Spaceventure OÜ pankrotiavaldus Industrial Technology Investments OÜ (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
ajutise halduri nimetamata jätmine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende võlausaldaja Spaceventure OÜ (rk 12744272; asukoht Küüni 5b25, 51004 Tartu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak, e-post [email protected]; võlgnik Industrial Technology Investments OÜ (likvideerimisel) (rk 10884891; asukoht Soola 7, 51013 Tartu), seaduslik esindaja likvideerija Kristjan Leppik, e-post [email protected]
Eelistungi toimumise aeg
10. november 2016
RESOLUTSIOON
1.Jätta Spaceventure OÜ avalduse alusel Industrial Technology Investments OÜ-le (likvideerimisel) ajutine haldur nimetamata ja lõpetada Spaceventure OÜ pankrotiavalduse menetlus.
Jätta pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud Spaceventure OÜ kanda.
3.Jätta Industrial Technology Investments OÜ (likvideerimisel) menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud
1.Spaceventure OÜ (võlausaldaja) esitas 19. oktoobril 2016 Tartu Maakohtule avalduse Industrial Technology Investments OÜ (likvideerimisel) (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks (tl 2-6). Avalduse kohaselt sõlmiti E.V. (laenuandja) ja võlgniku vahel 30. septembril 2009 suuline tähtajatu laenuleping, mille alusel laenuandja kandis võlgniku kontole laenusumma 1 100 000 krooni (70 302,81 eurot). Kuna laenuandja ütles 3. juunil 2016 laenulepingu üles, kohustus võlgnik laenusumma koos intressidega tagastama hiljemalt 4. augustil 2016. Võlgnik ei ole käesoleva ajani oma lepingulisi kohustusi täitnud, vaid on esitanud ainult alusetuid süüdistusi kolmandate isikute aadressil, üritades tähelepanu põhiküsimuselt kõrvale juhtida. Laenuandja loovutas 9. augustil 2016 oma nõude (70 302,81 eurot) koos kõrvalnõuetega võlgniku vastu võlausaldajale, kes teavitas
10.augustil 2016 võlgnikku nõude omandamisest ning esitas 12. septembril 2016, aga ka
30.septembril 2016 võlgnikule pankrotihoiatuse, kohustades selles võlgnikku tasuma võlgnevuse hiljemalt 10 päeva jooksul pankrotihoiatuse kättesaamisest arvates. Võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud ja 22. septembril 2016 sellele vastanud. Võlgnik on vastuses asunud seisukohale, et nõue on fiktiivne, ei ole usutav või on aegunud ja võlausaldaja ei ole võlgnikku nõude loovutamisest kohaselt teavitanud. Võlausaldajale teadaolevalt nõue eksisteerib, ei ole aegunud ning on sissenõutav. Võlgnik ei ole tõendanud vastupidist. Pankrotiavalduse esitamise seisuga ei ole võlgnik võlgnevust summas 71 462,81 eurot (põhinõue 70 302,81 eurot, intress 1160 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1160 eurot) likvideerinud. Võlausaldaja andmetel puudub võlgnikul kui likvideerimisel oleval äriühingul, igasugune vara. Kuna võlgnikul puudub ka reaalne majandustegevus, siis on selge, et võlgnikul ei teki vara võlausaldaja nõude rahuldamiseks.
2.Industrial Technology Investments OÜ (likvideerimisel) vaidles 4. novembril 2016 esitatud vastuväidetes pankrotiavaldusele vastu (tl 68-75). Vastuväidete kohaselt ei tunnista võlgnik võlausaldaja nõuet. Võlgniku hinnangul ei ole võlausaldaja nõue eluliselt usutav, on tõendamata ja ka aegunud. Samuti ei ole avalduse esitamise eesmärk panna heauskselt maksma võlausaldaja tsiviilõigusi, vaid selle tegelik eesmärk on mõjutada pankrotimenetluse kaudu likvideerija poolt algatatud kriminaal- ja tsiviilmenetlusi. Võlgnik märgib, et ainuüksi maksekorraldus (ülekanne) ei tõenda laenusuhte olemasolu ja kohtule esitatud K.G., M.V., E.V. ning T.S. kinnituskirjad ei ole usaldusväärsed tõendid. K.G. ja M.V. on isikud, kes saavad võlausaldaja pankrotistumisest isiklikku kasu – pankrotimenetluse raugemisega või võlausaldajana pankrotimenetluse suunamisega on neil võimalik mõjutada hagi- ja kriminaalmenetluste käiku. Samuti saab nõude rahuldamisest otsest kasu E.V., kellel on nõude loovutamise lepingust nähtuvalt õigus saada 30% nõude maksmapanekul laekuvatest summadest. T.S. on võlgnikule teadaolevalt K.L. vend, samas K.L. on K.G. äripartner, kes on ühtlasi KL Partners OÜ – juriidiline keha, mille kaudu üritati võlgnikku esimesel katsel pankrotti ajada – juhatuse liige. Isegi kui jätta kõrvale see, et võlausaldaja nõue ei ole tõendatud, ei ole see nõue ka eluliselt usutav. Nimelt oli võlgnik 2013 veebruarist kuni 2014 novembrini registrist kustutatud. Eelnevalt avaldati
