XX esialgse õiguskaitse taotlus vaidemenetluse ajaks Tallinna Vangla 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52 kehtivuse peatamiseks kaebaja suhtes selle p 1.2 (saatmise lõpetamine, sh osakonna sisesed saatmised) ja p 5 ja 5.2. (pikaajalised kokkusaamised) osas.
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Saata määruse ärakiri XX ja Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.17.11.2020 esitas XX (isikood: xxxxxxxxxxx) Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajal, milles taotleja palub kohtul: Tallinna Vangla 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52 kehtivuse peatamist kaebaja suhtes selle p 1.2 (saatmise lõpetamine, sh osakonna sisesed saatmised), p 1.4 (päevakavas ettenähtud tegevuste peatamine) ja p 5 ja 5.2. (pikaajalised kokkusaamised) osas lubades XX kasutada osakonnas P4 paiknevat külmkappi vähemalt 2x nädalas, võimaldada käia tööl AS-is Eesti Vanglatööstus, võimaldada saada pikaajalisi kokkusaamisi elukaaslase ja pojaga ning tühistada vangla viibimise keeld kaebaja elukaaslase ja poja suhtes ning lubada neil vanglas viibida pikaajalise kokkusaamise eesmärgil. Lisaks palub taotleja kohustada vanglat mitte piirama taotlejal saada pikaajalisi kokkusaamisi ja kohustada vanglalt taotluse alusel korraldama pikaajalisi kokkusaamisi.
Taotluse esitaja märgib, et esitas Tallinna Vanglale vaide Tallinna Vangla 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52 kehtetuks tunnistamiseks kaebaja suhtes selle p 1.2, 1.4. ja p 5 (5.2.) osas. Taotluse esitaja on tasunud riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluselt summas 15 eurot.
2.18.11.2020 kohtunõudega palus kohus Tallinna Vanglal kohtule teatada, kas XX on vaide Tallinna Vanglale esitanud. Ühtlasi palus kohus Tallinna Vangla seisukohta XX esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 23.11.2020.
3.19.11.2020 saabus kohtule XX esialgse õiguskaitse taotluse täpsustus. XX selgitab, et ta on lubatud tagasi tööle, kuid taotleb jätkuvalt Tallinna Vangla 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52 kehtivuse peatamist kaebaja suhtes selle p 1.4 (päevakavas ettenähtud tegevuste peatamine töötamine) osas, selleks, et vangla ei saaks kaebajat uuesti töölt maha võtta.
4.Taotleja esialgse õiguskaitse taotluse põhjendused on kokkuvõtvalt alljärgnevad.
4.1.Taotluse esitaja leiab, et osakonnasiseste saatmiste lõpetamine ei ole põhjendatud ega vajalik – eelkõige soovib taotluse esitaja kasutada osakonnasisest külmkappi. Taotluse esitaja leiab, et seda on võimalik teha turvaliselt: kambrist väljumisel käte desinfitseerimise ja maski kandmise kohustusega (mis juba kehtib) ning võimaldades külmkapi kasutust 2x nädalas. Külmkapi kasutamine võiks olla keelatud, kas positiivse tulemusega isikul, lähikontaktsel või haigusnähtudega isikul. Taotluse esitaja on aga terve, millest tulenevalt ei ole piirang vajalik, taotlejal on õigus külmkappi kasutada. Vangla ei ole kaalunud külmkapi turvalise kasutamise võimalusi, millest tulenevalt on piirang taotleja suhtes õigusvastane ning tuleb esialgse õiguskaitse korras peatada.
4.2.Taotleja leiab, et töötamise piiramine on liialt range piirang. Töötamine on võimalik korraldada turvaliselt. Nii töölemineku teekonda kui ka töökohti on võimalik desinfitseerida ja vältida ka otseseid kontakte. Töökeskkond on võimalik muuta ohutuks mõistlike kuludega. Taotleja leiab, et vangla ei ole teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt jättes vastavad asjaolud sisuliselt analüüsimata. Kinnipeetavatel on töötamine suurema ja sügavama eesmärgiga – isikul tööharjumuse tekitamine, toimetuleku õppimine jne. See on enamike jaoks oluline osa isiku seadusekuulekale käitumisele suunamisel. Seetõttu ei saa seda piirata puhtalt ohu tõttu viiruse ees. Taotleja leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik, et kaebajal säiliks tööharjumus, lisaks on taotleja vastutaval kohal ning ainuke isik, kes seda tööd seal teeb. Tööl käimine on ette nähtud ka täitmiskavas. Taotleja on testitud COVID-19 suhtes ja tulemus oli negatiivne, seega tuleb ta lasta tagasi tööle.
4.3.Taotleja leiab, et piirang pikaajaliste kokkusaamiste keelamiseks ei ole põhjendatud ning käskkirja kehtivus tuleb taotleja suhtes selles osas (so käskkirja p 5.2 osas) peatada. Pikaajaline kokkusaamine on ainuke viis suhelda väikelastega, kes ei oska veel kirjutada ja telefoni kasutada. Lühiajalised kokkusaamised seda ei kompenseeri. Pikaajaliste kokkusaamiste takistamine võib katkestada vanema-lapse sideme. Pikaajaliste kokkusaamiste vahe võib venida viirusest tingitult üle aasta, mida ei saa pidada proportsionaalseks. Vangla
peab soodustama perekonnaga suhtlemist ja sideme säilimist. Käesoleval juhul vangla seda ei tee, vaid hoopis lõhub peresidemeid ja sellest tingituna ei pruugita mõnel juhul suuta enam peret taastada ning selle tulemusena minnakse hoopis uuesti kuritegevuse teed. Selline olukord on aga lubamatu ja vastuolus vangistuse eesmärkidega. Pikaajalisi kokkusaamisi on võimalik ilma liigsete kulude ja kokkupuudeta korraldada kasutades erinevaid taotleja poolt välja toodud meetmeid (vt taotluse lk 6.) Esialgne õiguskaitse on vajalik, et tagada õigus perega pikaajalisele kokkusaamisele. Kuivõrd viirus ilmselt niipea ei taandu ja vastasel korral tekiks pikaajalistes kokkusaamistes liiga pikk paus ja see mõjuks väga halvasti kaebaja sidemele oma pojaga. Lühiajalistel kokkusaamistel käimine ei ole taotleja elukaaslasel rahaliselt võimalik, samuti on klaas vahel, mis ei mõju lapsega suhtlemisel hästi. Taotleja märgib veel, et ei saavuta esialgse õiguskaitse kohaldamisega vaide (ja võimaliku kaebuse) eesmärki, kuna vaides taotleb käskkirja tühistamist kõigi suhtes ehk tervikuna, esialgselt õiguskaitset ainult enda suhtes. Taotleja leiab, et vaie on perspektiivikas. Vaide rahuldamata jätmisel pöördub taotluse esitaja kindlasti kaebusega kohtusse.
5.Tallinna Vangla palub XX esialgse õiguskaitse taotluse jätta rahuldamata.
5.1.Tallinna vangla märgib, et COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku on nii Eestis kui teistes riikides kasvanud. Novembri alguses tuvastati Tallinna Vanglas ametniku positiivne testitulemus ja esimene kinnipeetava positiivne testitulemus laekus 05.11.2020. Viru Vanglasse jõudis viirus oktoobri lõpus, kui 26.10.2020 tuvastati viie vangi nakatumine1 ning viirus levis seal äärmiselt kiiresti, 5. novembril oli seal juba 165 nakatunud vangi (https://pohjarannik.postimees.ee/7103422/koroona-levib-viru-vanglas-tormiliselt-nakatunudvange-onjuba-165 ). Seega pidi ka Tallinna Vangla kiiresti reageerima hoidmaks ära täiendavaid nakatumisi Tallinna Vangla teenistujate, vanglas töötavate isikute ja vangide hulgas.
5.2.Alates 06.11.2020 rakendati vangistusseaduse (VangS) § 41 alusel vanglas täiendavaid julgeolekuabinõusid, lukustati avatud osakonnad ning peatati päevakava järgsed tegevused. Seejuures lõpetati kõik saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks. Lisaks nähti ette ka leevendusmeetmena elektri kasutamise ööpäevaringne võimalus teleri vaatamiseks. 06. novembril informeeris vangla korrapidaja läbi vanglaametnike kinni peetavaid isikud Tallinna Vanglas kinni peetava isiku positiivse COVID-19 nakkuse testitulemuse saamisest tulenevatest täiendavatest vanglasisestest meetmetest. Vangla tugines oma tegevusel haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 2, mille kohaselt on võimalik haldusakt anda edasilükkamatu korralduse tegemiseks ka muus kui kirjalikus vormis. Alates 08.11.2020 peatati jalutuskäigud mh vangidele, kes olid tuvastatud kui COVID-19 positiivse testitulemuse lähikontaktsete ringi kuuluvad. Vangla möönab, et teabe edastamisel erinevate vanglaametnike kaudu võis see jõuda kinni peetavate isikuteni erinevalt ning võis esineda olukordi, kus vanglas viibivad isikud ei saanud teavet mahus, mida nad ise pidasid piisavaks.
5.3.Kirjaliku haldusakti andis Tallinna Vangla direktor oma 10.11.2020 käskkirjaga nr 11/20/52 „Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, osakondade lukustamine ning päevakava järgsete tegevuste peatamine ja kinni peetavate isikute kokkusaamiste korraldamise peatamise jätkamine“ (edaspidi „käskkiri“). Käskkirja alusel piirati seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Eestis kinnipeetavate liikumis- ja suhtlemisvabadust.
5.4.Kõik saatmised, mis ei ole vajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks lõpetati käskkirja p
1.2.alusel ja päevakavajärgsed tegevused käskkirja punktiga 1.4. Pikaajalised kokkusaamised ei ole lubatud käskkirja p 5.2 alusel, kuna vangla direktor kohaldas VangS § 72 lg 11 alusel isikutele vanglas viibimise keeldu. Käskkirja punktis 8 on välja toodud, et vangla hindab kehtestatud abinõude jätkuva kohaldamise vajadust vähemalt kord kuus.
5.5.Käskkirja põhjendusetes on välja toodud andmed koroonaviiruse leviku kohta Eestis, Euroopas ja maailmas käskkirja väljaandmise ajal (10.11.2020). Samuti Vabariigi Valitsuse tegevused koroonaviiruse leviku ohjeldamisel ja Terviseameti hinnangud olukorrale (sh eraldi jälgitav koroonaviiruse kolle Tallinna Vanglas).
5.6.Tallinna Vangla on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Esiteks on esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud, kuna alates 17.11.2020 saadetakse XX taas tööle. Teiseks ei too ka muud kehtivad piirangud (nt osakondade lukustamine, päevakavade järgsete tegevuste ärajätmine, külmkapi juurde mittesaatmine) kaasa isikule tarbetult koormavaid tagajärgi ning ka hilisem heastamine on võimalik (näiteks õigusvastaselt tekitatud kahju korral hüvitise määramine). Asjas esineb ülekaalukas huvi viiruse leviku tõkestamisel kõigi isikute elu ja tervise kaitseks. Ka väljaspool vanglat on kehtestatud mitmeid piiranguid (Kättesaadavad eRT erilehelt: https://www.riigiteataja.ee/viitedLeht.html?id=7 ), sh eneseisolatsioonikohustus (Vabariigi Valitsuse 29.09.2002 määrus „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele“, kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/329102020005 ), seega on ka piirangute kehtestamine vanglas viibivate isikute suhtes proportsionaalne ja avalikes huvides vajalik meede. Käskkirja väljaandmise järgselt on koroonaviiruse levik kasvanud (10.11.2020 viimase 14 päeva haigestumus saja tuhande elaniku kohta 137,1 ning 22.11.2020 Terviseameti andmete alusel 270,51 Kättesaadav Terviseameti lehelt: https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19blogi-22-november-oopaevaga-lisandus-349-positiivset-testi ) ja Valitsus on kehtestanud ka täiendavad meetmed nt avalikes siseruumides maski kandmise kohustuse. Tallinnas ja Harjumaal on kehtestatud täiendavad meetmed nt isikute hajutamine ning jätkuvalt kehtib ka range soovitus teha võimalusel kodutööd (https://www.kriis.ee/et/uudised/valitsus-plaanibtaiendavaid-koroonaviiruse-leviku-vastaseid-piiranguid ).
5.7.Saatmise piirangute põhjendustes toob käskkiri välja (liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangud osakondade lukustamise, saatmisel ja päevakava järgsete tegevuste peatamisel), et viiruse kiire levik on eriti suur oht just asutustes, kus isikud viibivad pikka aega siseruumides ja kus ei ole võimalik hoida viiruse leviku tõkestamiseks vajalikku distantsi. Seega on äärmiselt oluline viia mistahes kontakti nõudvad tegevused miinimumini. Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et viirusekandjatel ei pruugi olla ka sümptoome. Muud päevakava järgsed tegevused lõpetati samuti kokkupuudete vähendamiseks (Viru Vanglas levis viirus oletatavalt ka õpperuumide kaudu). Vangla kaupluse tegevus ei ole peatatud (vt käskkirja p 4), kuid arvestades võimalikku viiruse levikut on käskkirja andmisel arvestatud sellega, et külmkapi
juurde saatmine on kontakt, mida on võimalik vältida. Vangla tagab kõikide kinnipeetavate nõuetekohase toitlustamise riigi kulul (VangS § 47) ning vangla kauplus on lisavõimalus. Samuti ei vaja kõik kaupluses müüdavad kaubad hoiustamist külmkapis. Taotleja toob välja, et kõiki tegevusi oleks võimalik teha kasutades kaitsevahendeid. Käskkirjas ka põhjendatud, et kaitsevahendid ei välista nakatumisvõimalust täielikult ning igaks saatmiseks ohutu kaitsevarustuse kasutamisel kaasneks ka oluline rahaline kulu, millise argumendi kaalumist on jaatanud ka Riigikohus. Samadel alustel ei võimaldata ka pikaajalisi kokkusaamisi (kontaktide viimine miinimumini, asümptomaatiliste viiruskandjate võimalik sisenemine vanglasse). Vangla võimaldab jätkuvalt lühiajalisi kokkusaamisi, seega on lähedastega suhtlemisvõimalused siiski tagatud.
5.8.Käskkirja põhjendustes on välja toodud, et jalutuskäikude peatamine on ajutine meede ja tegemist on lühiajalise piiranguga. Kui kinnipeetav on tunnistatud tervishoiutöötaja poolt tervenenuks (XX tunnistati tervenenuks 16.11.2020 ja võimaldati liikumine tööle alates 17.11.2020) või tema eneseisolatsiooni kohustuse aeg lõpeb, võidakse võimaldada kinnipeetavatele taas jalutuskäike. Tallinna Vangla meditsiiniosakond tegutseb eneseisolatsioonikohustuse lõpetamisel Terviseameti juhiste alustel (Kättesaadav Terviseameti lehelt: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Juhendid/COVID19/covid-19_isolatsiooni_ja_karantiini_lopetamine_est_16.11.pdf ). Juhise punkti 4 kohaselt isolatsioon COVID-19 haigega lähikontaktis olnud isiku puhul 14 päeva pärast viimast kokkupuudet või kokkupuutejärgselt 10.päeval SARS-CoV-2 PCR analüüsi negatiivse tulemuse selgumiseni. Nii näiteks oli 16.11.2020 seisuga Viru Vanglas terveks kuulutatud 127 vangi, kuid 67 vangi osas ei ole seda veel tehtud (https://www.err.ee/1159641/tallinna-ja-viruvanglas-on-kokku-74-aktiivset-koroonajuhtumit). 22.11.2020 seisuga oli Viru Vanglas tervenenud 165 vangi, kuid veel 44 aktiivset juhtumit (https://www.postimees.ee/7116174/viruvangla-koroonapositiivsetest-vangidest-on-tervenenud-165-vangi). Seega on kinnitust leidnud Viru Vangla kohta toodud näide, et kinni peetavate isikute tervislikku seisundit jälgitakse, osad neist tunnistatakse terveks ning see tähendab ka õigust taas saada jalutuskäike või saatmist vangla hinnangul hädavajalikule tööle.
5.9.Kohtupraktikas on osakondade lukustamist ja jalutuskäikudele saatmise peatamist lahendatud erinevates haldusasjades. Kevadisel eriolukorra perioodil on Tartu ja Tallinna Halduskohtud ning Tallinna Ringkonnakohus (Vt Tartu Halduskohtu 27.03.2020 määrus haldusasjas nr 3-20-521, Tallinna Halduskohtu 26.03.2020 määrus haldusasjas nr 3-20-523, Tartu Halduskohtu 09.04.2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-563. Tartu Ringkonnakohus tagastas asjas nr 3-20-521 kaebaja määruskaebuse 08.04.2020 määrusega, leides, et kaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene) leidnud, et isikute elu ja tervise kaitseks kasutusele võetud meetmed olid vajalikud ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Kohtud pidasid oluliseks, et kolmandatel isikutel ehk ülejäänud kinnipeetavatel ja vanglateenistujatel on õigustatud ootus tervise kaitsele. Seejuures tuli arvestada, et suur hulk kinnipeetavaid kuulub oma vanuse või tervisliku seisundi tõttu riskigruppi, mistõttu on neil isikutel kõrgendatud huvi enda elu ja tervise kaitse tagamise suhtes. Vanglaametnike haigestumise korral satuks aga ohtu vangistuse nõuetekohane täideviimine ning kinnipeetavate õiguste ja vangla julgeoleku tagamine.
5.10.Praegusel perioodil vanglasiseste meetmete küsimust lahendanud Tallinna Halduskohus oma 18.11.2020 määruses nr 3-20-2188 õiguskaitse taotluse alusel (jalutuskäikudele mittesaatmine). Taotlus jäeti rahuldamata, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu on oluline ja ülekaalukas avalik huvi. Kohus möönis, et tegemist on kahtlemata ebamugavusega, kuid hetkel ei ole see omane mitte kinnipidamises asutuses viibimisele, vaid üldistele
ühiskondlikele piirangutele koroonaviiruse laialdase leviku korral. Vanglas on kasutusele võetud ka leevendusmeetmed ja kohtul puudus kahtlus, et vajadusel tagatakse taotlejale kohane meditsiiniline abi.
KOHTU SEISUKOHT
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
6.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (lg 3). Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (lg 2). Vastustaja on esitanud taotleja vaide Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirjale nr 11/20/52 (lisa nr 2), mistõttu on taotlus lubatav.
7.Vangla direktori 10.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/52 on kehtestatud täiendavad piirangud seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku ja sellesse massilise nakatumisega Eestis. Käskkirja punktiga 1.2. otsustati lõpetada kinnipeetavate saatmised sh osakonnasisesed saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu terviseteenuse osutamiseks; punktiga 1.4. otsustati peatada Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1718/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorraga“ (edaspidi kodukord) kinnitatud päevakavade järgsed tegevused; punktiga 5 ja 5.2 otsustati piirata kinnipeetavate vanglavälist suhtlemisvabadust ning kohaldada isikutele vanglas viibimise keeldu järgmiselt: 5.2. mitte lubada Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 11/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ punktis 13.1.1 kirjeldatud pikaajaliste kokkusaamiste toimumist, kuna Tallinna Vangla direktor kohaldab vangistusseaduse § 72 lg 11 alusel isikutele vanglas viibimise keeldu. Piirangute põhjendused on esitatud käskkirjas. Taotluse esitaja palub kohtult Tallinna Vangla 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52 kehtivuse peatamist kaebaja suhtes selle p 1.2, p 1.4 ja p 5 ja 5.2. osas, lubades XX kasutada osakonnas P4 paiknevat külmkappi vähemalt 2x nädalas, võimaldada käia tööl AS-is Eesti Vanglatööstus, võimaldada saada pikaajalisi kokkusaamisi elukaaslase ja pojaga ning tühistada vanglas viibimise keeld kaebaja elukaaslase ja poja suhtes ning lubada neil vanglas viibida pikaajalise kokkusaamise eesmärgil.
8.Kohus leiab, et taotluse esitajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus käskkirja p 1.2. ja p 1.4. osas, millest tulenevalt ei ole võimalik taotlust rahuldada selles osas juba üksnes seetõttu, et kohtuotsuse täitmine ei ole võimatu juhul kui vaie või hilisem kohtukaebus peaks rahuldatama. Nimelt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Praegusel juhul ei ole tegu sellise olukorraga, kuivõrd vaideotsuse või ka hilisema kohtuotsuse täitmine ei ole võimatu. Kohus möönab, et vastavate menetluste ajal kehtivad taotluse esitaja suhtes piiranguid, mida ei ole võimalik olematuks teha, kuid neid on võimalik hiljem kompenseerida. Mis puudutab tööle saatmist, siis on taotluse esitaja lubatud nii taotleja enda kui ka Tallinna Vangla kinnitusel tööle alates 17.11.2020. Järelikult on käskkirja p 1.4. kehtivuse peatamise vajadus taotleja suhtes täielikult ära langenud. Taotluse esitaja väide, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on jätkuvalt vajalik, et ennetada Tallinna Vangla poolt
kaebaja uuesti töölt eemaldamist, ei ole asjakohane. Samuti on asjakohatu taotluse esitaja väide, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega ei otsustata käesoleval juhul ette ära põhivaidlust, kuivõrd esialgse õiguskaitse taotluse esitas kaebaja üksnes enda suhtes, kuid vaides vaidlustab käskkirja üldiselt. Kohus selgitab, et kaebuse halduskohtule saab isik igal juhul esitada üksnes enda subjektiivsete õiguste kaitseks v.a mõned erinevates seadustes sätestatud erandid, millega käesoleval juhul tegemist ei ole. Küll aga leiab kohus, et taotleja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa täielikult välistada pikaajaliste kokkusaamiste osas. Pikaajalisi kokkusaamisi võib pärast piirangu lõppemist olla võimalik asendada, kuid nende ära jäämisest tulenev perekonna sidemete (sh sideme väikelapsega) halvenemine ei pruugi olla sama lihtsalt korvatav.
9.Eelmises punktis toodule vaatamata leiab kohus, et isegi kui taotluse esitaja õiguskaitse vajadust jaatada kõikide vaidlustatud käskkirja punktide osas, ei oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine ikkagi põhjendatud ja seda alljärgnevatel põhjustel. Kohus on seisukohal, et kuigi kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, tuleb taotlus jätta rahuldamata asjas esineva ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Käesoleval ajal on teada koroonaviiruse ulatuslik levik Tallinnas ja Harjumaal, kus võib juhuslikult koroonasse nakatuda igal pool. Meedia vahendusel on teada ka see, et Viru Vanglas nakatus kokku ligikaudu 200 isikut. See tähendab, et vanglakeskkonna eripärasid arvestades võib koroonaviiruse ohjeldamine tänasel ajahetkel ja tänaste teadmiste ning viiruse meditsiiniliste ennetusvõimaluste puudumise juures olla ilma ulatuslike piiranguteta keeruline kui mitte tegelikult võimatu. Ka juhul, kui lähtuda sellest, et kriitilises riskirühmas on algselt eeldatutest vähem kinnipeetavaid (vt käskkirja lk 5), võib ulatuslik nakatumine ikkagi seada ohtu nii vangla töökorralduse kui ka meditsiinisüsteemi laiemalt. Vangla ametnike ulatuslik haigestumine (ka lühiajaliselt) võib aga täiesti reaalselt ohtu seada vangla julgeoleku. Kohus nõustub vanglaga ka selles, et ka väljapool vanglat on hetkel ulatuslikud piirangud. Vangla on põhjendatult välja toonud, et ka väljaspool vanglat on kehtestatud mitmeid piiranguid, sh eneseisolatsioonikohustus (Vabariigi Valitsuse 29.09.2002 määrus „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele“, kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/329102020005 ), seega on ka piirangute kehtestamine vanglas viibivate isikute suhtes proportsionaalne ja avalikes huvides vajalik meede. Lisaks on Käskkirja väljaandmise järgselt koroonaviiruse levik ühiskonnas märkimisväärselt kasvanud - 10.11.2020 viimase 14 päeva haigestumus saja tuhande elaniku kohta 137,1 ning 22.11.2020 Terviseameti andmete alusel 270,51 (vastav teave on kättesaadav Terviseameti lehelt: https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-22-november-oopaevaga-lisandus-349positiivset-testi ) ja Valitsus on kehtestanud ka täiendavad meetmed nt avalikes siseruumides maski kandmise kohustuse. Tallinnas ja Harjumaal on kehtestatud täiendavad meetmed näiteks isikute hajutamine ning jätkuvalt kehtib ka range soovitus teha võimalusel kodutööd (https://www.kriis.ee/et/uudised/valitsus-plaanib-taiendavaid-koroonaviiruse-levikuvastaseid-piiranguid ). Käskkirjas on selgitatud, et nii osakonna siseste kui väliste saatmise puhul ei ole võimalik järelevalvetoimingute tegemiseks vältida vahetut füüsilist kontakti vanglaametnikega. Samuti on välja toodud, et viiruse leviku kiireks tõkestamiseks ja ennetamiseks on vanglal vaja kasutusse võtta täiendavaid kaitsemeetmeid. Viiruse kiire levik on eriti suur oht just asutustes,
kus isikud viibivad pikka aega siseruumides, kus ei ole võimalik hoida kõikide isikutega viiruse leviku tõkestamiseks vajalikku distantsi. Vangla on üks sellistest asutustest, kus ka järelevalvemeetmete tõttu ei ole võimalik tagada nt kinnipeetava, ametniku või muude vanglas viibivate isikute vahel (nt kokkusaamiste puhul) igal ajal kaugdistantsi. Seetõttu on äärmiselt oluline kasutada isikukaitsevahendeid ja viia mistahes sellised kontaktid nii ametnike, kinnipeetavate kui ka muude isikute vahel miinimumini. (vt käskkirja lk 4). Mis puudutab taotleja poolt soovitud külmkapi kasutamist, siis selles osas on käskkirjas välja toodud, et selleks, et vältida omavahelisi kokkupuuteid kui ka pindade kaudu võimalikku nakatumist, ei ole lubatud kasutada eluosakonnas asuvaid külmkappe. Liikumispiirangute vajalikkuse tõttu pole mõeldav, et vangla kauplusest soetatud toidukaupu hakatakse hoiustama üldkasutatavas külmkapis. Külmkappide kasutamise korral pole võimalik täielikult vältida vangi kokkupuudet nakatunud pindadega, samuti suureneb kontakt järelevalvet teostatavate vanglaametnikega. Seega on suur oht, et viiruse levik võib toimuda kambrist väljapool, külmkapi kasutamisel. (vt käskkirja lk 6). Küll aga on kohus seisukohal, et vangla võiks siiski kaaluda erinevaid võimalusi kuidas külmkappide kasutamist oleks võimalik organiseerida nii, et nakkusoht on minimaliseeritud (näiteks ei lasta mitte kinnipeetavaid külmkapi juurde, vaid tuuakse seal hoitavad kaubad teatud korras kinnipeetava palvel tema kambrisse). Kohus märgib, et vangla nägi oma käskkirja punktis 4 siiski ette võimaluse kinnipeetavatele kauplusest osta kiiresti riknevaid kaupu, mille säilivusaeg- ja tingimused eeldavad tavaolukorras külmkapis hoiustamist, arvestusega, et kinnipeetav saab need ära tarvitada säilivusaja jooksul. Arvestades, et tegemist on siiski kiirestiriknevate kaupadega, ei ole kohtu arvates 100% välistatud, et külmkapi asemel nende hoiustamisel kambris, ei võiks need külmkapis hoiustamise võimaluse puudumisest tingitud harjumuslikust kiiremal riknemisel põhjustada terviseprobleeme. Ühtlasi märgib kohus, et nimetatud käskkirja punkti sõnastus ei ole kõige õnnestunum sellest arusaamiseks. Kokkusaamiste piiramisega seoses on käskkirjas välja toodud, et vangidele suhtluspiirangute seadmine mõjutab lisaks kinnipeetavatele endile ka kolmandate isikute, eelkõige vangi lähedaste, õigusi, s.t. õigust era- ja perekonnaelule. On vaieldamatu, et maailmas ja Eestis tekkinud koroonaviiruse pandeemia olukorras on avalikkuse huvides massilise nakatumise ohu piiramine kõikvõimalike meetmetega, vältimaks nii elanike, vanglateenistujate kui ka kinni peetavate isikute haigestumist või surma. Nakkushaiguste ennetamise ja tõkestamise seaduse (NETS) § 17 sätestab riigi kohustused ülesanded nakkushaiguste seirel ja tõrjel. Riigil lasub kohustus tagada võimalikult nakkusohutud tööolud vanglaametnikele, tervishoiutöötajatele ning arestialuste, vahistatute ja kinnipeetavatega vahetult kokkupuutuvatele isikutele ning võimalikult nakkusohutud kinnipidamistingimused vahistatutele ja kinnipeetavatele. Nende kohustuste täitmiseks ja tervise kaitseks kohaldatakse VangS § 72 lg 11 alusel isikutele vanglas viibimise keeld ja piiratakse kinnipeetavatele kokkusaamiste toimumisi. (vt käskkirja lk 8). Kohus peab kõiki eelpool nimetatud põhjuseid asjakohasteks. Kohus leiab, et igasugune saatmine, ühiste esemete kasutamine (külmkapi kasutamine) ja kokkusaamiste korraldamine eeldab ka erinevate ruumide läbimist, kus viibivad tööülesannete täitmiseks vanglateenistujad, samuti läbiksid samu ruume ning kasutaksid samu ruume ning esemeid sel juhul teised kinnipeetavad. Võimalik nakkusekandja võib sel juhul nakatada nii ametnikke kui veel terveid kaasvange vaatamata asjakohaste isikukaitsevahendite kasutamisele. Esmased võimalikud kaitsevahendid, maskid ja kindad, ei välista nakatumisvõimalust täielikult. Sellega, et kasutada igaks saatmiseks ohutut kaitsevarustust (ühekordsed kaitseülikonnad, respiraatorid jms), kaasneks vanglale oluline rahaline kulu, sest pärast iga saatmist tuleb kaitsevarustus vahetada,
mis omakorda tingib vajamineva kaitsevarustuse kiire vähenemise ja kulu uue kaitsevarustuse soetamisel. Samuti tuleks saatmisteekond peale iga saatmist desinfitseerida. Samuti tuleks desinfitseerida kokkusaamiste ruumid. See kõik on küll võimalik, kuid võtab antud olukorras olemas olevatelt ametnikelt liigselt aega, sest praeguses olukorras on vaja vanglas rakendada olemasolevaid ametnikke ümberkorralduste tegemiseks ja töö toimimise tagamiseks ning vangidele hädavajalike teenuste osutamiseks.
10.Kohus märgib, et taotleja soovitud meetmed ei väldiks nakatumist täielikult, samas aga vajaks palju ressursse (raha, aega, tööjõudu). Kuna meedias avaldatu kohaselt on Tallinna Vanglas ka koroonapositiivseid vanglateenistujaid, tuleb vajadusel tagada ka puuduvate ametnike, sh lähikontaktsete, asendamine.
11.Kohus nõustub kokkuvõtvalt sellega, et tegemist on kahtlemata ebamugavustega, kuid hetkel ei ole need omased mitte ainult kinnipidamisasutuses viibijatele, vaid piirangutest tingitud ebamugavusi tuleb taluda ka vabaduses viibivatel isikutel (sh eneseisolatsiooninõue, kohtumiste piiramine jne).
12.Tallinna Vangla on selgitanud ka kasutusele võetud leevendusmeetmeid. Kõik piirangud vaadatakse ka vaidlustatud käskkirja kohaselt regulaarselt üle ja iga kord analüüsitakse nende otstarbekust. Seega on vähemalt teoreetiliselt välistatud piirangute põhjendamatu ja kontrollimatu pikendamine. Eeltoodust tulenevalt ei kaalu taotleja õiguskaitsevajaduse üle ülekaalukat avalikku huvi ja taotlus tuleb jätta rahuldamata.