Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

3-20-1946 040 eurot). Arve järgi soetas AS X AS-lt G perioodil 2017–2020 esimene kvartal juhtimis- ja juriidilist teenust. MTA tuvastas, et AS X ei ole AS-lt G arvel kajastatud teenuseid soetanud. Maksumenetluses kogutud tõendid kogumis ja vastastikuses seoses viitavad sellele, et AS X teadis, et tehinguid pole toimunud ning näilike tehingute eesmärgiks oli maksukohustuse vähendamine. AS G poolt väljastatud arve on umbmäärane. Arvelt ei selgu majandustehingute täpne sisu ja arvnäitajad ning teenuse saamise fakt pole kontrollitav. Juhtimisteenuse lepingu (leping) p-s 2 on välja toodud pakutavate teenuste nimekiri, kuid lepingu lisas 16 ei ole fikseeritud, milliseid konkreetseid teenuseid ja millises mahus AS X sai. AS X ega AS G ei ole esitanud MTA-le raamatupidamisdokumente, mis tõendaksid tehingute jooksvat dokumenteerimist ja võimaldaksid usaldusväärselt veenduda teenuse osutamises. Arve esitamine perioodi 2017– 2020 I kvartal eest alles 27.05.2020 on vastuolus käibemaksuseaduse (KMS) § 11 lg-ga 4 ning lepingu p-ga 7. Ei ole usutav, et äriühing esitab arve alles 3 aastat pärast teenuse osutamise algust, kuivõrd teenuse osutamisel on eelduseks siiski rahaliste vahendite saamine tehtud töö eest. AS G deklareeris vaidlusaluseid tehinguid mais 2020, jätmaks mulje tehingute toimumisest, kuid jättis käibemaksu riigituludesse tasumata. Perioodil 10.03.1999–03.05.2019 AS X juhatuse liikmeks olnud HH kinnitas, et ajavahemikul 2017–03.05.2019 ei osutanud AS G AS-le X teenuseid juhtimisteenuse lepingu alusel. HH ei maininud tehinguid ka vastutusmenetluses, mille raames kohustati teda vastutusotsusega tasuma AS X maksuvõlga 43 860,35 eurot. Kui vaidlusalused tehingud oleksid tõesti aset leidnud, siis HH huvides oleks olnud tehingute toimumist kinnitada. Tegelikkuses mittetoimunud tehingute kajastamine raamatupidamises saab oma olemuselt olla vaid teadlik tegevus. AS X ja AS G juhatuse liikmete perekondlik seotus võimaldas neil ühiselt varjata toimumata tehingut, takistada MTA-d tegelike asjaolude väljaselgitamisel ning lõi eeldused äriühingute vahel fiktiivse tehingu tegemiseks. AS X tehingud AS-ga G olid näilikud ning kajastatud üksnes eesmärgiga maksuarvestuses maksueelise saamiseks. Maksueelis seisneb alusetu sisendkäibemaksu deklareerimise kaudu alusetu käibemaksu tagastusnõude esitamises, millega AS X soovib vähendada oma maksuvõlga ja vältida pankrotti. AS X palus 02.06.2020 vastuväites pankrotiavaldusele lõpetada pankrotimenetlus, märkides mh seda, et äriühingul on tekkinud mais 2020 sisendkäibemaks 48 040 eurot, mille saab arvestada varasema maksuvõla (43 535,34 eurot) katteks. Kuivõrd tehinguid AS-ga G ei ole toimunud, siis on AS X tagastusnõue alusetu. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on AS X sisendkäibemaksu vähendamine 48 040 euro võrra, mille tulemusel kuulub AS-l X juurde tasumisele käibemaks 48 040 eurot (KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 lg 1, MKS § 83 lg 4). Maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et AS X on pannud toime maksupettuse. Olukorras, kus isik on esitanud MTA-le teadlikult valeandmeid, ei saa eeldada tema heausksust määratava maksukohustuse tasumisel. AS X kõik pangakontod on arestitud. AS-l X puudub sularaha. Kinnistusraamatu kohaselt ei kuulu äriühingule kinnisvara. Liiklusregistri andmete kohaselt ei kuulu äriühingule sõidukeid. AS X omandis ei ole väikelaevu. Sõltumatu vandeaudiitor loobus arvamuse avaldamisest AS X 2018. a majandusaasta aruandele põhjusel, et ettevõtte varadest üle 90% moodustavad nõuded seotud osapoolte vastu ning vandeaudiitoril ei õnnestunud hankida asjakohast tõendusmaterjali nende nõuete eksisteerimise ja asjakohase hindamise kohta. Seega on andmed AS X võimalike varade kohta ebausaldusväärsed. Seisuga 31.05.2020 on AS-l X kohustusi kokku 796 602,87 eurot. 2(6)

3-20-1946 Töötamise registris puuduvad kehtivad töösuhted, viimane töösuhe lõppes 06.09.2018, töötasu väljamakseid deklareeriti viimati septembris 2016. Äriühing võib hakata oma tegevust lõpetama. AS X mai 2020 käibedeklaratsioonil deklareeritud enammakstud käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontroll viidi läbi tagastusnõude menetlemiseks MKS § 106 lg-s 2 ettenähtud piiratud menetlustähtaja tingimustes. MTA on pikendanud äriühingu 22.06.2020 esitatud käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtpäeva 13.08.2020 otsusega nr 12.2-3/053165-421 ja 15.09.2020 otsusega nr 12.2-3/053165-6. Seega on MTA kasutanud ära KMS § 34 lg-s 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude kontrollimisega seoses selle tagastusnõude täitmise tähtaega 60 päeva võrra. MTA-l ei õnnestunud menetlust läbi viia nõutud tähtaja jooksul temast mittetulenevatel asjaoludel. AS X on venitanud teabe ja dokumentide esitamisega. Kuna MKS § 13 paneb maksuhaldurile kohustuse tagada maksukohustuslasele enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist ärakuulamisõigus, ei saa MTA väljastada maksuotsust, millega saaks jätta tagastusnõue MKS § 107 lg 3 alusel rahuldamata. Seetõttu on MTA sunnitud AS X poolt mai 2020 KMD-ga tekkinud tagastusnõude aluseks oleva enammaksu vabastama äriühingu ettemaksukontole enne võimaliku maksuotsuse väljastamist. Arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või osutuda koguni võimatuks. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui isik esitab tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 48 040 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 sätestatud loetelule. Asendustagatise esitamisel peab esitatav tagatis lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui AS X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 48 040 eurot.

3-20-1946 maksukohustuslase tegevusest ning on seotud maksupettuses osalemise kahtlusega. Taotluses välja toonud asjaolud kinnitavad maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et AS-l X ei pruugi maksu määramise hetkeks olla piisavalt raha määratava maksukohustuse täitmiseks. Äriühingul puudub igasugune registervara ja pangakontod on arestitud. Maksuhalduri valitud meede ettemaksukonto arestimise näol on eesmärgipärane ja proportsionaalne ning see ei koorma maksukohustuslast liialt. Kui maksumenetluses selgub, et tagastusnõue oli põhjendatud, siis lükkab ettemaksukonto arest üksnes raha tagastamise edasi. Maksuhaldur on kinnitanud, et lõpetab lubatud täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamist tinginud asjaolu langeb ära või AS X esitab tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt summas 48 040, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-le 122. Kui AS X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks taotluse kohaselt 48 040 eurot. Arvestades asjaolu, et tänaseks on maksuhaldur tagastusnõuet menetlenud juba MKS-s sätestatud maksimumtähtaja jooksul, ei tohiks piirangud ettemaksukontole laekuva raha osas kesta kuigivõrd pikalt. Maksuhaldur on selgitanud, et vajalik on veel üksnes maksukohustuslase ärakuulamine. Maksumenetluse venimine on olnud tingitud AS X tegevusest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

MTA palub 13.11.2020 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kontrollimenetluses on tuvastatud, et AS X ei ole AS-lt G arvel kajastatud teenuseid soetanud. AS X teadis, et tehinguid pole toimunud ning näilike tehingute eesmärgiks oli maksukohustuse vähendamine. Väide, et vaidlusalune leping, mille alusel toimus teenuste osutamine, on kehtiv, ei oma asja lahendamisel tähtsust. MTA on seisukohal, et puudutatud isikul puudub nõuetele vastav arve (KMS § 37 lg 1). AS-ga G tehinguid ei toimunud, vaid tehinguga on soovitud jätta üksnes mulje tehingu olemasolust ning näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse (MKS § 83 lg 4 esimene lause). Puudutatud isik ei ole määruskaebuses põhistanud, et see seisukoht ei vasta tegelikkusele. Puudutatud isikule on praeguseks väljastatud maksuotsus, millega nõutakse tagasi ettemaksukontole täidetud tagastusnõue 48 040 eurot. Maksuotsus loetakse täidetuks AS X poolt maksustamisperioodil 2020. a mai alusetult deklareeritud ja äriühingu ettemaksukontole

4(6)

3-20-1946 vabastatud käibemaksu enammakse arvelt 48 040 euro ulatuses, millele on seatud eelarest. Seetõttu ei vasta tegelikkusele puudutatud isiku väited äriühingu topelt maksustamise osas. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ettemaksukonto arestimine on täielikult seisanud äriühingu majandustegevuse. Koos taotlusega on halduskohtule esitatud kaebajale koostatud kontrollakt, mille osas kaebajal oli võimalus esitada eriarvamus. Kaebaja ei ole kontrollaktis esitatud MTA seisukohti sisuliselt vaidlustanud. Määruskaebusest ei nähtu, et puudutatud isik oleks kaalunud maksuhaldurile tagatise esitamist. Puudutatud isik ei esita ajaolusid ega tõendeid selle kohta, et olenemata register – ja kinnisvara puudumisest suudaks ta oma võimalikke kohustusi täita. Puuduvad muud maksukohustuslast vähem koormavad võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-1946 põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks. MTA 08.10.2020 taotluses on kahtlust, et pärast maksusumma määramist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks, põhjendatud peamiselt maksupettuse kahtlusega. Lisaks maksupettuse kahtlusele on maksuhaldur toonud välja, et AS X kõik pangakontod on arestitud ja äriühingul puudub sularaha; AS-l X puudub mistahes registervara; seisuga 31.05.2020 on äriühingul kohustusi kokku 796 602,87 eurot; äriühingul puuduvad töötajad. Eelnev annab alust arvata, et AS X võib hakata oma tegevust lõpetama. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud määruskaebuses mingeid täiendavaid andmeid, mille alusel saaks äriühingu varalist seisu pidada selliseks, et puuduks põhjus kahelda äriühingu võimes määratav maksukohustus (48 040 eurot) tasuda. Maksupettuse kahtlust arvestades on alust arvata, et AS X võib ka edaspidi pahatahtlikult käituda. Varade puudumise ja pahatahtliku käitumise tõttu oli alust eeldada, et ettemaksukonto arestimata jätmise korral jääb maksukohustus ilmselt täitmata. Olukorras, kus puuduvad muud, maksukohustuslast vähem koormavad võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks, on ettemaksukonto arestimine proportsionaalne meede.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.