lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-2188/5

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 18.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-2188/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
18.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1257
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2020. a, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2188

Haldusasi

XX esialgse õiguskaitse taotlus jalutuskäikude lubamiseks

RESOLUTSIOON

1.Vabastada taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Määruse avaldamisel asendada taotleja nimi tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.XX esitas 09.11.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kuna Tallinna Vangla keelab alates 08.11.2020 jalutuskäigule saatmast. See põhjustab ebainimlikke piinu ja alandust. Eluosakond suleti 06.11.2020, mille kohta pole käskkirja, mis tekitab hirmu ja teadmatust. Ka jalutuskäikude kohta ei ole käskkirja tutvustatud. Tegemist võib olla COVID-19 levikuga, kuid selle kohta puudub selge teave. Olukord tekitab taotlejale stressi. Jalutuskäigu keelamine põhjustab klaustrofoobiat, rahutust ja õhupuudust. Kinnipeetaval on õigus viibida värskes õhus ning tagada tuleb jalutusbokside regulaarne desinfitseerimine. Kevadel 44 päeva jooksul jalutuskäigu puudumine tekitas vaimset pinget. Piirangud põhjustavad rohkem kahju kui kasu. Vanglal on suutlikkus tagada kinnipeetavatele näomaskid ja desinfitseerimisvahendid.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Vangla vaidleb esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu. Käskkirjaga peatati jalutuskäikudele saatmine kinnipeetavatele, kes on olnud lähikontaktsed viiruse osas positiivse testitulemuse saanud isikutega. Taotlejale on käskkirja tutvustatud ja ta on sellele esitanud vaide. Viru Vanglas levis viirus alates oktoobri lõpust kiiresti. Kuna Tallinna Vanglas tuvastati ametniku positiivne testitulemus 05.11.2020, pidi vangla kiirelt reageerima. Leevendusmeetmena nähti ette elektri kasutamine ööpäevaringselt teleri vaatamiseks. On võimalik, et teave ei pruukinud jõuda vanglas viibivate isikuteni neile piisavas mahus. Asjas esineb ülekaalukas huvi viiruse leviku tõkestamiseks kõigi isikute elu ja tervise kaitseks. Ka väljapool vanglat on kehtestatud mitmeid piiranguid, sh eneseisolatsioonikohustus. Jalutuskäigud ei ole piiratud kõigil, vaid üksnes lähikontaktsetele, kelleks XX on. Mh on käskkirjas ka põhjendatud, et kaitsevahendid ei välista nakatumisvõimalust täielikult ning igaks saatmiseks ohutu kaitsevarustuse kasutamisel kaasneks ka oluline rahaline kulu, millise argumendi kaalumist on jaatanud ka Riigikohus. Jalutuskäikude peatamine on ajutine ja lühiajaline piirang tervenenuks tunnistamiseni või eneseisolatsioonikohustuse aja lõppemiseni. Taotlejale on tehtud test 09.11.2020 ja see osutus negatiivseks. Samas ei ole veel lähtikontaktist piisavalt palju päevi möödunud, et teda oleks võimalik terveks tunnistada. Testimisvõimekus on vanglal olemas, kuid analüüside saabumine sõltub üldisest riiklikust võimekusest. Viru Vangla näide kinnitab, et testimi1(3)

ne toimub, isikud tunnistatakse terveks ja see tähendab ka õigust saada jalutuskäike. Kõikide vanglas viibivate isikute terviseseisundit jälgitakse. Sh on ka taotlejat vastu võtnud nii psühhiaater kui ka kliiniline psühholoog, kuid seni ei ole ravi vajalikuks osutunud. Viimased kohtumised toimusid vastavalt 11. ja 13. novembril, kus taotleja märkis, et probleeme tekitab vähene infojagamine, kuid suudab oma tunnetega kambrikaaslase abil toime tulla. Ka edaspidi on tal võimalik pöörduda meditsiiniosakonna poole. Ka teistel isikutel, sh kinnipeetavatel ja vanglaametnikel on õigus tervisekaitsele ning arvestada tuleb seda, et suur hulk kinnipeetavaid kuulub oma vanuse või tervisliku seisundi tõttu riskigruppi. Ametnike haigestumisel satuks aga ohtu vangla ja kinnipeetavate julgeolek.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kohus kontrollis X-tee vahendusel K-raha andmebaasist taotleja sissetulekuid. Arvestades taotleja sissetulekust maha ülekanded nõuete fondi ja vabanemisfondi, samuti Riigikohtu praktikast tulenev igakuiste vältimatute vajalike kulutuste katteks 116,80 eurot (29,20 × 4, vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2020 määruse nr 3-20-1955 p-d 7-8), jääb taotleja nelja kuu kahekordne keskmine sissetulek väiksemaks kui talt nõutav riigilõiv 15 eurot (HKMS § 112 lg 1). Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest.
4.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (lg 3). Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (lg 2). Vastustaja on esitanud taotleja vaide Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirjale nr 1-1/20/52 (lisa nr 2), mistõttu on taotlus lubatav.
5.Vangla direktori 10.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/52 on kehtestatud täiendavad piirangus seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku ja sellesse massilise nakatumisega Eestis. Käskkirja punkti 1.3.2 kohaselt otsustati lõpetada kinnipeetavate saatmine jalutuskäigule ja jätta ära nende jalutuskäigud nende eneseisolatsiooni ajaks, kes on COVID-19 haigust põhjustava viiruse osas positiivse testitulemuse andnud isiku lähikontaktsed (nt kinnipeetava ja vahistatu kambrikaaslane, samas eluosakonnas avatud režiimil viibinud kinnipeetavad, tegevuses osalenuna lähikontaktne muu COVID-19 postitiivse testitulemuse saanud isikuga). Piirangu põhjendust on selgitatud käskkirja lehekülgedel 6-8.
7.Kohus leiab, et taotleja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada. VangS § 55 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Jalutuskäiku võib pärast piirangu lõppemist olla võimalik asendada või pikendada ärajäänud jalutuskäikude võrra, kuid jalutuskäikude ärajäämisest tulenev tervise halvenemine ei pruugi olla sama lihtsalt korvatav.
8.Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu on oluline ja ülekaalukas avalik huvi. Käesoleval ajal on teada koroonaviiruse ulatuslik levik Tallinnas ja Harjumaal, kus võib juhuslikult koroonasse nakatuda igal pool1. Meedia vahendusel on teada ka see, et Viru Vanglas nakatus kokku ligikaudu 200 isikut2. See tähendab, et vangla keskkonnas oma eripärasid arvestades võib olla koroonaviiruse ohjeldamine ilma ulatuslike piiranguteta keeruline. Ka juhul, kui lähtuda sellest, et

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-mari-anne-harma-tallinnas-ja-harjumaal-liigume-ulatuslikuleviku-faasi-koroonasse-voib-juhuslikult-nakatuda-igal-pool?id=91706927

https://www.postimees.ee/7110853/viru-vangla-koroonapositiivsetest-vangidest-on-tervenenud-127-vangi

2(3)

kriitilises riskirühmas on algselt eeldatutest vähem kinnipeetavaid (vt käskkirja lk 5), võib siiski ulatuslik nakatumine seada ohtu nii vangla töökorralduse kui ka meditsiinisüsteemi laiemalt. Vangla ametnike ulatuslik haigestumine, ka lühiajaliselt, võib aga ohtu seada vangla julgeoleku. Kohus nõustub vanglaga ka selles, et ka väljapool vanglat on hetkel ulatuslikud piirangud. Riigi edastatud ametliku info3 kohaselt peavad lähikontaktsed olema eneseisolatsioonis. Kodust tohib lahkuda ainult haigustunnusteta ning igapäevaseks toimetulekuks hädavajaliku hankimiseks, kui see pole muul viisil võimalik, ja õues viibimiseks, kui võetakse kasutusele kõik meetmed haiguse võimaliku leviku tõkestamiseks ning toimitakse Terviseameti juhiste kohaselt. Kohustus järgida Terviseameti suuniseid kehtib kõikidele lähikontaktsetele, ka nendele, kes ei ela püsivalt haigega koos. Seega on ka vabaduses viibivatel lähikontaktsetel õues viibimine piiratud. Käskkirja lk-del 6 ja 7 on aga selgitatud, et jalutuskäigule saatmise puhul ei ole võimalik järelevalvetoimingute tegemiseks vältida vahetut füüsilist kontakti vanglaametnikega. Jalutuskäigule saatmine eeldab erinevate ruumide läbimist, kus viibivad tööülesannete täitmiseks vanglateenistujad, samuti läbiksid samu ruume sel juhul teised kinnipeetavad. Võimalik nakkusekandja võib sel juhul nakatada nii ametnikke kui veel terveid kaasvange vaatamata asjakohaste isikukaitsevahendite kasutamisele. Esmased võimalikud kaitsevahendid, maskid ja kindad, ei välista nakatumisvõimalust täielikult. Sellega, et kasutada igaks saatmiseks ohutut kaitsevarustust (ühekordsed kaitseülikonnad, respiraatorid jms), kaasneks vanglale oluline rahaline kulu, sest pärast iga saatmist tuleb kaitsevarustus vahetada, mis omakorda tingib vajamineva kaitsevarustuse kiire vähenemise ja kulu uute kaitsevarustuste soetamisel. Samuti tuleks saatmisteekond ning jalutusboks või jalutusala peale iga saatmist desinfitseerida, mis on küll võimalik, kuid võtab antud olukorras olemas olevatelt ametnikelt liigselt aega, sest praeguses olukorras on vaja vanglas rakendada olemasolevaid ametnikke ümberkorralduste tegemiseks ja töö toimimise tagamiseks ning vangidele hädavajalike teenuste osutamiseks. Kohus peab nimetatud põhjuseid asjakohasteks. Taotleja soovitud meetmed ei väldiks nakatumist täielikult, samas aga vajaks palju ressursse (raha, aega, tööjõudu). Kuna meedias avaldatu kohaselt on Tallinna Vanglas ka koroonapositiivseid vanglateenistujaid4, tuleb vajadusel tagada ka puuduvate ametnike, sh lähikontaktsete asendamine. Lisaks on olukord kevadest erinev selle poolest, et piirang on seatud lühiajaliselt üksnes positiivse analüüsitulemuse andnu lähikontaktsele. Vangla on ka selgitanud, et lähikontaktsele seatud piirangud lõppevad tervenemisel, 14 päeva möödumisel lähtukontaktist või kokkupuutejärgselt 10. päeval analüüsi negatiivse tulemuse selgumiseni. Seega ei ole tegemist pikaajalise piiranguga. Tegemist on kahtlemata ebamugavusega, kuid hetkel ei ole see omane mitte kinnipidamisasutuses viibimisele, vaid üldisele ühiskondlikele piirangutele koroonaviiruse laialdase leviku korral. Ka vabaduses viibides on inimesed sunnitud praeguses olukorras mh värskes õhus viibimist piirama. Tallinna Vangla on selgitanud ka kasutusele võetud leevendusmeetmeid ning samuti seda, et taotlejale on olnud tagatud juurdepääs nii psühhiaatrile kui ka psühholoogi juurde. Kohtul ei ole kahtlust, et vajadusel tagatakse taotlejale kohane meditsiiniline abi. Eeltoodust tulenevalt ei kaalu taotleja õiguskaitsevajaduse üle ülekaalukat avalikku huvi ja taotlus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin

https://www.kriis.ee/et/eriolukord-koroonaviirus https://www.postimees.ee/7110853/viru-vangla-koroonapositiivsetest-vangidest-on-tervenenud-127-vangi

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja