3-19-1958/19 - Korrakaitse - Relvaload - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.PPA 20.09.2019 otsusega nr 4.2-1/2503-8 lõpetati XXi nimele väljastatud relvaloa nr RL794901 kehtivuse peatatus ja tunnistati see kehtetuks. Otsuse põhjendused: „RelvS § 43 lg 3`1 sätestab, et PPA võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. Politseile teadaolevate lähisuhtevägivalla juhtumite pinnalt saab väita, et XXi käitumine on muutunud YY suhtes järk-järgult agressiivsemaks ja kulmineerunud 31.01.2019 tema suhtes füüsilise vägivalla kasutamisega. Seda kinnitavad politsei poolt 26.03.2018, 29.03.2018 ja 31.01.2019 koostatud lähisuhtevägivalla infolehed ja YY selgitused toimunud juhtumite kohta. Kui 26.03.2018 ja 29.03.2018 aset leidnud juhtumite korral YY nähtavad tervisekahjustused puudusid ja tegemist oli nn psüühilise väärkohtlemisega, siis 31.01.2019 alustati XXi suhtes kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 2 p 2 alusel, mis lõpetati 05.08.2019 osapoolte leppimise tõttu. Kõigi eelpool nimetatud juhtumite toimumise ajal oli XX tarvitanud alkoholi. 26.03.2018 oli isik politsei sõnul silmnähtavalt alkoholijoobes ning 29.03.2018 ja 31.01.2019 on politsei kirjeldanud indikaatorvahendi kasutamise protokollis XXi joobeseisundile viitavaid tunnuseid. Ka on politseipatrull kirjeldanud 29.03.2018 koostatud lähisuhtevägivalla infolehes, et XX räuskas ja sõimas ebatsensuursete väljenditega ka politseiametnikke. Piirkonnapolitseiniku poolt tehtud järelkontrollide käigus 27.03.2018 ja 06.02.2019 kinnitasid XXi isa ja abikaasa, et XXil on probleemid alkoholi tarvitamisega ning tema käitumine on alkoholi tarvitanuna agressiivne. Seda, et XXil on varasemalt olnud probleemid alkoholi tarvitamisega, kinnitab ka Wismari Haigla AS-lt 26.08.2019 saadud päringu vastus. Vastusest nähtub, et XXile on 14.04.2009 pandud diagnoos: alkoholi kuritarvitamine. Enne seda viibis XX kolmel korral Wismari Haiglas statsionaarsel ravil ning käis kolmel korral seal ambulatoorsel vastuvõtul. Kuivõrd XX tarvitas alkoholi ka peale 2009. aastat, mil talle pandi diagnoos alkoholi kuritarvitamine ja kuivõrd isik ise ei tunnista, et tal juba sel ajal oli probleeme alkoholi tarvitamisega, siis on PPA-l põhjendatud kahtlus, et isik ei tunnista endale ka täna, et tal on probleemid alkoholi tarvitamisega ja ta ei ole alkoholiprobleemist tegelikult tänaseks üle saanud. Kuigi isa ja abikaasa sõnul on XX tänaseks muutunud ja ei tarvita alkoholi üldse või väga vähe, ei saa nad seda kinnitada. 03.09.2019 teatas YY lubadeametnikule, et ta elab alates augustikuust 2019 Soomes ja ei suhtle iga päev abikaasaga. Süüdistas ennast kõigis varasemates tülides ja ei tunnistanud enam, et abikaasa oleks ka varem olnud alkoholisõltlane. XXi isa sõnul on ta pojaga suhelnud telefoniteel viimase aasta jooksul kaks-kolm korda, mistõttu ei saa ta tegelikult kinnitada, et poeg enam alkoholi ei tarbi. Kuivõrd osapooled ei ela ka enam alaliselt

koos, siis on usutav, et XX hetkel YY suhtes agressiivne ei ole. Samas ei saa PPA olla kindel selles, et teatud ajahetkel ja teatud halbade asjaolude kokkulangemise korral, ei võiks isik alkoholi tarvitanuna käituda taas agressiivselt ja relvaomanikuna kasutada tulirelva järgmise konflikti lahendamisel. XXi väide selle kohta, et tal ei ole hetkel ja ei ole olnud ka varasemalt probleeme alkoholi tarvitamisega, ei vasta tõele. Samuti ei vasta tõele isiku väide selle kohta, et ta ei ole abikaasa suhtes vägivalda kasutanud. Isik, kellele on pandud diagnoosiks alkoholi kuritarvitamine ja kes pärast seda tarvitab alkoholi edasi, ei saa väita, et tal ei ole probleeme alkoholi tarvitamisega. Ei ole eluliselt usutav, et sellise diagnoosi saanud isik suudaks alkoholi edaspidi tarvitada mõõdukalt. Sellise diagnoosi saanud isik peaks loobuma üldse alkoholi tarvitamisest. Seda, et XX on abikaasa suhtes käitunud vägivaldselt, kinnitab nii politseile 31.03.2019 tehtud väljakutse kui politsei koostatud lähisuhtevägivalla infoleht, samuti prokuröri poolt koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, millest nähtub, et kõnealune kriminaalmenetlus lõpetati leppimise tõttu. KrMS § 203`1 lg 1 alusel kriminaalasja lõpetamine eeldab muuhulgas, et kuriteo asjaolud on selged. PPA ei võta otsuse tegemisel arvesse pereliimete poolt viimati antud positiivset hinnangut XXi kohta, kuivõrd see hinnang on osaliselt muutunud võrreldes nende poolt varasemalt väljaöelduga ja PPA-l on alust arvata, et selle eesmärk on relvaomanikku kaitsta. PPA-l ei ole põhjust kahelda XXi kohta tehtud väljakutsete alusetuses. Tulirelv on kõrgendatud ohu allikas ja seetõttu on nii selle käitlemisele kui ka käitlejale seatud kõrgendatud nõudmised. Relvaloa omajal ja relvaomanikul tuleb täita tulirelvade käitlemisele seatud reegleid, samuti peab isiku käitumine olema selline, mis ei sea kahtluse alla tema sobivust relvaluba või tulirelva omama. Usaldusväärseks ei saa aga pidada isikut, kes on alkoholi liigtarbija ja alkoholi tarvitanuna näidanud üles agressiivset käitumist. XX on näidanud, et alkoholi tarvitanuna kaob tal kriitiline kontroll oma käitumise üle ja ta võib muutuda ettearvamatuks. XX ei ole politseile teadaolevalt otsinud meditsiinilist abi alkoholi probleemi lahendamiseks ja ta ka ei tunnista, et tal on probleemid alkoholi tarvitamisega. Samuti ei tunnista XX, et käitus oma abikaasa suhtes vägivaldselt, millest saab järeldada, et ta ei ole tegelikult aru saanud, et selline käitumine oli lubamatu ja ta ei ole sellest endale vajalikke järeldusi teinud. Ärakuulamisel selgus, et nõustajaga ei ole ta veel ühendust võtnud ning ta ei vaja enda sõnul tegelikult mingit nõustamist, aga kuna selline kohustus talle pandi, siis käib seal ära. Eelnevale tuginedes ei ole võimalik ka tema relvaloa kehtivuse peatamine RelvS § 43 lg 1`3 alusel. Kuigi relvaloa kehtetuks tunnistamine tähendab XXile, et ta ei saa enam vallata tulirelva enese ja vara kaitseks, peab haldusorgani hinnangul lisaks relvaomaniku eneseteostuse õigusele kaitsma ka isikute õigust elule, tervisele ja avalikule korrale. Isik, kes on alkoholi liigtarbija, alkoholi tarvitanuna agressiivse ja ettearvamatu käitumisega ja kes ei teadvusta endale antud probleemi olemust ning kes ei ole otsinud ka meditsiinilist abi probleemi lahendamiseks, võib teadaolevalt kujutada ohtu kõrvalistele isikutele. Tulirelva omanikuna on see oht kordades suurem. Need õigused kaaluvad üles XXi õiguse eneseteostusele. Seda enam, et relvaomanik ise on oma käitumisega tinginud olukorra, kus teda enam ei usaldata tulirelva käitlema“ (dtl 68).