X kaebus Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli 04.06.2020 korduslõpueksami hinde „F“ tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks hinnata kaebaja 04.06.2020 korduslõpueksam positiivse hindega
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Y Vastustaja – Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, volitatud esindaja vandeadvokaat Evelin Pärn-Lee
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 30.12.2020 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X sooritas 04.06.2020 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli farmatseudi õppekava korduslõpueksami, mida hinnati hindega „F“. X esitas 07.06.2020 farmaatsia õppestruktuuriüksuse juhile vaide ja 14.06.2020 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektorile apellatsiooni. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool jättis X vaide 19.06.2020 vaideotsusega n 3-32/156-3 rahuldamata.
2.X esitas 20.07.2020 Tallinna Halduskohtule Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli vaideotsuse ja korduslõpueksami hinde vaidlustamiseks kaebuse. Kaebaja täpsustas 24.07.2020 kaebuse nõudeid ja taotleb kohtult Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli 04.06.2020 korduslõpueksami hinde „F“ tühistamist ja vastustaja kohustamist hinnata kaebaja 04.06.2020 korduslõpueksam positiivse hindega. Kaebuse põhjendused:
1.Vastustaja seisukoht, et hindamisotsus ei ole halduskohtus vaidlustatav, ei ole õige. Hindamisotsus takistab kaebajal farmatseudina kõrgkooli lõpetamist, diplomi saamist ning apteegis farmatseudina tööle asumist.
2.Eksami kaheksast osast koosnemise, viie osa sooritamine üle 51% ja kolme osa sooritamine alla 51% ei ole õige ega kooskõlas farmatseut 2017 õppekavas eksami kohta sätestatuga, õpiväljundite 1(8)
hindamise kohustuslikkusega ega 04.06.2020 sooritatud korduslõpueksami valikvastustega testi punktide tulemiga. Lisaks on see vastuolus kehtiva kõrgharidustaseme ühtse hindamissüsteemi ja kõrgharidusstandardi lisaga 1.
3.Aineprogramm ”LE17 Lõpueksam” ei sätesta detailseid õpiväljundite hindamiskriteeriume kolme õpiväljundi alusel selliselt, et nähtuks kaheksast õppeaine või õppaine mooduli testi nimetusest, milliseid õpiväljundeid kolmest õpiväljundist või kõiki kolme õpiväljundit koos nimetatud õppeaine testi või õppeaine mooduli testiga hinnatakse. Aineprogrammis toodud hindamismeetodi kohaselt tuleb kõigi kolme õpiväljundi saavutuste ja oskuste omandatuse taset lõpueksamil hinnata kokku kaheksa arvutipõhise valikvastustega testi tulemi alusel, so kokku 417 punkti alusel. Vastustaja ei ole eksami hindamisel aluseks võtnud kaheksa valikvastustega testi tulemit kokku 417 punkti nagu kohustab aineprogramm, vaid on eksami hindamisel aluseks võtnud eraldi kolme õppeaine või õppeaine mooduli testi punktid, mille hindamist alla 51% hindega ”F” ja üle 51% positiivse hindega aineprogramm ”LE17 Lõpueksam ” ei sätesta.
4.Vastustaja on punkte valesti arvestanud. Valede vastuste eest ei oleks tohtinud punkte maha arvata. Lisaks on vastustaja ebaõigesti jätnud punkte arvestamata. Kaebaja oleks pidanud eksami eest saama kokku saama 133,5033 punkti – 120,85 punkti õigete vastuste eest ilma valede vastuste eest punkte maha arvamata ja 12,6533 ebaõigesti arvestamata jäetud punkti.
5.Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli „Lõputöö ja magistri-, lõpu-, ja kutseeksami korraldamise juhendi“ punkt 2.6.1 on vastuolus Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019 määruse nr 36 „Kõrgharidustaseme ühtne hindamissüsteem ning diplomi ja akadeemilise õiendi andmise tingimused ja kord“ § 3 lõikega 1, mille kohaselt õppija õpiväljundite saavutuste teadmiste ja oskuste omandatuse taseme hindamine toimub vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele.
6.Kaebajale ei olnud ÕIS-s lõpueksami õpiväljundeid ja nende hindamiskriteeriumid nähtavaks tehtud enne 13.01.2020 ega ka 04.06.2020 korduslõpueksamit. Moodle õpiväljundeid ja lõpueksami hindamiskriteeriume ei kajasta. 04.06.2020 korduslõpueksami sooritamiseks ei olnud kaebajale võimaldatud Moodle vastavasse keskkonda sisenemine, mille tõttu kaotas kaebaja eksami sooritamiseks ette nähtud aega ca 30 minutit. Samuti ei olnud kaebajale enne eksamit teatatud eksami kestuse aega.
7.Kaebajaga ei ole kokku lepitud, millise õppekava alusel ta õpib, puudub kokkulepe ja rektori vastav käskkiri. Arusaamatuks jääb vaideotsuse selgitus TTK „Lõputöö ja magistri-, lõpukutseeksami korraldamise juhend“ punkti 2.7.9. mitterakendumise kohta kaebaja korduslõpueksami teadmistele ja oskustele.
8.Kõrgkool on kaebaja apellatsiooni rektorile jätnud täielikult lahendamata, millega on rikkunud kaebaja õigust lõpueksami vaidlustamisel. Lõpueksami vaidlustamise regulatsioon kõrgkoolis ei ole üheselt ja selgelt reguleeritud. TTK „Õppekorralduseeskiri“ ja „Lõputöö ja magistri-, lõpu-, kutseeksami korraldamise juhend“ on selles osas omavahel vastuolulised ega sätesta eksterni õigust lõpueksami hinde vaidlustamisel ega vastavat korda.
3.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebeõigus
4.Kohus ei nõustu vastustajaga, et korduslõpueksami hinne ei ole praegusel juhul halduskohtus vaidlustatav. Lõpueksami sooritamata jäämisel ei omanda isik taotletud haridustaset ning talle ei väljastata haridustaset tõendavaid dokumente, mis omakorda takistab haridustaset nõudval erialal töötamist. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärk farmatseudi õppekaval õppimisel (sh jätkamisel eksternina) omandada rakenduskõrgharidus, mis võimaldaks tal apteegis farmatseudina töötada. Eestis võib tervishoiuteenust osutada tervishoiutöötaja, kellele on väljastatud Terviseameti tõend tervishoiutöötajana registreerimise kohta (tervishoiuteenuse korraldamise seadus (TTKS) § 3 lg 2). Farmatseut on tervishoiutöötaja ja registreerimiseks tuleb Terviseametile esitada muuhulgas kvalifikatsiooni tõen2(8)
dav dokument (TTKS § 3 lg 4 ja ravimiseaduse § 56 lg 1). Seega piirab lõpueksami negatiivne hinne kaebaja võimalusi erialast tööd teha. Kohtulikult on kaitstav ka see, et kaebaja ei saanud positiivset hinnet kindlal ajahetkel ja seega on tal takistatud kuni korduseksamini soovitud erialal töötamine. Seejuures ei pea isik olema ilma jäänud konkreetsest tööst või tööpakkumisest, vaid isiku õiguste riiveks piisab sellest, et tal on vastava kõrghariduse puudumise tõttu soovitud erialal töötamine välistatud. Näiteks välistab õigusteaduse magistrikraadi puudumine isikul kohtunikuna, advokaadina või prokurörina töötamise ning negatiivse eksamitulemuse, millest tingituna isik õigusteaduse magistrikraadi ei saa, vaidlustamiseks ei pea ta olema kohtuniku, advokaadi või prokuröri tööst eelnevalt ilma jäänud või konkursil läbi kukkunud. Samuti piirab lõpueksami negatiivne hinne ka kaebaja võimalust õpinguid järgmisel haridustasemel (magistriõppes) jätkata. Seetõttu toob lõpueksami mitterahuldav tulemus kaasa riigieksami mitterahuldava tulemusega sarnased riived isiku põhiseaduse §-des 29 ja 19 sätestatud põhiõigustele (vrd Riigikohtu 05.03.2009 määruse nr 3-3-1-97-08 p 14). Kohus märgib ka, et asjaolu, et kaebajal on vastustaja õppekorralduslikest reeglitest tulenevalt võimalik eksternina lõpueksamit lõpmatu arv kordi uuesti sooritada, ei välista kaebeõigust. Näiteks on isikul võimalik ka riigieksameid või kutseeksameid korduvalt sooritada, kuid see ei välista isiku õigust eksamitulemust vaidlustada. Vastasel juhul tekiks olukord, kus kõrgkoolil on omaenda kehtestatud reeglite abil võimalik eksamihinnete vaidlustamine sisuliselt välistada. Lähtekohad
5.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja proovis sooritada lõpueksami õppeaines „LE17 Lõpueksam“, sh on kaebaja kinnitanud, et vaidlustab lõpueksami hindamise nimetatud õppeaine aineprogrammi alusel (vt kaebaja 28.09.2020 p 1.1). Eeltoodust tulenevalt ei kontrolli ka kohus TTK „Lõputöö ja magistri-, lõpu-kutseeksami korraldamise juhend“ (kaebuse lisa) punkti 2.7.9 kohaldamist. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et 04.06.2020 lõpueksam oli arvutipõhine test, mis koosnes kaheksast õppeaine või mooduli nimetusega testist (edaspidi ka osatest), mida hinnati kaheksa õppeaine või mooduli põhiselt (vt kaebaja 28.09.2020 p 1.2.1). Õpiväljundid ja eksami läbimise tingimused
6.Kõrgharidusseaduse § 3 lg 2 kohaselt on kõrgharidusastme õppe alus õppekava, milles määratakse muu hulgas kindlaks õpiväljundid. Vabariigi Valitsuse 11.07.2019 määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard“ (kõrgharidusstandard) § 3 lg 5 lause 2 kohaselt on õpiväljundid õppekava läbimiseks vajalikul tasemel omandatud teadmised, oskused ja hoiakud. Haridus- ja teadusministri 16.08.2019 määruse nr 36 „Kõrgharidustaseme ühtne hindamissüsteem ning diplomi ja akadeemilise õiendi andmise tingimused ja kord“ (määrus) § 3 lg 1 kohaselt on õppija õpiväljundite saavutatuse hindamine, sealhulgas tema enesehindamine, õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumite alusel õiglane ja erapooletu hinnang õppija teadmiste ja oskuste omandatuse taseme kohta vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele. § 4 lg 1 kohaselt on hindamismeetod teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamise viis. Hindamiskriteerium kirjeldab hindamismeetodiga tõendavate teadmiste ja oskuste oodatavat taset ning ulatust. Hindamiskriteerium on sõnastatud õpiväljundite aluse, kuid oluliselt suurema detailsusega (samas lg 2). Hinnatavates moodulites, õppeainetes või muudes õppetöö ühikutes kasutatakse hindamise jaoks sobivaid ja usaldusväärseid hindamismeetodeid ja hindamiskriteeriume, millest õppijat on teavitatud enne õppetöö algust (samas lg 3). Eeltooduga sarnaselt sätestavad hindamise, hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid ning nende kättesaadavuse ka Tallinna Tervishoiukõrgkooli Õppekorralduseeskirja (ÕKE) punktid 4.1.1-4.1.4 (kaebaja 20.07.2020 lisa 9). Eelnevast tuleneb, et õppekavas kehtestatud õpiväljundeid ehk õppekava läbimiseks vajalikul tasemel teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamist kontrollitakse (hinnatakse) kindlate hindamiskriteeriumite alusel. Hindamismeetod on viis, mille abil hindamiskriteeriumite ja seeläbi õpiväljundite saavutamist hinnatakse. 3(8)
7.Lõpueksami aineprogrammis (vastustaja 01.09.2020 lisa 7) on välja toodud õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid. Õpiväljundeid on kolm, mida hinnatakse hinnetega A-E, sh on iga hinde juurde toodud hinde sõnaline kirjeldus (hindamiskriteerium) seoses vastava õpiväljundiga. Lõpueksami õpiväljundid on:
1.Omab süsteemset ülevaadet erialast ja selle kompetentsidest.
2.Omab teadmisi, oskusi ning valmisolekut iseseisvalt erialasele tööle asuda.
3.Oskab seostada erialast teooriat ja praktikat ning neid teadmisi rakendada patsiendi/kliendi huve kahjustamata. Lõpueksami aineprogrammis on kirjeldatud ka järgmine hindamismeetod: Lõpueksamit hinnatakse selektiivse hindamise alusel. Väljundite saavutamist üliõpilaste poolt hinnatakse eksamil, mis koosneb valikvastustega testidest ja on arvutipõhine. Eksamihinne kujuneb kaheksa arvutipõhise valikvastustega testi tulemist. Iga testi osakaal lõpphindest on 14,3%. Positiivse eksamitulemuse saavutamiseks peavad kõik õpiväljundid olema hinnatud positiivse tulemusega. Kohus nõustub kaebajaga osas, et hindamismeetodis on ilmselge arvutusviga. Olukorras, kus tuleb sooritada 8 testi, saab iga testi osakaal olla võrdsel jaotumisel 12,5% (100/8). Tegemist on aga arvutusveaga, mis ei saanud kaebajat sisuliselt testi sooritamise osas eksitada.
8.Kaebaja leiab, et aineprogrammis ”LE17 Lõpueksam” toodud hindamismeetodi kohaselt tuleb kõigi kolme õpiväljundi saavutuste ja oskuste omandatuse taset lõpueksamil hinnata kokku kaheksa arvuti-põhise valikvastustega testi tulemi alusel. Seejuures leiab kaebaja, et tema eksamihinde kujunemisel oleks tulnud kokku arvestada kõikide osatestide tulemused, mis oleks kogu eksami tulemuseks andnud üle 51% ja hindeks „E“. Kohus nõustub kaebaja arutlusega osaliselt. Kaebajal on õigus selles, et lõpueksamil tuli õpiväljundite saavutamist hinnata kokku kaheksa osatesti tulemi alusel. Küll aga jätab kaebaja tähelepanuta hindamismeetodi tingimuse: „Positiivse eksamitulemuse saavutamiseks peavad kõik õpiväljundid olema hinnatud positiivse tulemusega.“ Kohus leiab, et aineprogramm on haldusõiguslikus mõttes eelhaldusakt (HMS § 52 lg 1 p 2), millega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu. Tegemist ei ole üksnes siseaktiga, sest see mõjutab ka õppija õiguseid. Samuti ei ole tegemist üksnes halduseeskirjaga, millest võiks õppija esitatud põhjendatud kaalutlusi arvestades kõrvale kalduda. Ka vastustajal endal tuleb aineprogrammis toodust lähtuda. Võimalike vastuolude korral tuleb need ületada tõlgendamise teel. Kohtule nähtub, arvestades õpiväljundite üldist sõnastust, et eksamil hinnati igas testis kõigi kolme õpiväljundi saavutamist konkreetselt nende õppeainete raames, mida vastav test kajastas. Seega, kui ühe testi tulemus oli negatiivne, oli negatiivne ka hinnang õpiväljundite omandatusele selle testiga kajastatavate õppeainete raames, mistõttu ei olnud õppeaine läbimiseks (eksami sooritamiseks) vajalikud õpiväljundid tervikuna saavutatud. Kaebaja sai negatiivse tulemuse kolmes osatestis, kusjuures kohtumenetluses on esitatud ka detailsed andmed kaebaja tulemuse kujunemise kohta (vastustaja 28.09.2020 vastuse tabel ja lisa 1). Seega leiab kohus, et lõpueksami hindamismeetodi kohaselt kujunes kaebaja hinne järgmiselt:
1.Eksami sooritamiseks pidi kaebaja saama positiivse tulemuse kõikides osatestides. Kasvõi ühe osatesti sooritamisel negatiivse tulemusega oli kogu eksami tulemus negatiivne.
2.Igas osatestis positiivse tulemuse saavutamise korral kujunes eksamihinne põhimõttel, et iga testi (kokku 8) tulemus andis lõpphindest 12,5%.
9.Kohus möönab, et eelpool nimetatud tingimuse sõnastus, et positiivse eksamitulemuse saavutamiseks peavad kõik õpiväljundid olema hinnatud positiivse tulemusega, võib pidada mõnevõrra eksita4(8)
vaks ja selgusetuks. Arvestades ka kaebajale eksamitulemuste kajastamist osatestide kaupa (kaebaja 20.07.2020 lisa 4), oleks eksaminandile tõenäoliselt arusaadavam ja selgem sõna „osatest“ kasutamine „õpiväljundi“ asemel. Samas on hindamismeetodi mõttest nähtuvalt kohtu hinnangul selge, et kõikides õpiväljundites positiivse tulemuse saavutamiseks pidid ka kõikide osatestide tulemused olema positiivsed, kuivõrd ühes testis negatiivse tulemuse saamine viitab selgelt, et õppeaine üldised õpiväljundid on minimaalsel nõutaval tasemel saavutamata. Kohus möönab ka seda, et aineprogrammi alusel ei ole üheselt selge, kuidas osatesti tulemused, mis võivad ka positiivse tulemuse korral varieeruda suures ulatuses, jõutakse lõpuhindeni aineprogrammi lk-del 1 ja 2 toodud õpiväljundite ja hindamiskriteeriumide alusel ümber teisendades. Kuivõrd aga kaebaja ei ole kõiki osateste positiivse tulemusega läbinud, ei ole vaja seda küsimust edasi analüüsida. Õpiväljundite, hindamiskriteeriumite ja hindamismeetodi kaebajale kättesaadavus ning eksami kestuse teatavaks tegemine
10.Kaebaja väidab, et LE17 Lõpueksami ainele ei olnud tal juurdepääsu ÕIS-is ega Moodle keskkonnas. ÕKE p 6.1 kohaselt edastab kõrgkool teated ja korraldused õppetöö kohta ÕISi vahendusel. ÕISi kaudu edastatud teated loetakse ametlikult edastatuks. Õppuri kohustus on tagada, et tema ÕISis olev ametlik e-posti aadress oleks töökorras. ÕKE eelnimetatud sättest tuleneb, et kaebajale pidi olema tagatud võimalus ÕIS-is lõpueksami aineprogrammile (sh hindamismeetodile) juurde pääseda, mitte ei pidanud aineprogrammi ja hindamismeetodit kaebajale teatavaks tegema ega kätte toimetama. Olukorras, kus kaebajale oli ÕIS-is juurdepääs aineprogrammile tagatud, oli kaebaja enda vastutus sellega ka tutvuda. Kohtule nähtub, et nii õpiväljundid, hindamiskriteeriumid kui ka hindamismeetod on kirjas lõpueksami aineprogrammis (vt otsuse punktid 7 ja 8). Vastustaja on kinnitanud, et kaebajale tagati juurdepääs lõpueksami ainele ÕIS-is kui ka Moodle keskkonnas (vastustaja 01.09.2020 vastus). Kohtule nähtub vastustaja esitatud tõenditest, et kaebajale oli olemas vähemalt juurdepääs ÕIS keskkonnale (20.03.2020 S. U. e-kiri kell 16:22 Xle ja X 05.04.2020 e-kiri kell 17:29 õppekorraldusspetsialistile, vastustaja 01.09.2020 lisa 5) ja juurdepääs Moodle keskkonnas LE17 lõpueksam F3 kursusele (X 20.05.2020 e-kiri L.R.le kell 13:41, L.R. 21.05.2020 e-kiri Xle kell 08:23, X 21.05.2020 e-kiri L.R. kell 15:46, M.K. 21.05.2020 e-kiri Xle kell 08:46, X 21.05.2020 e-kiri M.K. kell 15:42 vastustaja 01.09.2020 lisas 12). Kaebaja sisenes Moodle’sse lõpueksami kursusele ka enne eksami toimumispäeva (vastustaja 01.09.2020 lisa 4 esimene diagramm). Olukorras, kus ÕIS ja Moodle keskkond on õppija ja kooli vaheliseks suhtluskeskkonnaks, lasub kohustus proovida sisse logida ja andmetega tutvuda ka õppijal endal. Näitlikult ei ole tehnilised probleemid omistatavad koolile, kui õppija on kaotanud oma parooli ning ta ei pöördu uue parooli saamiseks kooli poole. Juba asjaolu, et kaebaja seda ei teinud, kinnitab kaudselt lisaks eeltoodud kirjavahetusele, et kaebajal oli tegelikult juurdepääs olemas. Nagu nähtub ka kooli ja kaebaja vahelisest kirjavahetusest lõpueksami hommikul (kaebuse lisa „E-kirjavahetus 04.06.2020 lõpueksamil“), oli kaebaja juba Moodle’sse sisse loginud, kuid vales kohas. Asjast ei nähtu, et pärast seda kirjavahetust pöördus kaebaja veelkord kooli poole juurdepääsu saamiseks või tal oleksid vajalikud andmed (kasutajanimi, parool, vms) puudunud. Seega peab kohus tõendatuks, et kaebajal oli juurdepääs olemas. Kohus märgib, et olukorras, kus kaebaja väidab, et talle ei olnud õpiväljundeid ega hindamiskriteeriume eelnevalt nähtavaks tehtud, tekib ka küsimus, millest lähtuvalt kaebaja üldse õppis ja eksamiks ette valmistus või miks ta ei pöördunud mitteteadmise korral juba oluliselt enne lõpueksamit kooli poole. Kaebajale on lõpueksami teemad edastatud ka juba 09.07.2019 e-kirjaga (vastustaja 01.09.2020 vastuse lisa 6). Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks kaebaja väiteid selle kohta, et aineprogrammi kättesaamatus muutis tal eksamil eduka osalemise kokkuvõttes võimatuks.
5(8)
Vastustaja on selgitanud, et farmatseudi õppekava puhul on sellist lõpueksami hindamismetoodikat kasutanud juba 2009. aastast. Sama selgitus on esitatud ka kaebajale kohtumenetluse eel 05.06.2020 (vastustaja 01.09.2020 vastuse lisa 13, lk 2). 2017. aastal muudeti lõpueksami õpiväljundeid ja nende sõnastus on eelneva õppekava versiooniga võrreldes üldisem, kuid hindamismeetodit ei muudetud. Kohtule nähtub asjaolu, et võrreldes 2009. aasta lõpueksami õppeainega ei ole LE17 Lõpueksam aines hindamismeetod käesolevas asjas olulises osas muutunud. LE17 Lõpueksam aines on võrreldes õppeainega 1LTE09, millele kaebajal oli ÕIS-is juurdepääs (vt kaebaja 20.07.2020 lisa 1 p 1.4 ja lisa 6), on täpsustatud osatestide arvu, kuid muus osas on hindamismeetodi sõnastus sama (vrd hindamismeetodid kaebaja 20.07.2020 lisa 1 punktis 1.4 ja vastustaja 01.09.2020 lisas 7). Seega leiab kohus, et isegi kui kaebajale ei olnud õppeaine LE17 Lõpueksam ainekava koos hindamismeetodiga ÕIS-is kättesaadav, pidi hindamismeetod kaebajale praeguses asjas vaidluse all olevas osas siiski teada olema või vähemalt oli tal eksamil kasutatud hindamismeetodi kirjeldusele juurdepääs. Punktide arvestamine
11.Kaebaja on vaidlustanud ka punktide arvestamist ja on välja toonud selle ebajärjekindluse. Kohus märgib, et punktiarvestuse kujundamise osas on vastustajal lai kaalutlusõigus. Sealjuures on vastustaja kaalumisruumis see, kas teha valikvastustega test või hinnata vabateksti; kas valikvastuste korral on ainult üks või mitu õiget vastust; kas vale valiku tegemisel või õige valiku tegemata jätmisel antakse miinuspunke; kas mitme õige valikvastuse korral antakse punkte vaid siis, kui vastus tervikuna on korrektne või ka siis, kui valitud on vaid osa õigeid vastuseid. Viimase variandi kohta märgib kohus, et eksamineeritava jaoks on olulisest soodsam, kui ka osaliselt õige vastuse korral antakse osaliselt hindepunkte. Samas ei oleks õigusvastane ka hindamissüsteem, kui punkte antaks vaid juhul, kui kõik õiged vastusevariandid on valitud ning valed jäetud valimata. Ka ei ole õigusvastane hinnata valesid vastuseid miinuspunktidega, et võimaldada mitme õige valikvastusega küsimust. Vastasel juhul oleks eksamineeritaval võimalik mitme valikvastuse korral valida kõik vastused, mis ei näita eksamineeritava tegelikke teadmisi. Kohus leiab, et kohtulikult kaitstavaks õiguseks ei ole see, et eksamineeritaval oleks võimalik vastamata jätmise või kõigi valikute samaaegse valimisega punktisüsteemi üle kavaldada ja selle tulemusel positiivne tulemus saavutada. Kui vastustaja kasutatav hindamissüsteem sellist käitumist võimaldab, ei saa vastustaja ka jooksvalt hindamissüsteemi muuta.
12.Vastustaja on 18.11.2020 seisukohas selgitanud, et vale vastuse valimine toob kaasa 0,2 punkti maha arvestamise. Õige vastus annab 1 punkti. Kui valida tuleb mitu õiget vastust, annab iga õige vastus osa punktist 1 nii, et kõigi õigete vastuste korral saaks eksamineeritav 1 punkti. Seega kui kaks vastust on õiged, saab iga õige vastuse eest 0,5 punkti; kolme õige vastuse korral 0,333 ning nelja õige vastuse korral 0,25 punkti. Vastustaja on möönnud 18.11.2020 vastuses (lk 4 jj); et kaebaja eksamitöö hindamisel on osa miinuspunkte jäänud arvestamata. Vastustaja on samas toonud terviknimekirja, et kust nähtub, et kaebaja punkte pidanuks farmakoloogia ja farmakognoosia osatestis vähendama 4,8 punkti võrra ning veel neljas osatestis 0,8 punkti võrra. Kohus kontrollis ka konkreetseid küsimusi (vastustaja 28.09.2020 vastuse lisa 1), kus farmakoloogia ja farmakognoosia osatesti esimeses punktis (lk 14) on kaebaja valinud 1 vale vastuse, mille eest oleks kaebaja pidanud saama -0,2 punkti; samas on arvestatud 0 punkti. Sama nähtub ka näiteks küsimuste 16, 19, 21, 22, 25, 32 ja 35 osas (vastavalt lehekülgedel 21, 23, 24, 26, 29 ja 31). Tegemist on eksimusega kaebaja kasuks ning kohus ei saa kehtivat eksamitulemust kaebuse alusel kaebaja kahjuks tühistada. Kohus märgib, et kuigi hindamismeetod pidi olema varem õppuritele teada (vt kohtuotsuse p-d 7, 8 ja 10) ei tähenda see, et õppekava või aineprogrammi tasandil tuleb ära määratleda näiteks testis olev küsimuste arv, iga küsimuse eest antav punktisumma ehk küsimuse kaal, küsimuste valikvastuste ja õigete vastuste arv, punktide arvutamise viis, mahaarvamised või muud detailid, mis täpsustatakse 6(8)
ära alles konkreetsete küsimuste koostamisel. Hindamismeetodina 16.08.2019 määruse mõttes on piisav aineprogrammis märgituna teave testide, nende kaalu ja iga testi positiivse sooritamise kohustuse kohta.
13.Kaebaja leiab, et valede vastuste eest ei oleks tohtinud punkte maha arvestada. Samas nähtub ka vastustaja 28.09.2020 esitatud punktiarvestusest (lk 2), et ka siis, kui arvestada õigeid vastuseid ilma valede vastuste eest punkte maha arvestamata, oleks kaebajal sooritamata ravimite tehnoloogia osatest (9 punkti 22-st, lävend 11,2 punkti); farmakoloogia ja farmakognoosia osatest (32,68 punkti 69st, lävend 35,2 punkti) ja farmatseutiline keemia (8,97 punkti 30st, lävend 15,3 punkti). Tegemist on samade osatestidega, mille osas jõuab negatiivse tulemuseni nii valede vastuste eest hindeid maha arvestades kui ka arvestamata jättes. Seega ei mõjuta valede vastuste eest punktide maha arvamine osatestide tulemusi. Kohus sedastas ka enne, et valede vastuste eest punktide mahaarvamine on vastustaja poolt hindamissüsteemi kujundamise õigus. See võib suunata eksamineeritavat, et juhuvalik tuleks jätta tegemata. Samuti võiks see õppijat suunata tegema kaalutletud valiku ka siis, kui võimalik on valida mitu varianti; selle asemel, et valida kõik. Kumbki selline eksamineeritava teguviis ei võimalda tema teadmisi tegelikult kontrollida. Õppijaid teavitati ka enne lõpueksamit 03.06.2020, et iga vale vastus annab -20% konkreetse küsimuse lõpptulemusest (vastustaja 01.09.2020 vastuse lisa 11). Samas teates teavitati ka eksami pikkusest. Kohus on eelnevalt sedastanud, et õppetöö kohta edastatakse teated ÕISi vahendusel. Kaebaja kui õppija ülesanne oli enne eksami sooritamist tutvuda eksamit puudutavate saadetud teadetega. Kohtule ei nähtu ka, et mõistlik õppija oleks teinud eksamitöö sooritamisel teistsuguseid valikuid lisaks oma tegelike teadmiste näitamisele, sõltumata sellest, kas vale vastuse eest võetakse punkte maha või mitte. Põhjendus, et siis oleksid jäänud juhuvalikud tegemata, ei ole kohtulikult kaitstav, sest eksamitööga kontrollitakse isiku teadmisi, mitte seda, kas ta suudab juhuslikult õige vastuse valida või punktide arvestamise korda üle kavaldada.
14.Kaebaja esitas 04.11.2020 seisukoha, kus ta on alates punktist 2.2 leidnud, et punktidena on tulemusi arvestatud ebaõigelt. Kohtule ei ole erinevalt vastustaja punktiarvestusest kaebaja punktiarvestus arusaadav. Kohus järeldab kaebaja punktiarvestusest, et kaebaja on lugenud vaikimisi küsimuse eest antuks 1 punkti, millest on maha arvatud 0,2 punkti iga kord, kui kaebaja on valinud kas vale vastuse või jätnud õige vastuse valimata. Kohus ei välista, et vastustajal võib olla kaalutlusõigus sellise hindamissüsteemi soovi korral sisseviimisel. Hetkel ei ole vastustaja aga sellist valikut teinud. Kaebaja toodud punktide arvestamise kord tingiks ka selle, et küsimuse täiesti valesti vastamise või vastamata jätmise korral saaks eksamineeritav ikkagi punkte. Näiteks farmaatsiakorralduse viienda küsimusel (vastustaja 28.09.2020 vastuse lisa 1 lk 51) on neli vastusevarianti. Kaebaja arvutuskäiku kasutades tulnuks nii kolme õige vastuse valimata jätmisel kui ka ühe vale vastusevariandi märkimisel kokku maha arvestada 0,8 punkti (4 x 0,2), mis tähendab, et ka sellisel juhul oleks eksamineeritav saanud täiesti vale vastuse eest 0,2 punkti (1-0,8). Vastustaja hindamissüsteem lähtub sellest, et vaikimisi ei ole eksamiküsimuse eest antud punkte, mida tuleks siis vale variandi valikul või õige valimata jätmisel maha arvata; vaid eksamineeritav kogub punkte õigete valikute tegemisel (iga õige valiku eest vastav osakaal ühest punktist vastavalt õigete vastuste arvule), millest omakorda arvestatakse maha valesti valitud vastused. Kohus märgib, et kaebaja soovitust teistsugune hindamissüsteem ei ole selle tõttu õigusvastane.
15.Kaebaja väited apellatsiooni lahendamata jätmise kohta ei ole käesolevas asjas asjakohane. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi nõuet, mis seonduks apellatsiooni lahendamisega. Apellatsiooni lahendamine või lahendamata jätmine ei muuda eksamitulemust kehtetuks ega tingi ka eksamitulemuse kohtu poolt tühistamist. Kaebaja ei ole esitanud ka HKMS § 45 lg-le 4 vastavat nõuet ning kohtule ei nähtu ka, et kaebaja sooviks kaitsta apellatsiooniesemest sõltumatut õigust. Apellatsiooni lahendamata jätmine ei ole mõjutanud ka kaebaja juurdepääsu kohtumenetlusele. 7(8)
16.Kohus möönab teatud puudujääke vastustaja tegevuses, millele võiks vastustaja selguse mõttes tähelepanu pöörata: - kaebaja ja võimalike teiste eksternide hinnetelehel õige ainekoodi ja/või aine kasutamine (kaebuse lisa „Lõpueksami hindamised.pdf“); - lõpueksami aineprogrammis (lk 3) iga testi osakaalu kajastamine vastavalt selle tegelikule osakaalule (14,3% asemel peaks 8 testi korral olema 12,5%); - selgitus, kuidas kujuneb 8 osatesti punktilisest tulemusest omakorda õpiväljundite skaalal (lõpueksami aineprogrammi lk 1) lõpphinne; - kas testi tulemuste punktide arvestamise viis (vt vastustaja 18.11.2020 vastus) peaks olema õppuritele eelnevalt kättesaadav, sh nii valede vastuste arvestamise kui ka õigete osavastuste hindamise osas. Kohus on eelnevalt aga sedastanud, et eeltoodud parendused ei tingi teistsuguse haldusakti andmist. Küll võiks need parendused osutuda oluliseks, kui osatestid on sooritatud positiivsena ning tekib vaidlus selle üle, kuidas erinevate osakaalude ja tulemustega osatestid arvestatakse õpiväljundite hindamisskaalat arvestades lõpphindeks.
17.Kokkuvõttes jätab kohus eeltoodud põhjendustele tuginedes kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna vastustaja põhitegevuseks on lõputööde hindamine ja sellele tuginedes riiklikult tunnustatud kõrgharidusdiplomi väljastamine, siis on vastustaja selles osas haldusorganiks, kellele välise õigusabi kasutamine hüvitatakse üksnes erakordselt mahuka või keeruka vaidluse korral, mille sisu on väljapool vastustaja põhitegevust. Vastustajat on asjas esindanud vandeadvokaat. Kohus selgitas 29.09.2020 määruses, et kui menetlusosaline jätab kuludokumendid ja menetluskulude nimekirja esitamata, ei määra kohus täiendavat tähtaega nende esitamiseks ning jätab menetluskulud välja mõistmata. Vastustaja on kohtule 18.11.2020 esitanud menetluskulude nimekirja, kuid esitamata on kuludokumendid, millest tuleneks vastustajale kulude kandmise kohustus (nt arve, HKMS § 109 lg-d 1 ja 2). Seega sõltumata sellest, kas käsitleda käesolevat vaidlust osana vastustaja põhitegevusest või mitte, tuleb jätta vastustaja menetluskulud vastustaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.