9.detsembril 2011 Ametlikes Teadaannetes kustutamisteade, milles kutsuti võlgniku võlausaldajaid registriosakonnale teatama enda nõuetest ning taotlema võlgniku likvideerimismenetluse läbiviimist. E.V. laenuandjana enda väidetavast nõudest registrile ei teatanud. Ka esialgse likvideerija K.G. poolt esitatud võlgniku likvideerimismenetluse aruandes ei ole E.V. nõuet mainitud. Eeltoodu kinnitab võlgniku hinnangul, et nõuet tegelikkuses ei eksisteeri. Et K.G. jättis varasemalt aruandesse väidetava nõude märkimata, kuid nüüd nõude olemasolu võlausaldajale kinnitab, seab veelkord kahtluse alla K.G. kinnituse usaldusväärsuse. Juhul, kui E.V. andiski võlgnikule laenu, on võlgniku arvates usutav, et rahasummad on E.V.le teiste tehingute, sh
16.septembri 2013 kompromissilepingu ja kokkulepetega tagastatud. Igal juhul tõendab võlgniku hinnangul nimetatud kompromissileping seda, et E.V., K.G. ja K.L. omavahelised võlasuhted on keerukamad, kui pelgalt E.V. pool väidetavalt K.G. endisele äriühingule (võlgnik) antud laen. Kas võlgnik on E.V. ees kohustused täitnud (kui võlgnikul on üldse kohustusi E.V. ees olnud), vajab asjaolude tuvastamist ja tõendite hindamist mastaabis, mis väljub pankrotimenetluse raamidest. Kui E.V. andiski võlgnikule laenu, muutus see sissenõutavaks hiljemalt 13. aprillil 2010, mil võlgnik tasus E.V.le 55 000 krooni. Kuivõrd tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, on võlausaldaja väidetav nõue võlgniku vastu igal juhul aegunud. Aegumise vastuväide on piisav, et jaatada nõude ebaselgust pankrotiseaduse mõttes. Võlgniku hinnangul on pankrotiavaldus esitatud menetlusõigusi kuritarvitades selleks, et mõjutada K.G., M.V. ning M.E. suhtes algatatud menetlusi neile sobivas suunas, tekitades sellega võlgnikule kahju (võlgniku nõuded jäävad sisse nõudmata). Sellisel eesmärgil pankrotiavalduse esitamine ei ole kooskõlas pankrotimenetluse mõttega ega heade kommetega.
Võlgnik leiab, et võlausaldaja panktoriavaldus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud võlausaldaja kanda.
3.Võlausaldaja vaidles 9. novembri 2016 seisukohas võlgniku vastuses esitatule vastu (tl 166169). Võlausaldaja märgib, et võlgniku vastuse punktid 4 kuni 18 ning 26 kuni 27 ei ole käesoleva asja menetlemisel asjakohased ega oma nõude selgusele hinnangu andmisel tähendust. Võlgnik on esitanud sisulise vastuväite vaid aegumise osas. Võlausaldaja võlgniku aegumise vastuväitega ei nõustu. Kuivõrd tähtajatu laenuleping öeldi üles 3. juunil 2016, muutus nõue sissenõutavaks
4.augustil 2016 ja sellest kuupäevast algas ka nõude 3-aastane aegumistähtaeg. Võlausaldaja ei nõustu võlgniku väitega, et võlgnik on 13. aprillil 2010 laenu osaliselt tagasi maksnud. Lisatud pangakonto väljavõttest ei ole võimalik tuvastada, et tegemist on laenu tagasimaksega, pigem jätab see mulje uue laenukohustuse tekkimisest. Isegi kui asuda seisukohale (võlausaldaja ei mööna), et võlgnik on osaliselt laenu tagasi maksnud, ei mõjuta see kuidagi aegumistähtaja algust, sest aegumistähtaeg algas ikkagi laenulepingu ülesütlemisele järgnenud kahe kuu möödumisest. Kuivõrd võlausaldaja arvates võlgniku muud vastuväited ei ole asjakohased, võlausaldaja nõue on selge ja sissenõutav ning võlgnikul puuduvad vahendid omapoolsete kohustuste täitmiseks, esinevad alused ajutise halduri määramiseks ning pankroti väljakuulutamiseks.
4.10. novembri 2016 eelistungil jäid võlausaldaja ja võlgnik oma seisukohtade juurde. Kohtu põhjendused
5.Tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg-s 1 sätestatust peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Võlausaldaja tugineb võlgniku maksejõuetuse põhistamisel PankrS § 10 lg 2 p-s 1 nimetatud asjaoludele, so võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul.
6.Kohus leiab, et Spaceventure OÜ pankrotiavalduse alusel tuleb Industrial Technology Investments OÜ-le (likvideerimisel) jätta ajutine haldur nimetamata PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel, so võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja väite kohaselt tuleneb temale loovutatud nõue laenuandja E.V. ja võlgniku vahel
30.septembril 2009 sõlmitud suulise tähtajatu laenulepingu rikkumisest, so kohustuse täitmata jätmisest, mistõttu on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult tagastamata laenu, intressi ja viivist kokku 71 462,81 eurot. Võlgniku vastuväidete kohaselt ei ole suulise laenulepingu sõlmimine poolte vahel tõendatud, võlausaldaja väited laenulepingu sõlmimisest ei ole usutavad, nõue on aegunud või on seotud äriühingute tehingute kaudu laenusumma tagastatud. Võlgniku esitatud vastuväidete taustal ei pea kohus ilma täiendava kontrollimiseta võimalikuks lugeda võlausaldajal nõude olemasolu kahtlusteta tõendatuks. Kohus leiab, et ainuüksi ülekande tegemine võlgniku pangakontole selgitusega laen ei tõenda pooltevahelise laenulepingu olemasolu. Pangakonto väljavõttest (tl 8-16) nähtub, et laenu andmisele lähedasel perioodil on Industrial Technology Investments OÜ teinud mitmeid ülekandeid Marati Kinnisvara OÜ-le, nt 29. septembril 2009 summas 3 000 000 krooni (191 734,95 eurot). Industrial Technology Investments OÜ juhatuse liikmeteks on olnud: 18.08.2009-13.01.2010 T.S., 13.01.2010-29.09.2011 M.V., 29.09.201113.02.2013 K.G., 25.11.2014-21.09.2015 likvideerijaks K.G. ja alates 21.09.2015 likvideerijaks Kristjan Leppik. Marati Kinnisvara OÜ juhatuse liikmeks oli septembris 2009 K.G.. Marati Kinnisvara OÜ (pankrotis) pankrotihaldur esitas kohtusse hagid tehingute tagasivõitmiseks. Kohtuvaidluste lõpetamiseks sõlmiti pankrotihalduri, E.V., K.G., K.L. ning nende isikutega seotud äriühingute vahel 16. septembril 2013 kompromissileping (tl 142-164). Kompromissilepinguga lõpetati teiste hulgas menetlus pankrotihalduri hagis E.V. vastu 76 696,91 euro nõudes, so nõudesumma samas suurusjärgus, milles väidetavalt andis E.V. laenu Industrial Technology
Investments OÜ-le, tsiviilasi nr 2-13-23709. E.V. kompromissilepingu kohaselt endale kohustusi ei võtnud. Kompromissilepingu tulemusena võtsid Marati Kinnisvara OÜ (pankrotis) ees kohustusi K.L. ja K.G.ga seotud äriühingud. Industrial Technology Investments OÜ on teinud ülekande E.V.le 13. aprillil 2010 summas 55 000 krooni (3515,14 eurot) selgitusega laen (tl 165). E.V. ei ole oma nõudest teatanud 2011-2012 registripidajale Industrial Technology Investments OÜ likvideerimismenetluse läbiviimiseks ega ole seda nõuet kajastanud hilisem äriühingu likvideerija K.G. tsiviilasjas nr 2-14-57510 esitatud likvideerimisaruandes (tl 100-103). Nimetatud asjaolud ja seotud isikute ühised ärihuvid läbi erinevate äriühingute kogumis osutavad võimalusele, et poolte vahel puudus laenulepingust tulenev suhe ja tegemist võib olla muu suhtega. Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine aga väljub antud juhul pankrotimenetluse raamest. Laenulepingu olemasolu tõendamiseks tuleks kohtule esitada täiendavaid tõendeid (poole vande all antud seletus, tunnistaja ütlus, dokumentaalne tõend - nt pangakonto väljavõte vm). Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna võlgnik vaidles nõudele põhjendatult vastu, kuid võlausaldajal nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab kummagi poole poolt täiendavate tõendite esitamist ning nende põhjal asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Kuivõrd pankrotiseadus ei näe ette võimalust võlausaldajal selge nõude puudumisel nimetada ajutist haldurit ainuüksi võlgniku väidetavale maksejõuetusele tuginedes, tuleb Spaceventure OÜ pankrotiavalduse alusel jätta Industrial Technology Investments OÜ-le (likvideerimisel) ajutine haldur nimetamata ja Spaceventure OÜ pankrotiavalduse menetlus lõpetada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud Spaceventure OÜ kanda.
8.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Võlgnik ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Kuna võlgniku menetlustoimingud on tehtud seadusliku esindaja likvideerija Kristjan Leppiku poolt isiklikult, ei saa võlgnikul olla tekkinud lepingulise esindaja kulusid, mistõttu jätab kohus Industrial Technology Investments OÜ (likvideerimisel) menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.