel piirangut õigustada.
4.5.Taotleja leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on ülekaalukas huvi, kuivõrd vastav piirang on juba taotleja psüühikale olulist mõju avaldanud. Enne ravimite määramist sooviks taotleja olukorra lahendada mõistlikul viisil, kasvõi 4ks tunniks eluosakonna avamisega.
4.6.Taotleja leiab, et vanglal tuleks reageerida ohule akuutselt – seal kus on oht, mitte aga üle reageerida. Praeguseks on kontaktid valvuritega viidud minimaalsele tasemele ja neil on maski kandmise kohustus ning punases üksuses täiendavate kaitsevahendite kandmise kohustus. Vangla eluosakonna avamine seda ei muuda. Pole ka teada juhtumit, kus Tallinna Vanglas oleks ametnik nakkuse kinnipeetavale andnud.
4.7.Kõiki ettevaatusabinõusid kohaldades on võimalik eluosakonnad avada. Avatud osakonnad on ju lahti, kinnipeetavad käivad tööl. Järelikult on võimalik ettevaatusabinõusid kohaldades ka eluosakonnad avada (kasvõi osaliselt). Taotleja toob välja, et 04.12.2020 testiti kõiki kinnipeetavaid ja varsti peaks olema olukord vanglas selge.
4.8.COVID-19 on põhjustanud ohu inimeste tervisele, kuid piirangutest tulenevad muud probleemid on jäetud siinkohal tähelepanuta. Lukustatus teadmata ajaks lõhub kinnipeetava psüühika ja selliselt on vanglast ühiskonda tulemas kibestunud ja kurjust täis isikud, mis ei ole aga jätkusuutlik. Vangla väide, et eluosakonna avamine tooks kaasa viiruse plahvatusliku leviku pole kuidagi põhjendatud, kui vanglas või eluosakonnas haigeid ei ole. Taotleja palub kohtul hoolikalt kaaluda vastava piirangu proportsionaalsust. Taotleja palub esialgset õiguskaitset, et vältida enda vaimse tervise pöördumatut kahjustamist (depressioon, ärevushäire). Õiguskaitse kohaldamine on oluline nii taotleja vaimse tervise tagamiseks kui ka õigusrahu tagamiseks vaidemenetluse ajal.
5.Tallinna Vangla palub esialgse õiguskaitse taotluse jätta läbi vaatamata või rahuldamata.
5.1.Tallinna Vangla kinnitab vaide esitatust (11.12.2020 vastuse lisa 1). Vangla edastab vaidlustatud Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52 (11.12.2020 vastuse lisa 2) ja annab teada, et Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkiri on tunnistatud alates 10.12.2020 kehtetuks Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirja 1-1/20/56
punktiga 6 (11.12.2020 vastuse lisa 3). Lähtuvalt eeltoodust tagastas Tallinna Vangla oma 11.12.2020 otsusega vaide (11.12.2020 vastuse lisa 4). Tallinna Vangla on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, sest vaie 5-15/20/461-1 on selle esitajale tagastatud ja vaidemenetlust, mille raames XX esialgset õiguskaitset taotleb, ei toimu. Kui kohtu hinnangul kuulub taotlus, siiski läbivaatamisele, siis tuleb see jätta rahuldamata. Avalik huvi viiruse tõrjel kaalub üles isiku huvid. Kuna Tallinna Vangla direktori eilse, 10.12.2020, käskkirjaga nr 1-1/20/56 (11.12.2020 vastuse lisa 3) on vahetult põhjendatud Tallinna Vanglas rakendatud meetmeid, siis palub vangla kohtul arvestada käskkirjas toodud põhjendustega. Tallinna Vangla juhib kohtu tähelepanu, et kuigi käesoleval hetkel ei ole Tallinna Vangla vangide hulgas enam aktiivseid koroonahaigeid, siis hoolimata veel vanglateenistujatest koroonapositiivsetest isikutest ja Harjumaa kõrgetest nakatumisnäitajatest, on leitud võimalus avada teatud taasühiskonnastavad tegevused (vt käskkiri p 1.2). Nende täpne valik ja isikutele kohaldumine sõltub ühest küljest isiku terviseseisundist ja teisest küljest vangla võimekusest tegevusi ja nende ohutust tagada (nt järelevalve ohutu kauguse üle, isiku vajadus tegevuse järele, gruppide võimalik suurus, teenistujate mittehaigestumine/karantiinikohustus tekkimine, isikukaitsevahendite juurdehankimise võimekus jne). Märgime, et XX ei kuulu terviseseisundilt kriitilisse riskirühma, kelle saatmine taasühiskonnastavatesse tegevustesse oleks 10.12.2020 käskkirja p 1.2 alusel välistatud. Seega leevenevad ka XX rakendatud piirangud. Vangla selgitab, et vangla pakub esmaselt kambriväliseid tegevusi isikutele, kes seda enim vajavad (nt pooleliolevad õpingud riigikeeles, sotsiaalprogrammi läbimise kohustus, vajadus hingehoiu järgi kirikus). Jalutuskäikudele on kaebajal võimaldatud liikuda pärast tema 16.11.2020 terveks tunnistamist alates 17.11.2020. Tallinna Vanglale esitatud vaides kirjeldatud terviseseisund 16.11.2020 (vt lisa 5 tervisekaardi väljavõte) oligi seotud kinnipeetava rahulolematusega, et kuigi meedik oli ta 16.11.2020 terveks tunnistatud, ei jõutud töökorralduslikult tagada tema samal päeval jalutuskäigule viimist. Ühtlasi kinnitab terviskaardi väljavõttel järgmine sissekanne, et piirangutest sõltumata on jätkatud ka plaanilisi ravitegevusi ning 19.11.2020 on saanud ta viibida hambaarsti visiidil, mida XX oli soovinud profülaktilisel eesmärgil.
KOHTU SEISUKOHT
6.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (lg 2). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (lg 3).
7.Vastustaja on esitanud taotleja vaide Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirjale nr 11/20/52 (Tallinna Vangla 11.12.2020 vastuse lisa nr 1), kuid on teatanud, et tagastas vaide oma 11.12.2020 otsusega (Tallinna Vangla 11.12.2020 vastuse lisa 4), kuna Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkiri on tunnistatud alates 10.12.2020 kehtetuks Tallinna Vangla
direktori 10.12.2020 käskkirja 1-1/20/56 punktiga 6 (Tallinna Vangla 11.12.2020 vastuse lisa 3). Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, kuna vaidemenetlust ei toimu. Samuti ei ole võimalik kohtul peatada kehtetu haldusakti kehtivust esialgse õiguskaitse korras, milles tulenevalt on esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud ning taotlus tuleb jätta läbi vaatamata ka sel põhjusel (vt HKMS § 249 lg 3 viimane lause). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus XX esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
8.Kuivõrd XX esialgse õiguskaitse taotlus jäi läbi vaatamata, siis ei pea kohus lahendama ka taotluse esitaja menetlusabi taotlust riigilõivust vabastamiseks, kuivõrd taotluse läbi vaatamata jätmisel kuuluks riigilõiv RLS § 15 lg 1 p 5 alusel tagastamisele.
9.Kohus selgitab, et XX tuleb soovi korral vaidlustada vaidemenetluses Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkiri nr 1-1/20/56, mille p 1.1. on sätestatud samasugune piirang nagu oli 10.11.2020 käskkirjas nr 1-1/20/52 ning esitada uus esialgse õiguskaitse taotlus arvestades juba 10.12.2020 käskkirjas toodud põhjendustega. Küll aga peab kohus võimalikuks lühidalt märkida, et ei pea vastava esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaateid kuigi suureks arvestades olulist avalikku huvi viiruse leviku tõkestamiseks. Vangla on toonud välja asjakohased põhjendused ka 10.12.2020 käskkirjas. Vangla on põhjendatult välja toonud, et ka väljaspool vanglat on kehtestatud mitmed ulatuslikud piirangud. Seega on piirangute kehtestamine ka vanglas viibivate isikute suhtes proportsionaalne ja avalikes huvides vajalik meede. Lisaks on koroonaviiruse levik ühiskonnas märkimisväärselt kasvanud ja Vabariigi Valitsus on kehtestanud täiendavad meetmed viiruse tõkestamiseks. Kohus märgib, et taotleja soovitud meetmed (osaliselt osakondade avamine) ei väldiks nakatumist täielikult, samas aga vajaks palju ressursse (raha, aega, tööjõudu). Kohus nõustub ka sellega, et tegemist on kahtlemata ebamugavustega ning piirangud võivad tekitada vaimseid kannatusi, kuid hetkel ei ole need omased mitte ainult kinnipidamisasutuses viibijatele, vaid piirangutest tingitud ebamugavusi tuleb taluda ka vabaduses viibivatel isikutel ja need on vajalikud suurema üldise hüve (viirusesse nakatumise kontrolli alla saamise ja inimeste elu kaitsmise) saavutamiseks ja kaitsmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.