XXi kaebus Tallinna Vangla direktori 29.10.2020 otsuse nr 5-8/20/21293-2 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks lahendada tema lühiajalise väljaviimise taotlus uuesti
Menetlusosalised
Kaebaja – XX
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus selle esitajale.
2.Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Tallinna Vanglas registreeriti 30.09.2020 XXi taotlus lühiajaliseks väljaviimiseks. XX taotles, et taasühiskonnastamise eesmärgil organiseeritaks jalutamine väljaspool vanglat.
2.Tallinna Vangla direktor jättis 29.10.2020 otsusega nr 5-8/20/21293-2 XXi taotluse rahuldamata. Põhjendustes oli välja toodud, et taotlusest tulenevalt ei ole isik nõus lühiajalise väljaviimise kulusid ise tasuma. Lühiajalise väljaviimise põhjuseks ei ole erakorraline perekondlik sündmus. Taasühiskonnastamise eesmärki on võimalik täita ka vanglas viibides. XXi lühiajaline väljaviimine võib ohustada üldist õiguskorda, kuna vangla ei ole veendunud tema õiguskuulekas käitumises lühiajalisel väljaviimisel viibides.
3.XX esitas 05.11.2020 Justiitsministeeriumile adresseeritud vaide Tallinna Vangla direktori 29.10.2020 otsusele ja nõudis asja uut otsustamist. Vaide põhjenduseks oli märgitud: „Rehabilitatsioon ja resotsialisatsioon“.
4.Tallinna Vangla andis 11.11.2020 vaide puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, sest vaides puudusid põhjendused selle kohta, kuidas vaidlustatud otsus tema õigusi rikub.
5.Tallinna Vanglas registreeriti 17.11.2020 XXi vastus. XXi selgituste kohaselt on ilmselge, et rehabilitatsioon ja resotsialisatsioon on arusaadav ja põhjendatud ning soovitas vaadata vangistuse põhimõtteid.
6.Tallinna Vangla tagastas 25.11.2020 vastusega nr 5-15/20/343-3 XXi vaide läbivaatamatult, sest vaides esinevad puudused jäid kõrvaldamata ja puuduste tõttu ei ole võimalik vaiet sisuliselt menetleda.
7.Tallinna Halduskohtusse saabus 01.12.2020 XXi kaebus lugemaks tühiseks ja kohustamaks Tallinna Vanglat otsustama uuesti asja nr 5-8/20/21293-1 ja vaiet nr 5-15/20/343-4 seoses lühiajalise väljaviimisega vanglast. Kaebusele on lisatud menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks ja menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise kulude kandmiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja tahe on saada luba lühiajaliseks väljaviimiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks sobivad nõuded on Tallinna Vangla direktori 29.10.2020 otsuse nr 5-8/20/21293-2 tühistamine ja Tallinna Vangla kohustamine lahendada kaebaja lühiajalise väljaviimise taotlus uuesti. Kohus tõlgendab kaebuse nõudeid eelnevast lähtudes.
9.Seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 1).
10.HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
11.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega tuleb kinnipeetaval enne kohtusse pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.
12.VangS § 11 lg 41 esimese lause kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Justiitsministeeriumile esitatakse vaie Tallinna Vangla kaudu (haldusmenetluse seadus (HMS) § 73 lg 1). Kui vaie vastab nõuetele, edastab haldusorgan vaide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet (HMS § 80 lg 1). Praegusel juhul tagastas Tallinna Vangla Justiitsministeeriumile adresseeritud vaide läbivaatamatult. Vaide tagastamise puhul loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks, kui kohustuslikus kohtueelses menetluses on vaie ebaõigesti tagastatud.
13.Tallinna Vangla tagastas vaide läbivaatamatult HMS § 79 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastatakse vaie, kui vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud. Kohtule on esitatud kaebaja vaie (Tallinna Vangla 09.12.2020 vastuse lisa). Vaide esitamise põhjenduseks on märgitud: „Rehabilitatsioon ja resotsialisatsioon.“ HMS § 76 lg 2 p 4 kohaselt tuleb vaides märkida põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi. Vangla hinnangul oli põhjendus puudulik, mistõttu anti kaebajale tähtaeg 10 päeva, et tuua välja, mis on keelduva otsuse puudused ja kuidas haldusakt tema õigusi rikub. Kaebaja märkis puuduste kõrvaldamise kirjas vastuseks: „Ilmselge, et rehabilitatsioon ja 2(3)
resotsialisatsioon on arusaadav, põhjendatud.“ Lisatud on puuduste kõrvaldamise kirjas viited Justiitsministeeriumi arengukavale ja VangS §-le 6, 23, 33 ja 57.
14.Kohtu hinnangul on Tallinna Vangla õigesti leidnud, et kaebaja ei kõrvaldanud vaide puudusi. Kaebaja ei ole arusaadavalt põhjendanud, miks ta Tallinna Vangla direktori 29.10.2020 otsusega nõus ei ole. Kaebaja on ainsa argumendina tuginenud rehabilitatsioonile ja resotsialisatsioonile. Üksikute sõnade põhjal ei ole arusaadav, miks Tallinna Vangla 29.10.2020 otsus oli õigusvastane ja miks Tallinna Vangla oleks pidanud lühiajalist väljaviimist lubama. Rehabilitatsioon ja resotsialisatsioon on seostatavad VangS § 6 lg-s 1 sätestatud vangistuse täideviimise eesmärgiga, kuid kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine hõlmab kogu vangistuse vältel toimuvaid erinevaid tegevusi ning ei ole otseselt seostatav 29.10.2020 keeldumisega lühiajalisest väljaviimisest. Viited vanglavälise suhtlemise eesmärgile (VangS § 23), lühiajalise väljaviimise õiguslikule alusele (VangS § 33), sotsiaalhoolekande eesmärgile (VangS § 57) ja Justiitsministeeriumi arengukavale ei võimalda aru saada, millega kaebaja 29.10.2020 otsuse puhul täpsemalt ei nõustu ja mis põhjusel. Tallinna Vangla on esitanud oma 29.10.2020 keelduvas otsuses konkreetsed põhjendused, miks lühiajalist väljaviimist ei saa lubada. Kui kaebaja nende põhjendustega ei nõustunud ja leidis, et ta peab saama loa lühiajaliseks väljaviimiseks, võib eeldada, et ta saab oma vastuväited täislausetena esitada. Kui vaides puuduvad selged vastuväited vaidlustatavale haldusaktile, ei ole vaiet läbivaataval haldusorganil mitte millelegi vastata.
15.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaide läbivaatamatult tagastamine oli õiguspärane. Kuna kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata, ei ole kaebus lubatav. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel selle esitajale.
16.Kohus märgib täiendavalt, et kui kaebaja leiab, et lühiajaline väljaviimine peaks olema võimalik vaatamata asjaoludele, millele Tallinna Vangla 29.10.2020 otsuses viitas, siis oleks ka kohustusliku kohtueelse läbimise korral kaebuse rahuldamine välistatud. VangS § 33 lg 1 sätestab, et vanglateenistuse ametnik võib anda loa kinnipeetava väljaviimiseks järelevalve all kuni kolmeks päevaks, kui tulenevalt vangistuse täideviimise eesmärkidest ei ole kinnipeetavale lühiajalise väljasõidu lubamine võimalik. Vanglateenistus võib lühiajalisel väljaviimisel kohaldada lisaks järelevalvele elektroonilist valvet. Lühiajalise väljaviimise olemusest tulenevalt lubatakse seda praktikas üksnes erakorralise perekondliku sündmuse puhul. Väljaspool vanglat jalutamine ei ole selline sündmus. Lisaks eeldab lühiajalise väljaviimise lubamine seda, et see ei ohusta õiguskorda. Arvestades Tallinna Vangla 29.10.2020 otuses välja toodud kaalutlusi seoses kaebaja käitumisega vanglas ja tema eelnevate kuritegudega, on selge, et kaebaja lühiajalise väljaviimise lubamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise eesmärgiga (VangS § 6 lg 1).
17.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
18.Kuna kohus tagastab kaebuse, jääb kaebusele lisatud menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.