Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.12.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1808
Haldusasi
XX kaebus Tori Vallavanema 27.08.2019 käskkirja nr 121/36 õigusvastaseks tunnistamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja XX Vastustaja Tori Vallavalitsus
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Jätta XX kaebus rahuldamata.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.01.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
väärteomenetluse kannetest. Kaebaja ei vaidle, et selliseid kandeid tema teinud pole, sest seadus ei
kohusta iga väärteo puhul menetlust alustama. Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud andmekogus kajastatakse ka alustamata jäetud väärteomenetlused (vt väärteomenetluse seadustiku § 811 lg 1 p 1). Puudub vaidlus, et vastavate kannete tegemine oli kaebaja teenistuskohustus (vt kaebaja ametijuhendi p 3.6). Seega on kaebaja kaevatavas käskkirjas loetletud distsiplinaarsüüteod toime pannud. 6.2 ATS § 94 lg 1 kohaselt võib ametniku distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastada ATS § 75 lg 4 sätestatud tingimusel. Käesoleval juhul on need tingimused täidetud: rikkumine on oluline, sest see on toonud endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist (ATS § 75 lg 5). Kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolul, kui selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumine on vältav või selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumisega samalaadne rikkumine on korduv, rikkumise olulisust eeldatakse (ATS § 75 lg 6). Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. Puudub vaidlus, et kaebaja on kirjadele nr 9-2/698 ja 94/19 vastamata jätmise eest distsiplinaarkorras karistatud (Tori Vallavalitsuse 23.05.2019 käskkiri nr 1-1/22). 6.3 Seega on kaevatav käskkiri õiguspärane. Kuna kaebaja on teenistusest vabastatud õiguspäraselt, puudub alus taotletud hüvitise väljamõistmiseks.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.