lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-2353/8

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 03.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-2353/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
03.12.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
811
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-20-2353

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-2353

Määruse kuupäev ja koht

3. detsember 2020

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Tanel Erelti esialgse õiguskaitse taotlus

Resolutsioon

Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse taotlejale kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tanel Erelt esitas 26.11.2020 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotleb Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist – tühistada tuvastatud tugevdatud järelevalvega kinnipidamise vajadus ja paigutada taotleja ümber elukohajärgsesse vanglasse. Taotluse kohaselt esitas taotleja 19.11.2020 Viru Vanglale vaide tema suhtes koostatud riskihinnangu peale osas, mis kinnitab vajadust hoida taotlejat tugevdatud järelevalve all. Taotleja leiab, et vangla hakkab vaidemenetlust venitama, vastab vaidele negatiivselt ja edaspidine kohtumenetlus võtab aega taotleja karistuse lõpuni. Taotlejal on negatiivne kogemis vangla poolt kohtulahendite täitmise osas. Tugevdatud järelevalvega osakonnas viibimine riivab ja piirab kaebaja õigusi. Taotleja elukohajärgseks vanglaks on Tallinna Vangla, IdaVirumaal puuduvad tal sugulased. Kaebaja isa põeb rasket haigust ning juhul, kui taotlejat ei paigutata lähiajal Tallinna Vanglasse ümber, siis ei pruugi ta oma isa elusana näha.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Tartu Halduskohus jättis 26.11.2020 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja kohustas taotlejat 5 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama taotluses esinenud puudused. Taotlejal tuli tasuda taotluse esitamise eest riigilõivu summas 15 eurot.
3.Taotleja vastas kohtule ja teatas, et tasus riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest juba 23.11.2020. Kohtu seisukoht

3-20-2353

4.Haldusasja materjalide kohaselt esitas T. Erelt kohtule esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud pöördumise, milles väitis, et ta edastas Viru Vanglale vaide. Taotleja lisas, et tal on alus arvata, et vanglas hakkab vaide- ja kohtumenetlus venima ja selle tõttu võivad taotlejal saabuda pöördumatult negatiivsed tagajärjed (ei näe enam isa elusana ja tekib erakordne õiguste piiramine tugevdatud järelevalvega osakonnas, mis võib kesta tema karistuse lõpuni). Sellest tulenevalt taotles T. Erelt kohtult Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist – tühistada taotlejal tuvastatud tugevdatud järelevalvega kinnipidamise vajadus ja paigutada taotleja ümber elukohajärgsesse vanglasse.
5.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg-le 2 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Juhindudes HKMS § 4 lg-st 2, ning võttes arvasse, et esialgse õiguskaitse raames ei tohi esitada kohtule tühistamisnõudeid, tõlgendab kohus taotleja pöördumist esialgse õiguskaitse taotlusena, milles ta taotleb Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist – keelata tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamine ja kohustada vanglat paigutama taotleja elukohajärgsesse vanglasse ümber.
6.Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus selgitab, et nii kinnipeetava paigutamine koostatud riskihindamise alusel tugevdatud järelevalvega osakonda1 kui ka teise vanglasse ümberpaigutamine on kaalutlusotsused. Riigikohus on leidnud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Kaalutlusõiguse korral võib esialgse õiguskaitse menetluses tulla kõne alla, kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju.2
7.Kohus selgitab, et ei pea antud juhul põhjendatuks vaidemenetluse käigus vaidluse äraotsustamist esialgse õiguskaitse kohaldamisega. Taotleja väide, et vaidemenetlus võib venida ebamõistlikult kaua ei ole kohut veenev, kuna tal on vaide tähtaegselt läbivaatamata jätmise korral õigus pöörduda kohtusse kaebusega vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lgle 5. Tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamisega kaasneb küll mingil määral kinnipidamistingimuste muutumine, kuid see ei ole alus, et jaatada taotlejal esialgse õiguskaitse kohaldamiseks erakordset vajadust.
8.Riigikohus on leidnud, et kinnipeetaval puudub õigus taotleda enda ümberpaigutamist vaidemenetluse raames. See ei välista aga kinnipeetava pöördumist ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks. Kuna kinnipeetava põhiõiguste tagamine võib olla võimalik ka muude meetmete abil, pole ümberpaigutamine õiguste kaitsmiseks alati vajalik.3 Seega juhul, kui taotleja soovib lähiajal külastada haiget sugulast, on tal õigus taotleda vanglalt lühiajalist väljasõitu või väljaviimist vastavalt VangS §-dele 32 ja 33 ning ebarahuldava vastuse korral pöörduda kohtusse esialgse õiguskaitse taotlusega juba vaidemenetluse käigus, mistõttu on taotlejale tagatud tõhus õiguskaitsevahend. Sellest tulenevalt taotleja ümberpaigutamist esialgse õiguskaitse kohaldamise raames ühest vanglast teise ei pea kohus antud juhul põhjendatuks.

RKHKo 3-3-10-1-11, p 14. RKHKm 3-3-1-59-14, p-d 18-20.

RKHKm 3-3-1-30-10, p 13.

3-20-2353

9.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse tervikuna rahuldamata.
10.Kohus selgitab täiendavalt, et suure tõenäosusega on ümberpaigutamise taotlus ekslikult vormistatud vaidena. VangS § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale halduskohtule kaebus tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata jätnud või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 41 kohaselt vaatab vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid läbi Justiitsministeerium. Seega juhul, kui vangla ümberpaigutamistaotlust eraldi ei menetle, tuleb taotlejal enne halduskohtu poole pöördumist taotleda HMS § 72 lg 1 ja VangS § 11 lg 41 alusel Justiitsministeeriumilt vaidemenetluse korras vangla direktorile ettekirjutuse tegemist talle vastamiseks või HMS § 72 lg 3 ja VangS § 11 lg 41 alusel vaidlustada vaidemenetluses haldusorgani tegevusetus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja