Sergei Kuklini kaebus Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti Järelevalve osakonna 15.06.2020. a vastuse nr 1-12.2/2016-4; 3988-4; 5122-2 osaliseks tühistamiseks ning Narva linna kohustamiseks jätkata riikliku järelevalve menetlust
Menetlusosalised
Kaebaja – Sergei Kuklin, volitatud esindaja Mihhail Tuštšenko Vastustaja – Narva linn
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Sergei Kuklini kaebus.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetada kätte kaebajale ja edastada teadmiseks vastustajale.
ASJAOLUD
1.Sergei Kuklin esitas 21.02.2020 Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti Järelevalve osakonnale taotluse järelevalve teostamiseks. Taotluse kohaselt on S. Kuklin aadressil A. Daumani tn 18-34, Narva linn asuva korteriomandi omanik ja Daumani tn 18 korteriühistu liige. A. Daumani tn 18 kortermaja keldriruumides on seadusliku aluseta lammutatud korteritele nr 31, 32, 33, 34 ja 35 kuuluvad keldriboksid. See takistab nimetatud korterite omanikel korteriomandi eseme kasutamist võrdselt teiste korteriomanikega. Ehitustööd (lammutamine) on teostatud ehitusprojektita ning ehitusloata. Seetõttu tuleb Daumani tn 18 korteriühistut kohustada taastama endist olukorda ehk keldribokse. Lisaks viitab S. Kuklin taotluses sellele, et korterites nr 3, 31, 16, 19, 25 ja 55 on projektita ja eelneva kooskõlastamiseta lammutatud lodža ja siseruumide vahelised seinad. Taotluses palutakse võtta tarvitusele kõik seadusega ette nähtud meetmed.
2.Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti Järelevalve osakonna 15.06.2020. a vastusega nr 1-12.2/2016-4; 3988-4; 5122-2 vastati S. Kuklinile, et tema taotlus on võetud menetlusse ning selgitati järgmist. Järelevalve osakonna spetsialist vaatas läbi kõik avalduses loetletud korterid ja keldri, neljas
3-20-1388 korteris avastati ehitusseadustiku (EhS) nõuete rikkumine ning korteriomanikele tehakse ettekirjutused. Keldribokside vaheseinte demonteerimine ei ole EhS § 4 mõistes ehitamine ja vaheseinte demonteerimiseks ei pea taotlema ehitusluba. Korteriühistu esimehe sõnul on vaheseinad demonteeritud 2014. aastal kanalisatsioonivõrgu avarii tõttu. Vaheseinte demonteerimise otsuse võttis vastu korteriühistu juhatus. Kuna kelder on üldkasutatav ruum, siis kuuluvad keldriruumid kõikidele korterelamu korteriomanikele. Keldribokside vaheseinte osas edasiste toimingute ja otsuse tegemine on korteriühistu pädevuses.
3.S. Kuklin esitas 16.07.2020 Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti Järelevalve osakonnale vaide, milles ei nõustunud keldribokside vaheseinu puudutavas osas järelevalvemenetluse alustamata jätmisega. Vaide kohaselt oli keldribokside vaheseinte lammutamiseks vajalik ehitusluba. Järelevalve teostamine on haldusorgani kohustus. Vaides palutakse jätkata ehitusjärelevalvet ning teostada riiklikku järelevalvet kooskõlas EhS §-ga 130.
4.Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet koostas S. Kuklinile 17.07.2020. a vastuse nr 1-12.2/6637-2 pealkirjaga „Vastus vaidele. Menetluse lõpetamine (Ancis Daumani tänav 18, Narva linn)“. Vastuse kohaselt ei ole elamu keldrikorrusel teostatud tööd – mittekandvate vaheseinte demonteerimine – EhS § 4 lg 3 kohaselt ehitamine. Keldriruumi boksideks eraldavate vaheseinte demonteerimiseks ei pea taotlema ehitusluba. Keldrid korterite koosseisu ei kuulu, vaid kuuluvad üldkasutatava pinna hulka. Seega kuuluvad keldriruumid kõikide korteriomanike omandisse ning keldribokside vaheseinu puudutavate otsuste tegemine on kõigi korteriomanike ja korteriühistu pädevuses. Haldusmenetluse jätkamiseks puudub alus, haldusmenetlus (riikliku järelevalve teostamine) tuleb lõpetada ja vaie tuleb jätta rahuldamata.
