lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1958/19

Korrakaitse › Relvaload

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 27.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1958/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Relvaload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1563
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Andreas Paukštys

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.11.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1958

Haldusasi

XXi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 20.09.2019 otsuse nr 4.2-1/2503-8 tühistamiseks

Menetlusosalised esindajad

ja

nende

Asja läbivaatamise vorm

Kaebaja XX Vastustaja Politsei-ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta XXi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.12.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuur väljastas 22.06.2018 XXi nimele relvaloa nr RL794901 kehtivusajaga kuni 27.02.2022, millele kanti enese ja vara kaitsmise otstarbel revolver Ruger-SP-101, kaliiber 38 Special, nr 571-32244. Relvaloale on kantud ka tulirelva liigid sileraudne ja vintraudne püss ning püstol.
2.Põhja Ringkonnaprokuratuur alustas kriminaalmenetlust nr xxxxxxxxx ja esitas kaebajale kahtlustuse karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. PPA peatas seejärel XXi relvaloa kehtivuse (13.02.2019 otsus nr 4.2-1/2503-2). 05.08.2019 lõpetati XXi suhtes kriminaalmenetlus kriminaal-menetluse seadustiku § 2031 lg 6 ja § 206 alusel.
3.PPA 20.09.2019 otsusega nr 4.2-1/2503-8 lõpetati XXi nimele väljastatud relvaloa nr RL794901 kehtivuse peatatus ja tunnistati see kehtetuks. Otsuse põhjendused: „RelvS § 43 lg 3`1 sätestab, et PPA võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. Politseile teadaolevate lähisuhtevägivalla juhtumite pinnalt saab väita, et XXi käitumine on muutunud YY suhtes järk-järgult agressiivsemaks ja kulmineerunud 31.01.2019 tema suhtes füüsilise vägivalla kasutamisega. Seda kinnitavad politsei poolt 26.03.2018, 29.03.2018 ja 31.01.2019 koostatud lähisuhtevägivalla infolehed ja YY selgitused toimunud juhtumite kohta. Kui 26.03.2018 ja 29.03.2018 aset leidnud juhtumite korral YY nähtavad tervisekahjustused puudusid ja tegemist oli nn psüühilise väärkohtlemisega, siis 31.01.2019 alustati XXi suhtes kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 2 p 2 alusel, mis lõpetati 05.08.2019 osapoolte leppimise tõttu. Kõigi eelpool nimetatud juhtumite toimumise ajal oli XX tarvitanud alkoholi. 26.03.2018 oli isik politsei sõnul silmnähtavalt alkoholijoobes ning 29.03.2018 ja 31.01.2019 on politsei kirjeldanud indikaatorvahendi kasutamise protokollis XXi joobeseisundile viitavaid tunnuseid. Ka on politseipatrull kirjeldanud 29.03.2018 koostatud lähisuhtevägivalla infolehes, et XX räuskas ja sõimas ebatsensuursete väljenditega ka politseiametnikke. Piirkonnapolitseiniku poolt tehtud järelkontrollide käigus 27.03.2018 ja 06.02.2019 kinnitasid XXi isa ja abikaasa, et XXil on probleemid alkoholi tarvitamisega ning tema käitumine on alkoholi tarvitanuna agressiivne. Seda, et XXil on varasemalt olnud probleemid alkoholi tarvitamisega, kinnitab ka Wismari Haigla AS-lt 26.08.2019 saadud päringu vastus. Vastusest nähtub, et XXile on 14.04.2009 pandud diagnoos: alkoholi kuritarvitamine. Enne seda viibis XX kolmel korral Wismari Haiglas statsionaarsel ravil ning käis kolmel korral seal ambulatoorsel vastuvõtul. Kuivõrd XX tarvitas alkoholi ka peale 2009. aastat, mil talle pandi diagnoos alkoholi kuritarvitamine ja kuivõrd isik ise ei tunnista, et tal juba sel ajal oli probleeme alkoholi tarvitamisega, siis on PPA-l põhjendatud kahtlus, et isik ei tunnista endale ka täna, et tal on probleemid alkoholi tarvitamisega ja ta ei ole alkoholiprobleemist tegelikult tänaseks üle saanud. Kuigi isa ja abikaasa sõnul on XX tänaseks muutunud ja ei tarvita alkoholi üldse või väga vähe, ei saa nad seda kinnitada. 03.09.2019 teatas YY lubadeametnikule, et ta elab alates augustikuust 2019 Soomes ja ei suhtle iga päev abikaasaga. Süüdistas ennast kõigis varasemates tülides ja ei tunnistanud enam, et abikaasa oleks ka varem olnud alkoholisõltlane. XXi isa sõnul on ta pojaga suhelnud telefoniteel viimase aasta jooksul kaks-kolm korda, mistõttu ei saa ta tegelikult kinnitada, et poeg enam alkoholi ei tarbi. Kuivõrd osapooled ei ela ka enam alaliselt

koos, siis on usutav, et XX hetkel YY suhtes agressiivne ei ole. Samas ei saa PPA olla kindel selles, et teatud ajahetkel ja teatud halbade asjaolude kokkulangemise korral, ei võiks isik alkoholi tarvitanuna käituda taas agressiivselt ja relvaomanikuna kasutada tulirelva järgmise konflikti lahendamisel. XXi väide selle kohta, et tal ei ole hetkel ja ei ole olnud ka varasemalt probleeme alkoholi tarvitamisega, ei vasta tõele. Samuti ei vasta tõele isiku väide selle kohta, et ta ei ole abikaasa suhtes vägivalda kasutanud. Isik, kellele on pandud diagnoosiks alkoholi kuritarvitamine ja kes pärast seda tarvitab alkoholi edasi, ei saa väita, et tal ei ole probleeme alkoholi tarvitamisega. Ei ole eluliselt usutav, et sellise diagnoosi saanud isik suudaks alkoholi edaspidi tarvitada mõõdukalt. Sellise diagnoosi saanud isik peaks loobuma üldse alkoholi tarvitamisest. Seda, et XX on abikaasa suhtes käitunud vägivaldselt, kinnitab nii politseile 31.03.2019 tehtud väljakutse kui politsei koostatud lähisuhtevägivalla infoleht, samuti prokuröri poolt koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, millest nähtub, et kõnealune kriminaalmenetlus lõpetati leppimise tõttu. KrMS § 203`1 lg 1 alusel kriminaalasja lõpetamine eeldab muuhulgas, et kuriteo asjaolud on selged. PPA ei võta otsuse tegemisel arvesse pereliimete poolt viimati antud positiivset hinnangut XXi kohta, kuivõrd see hinnang on osaliselt muutunud võrreldes nende poolt varasemalt väljaöelduga ja PPA-l on alust arvata, et selle eesmärk on relvaomanikku kaitsta. PPA-l ei ole põhjust kahelda XXi kohta tehtud väljakutsete alusetuses. Tulirelv on kõrgendatud ohu allikas ja seetõttu on nii selle käitlemisele kui ka käitlejale seatud kõrgendatud nõudmised. Relvaloa omajal ja relvaomanikul tuleb täita tulirelvade käitlemisele seatud reegleid, samuti peab isiku käitumine olema selline, mis ei sea kahtluse alla tema sobivust relvaluba või tulirelva omama. Usaldusväärseks ei saa aga pidada isikut, kes on alkoholi liigtarbija ja alkoholi tarvitanuna näidanud üles agressiivset käitumist. XX on näidanud, et alkoholi tarvitanuna kaob tal kriitiline kontroll oma käitumise üle ja ta võib muutuda ettearvamatuks. XX ei ole politseile teadaolevalt otsinud meditsiinilist abi alkoholi probleemi lahendamiseks ja ta ka ei tunnista, et tal on probleemid alkoholi tarvitamisega. Samuti ei tunnista XX, et käitus oma abikaasa suhtes vägivaldselt, millest saab järeldada, et ta ei ole tegelikult aru saanud, et selline käitumine oli lubamatu ja ta ei ole sellest endale vajalikke järeldusi teinud. Ärakuulamisel selgus, et nõustajaga ei ole ta veel ühendust võtnud ning ta ei vaja enda sõnul tegelikult mingit nõustamist, aga kuna selline kohustus talle pandi, siis käib seal ära. Eelnevale tuginedes ei ole võimalik ka tema relvaloa kehtivuse peatamine RelvS § 43 lg 1`3 alusel. Kuigi relvaloa kehtetuks tunnistamine tähendab XXile, et ta ei saa enam vallata tulirelva enese ja vara kaitseks, peab haldusorgani hinnangul lisaks relvaomaniku eneseteostuse õigusele kaitsma ka isikute õigust elule, tervisele ja avalikule korrale. Isik, kes on alkoholi liigtarbija, alkoholi tarvitanuna agressiivse ja ettearvamatu käitumisega ja kes ei teadvusta endale antud probleemi olemust ning kes ei ole otsinud ka meditsiinilist abi probleemi lahendamiseks, võib teadaolevalt kujutada ohtu kõrvalistele isikutele. Tulirelva omanikuna on see oht kordades suurem. Need õigused kaaluvad üles XXi õiguse eneseteostusele. Seda enam, et relvaomanik ise on oma käitumisega tinginud olukorra, kus teda enam ei usaldata tulirelva käitlema“ (dtl 68).

4.XX esitas 18.10.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 20.09.2019 otsuse nr 4.2-1/25038 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 29.10.2019 menetlusse ja määras vastustajaks PPA.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5.Kaebuse põhjendus. Kaebaja on kõrgema haridusega psühholoog ja jälgib hoolikalt seadusi. Kaebaja on ka kaitseliitlane ja käib erinevatel õppustel. Relvi on tal tarvis jahil käimiseks ja laskespordiga tegelemiseks. Kaebaja tunneb oma relvi ja oskab neid hoida. Kui iga peretüli pärast peaks relvad ära võtma, siis vist pool Eestit peaks oma relvad loovutama.
6.Vastustaja jääb kaevatavas otsuses toodud põhjenduste juurde. Kaebaja on oma õigusvastase käitumisega toonud ise kaasa olukorra, et teda ei saa usaldada tulirelvi käitlema. Teiste inimeste õigus elu, tervise ja avaliku korra kaitsele kaaluvad üles kaebaja soovi jahti pidada, laskespordiga tegeleda ning enese ja vara kaitseks relva omada.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 7.1 Kaevatav otsus on õigepärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebaja pole relvaomanikuna enam usaldusväärne. Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et prokuratuur kahtlustas kaebajat KarS § 121 lg 2 p 2 (lähisuhtes toime pandud teise inimese kehaline väärkohtlemine) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning et kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 2031 lg 6 alusel (kahtlustatava ja kannatanu leppimise tõttu). Asjas kogutud teabe kohaselt polnud tegemist ainsa sellelaadse juhtumiga. Kaebaja abikaasa on teinud ka varem väljakutseid politseile kaebaja agressiivse käitumise tõttu. Lähisuhtevägivalla infolehtede kohaselt oli kaebaja nende juhtumite ajal alkoholijoobes ning tal on varasemalt diagnoositud alkoholi kuritarvitamine (vt Wismari Haigla peaarsti 26.07.2019 kiri nr 230). Seega on vastustaja õigesti leidnud, et esineb RelvS § 43 lg-s 31 sätestatud alus – kaebaja on oma käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva omama. Relv on kõrgendatud ohu allikas ja selle käitlejale on seatud kõrgendatud nõudmised. Avalik huvi on suunatud sellele, et tulirelvad oleksid vaid selliste isikute valduses, kes vastavad neile kõrgendatud nõudmistele. Kaebaja sellistele nõudmistele ei vasta. 7.2 Kohus nõustub kaevatava otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (vt HKMS § 165 lg 2).
8.Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist summas. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. /allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium