3-20-1532 SAAREAUGU TALU kaebus Põllumajanduse Registrite ja Haldusasi Informatsiooni Ameti 30. aprilli 2020. a otsuse nr 12-6/20/319 ja 14. juuli 2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/131-2 tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks määrata ja maksta välja toetus Menetlusosalised ja nende Kaebaja – SAAREAUGU TALU, volitatud esindaja Kalmer Karask esindajad Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Angelika Tõnsing Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta SAAREAUGU TALU kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 4. jaanuaril 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku) HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.SAAREAUGU TALU esitas vastustajale 2019. aastal pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110191112642 (tl 58-62), millel taotles muuhulgas keskkonnasõbraliku majandamise toetust 140,35 ha-le.
3-20-1532
1.1.PRIA peadirektori tegi 6. veebruari 2020. a otsuses nr 12-6/20/219 järgmised otsustused: 1) vähendada toetust 0,7%, kuna taotleja põllumajandusliku majapidamise põllumaast hõlmab peamine kasvatatav põllumajanduskultuur rohkem kui 75%; 2) vähendada toetust 5%, kuna taotleja põllumajandusliku majapidamise põllumaast hõlmab kaks peamist kasvatatavat põllumajanduskultuuri rohkem kui 95%; 3) taotlus jäetakse tervikuna rahuldamata ja kohustus lõpetatakse, kuna taotleja ei kasvata põllumajandusliku majapidamise põllumaal vähemalt kolme erinevat põllumajanduskultuuri. Selle otsusega nõuti taotlejalt ka tagasi 2015.-2018. a eest makstud toetus 28 005,50 eurot.
1.2.PRIA rahuldas 28. aprilli 2020. a vaideotsusega nr 12-4/20/91-2 osaliselt taotleja vaide
6.veebruari 2020. a otsuse nr 12-6/20/219 peale. Vaideotsusega tunnistati vaidlustatud otsus SAAREAUGU TALU puudutavas osas kehtetuks ning otsustati teha asjas uus otsus. PRIA rahuldas vaide osas, mis puudutas toetuse vähendamist baasnõude rikkumise tõttu. Vaideotsuse põhjendustes märgiti, et kui taotleja esitatud taotlusandmetele tuginedes on kuvatud informatsioon, et peamise ja kahe peamise põllumajanduskultuuri protsendimäärad jäävad lubatud piiridesse, ei pidanud taotleja teadma, et tegelikkuses esineb vajadus oma tegevusi korrigeerida ja nõuetega kooskõlla viia. Taotlejal oli õigus tugineda teabele, mille ta PRIA-st sai, ning ta ei pidanud selles kahtlema või asuma täiendavalt kontrollima selle õigsust.
1.3.PRIA tunnistas 30. aprilli 2020. a otsusega nr 12 6/20/319 kehtetuks PRIA 6. veebruari 2020. a otsuse nr 12-6/20/219 "2019. aastal taotletud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotluse rahuldamata jätmine, kohustuse ennetähtaegne lõpetamine ja toetuse tagasinõudmine" (otsuse p 1); jättis rahuldamata taotleja SAAREAUGU TALU keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotluse (otsuse p 2); lõpetas ennetähtaegselt taotleja SAAREAUGU TALU keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustuse (otsuse p 3) ja nõudis taotlejalt SAAREAUGU TALU tagasi alusetult saadud keskkonnasõbraliku majandamise toetus summas kokku 28 005,50 eurot (otsuse p 4). Selle otsuse kohaselt jäeti kaebaja taotlus keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamiseks rahuldamata põhjusel, et kaebaja ei kasvatanud oma põllumajandusliku majapidamise põllumaal vähemalt kolme erinevat põllumajanduskultuuri. PRIA tugines EELÜPS § 111 lg-le 1 ja 79 lg 4 p-le 1 ning määruse nr 49 2 g 2 p
1.4.PRIA jättis 14. juuli 2020. a vaideotsusega nr 12-4/20/131-2 SAAREAUGU TALU 5. juuni 2020. a vaide PRIA 30. aprilli 2020. a otsuse nr 12-6/20/319 peale rahuldamata. Vaideotsuses leidis PRIA kokkuvõtvalt järgmist. Vaide esitaja taotlusega on tõendatud, et vaide esitaja kasvatab põllumaadel (taotlusel maakasutustüüp „P“) suviotra allakülvita ning erinevaid heintaimede segudega kultuure, seega kahte erinevat põllumajanduskultuuri, olles sellega rikkunud määruse nr 49 § 4 lg-s 2 toodud nõuet. Isegi kui vaide esitaja oleks märkinud põldudel nr 22, nr 23A ja nr 24A põldtimuti kasvatamist, poleks olnud määruse nr 49 § 4 lõikes 2 toodud nõue täidetud, kuna põldtimut loetakse rohttaimeks isegi siis, kui see on külvatud puhaskultuurina. Kui põllumaal ei kasvatata igal kohustuseaastal kolme erinevat põllumajanduskultuuri, siis ei ole selline maa keskkonnasõbraliku majandamise toetuse jaoks toetusõiguslik ka eelnevatel aastatel ning eelmistel aastatel saadud toetus nõutakse tagasi kui alusetult saadud toetus.
2(9)
3-20-1532
2.SAAREAUGU TALU volitatud esindaja (vastavalt HKMS § 32 lg 1 p-le 7) esitas 17. augustil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 14. juuli 2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/1312 peale. Kaebuses palutakse tühistada PRIA 14. juuli 2020. a vaideotsus nr 12-4/20/131-2 ning kohustada PRIA-t tegema otsus vaide rahuldamise kohta (s.o et PRIA loobuks toetuse tagasinõudmisest summas 28 005,50 eurot ja kohustuks välja maksma 2019. a toetussumma 7017,50 eurot). Kohus võttis kaebuse 19. augusti 2020. a määrusega menetlusse nõuetes PRIA 30. aprilli 2020. a otsuse nr 12-6/20/319 ja 14. juuli 2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/131-2 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks määrata ja maksta välja toetus. Vastustaja esitas 16. septembril 2020 vastuse kaebusele.
3.Kohus määras 21. septembri 2020. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Menetlusosalised ei ole esitanud asja läbivaatamisel kirjalikus menetluses täiendavaid seisukohti ega taotlusi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja soovib vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamist ning toetuse määramist ja väljamaksmist, esitades järgmised väited.
4.1.PRIA elektrooniline süsteem oli kinnitanud SAAREAUGU TALU poolt esitatud taotluse koondinfos nõuete täitmise piisavas mahus ja määras, et taotlus on igati nõuetekohane. See on ainus võimalus taotlus esitada, kuna süsteem kontrollib vajalike nõuete täitmise või mittetäitmise automaatselt enne taotluse lõplikku kinnitamist.
4.2.Eelnevalt on PRIA teinud 6. veebruaril 2020 otsuse nr 12-6/20/219, mis tunnistati kehtetuks
28.aprilli 2020. a vaideotsusega nr 12-4/20/91-2 ning milles PRIA selgitas ja möönis, et taotlejal oli täielik õigus lähtuda esitatud taotlusel kuvatavast ning ta ei pidanud midagi muutma taotluse valikutes ega ka reaalsetes tegevustes. PRIA uue 30. aprilli 2020. a otsusega nr 126/20/319 ei muutunud aga sisuliselt Saareaugu talu FIE jaoks midagi – keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuse kohustuseperioodi eelneva 4 aasta toetus nõutakse ikkagi tagasi (28005,50 eurot). Lisaks ei määratud KSM toetust 2019. aasta eest (7017,50 eurot) ning kaebajal ei olnud seetõttu võimalust taotleda KSM toetust 2020. aastal, kuigi selleks oleks kõik eeldused reaalselt täidetud.
4.3.Kaebaja esindaja, kes on ühtlasi ka ettevõtte töötaja, on omandanud 2009. aastal keskhariduse baasil taimekasvatuse erialal hariduse Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis, mis vastab põllumajandustootja tase 5 kutsestandardile. Vastavalt oma teadmistele põllukultuuride mitmekesisusest ei eeldanud ta, et taotlusel olev kultuuride valik ei oleks kooskõlas KSM toetuse saamise nõuetega. Seda ei näidanud ka PRIA enda poolt loodud süsteemis olev koondinfo. On ilmne, et kui taotluse maaelu arengukava toetuste tabeli koondinfo kohaselt on kuvatud kokkuvõtlikult kahe peamise kasvatatava kultuuri protsentuaalne osakaal kaebaja KSM toetuse kohustusealusest maast 60,17%, ei saanud kaebajal tekkida mingitki kahtlust oma kasvatatavate põllukultuuride võimalikust mittevastavusest KSM toetuse saamise nõuetele. Samuti olid kõik muud KSM toetuse saamise parameetrid täidetud.
4.4.Kaebaja täitis taotluse lähtuvalt PRIA e-süsteemi juhistest, et mitte eksida oluliste andmete sisestamisel. Isegi käesoleva kaebuse koostamise ajal PRIA e-süsteemis kajastuvast tabelist 3(9)
3-20-1532 nähtub, et 21.05.2019 esitatud taotluse oleks kaebajal olnud õigus teha muudatusi, kui PRIA oleks juhtinud tähelepanu asjaolule, et taotluses esineb puudusi, kuna need ei ilmnenud taotluse kinnitamisel.
4.5.Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 809/2014, 17. juuli 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega, artikkel 4 kohaselt ilmsete vigade parandamine ja vastavad kohandamised saavad toimuda toetusesaaja esitatud toetuse- ja maksetaotlusi ning muid tõendavaid dokumente võib parandada või kohandada pärast nende esitamist igal ajal, kui pädev asutus on avastanud konkreetse juhtumi üldisel hindamisel ilmse vea ja tingimusel, et toetusesaaja on tegutsenud heas usus. Kaebaja tegutses heas usus, olles kindel PRIA e-süsteemi õigsuses ja oma erialastes teadmistes, samas kui PRIA pädeva kontrollorganina ei teavitanud taotluse esitamisel võimalikust formaalsest veast, mida taotleja saanuks kergesti parandada.
4.6.PRIA ei ole teostanud kohapealset kontrolli taimede mitmekesistamise osas 2019. aasta toetusperioodi jooksul. Seega ei ole faktiliselt tuvastatud rikkumist, mis oleks aluseks nii toetusest ilma jätmisel kui ka selle tagasinõudmisele. Kaebaja põldudel kasvab piisavas mahus ja määral erinevaid põllumajanduskultuure (nähtav mh ka 2019. aasta kohta kaebaja põllumaade osas Maa-ameti ortofotodelt, mis on kättesaadavad aadressil https://fotoladu.maaamet.ee ).
4.7.Ehkki PRIA ei rakendada omapoolse e-süsteemi vea tõttu halduskaristust, on kohustusperioodi toetuste tagasinõudmine kaebajale ikkagi äärmiselt karm ning ebaproportsionaalne karistus. Kaebaja selgitas vaides, et tegelikkuses täitis ta toetuse saamise nõudeid isegi suuremas ulatuses kui ta oli taotlusele kandnud. Põlluraamatute väljavõtetest nähtub, et toetustaotlusest erinevalt kasvas aastatel 2018 ja 2019 põldudel nr 24B, 24C ja 23B, kogupindalaga 11,64 hektarit punase ristiku puhaskultuur.
4.8.Vaidlustatud otsus ei ole proportsionaalne, kuna on tehtud vaid ühe puuduliku e-süsteemis esitatud kirje alusel.
Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised seisukohad.
5.1.Määruse nr 49 § 4 lõige 2 kohaselt peab toetuse taotleja kasvatama oma põllumajandusliku majapidamise põllumaal vähemalt kolme erinevat põllumajanduskultuuri, millest vähemalt üks peab olema teravili, kaunvili, rühvelkultuur, õlikultuur, kiukultuur või muu tehniline kultuur, köögivili, maasikas, ravim- või maitsetaim. Määruse eelnõu seletuskirjast tuleneb, et erinevateks kultuurideks on oder, nisu ja kaer, samuti suvi- ja taliviljad. Heintaimede puhul on kõik heintaime segud ja kõrreliste kultuurid (ka puhaskülvina külvatud kõrrelised) üks kultuur, eraldi kultuurideks arvestatakse heintaimedest puhaskultuurina (100%) külvatud liblikõielised kultuurid.
5.2.PRIA tuvastas kaebaja 2019. aasta pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse halduskontrolli tulemusena, et kaebaja ei kasvatanud 2019. aastal kolme erinevat põllumajanduskultuuri. Kaebaja taotlusega on tõendatud, et ta kasvatas põllumaadel (taotlusel maakasutustüüp „P“) suviotra allakülvita ning erinevaid heintaimede segudega kultuure, st üksnes kaht erinevat põllumajanduskultuuri, rikkudes seega määruse nr 49 § 4 lõikes 2 toodud nõuet.
5.3.Kolmanda põllumajanduskultuuri kasvatamise osas on kaebaja väited vastuolulised. 5. juunil 2020 esitatud vaides märkis kaebaja, et kasvatas põldudel nr 22, nr 23A ja nr 24A 4(9)
3-20-1532 väidetavalt põldtimutit, kuid kaebuses ta seda enam ei märgi. Kaebuse kohaselt tuleks kolmanda põllumajanduskultuurina arvestada punast ristikut puhaskultuurina. Kaebaja on toetustaotlusel deklareerinud, et kasvatab punast ristikut segus heintaimedega, mitte puhaskultuurina. Kaebaja on ka nt 2018. aastal esitatud toetustaotlusel (tl 92-96p) deklareerinud, et kasvatab ristikut segus heintaimedega, mistõttu on väheusutav, et need põllud olid 2019. aastal 100% ristikupõllud.
5.4.Taotleja peab e-PRIAs ise valima põllumajanduskultuuri vastavalt sellele mitu protsenti ta konkreetset põllumajanduskultuuri kasvatab, nt valida põllumajanduskultuuriks kas „punane ristik (vähemalt 80% ristikut, kuni 20% heintaimi)“ või „punane ristik (100% ristikut)“. Kui kaebaja kasvatas põldudel punast ristikut puhaskultuurina, oli kaebajal võimalus see selliselt toetustaotlusel ka deklareerida, kuid ta ei ole seda teinud.
5.5.Põlluraamatu kanne põllumajanduskultuuri külvi kohta ei tõenda, et vastavad kultuurid olid tõepoolest külvatud, kuna põlluraamatut peab taotleja ise. Kohtupraktikas on leitud, et tegelik objektiivne olukord põldudel ei sõltu põlluraamatu kannetest.
5.6.Olenemata sellest, millised põllumajanduskultuurid on märgitud põlluraamatusse, on toetuse saamiseks vajalike dokumentide esitamine ja täitmine taotleja ülesanne, mistõttu lasub temal ka vastutus selle eest, et taotlusel märgitud andmed on korrektsed. Vastavalt määruse nr 49 § 24 lg 2 punktile 1 ja määruse nr 32 § 151 lõikele 2 on kaebaja esitanud andmed selle kohta, et ta on teadlik toetuse saamiseks esitatud tingimustest, mistõttu oli kaebaja enda kohustuseks selgitada välja maakasutusega seotud asjaolud ja tagada määrusega kehtestatud nõuete täitmine.
5.7.Praegusel juhul ei ole tegemist puudusega taotlusel HMS § 15 mõistes.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kaebaja on vaidlustanud otsuse, millega PRIA jättis tervikuna rahuldamata kaebaja poolt 21.05.2019 esitatud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotluse nr 110191112642, lõpetati ennetähtaegselt viieaastane kohustusperiood ja nõuti tagasi aastatel 2015-2018 saadud KSM toetus. Vaidlustatud otsuse aluseks on olnud kaebaja poolt toetuse saamise nõuete rikkumine.
7.ELÜPS § 67 lg 2 alusel vastu võetud maaeluministri 29. aprilli 2015. a määrusega nr 49 "Keskkonnasõbraliku majandamise toetus" (määrus nr 49) on kehtestatud "Eesti maaelu arengukava 2014-2020" meetme 10 "Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede" tegevuse liigi "Keskkonnasõbraliku majandamise toetus" raames antava keskkonnasõbraliku majandamise toetuse andmise tingimused ning kord aastail 2015-2019. Selle määruse §-s 4 on sätestatud toetusõiguslikkuse nõuded taotlejale. Määruse nr 49 § 4 lõige 2 kohaselt peab toetuse taotleja kasvatama oma põllumajandusliku majapidamise põllumaal vähemalt kolme erinevat põllumajanduskultuuri, millest vähemalt üks peab olema teravili, kaunvili, rühvelkultuur, õlikultuur, kiukultuur või muu tehniline kultuur, köögivili, maasikas, ravim- või maitsetaim.
8.Vastustaja on tuginenud järgmistele alustele. ELÜPS § 79 lg 4 p 1 kohaselt jäetakse toetuse taotlus rahuldamata, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 35 lõige
5(9)
3-20-1532 1 järgi ei maksta taotletud toetust või see tühistatakse täielikult, kui toetusõiguslikkuse nõudeid ei täideta. Määruse nr 49 § 4 lõikest 2 tuleneb, et kolme erineva kultuuri kasvatamise nõue tuleb täita igal kohustuseaastal.
9.Vaidlus asjas on selle üle, kas vastustaja on põhjendatult jätnud toetustaotluse rahuldamata, lõpetanud ennetähtaegselt kohustusperioodi ja nõudnud varasema toetuse tagasi põhjusel, et kaebaja ei kasvatanud oma põllumajandusliku majapidamise põllumaal vähemalt kolme erinevat põllumajanduskultuuri või mitte. Pooled on eri meelt ka selles, kas vastutaja pidi juhtima kaebaja tähelepanu taotluse nõuete mittetäitmisele elektrooniliselt tehtud kannete põhjal ning andma tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja kas kaebaja võis usaldusega tugineda erinevate kultuuride kasvatamise nõude täidetuse osas PRIA registriandmetele.
10.Praegusel juhul on kaebaja taotluses nimetanud kasvatatavate kultuuridena põllumaadel (taotlusel maakasutustüüp „P“) suviotra allakülvita ning erinevaid heintaimede segudega kultuure (taotlused tl 59p -60 ning 93p -94). Vastustaja on vaidlustatud vaideotsuses esitanud ülevaatlikult tabeli kujul teabe kaebaja põldudel kasvatatud kultuuridest. Neid andmeid arvesse võttes on vastustaja vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses asunud seisukohale, et kaebaja on rikkunud määruse nr 49 § 4 lõikes 2 toodud nõuet, kuna on kasvatanud vaid kaht kultuuri.
11.Üheks kaebaja poolt taotluses märgitud kultuuriks saab vaieldamatult pidada suviotra (allakülvita). Taotlustes nimetatud erinevate heintaimede segude osas on vastustaja arvamusel, et need tuleb lugeda üheks kultuuriks ning seega puudub kolmas nõutav kultuur määruse nr 49 § 4 lg 2 tähenduses. Vastustaja viidatud määruse nr 49 eelnõu seletuskirjas1 on selgitatud, et põllumajanduskultuuride arvu määratlemisel lähtutakse peamiselt taimesüstemaatikast ja ühte perekonda kuuluvad põllumajanduskultuurid loetakse üldjuhul üheks kultuuriks. Nii loetakse üheks kultuuriks heintaimede segu. Kasvatatavad taimede segud, mis koosnevad muudest põllumajanduskultuuridest kui heintaimed, loetakse hoolimata sellest, millistest konkreetsetest põllumajanduskultuuridest segu koosneb, kõik üheks kultuuriks ehk segakultuuriks. Samas tuleneb seletuskirjast, et kui kasvatatakse puhaskultuurina ristikut ning seguna ristikut ja timutit, siis on tegemist kahe erineva põllumajanduskultuuriga. Kaebaja enda poolt tehtud kannetes ei ole märgitud kaebaja põldudel kasvatatud ristikut puhaskultuurina, vaid seguna vähemalt 80% ristikut ja kuni 20% heintaimi.
12.Vaidemenetluses on kaebaja väitnud, et on puhaskultuurina kasvatanud põldtimutit. Vastustaja on 14. juuli 2020. a vaideotsuses selgitanud, et sõltumata sellest, kas põldtimuti kasvatamine on taotlusel deklareeritud ja tegelikult kasvatatud, ei loeta seda eraldiseisvaks põllumajanduskultuuriks2.
13.Kaebuses kohtule väidab kaebaja, et on tegelikult kasvatanud põldudel punast ristikut puhaskultuurina. 5. juuni 2020. a vaides (tl 8-11p) märkis kaebaja samuti, et on kasvatanud ristikut, kuid pole kultuure deklareerides valikuna kasutanud punase ristiku külvi 100%. Kaebaja vaides esitatud selgituste kohaselt toimis ta nii, kuna pole olnud kindel, et liblikõieliste põldudel säilib täielikult külvatud kultuur, kuna taotleja maad asuvad Soome lahe rannikupiirkonnas, ning kevadise hanede rände ajal on just liblikõieliste kultuuride põllud need,
https://www.agri.ee/sites/default/files/content/ministeerium/seletuskirjad/maarus-2015-nr-049-sk.pdf Vt samas lk 7, teine lõik.
6(9)
3-20-1532 mille rändlinnud võivad paljaks süüa ning kasvama hakkavad hoopis muud taimed. Taotleja selgituste kohaselt oli valik „Punane ristik - vähemalt 80% ristikut, kuni 20% kõrrelisi“ tingitud sellest, et kuigi põllul kasvab tegelikkuses ikkagi ristik puhaskultuurina, saab tagada põllu nõuetekohasena, kui PRIA teostab kontrolli ja avastab lisaks ristikule kasvamas ka muud taimed ning jõuab järeldusele, et kaebaja ei kasvata deklareeritud kultuure.
14.Kohus möönab, et punase ristiku kui liblikõielise heintaime3 puhaskultuurina kasvatamise tõendatuse korral, saaks lugeda määruse nr 49 § 4 lg-s 2 sätestatud kolme erineva põllumajanduskultuuri kasvatamise nõude täidetuks. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole deklareerinud punase ristiku kasvatamist puhaskultuurina ning see nähtub ka vaideotsuses (tl 6p) esitatud tabelist. Ka kaebaja ise ei ole seda väitnud, kuid kinnitab punase ristiku tegelikku kasvatamist ning on selgitanud kultuuride deklareerimisel tehtud valikute põhjusi. Kaebaja on seega teinud deklareerimisel teadliku valiku, teades seejuures, et tal oli võimalik valida ka ristiku külv 100% ulatuses. Vaidlust ei ole iseenesest selle üle, et kaebaja kasvatas ristikut ning tegi seda märkimisväärses ulatuses, mis ilmneb ka kaebaja registrikannetest. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja väidetud ristiku tegelikku kasvatamist puhaskultuurina ei tõenda põlluraamatu kanded. Kohus on nõus, et põlluraamatute kannetega, mida teeb taotleja ise, ei saa ümber lükata objektiivselt olemasolevat ning seda on leitud ka varasemas kohtupraktikas (vt nt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-07-2472). Samuti ei tõenda ristiku kasvatamist puhaskultuurina arved ristiku seemne ostu kohta (tl 21, 25 ja 27p). Ristiku kasvatamise üle küll vaidlust ei ole, kuid ka ostetud seemne koguse põhjal ei saa teha järeldust, et seda kasutati puhaskultuuri külviks. Tõele vastab kaebaja väide, et vastustaja ei ole erinevate põllukultuuride olemasolu välja selgitanud kohapealse kontrolli tulemusena ning viitab Maa-ameti andmebaasist kättesaadavale kaardimaterjalile, millelt peaks nähtuma ristiku kasvatamine põldudel. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja oma uurimiskohustust rikkunud olukorras, kus kaebaja ise on deklareerinud ristiku kasvatamise vaid osaliselt. Eeltoodu põhjal saab teha järelduse, et registrikandeid arvesse võttes on vastustaja järeldus määruse nr 49 § 4 lg-s 2 sätestatud nõude rikkumisest (vähem kui kolme kultuuri kasvatamine) põhjendatud.