5.S. Kuklin esitas volitatud esindaja vahendusel 23.07.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti Järelevalve osakonna 15.06.2020. a vastuse nr 1-12.2/2016-4; 3988-4; 5122-2 keldribokse puudutavas osas ning kohustada vastustajat jätkama riikliku järelevalve menetlust. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Järelevalve osakonna spetsialist on teostanud riikliku järelevalve raames ülevaatuse, mille käigus leidis, et keldribokside vaheseinte osas edasiste toimingute tegemine on korteriühistu pädevuses. Kaebaja jääb oma seisukoha juurde, et vaheseinte lammutamiseks on vajalik ehitusluba (EhS § 4 lg 1, § 38 lg 1 ja lisa 1). Praegusel juhul on rikutud kaebaja subjektiivset õigust kasutada eraldi eriomandi eset vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lõikele 1. Väär on haldusorgani järeldus, et elumaja üldkasutatavate ruumide kasutamise küsimuse lahendamine on korteriomanike pädevuses. Vastustaja on valesti kohaldanud EhS § 4 lõiget 1, leides, et keldribokside lammutamine ei ole ehitamine. Kaebaja ei saa haldusorgani osavõtuta realiseerida oma õigusi korteriomanikuna. Vastustaja on jätnud EhS § 130 lg 2 punktist 5 tuleneva kohustuse täitmata. Vastustaja peab alustama riikliku järelevalve menetluse ja tegema korteriühistule ettekirjutuse.
6.Tartu Halduskohus edastas 12.10.2020 Narva linnale kohtunõude, milles palus esitada omapoolne seisukoht selle kohta, kas aadressil A. Daumani tn 18, Narva linn asuva korterelamu keldribokside vaheseinte puudumine saab praegusel juhul olla riikliku järelevalve (ehitusjärelevalve) objektiks.
7.Vastuseks kohtunõudele teatas Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet 19.10.2020 kohtule, et vastustaja hinnangul puudub kaebajal kaebuse esitamiseks kaebeõigus. Vastustaja algatas haldusmenetluse, kaasas korteriühistu ja teostas paikvaatluse. Kuna kelder on üldkasutatav ruum, siis kuulub see kõikidele korterelamu korteriomanikele ning keldribokside vaheseinte lammutamise või taastamise otsustamine on korteriomanike pädevuses. Keldribokside seinad ei ole kandvad konstruktsioonid, vaid toovad endaga kaasa keldriruumi jagamise. EhS-s on kohaliku omavalitsuse roll väga rangelt piiratud üksnes ehitamise ja kasutamise nõuete hindamisega tulenevalt kehtestatud normidest. Keldriruumid on
3-20-1388 korteriomanike kaasomandis. Kohalik omavalitsus ei saa sekkuda kaasomanike omavahelistesse vaidlustesse. Juhul, kui kaasomanikud ei jõua kasutuskorras kokkuleppele või kui ei ole võimalik teha asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lõike 1 kohast kaasomanike enamuse otsust kasutuskorra kohta, on kaasomanikul õigus pöörduda hagita asjas avaldusega kohtusse ja taotleda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist. Vastustajal ei ole õigust teha korteriühistule ettekirjutust keldribokside vaheseinte taastamiseks. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on eelkõige ehitise kasutamise ohutuse kontrollimine. Koos vastusega edastas vastustaja kohtule kohtueelse menetluse dokumendid ning vaidlusalust keldriruumi puudutavad dokumendid (keldriruumi plaan, fotod).
KOHTU SEISUKOHT
8.Esmalt märgib kohus kaebuse nõudeid puudutavas osas järgnevat.
9.Kaebaja taotleb Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti Järelevalve osakonna 15.06.2020. a vastuse nr 1-12.2/2016-4; 3988-4; 5122-2 osalist tühistamist ning Narva linna kohustamist jätkama riikliku järelevalve menetlust. Viidatud vastusest nähtub, et vastustaja on kontrollinud asjaolusid (teostanud paikvaatluse) ning leidnud, et keldribokside vaheseinte puudumise osas riikliku järelevalvemenetluse läbiviimiseks puudub vajadus ja vaheseinte suhtes edasiste toimingute tegemine on korteriühistu pädevuses. Lisaks nähtub Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 17.07.2020. a vastusest nr 1-12.2/6637-2, et riikliku järelevalve teostamine keldribokside vaheseinu puudutavas osas on lõpetatud.
10.Kohtu hinnangul võib vastustaja mõlemast eeltoodud vastusest järeldada, et vastustaja sisuliselt küll alustas järelevalvemenetlust, kuid keeldus selle edasisest läbiviimisest ja lõpetas menetluse. Olenemata sellest, millise vastusega järelevalvemenetlus lõpetati, ei ole eelnimetatud kahe vastuse puhul tegemist haldusaktidega, mille osas saaks esitada tühistamisnõuet (HKMS § 37 lg 2 p 1). Järelevalvemenetluse lõpetamise otsus ei ole haldusakt, vaid menetlust lõpetav toiming (haldusmenetluse seaduse § 106 lg 1). Praeguses vaidluses on seega kohaseks nõudeks kohustamisnõue riikliku järelevalvemenetluse jätkamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 2, vt ka Riigikohtu 06.06.2018 määrus asjas nr 3-17-1152, p 10).
11.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
12.Kohus leiab, et käesolevas asjas esitatud kaebus tuleb tagastada. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
13.Kaebaja soovib riikliku järelevalve menetluse läbiviimisega saavutada olukorda, kus aadressil A. Daumani tn 18, Narva linn asuva kortermaja keldrikorrusel taastatakse keldribokside (sh talle kui korteri nr 34 omanikule kasutamiseks mõeldud keldriboksi) demonteeritud vaheseinad. Kaebaja on seisukohal, et vaheseinte lammutamiseks puudus ehitusluba ning vaheseinte puudumine rikub tema subjektiivseid õigusi, sest ta ei saa kasutada eraldi eriomandi eset vastavalt KrtS § 4 lõikele 1 ega realiseerida oma õigusi korteriomanikuna. Eeltoodust nähtub, et kaebaja soovib järelevalvemenetluse läbiviimist põhjusel, et praeguses olukorras on tal takistatud tema omandi kasutamine. Kaebaja ei viita sellele, et vaheseinte puudumine kujutaks endast ohtu avalikule korrale või kaebaja enda elule, tervisele või varale.
14.Kinnistusraamatust nähtub, et kaebajale kuulub aadressil A. Daumani tn 18, Narva linn 611/42306 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 34, mille üldpind on 61,10 m2. Seega, nagu ka vastustaja on välja toonud (dtl 24), kuuluvad selle kortermaja keldriruumid korteriomanike kaasomandisse ega kuulu kaebaja eriomandi esemesse (KrtS § 4 lg 4). AÕS § 72 lõikes 1 sätestatu kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel ning kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis
3-20-1388 jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse, sealjuures sõltub häälte arv otsuse tegemisel omandi osa suurusest.
15.Daumani tn 18 korteriühistu juhatuse esimees on selgitanud 12.03.2020. a vastuses (dtl 34) Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti Järelevalve osakonna 09.03.2020. a päringule nr 1-13.2/939 (dtl 30), et umbes 2014. aastal oli elamu 3. trepikoja keldri eraldi ruumis kanalisatsiooni leke. Lekke tulemusena lagunes osa plokkidest vaheseinu. Sanitaarohutuse seisukohast ning torude vahetamise hõlbustamiseks võttis juhatus vastu otsuse demonteerida ja utiliseerida kõik vaheseinad, mis olid fekaalidest läbi imbunud. Pärast kanalisatsioonitorude vahetust pöördus initsiatiivgrupp üldkoosoleku poole, taastamaks eraldi kuurid (ilmselt siiski peetud silmas eraldi keldribokse – kohtu märkus) korteriühistu arvel, kuid enamus korteriomanikest hääletas selle ettepaneku vastu. Korteriomanikele pakuti välja, et nad taastaksid ise oma kuurid või kasutaksid ühiselt seda ruumi oma asjade hoidmiseks.
16.Kaebaja ei ole osutanud sellele, et tal oleks kujunenud olukorras keldrikorrusel asuva keldriruumi kasutamine takistatud. Asjaolu, et kaebajal ei ole keldris asuvas ruumis kasutamiseks seintega keldriboksi, võib küll riivata tema õigust omandi kaitsele, kuid kohtu hinnangul on tegemist väheintensiivse riivega. Eelnevalt kajastatud juhatuse esimehe kirjast nähtuvalt on korteriühistu pakkunud korteriomanikele ka võimalust bokside taastamiseks enda kulul. Kohtu hinnangul ei ületa keldriboksi seinte taastamise kulu 1000 eurot, millise summa ulatuses õiguste riivet tuleb lugeda HKMS § 133 lg 1 kohaselt varaliselt hinnatava hüve puhul väheintensiivseks (vt ka Riigikohtu 01.11.2018. a määrus nr 3-18-763, p 9).
