Narva linna hagi kohtutäitur Andrei sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Hagi läbivaatamata jätmine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. oktoobri 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Narva linna määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Narva linn (Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kaudu) (registrikood 75029820), esindaja advokaat Andrei Matvejev
esindajad
Kreki
vastu
Vastustaja (kostja): Narva kohtutäitur Andrei Krek
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 6. oktoobri 2016 määrus ja saata Narva linna hagi kohtutäitur Andrei Kreki vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
Narva linn (hageja) esitas 28. märtsil 2016 Viru Maakohtule hagiavalduse Narva kohtutäitur Andrei Kreki (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt algatas kohtutäitur Nikolay Timofeevi (surnud 27. septembril 2013) (pärandaja) pärandvara hooldajana notari juures pärimismenetluse ning väljastatud pärimistunnistuse kohaselt on pärandaja seadusjärgseks pärijaks hageja. Kohtutäitur tegi 3. aprillil 2015 otsuse, millega nõudis hagejalt pärandvara arvelt kohtutäituri tasu ja täitekulu väljamõistmist (kokku 1453 eurot 50 senti). Maakohus vabastas kohtutäituri 24. novembri 2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-52997 hooldaja ametist ning jättis rahuldamata tema taotluse kohustada hagejat (pärijat) tasuma kohtutäiturile 1453 eurot 50 senti (kohtutäitur on juba teinud otsuse oma tasu ja kulude väljamõistmiseks, mis on täitedokumendiks). Kohtutäitur algatas hageja suhtes täitemenetluse nimetatud summa väljamõistmiseks. Hageja esitas 3. märtsil 2016 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, leides, et täitemenetluse algatamine oli lubamatu, sest kohtutäituri tasu suurus pärandi inventuuri tegemise eest on täitedokumendis määratud valesti. Kohtutäitur jättis hageja kaebuse läbi vaatamata. Hageja ei nõustu kohtutäituri tasu suurusega ega sellega, et tasu mõistetakse välja pärijalt, ning palub tunnistada sundtäitmine lubamatuks.
2.Viru Maakohus võttis 6. aprilli 2016 määrusega hagi menetlusse ja tagas hagi, peatades hageja suhtes algatatud täitemenetluse kuni vaidlusaluses asjas kohtulahendi jõustumiseni.
3.Kohtutäitur vaidles hagile vastu, leides, et tema otsuses arvestatud tasu on korrektne ja tuleneb seadusest. Hageja pidanuks kohtutäituri sellekohase otsuse vaidlustama täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Praeguses menetluses ei saa täitedokumendi sisu vaidlustada. Kohtutäitur palus jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt läbi vaatamata.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Viru Maakohus jättis 6. oktoobri 2016 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Maakohus tuvastas, et kohtutäituri 3. aprillil 2015 otsuse järgi otsustas täitur välja mõista täituri tasu 1342 eurot 28 senti ja täitekulu 111 eurot 22 senti pärijalt pärandaja pärandvara arvelt. Pooled ei vaidle selle üle, et kohtutäitur on inventuuri teinud ja tal on õigus saada selle eest tasu. Kohtutäituri otsused olid hagejale koos täitmisteatega kätte toimetatud. Hageja esitas kohtutäiturile kaebuse, milles vaidlustas täitemenetluse algatamise. Kohtutäitur jättis kaebuse kaebetähtaja möödumise tõttu läbi vaatamata. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et hageja oleks kohtutäituri eeltoodud otsust kohtutäituri seaduse (KTS) § 52 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 alusel vaidlustanud või palunud täituril kaebetähtaega ennistada. Seega on kohtutäituri otsus kehtiv ja kuulub täitedokumendina (TMS § 2 lg 1 p 16) täitmisele. Pooled vaidlevad kohtutäituri tasu väljamõistmise üle. Hageja ei ole nõus tasu suuruse ega sellega, et tasu mõistetakse välja pärijalt. Hageja taotlevat eesmärki ei ole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses saavutada. Praegusel juhul ei ole tegemist materiaalõigusliku vaidlusega, mida oleks võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221 lg 1) alusel lahendada. Hageja vaidlustab täituri tasu ja kulude suurust, mille arvestamise alused tulenevad kohtutäituri seadusest, ning sellist vaidlust tuleks lahendada kaebemenetluses TMS § 217 ja § 218 alusel. Tuvastatud asjaoludel on
inventuur tehtud 1. aprillil 2015 pärast seda, kui hageja oli pärandi vastu võtnud. Tasu ja täitekulude otsused olid tehtud 3. aprillil 2015 lähtudes tehtud inventuurist. Otsused olid hagejale kätte toimetatud ja seega on ebaselge, mis takistas hagejat otsuseid vaidlustamast. Selleks, et vaidlustada kohtutäituri otsuseid, ei pidanud hageja pärandist loobuma. Hagejal oli vaja õigel ajal TMS § 217 ja 218 alusel täituri otsuseid vaidlustada ning vaielda kaebemenetluses tasu suuruse ning pärandvara koosseisu väärtuse üle. TMS § 217 lg 6 kohaselt kui menetlusosaline ei esita TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kuigi hageja viitab sellele, et asjaolud on muutunud ja hageja sai pärandvara väärtusest teada oluliselt hiljem, ei anna need põhjendused alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata hagiavaldus maakohtusse menetluse jätkamiseks. Maakohus rikkus põhjendamis- ja selgitamiskohustust ning ei analüüsinud hageja tuvastushuvi nõuetekohaselt. Vaieldakse selle üle, et kohtutäitur tuvastas valesti inventuuri käigus pärandvara maksumuse ja määras sellest lähtudes valesti kindlaks kohtutäituri tasu suuruse. Tegemist on diskretsiooniõigusega määratud kohtutäituri tasuga ja sellisel juhul on kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamine. See, et inventuuris määratud pärandvara maksumus ei vasta tõele, selgus alles pärast kohtutäituri tasu vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja möödumist, ning hageja sai oma õigusi kaitsta vaid praeguse hagi esitamisega. Hageja ei nõustu ka sellega, et kohtutäituri tasu mõistetakse välja mitte pärandvarast, vaid hageja eelarvest. Seega vaieldakse ühtlasi kohtutäituri nõude täitmise viisi üle, mille puhul on kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
6.Kohtutätur teatas, et jääb maakohtu menetluses esitatud arvamuse juurde, ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 6. oktoobri 2016 määruse ja saadab Narva linna hagi kohtutäitur Andrei Kreki vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks läbivaatamiseks maakohtule.
8.Maakohus jättis hageja hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Viidatud sätte järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hagejal ei ole esitatud hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
9.Hageja on esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi lg 11 järgi muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18-191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
Kohtutäitur (kostja) on teinud praeguses asjas 3. aprillil 2015 otsuse KTS § 49 alusel kohtutäituri tasu 1342 eurot 28 senti väljamõistmise kohta, samuti tegi kohtutäitur TMS § 38 ja 39 alusel otsuse täitekulu 111 eurot 22 senti väljamõistmise kohta. Kohtutäituri tasu otsus on tehtud pärandi inventuuri eest (KTS § 49). Riigikohus on selgitanud, et kohtutäituri otsused tasu ja muude kulude väljamõistmise kohta võib kohustatud isik KTS § 52 ja TMS § 217 alusel vaidlustada kaebuse esitamisega kohtutäiturile (vt Riigikohtu 28. septembril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11 tehtud otsuse p 24). Samas märkis Riigikohus 16. septembril 2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15 tehtud määruse p-s 23 lisaks, et vaid erandlikult on peetud 13. oktoobril 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 tehtud otsuses võimalikuks lahendada täitekulude vajalikkuse küsimus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagimenetluse raames, ja seda eelõige juhul, kui kohtutäitur on otsuses määranud kohtutäituri tasu kindlaks nn diskretsiooniotsusena, mistõttu on pigem tegemist materiaalõigusliku vaidlusega TMS § 221 lg 1 tähenduses võlgniku ja kohtutäituri kui sissenõudja vahel (vt tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 tehtud otsuse p 13).
10.Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on tegemist materiaalõigusliku vaidlusega kohtutäituri ja hageja kui võlgniku vahel. Hageja on hagis tuginenud asjaolule, et kohtutäituri poolt tehtud pärandi inventuur on ebaõige, sest inventuuris märgitud pärandvara väärtus ei ole õige, ning seetõttu on ebaõige ka kohtutäituri tasu suurus pärandi inventuuri eest, s.o hageja on vaidlustanud täitedokumendist tuleneva nõude olemasolu ja kehtivuse. Tulenevalt TMS § 221 lg-st 11 on hageja õigustatud esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ning maakohus on ebaõigesti jätnud hagi läbi vaatamata.
11.Ülaltoodut arvestades tuleb maakohtu vaidlustatud määrus tühistada. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja läbivaatamiseks maakohtule, siis TsMS § 427 alusel ei ole määrus edasikaevatav Riigikohtule. Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.