15.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kaebaja pidi ise hoolt kandma, et taotlusel märgitud andmed on korrektsed ja tõendavad toetuse saamise nõuete täitmist, või võis ta tugineda infosüsteemi andmetel, mis taotluse puudusi ega rikkumisi ei näidanud. Vastustaja väidab, et vastavalt määruse nr 49 § 24 lg 2 p-le 1 ja määruse nr 32 § 151 lg-le 2 on kaebaja esitanud kinnituse selle kohta, et ta on teadlik toetuse saamiseks esitatud tingimustest. Seega võib nõustuda vastutajaga, et kaebajal endal oli kohustus välja selgitada vastavad asjaolud ja tagada määrusega kehtestatud nõuete täitmine.
16.Kaebaja on ka seisukohal, et vastustaja pidanuks tal võimaldama kõrvaldada taotluses ilmnenud puudusi. Kaebaja märgib, et ei saanud kontrollperioodil PRIA-lt mitte ühtegi märgukirja ega teavitust (sh isegi mitte e-posti teel), et tema poolt esitatud taotluses võiks olla mingisugunegi eksimus. Kohus nõustub vastutajaga selles, et praegusel juhul ei ole asjakohane tugineda haldusmenetluse seaduse §-s 15 sätestatud haldusorgani kohustusele anda taotlejale võimalus taotluse puudusi parandada. Samas näeb võimaluse taotluse andmete parandamiseks ja täpsustamiseks ette ka kaebaja viidatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014, 17. juuli 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
3-20-1532 nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega, artiklile 4. Selle sätte kohaselt võib toetusesaaja esitatud toetuse- ja maksetaotlusi ning muid tõendavaid dokumente parandada või kohandada pärast nende esitamist igal ajal, kui pädev asutus on avastanud konkreetse juhtumi üldisel hindamisel ilmse vea ja tingimusel, et toetusesaaja on tegutsenud heas usus. Seejuures juhib kohus lisaks kaebaja esitatule ka tähelepanu selle artikli teisele lõikele mis sätestab, et pädev asutus võib ilmse vea avastada üksnes juhul, kui see on esimeses lõigus osutatud teabe üldise kontrolli käigus kergesti tuvastatav.
17.PRIA tunnistas 28. aprilli 2020. a vaideotsuses nr 12-4/20/91-2, et kui taotleja esitatud taotlusandmetele tuginedes on kuvatud informatsioon, et peamise ja kahe peamise põllumajanduskultuuri protsendimäärad jäävad lubatud piiridesse, ei pidanud taotleja teadma, et tegelikkuses esineb vajadus oma tegevusi korrigeerida ja nõuetega kooskõlla viia. Selle vaideotsuse kohaselt oli taotlejal õigus tugineda teabele, mille ta PRIA-st sai ning ta ei pidanud selles kahtlema või asuma täiendavalt kontrollima selle teabe õigsust. PRIA tunnistas 28. aprilli 2020. a vaideotsusega kehtetuks enda 6. veebruari 2020. a otsuse, mille kohaselt oli toetuse vähendamisel tuginetud erinevate kultuuride ulatuse suhtarvudele. Samas ei kummutanud see vaideotsus PRIA varasemat otsust kehtetuks tunnistades vaidemenetluses järeldust, et kolme kultuuri kasvatamise nõue pole täidetud.