17.Kohus leiab, et asjaoludest tulenevalt oleks kaebaja kohustamisnõude rahuldamine ka ebatõenäoline.
18.Riigikohus on selgitanud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Kaitstavate õigushüvede all peab kolleegium silmas subjektiivseid õigusi (Riigikohtu otsused asjades nr 3-3-1-44-10 (p 15) ja nr 3-3-1-29-13 (p 17)). Kaebaja on viidanud sellele, et keldribokside vaheseinte lammutamiseks ei ole väljastatud ehitusluba, kuid ta ei ole selgitanud, kuidas riivab ehitusloa puudumine tema subjektiivseid õigusi.
19.Korrakaitseseaduse (KorS) § 2 lg 4 sätestab, et riiklik järelevalve on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Seega tegeletakse riikliku järelevalve läbiviimise käigus eelkõige avalikule korrale tekkida võiva või tekkinud ohuga. KorS § 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine. Seega on ehitusõiguse kontekstis tegu korrarikkumisega, kui rikutakse EhS-st tulenevaid nõudeid või eiratakse EhS-s sätestatud keelde (vt EhS eelnõu (555 SE) seletuskiri, lk 1551). Riigikohtu 13.12.2018. a otsusest nr 3-16-1050 (p 27) tuleneb, et ehitusjärelevalve käigus tuleb vastustajal reageerida ohule või ohukahtlusele, mitte aga kontrollida ehitusprojekti ja ehitustegevust ulatuses, mis väljub esile toodud või ettenähtava ohu või ohukahtluse raamidest.
20.Vastustaja on käinud aadressil A. Daumani tn 18, Narva linn olukorraga tutvumas, on asunud selle tulemusel seisukohale, et keldribokside vaheseinte kui mittekandvate seinte Kättesaadav arvutivõrgus: f9b761fb9b92/Ehitusseadustik
3-20-1388 demonteerimine ei ole olnud EhS § 4 lg 3 kohaselt ehitamine, ega ole näinud vaheseinte puudumises ohtu avalikule korrale. Ka kohus leiab asjas esitatud materjalide pinnalt, et keldribokside vaheseinte puudumine ja seda juba kuue aasta vältel, ei ole selline olukord, mis vajaks riiklikku sekkumist. Riiklikud meetmed peavad olema suunatud ohuolukorra likvideerimisele. Praegusel juhul ei viita aga kaebaja ühelegi sellisele võimalikule ohtlikule tagajärjele ega väida seejuures ka seda, et demonteeritud vaheseinte näol oleks siiski olnud tegemist kandekonstruktsioonidega EhS § 4 lg 3 p 2 tähenduses.
21.Kui kaebaja soovib, et tema kasutada oleks konkreetne osa keldrist, mis on eraldatud vaheseinaga, siis sellise eesmärgi saavutamiseks ei ole riikliku järelevalve menetluse läbiviimine kohane vahend. KorS § 4 lg 2 kohaselt saab eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete õiguste ning õigushüvede kaitstus olla avaliku korra osa üksnes niivõrd, kuivõrd kohtulikku õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada ja ilma korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud ning kui ohu tõrjumine on avalikes huvides. Praegusel juhul ei ole nimetatud sättes toodud üldreeglist kõrvale kaldumise eeldused täidetud. Korteriomanikele ühiselt kuuluvate ruumide kasutamiskord ja võimalike vaheseinte ehitus tuleb otsustada korteriomanike kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamise korral on kaebajal võimalik pöörduda avaldusega maakohtusse (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 613 lg 2).
22.Eelnevat arvestades tuleb pidada kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks ning sellega kaitstavat õigushüve väheintensiivseks. Seega tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
23.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
24.HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise korral, kui HKMS §-s 108 ei sätestata teisiti. Lisaks tuleneb HKMS § 104 lg 5 punktist 2, et kui kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel, siis tasutud riigilõivu ei tagastata. Kuna vastustajal ei saa olla tekkinud menetluskulusid ja kaebaja poolt tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele, jätab kohus kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.