18.Kaebaja esitatud väljavõttest (tl 45) ilmneb, et kahe peamise põllumajanduskultuuri osakaal oli 60,17% ning peamise põllumajanduskultuuri osakaal 36,06%. Samas on ka märgitud, et liblikõieliste kultuuride osakaal on 39,83%. Liblikõieliseks kultuuriks on ka ristik (vaata eelpool otsuse p 14). Kohtu hinnangul ei saa aga kaebajal tekkida eeltoodud andmetest aga usaldust, et PRIA peab toetuse saamise nõudeid täidetuks (sh arvestab ristikut puhaskultuurina) olukorras, kus kaebaja ise on kultuuride deklareerimisel teinud valikud ja neid enda jaoks põhjendanud. Pole ilmnenud, et kaebaja olnuks valikuid tehes eksituses või tegeliku olukorraga kooskõlas olevaid valikuid poleks süsteem võimaldanud teha. Kaebaja ei ole teinud ühtegi kannet, millest nähtuks liblikõieliste külv 100%. Ka on Riigikohus näiteks leidnud, et taotleja ei saa registriandmetele usaldusega tugineda, kui ta teab või teaks nõutava hoolsuse korral, et registris olevad andmed ei ole õiged (Riigikohtu 29. septembri 2020. a otsus asjas nr 3-18-305, p 11.2). Kaebaja selgitus, miks ta eelistas valikut „Punane ristik - vähemalt 80% ristikut, kuni 20% kõrrelisi“ ega deklareerinud 100% ulatuses ristikut, ei ole kohtu hinnangul veenev. Kui kaebaja ristikupõldu oleks tõepoolest kahjustanud rändlinnud, nagu ta on vaidemenetluses selgitanud, oleks seda saanud PRIA võimalikus kontrollimenetluses tõendada (sh põllust tehtud fotodega) ning PRIA-t teavitada külvatud kultuuri kahjustamisest. Kaebaja selgituste veenvust vähendab ka asjaolu, et esmalt on kaebaja püüdnud tõendada kolmanda kultuurina põldtimuti kasvatamist, kuid vaideotsuses põhjendustest selgub, et määruse nr 49 § 4 lg 2 tähenduses ei oleks seda peetud eraldi ehk kolmandaks kultuuriks.
19.Praeguses haldusasjas vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse kohaselt on toetustaotluse täieliku rahuldamata jätmise ning kohustuse ennetähtaegse lõpetamise ja makstud toetuse tagasinõudmise aluseks asjaolu, et taotleja ei kasvata vähemalt kolme erinevat põllumajanduskultuuri ning varasemate aastate toetuse tagasinõudmine on tingitud samuti sellest, et kaebaja ei täitnud seda nõuet ka varasematel aastatel. Kohtu hinnangul on vastustaja teinud asjas välja selgitatud asjaolude pinnalt õige järelduse, et kaebaja ei olnud täitnud kolme erineva põllukultuuri kasvatamise nõuet ning et seda ei olnud
8(9)
3-20-1532 täidetud ka varasematel kohutuseaastatel. Seega on vaidlustatud otsus ja vaideotsus sisuliselt õiguspärased.
20.Kohus on seisukohal, et asjas ei ilmne ka menetlus- ega vorminõuete rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud haldusaktide tühistamise. Kuna vaidlustatud otsus ja vaideotsus on kohtu hinnangul õiguspärased, puudub alus nende tühistamiseks. Samuti puudub alus kohustamisnõude rahuldamiseks, kuna pole täidetud kohustamisnõude rahuldamise üks oluline eeldus – avaliku võimu tegevuse õigusvastasus. Kaebus jääb seega tervikuna rahuldamata.
MENETLUSKULUD
HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna kaebus jääb tervikuna rahuldamata, jääb kaebaja kanda ka tema menetluskulu (riigilõiv 15 eurot). Vastustaja võimalikud menetluskulud, kui need on tekkinud, jäävad tema enda kanda HKMS § 109 lg 1 ls 4 alusel.