Jaak Aru, Ain Kaare, Jaan Habicht, Aire Saaremägi, Jüri-Tiit Soovere, Merle Pedus, Mati Pedus, Raivo Luik, Anne Luik , Anneli Kütt, Deivy Kivisalu, Sven Kivisalu, Arvo Merbach, Jüri Rosin, Tarmo Potter, Elen Gabriela Kai Laarmaa, Tõnis Mägi, Eleonora Kamenik, Aire Vuchmann, Ants Vuchmann, Galina Kurvits, Villu Röös, Janne Ilves, Juho Jalviste, Natalia Jalviste, Artur Zinatullin, Valdek Peedo, Kiira Peedo, Tiit Kaasik, Anneli Kaasik, Laur Soovere, Chris Sten Lensi, Kalle Kaldoja, Martin Johannes Saar esindaja Gunnar Leht kaebus Elva Vallavolikogu vastu.
Resolutsioon
1.Kaebus tagastada kaebajate Ain Kaare, Aire Saaremägi, Merle Pedus, Raivo Luik, Anne Luik, Anneli Kütt, Deivy Kivisalu, Sven Kivisalu, Arvo Merbach, Jüri Rosin, Tarmo Potter, Elen Gabriela Kai Laarmaa, Tõnis Mägi, Eleonora Kamenik, Aire Vuchmann, Ants Vuchmann, Galina Kurvits, Villu Röös, Janne Ilves, Juho Jalviste, Natalia Jalviste, Artur Zinatullin, Valdek Peedo, Kiira Peedo, Tiit Kaasik, Anneli Kaasik, Laur Soovere, Chris Sten Lensi, Kalle Kaldoja, Martin Johannes Saar osas.
2.Kaebus tagastada kaebajate Jaak Aru, Jaan Habicht, Jüri-Tiit Soovere ja Mati Pedus osas (sh alternatiivse nõude osas).
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse esindajale kätte.
1.Elva Vallavolikogu võttis vastu 24.08.2020 otsuse nr 1-3/186 „Elva linnas Vapramäe 9//11//13 kinnistu Elva linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.
2.Jaak Aru, Ain Kaare, Jaan Habicht, Aire Saaremägi, Jüri-Tiit Soovere, Merle Pedus, Mati Pedus, Raivo Luik, Anne Luik , Anneli Kütt, Deivy Kivisalu, Sven Kivisalu, Arvo Merbach, Jüri Rosin, Tarmo Potter, Elen Gabriela Kai Laarmaa, Tõnis Mägi, Eleonora Kamenik, Aire Vuchmann, Ants Vuchmann, Galina Kurvits, Villu Röös, Janne Ilves, Juho Jalviste, Natalia Jalviste, Artur Zinatullin, Valdek Peedo, Kiira Peedo, Tiit Kaasik, Anneli Kaasik, Laur Soovere, Chris Sten Lensi, Kalle Kaldoja, Martin Johannes Saar esitasid volitatud esindaja kaudu 22.09.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Elva Vallavolikogu 24.08.2020 otsuse nr 13/186 tühistamiseks ja Elva Vallavolikogule kohustava ettekirjutuse tegemiseks - lõpetada detailplaneeringu koostamine.
3.Tartu Halduskohus jättis 8.10.2020 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajaid kohtu poolt määratud tähtajaks kõrvaldama kaebuses esinenud puudused. Kohus selgitas, et ühiskaebuse esitamise korral peab iga kaebaja tasuma seaduses sätestatud määral riigilõivu ning kohustas kaebajaid juurde maksma riigilõivu summas 495 eurot (s.o 510-15). Kohus kohustas kaebajate volitatud esindajat esitama kohtule tema haridust tõendatav dokument ja selgitama, kuidas vaidlusalune otsus riivab kaebajate subjektiivseid õigusi. Lisaks selgitas kohus, et käesolevas kaebuses ei ole eristatav, kuidas on menetlustoiming rikkunud iga konkreetse kaebaja subjektiivset õigust, sõltumata lõpptulemusest. Kaebuse on esitanud Peedul elavad isikud ühiselt ning kaebus on sisu poolest tuvastatav populaarkaebusena. Populaarkaebuse esitamist seadusandja menetlustoimingu vaidlustamisel ette ei näe.
4.Kaebajate volitatud esindaja esitas kohtule 12.10.2020 kaebuse täienduse, milles lisaks varem esitatud nõudele taotles alternatiivse nõudena Elva Vallavolikogule kohustava ettekirjutuse tegemist - peatada 24.08.2020 otsusega nr 1-3/186 alustatud detailplaneeringu koostamine kuni Elva valla uue üldplaneeringu kehtestamiseni. Kaebajate volitatud esindaja lisas kaebuse täiendusele tema haridust tõendava dokumendi koopia ja esitas muud kohtu poolt nõutud selgitused. Ühtlasi selgitas kaebajate volitatud esindaja, et vältimaks aga edaspidi põhjendamatuid etteheiteid populaarkaebuse esitamises, esitavad antud kaebuse neli nimetatud kinnistu lähinaabrit (s.o Jaak Aru, Jaan Habicht, Jüri-Tiit Soovere ja Mati Pedus) ja tasuvad selle esitamisel täiendava riigilõivu 45 eurot. Kohtu seisukoht
5.Esmalt võtab kohus seisukoha kaebajate osas, kes ei ole tasunud kaebuse esitamise eest riigilõivu (I), seejärel hindab kaebuse lubatavust tervikuna (II). I
6.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 120 lg 1 p-le 8 kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
3-20-1779
Kohus selgitas 8.10.2020 määruses kaebajatele ja nende volitatud esindajale, et tulenevalt HKMS § 104 lg-st 1 mitme isiku ühise kaebuse korral tasub riigilõivu iga isik seaduses ettenähtud kogu summa ulatuses. Kuna kaebus oli esitatud 34 erineva isiku nimelt ja kaebuse esitamise eest oli tasutud riigilõiv vaid summas 15 eurot, kohustas kohus kaebajaid juurde maksma riigilõivu summas 495 eurot (s.o. 510-15). Tartu Halduskohtu 8.10.2020 määruse sai kaebajate esindaja kätte 8.10.2020. Järelikult, tulenevalt HKMS § 67 lg-st 2, hakkas 5-päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg kulgema alates 09.10.2020 ja lõppes 13.10.2020.
7.Kaebaja volitatud esindaja andis 12.10.2020 puuduste kõrvaldamise avalduses kohtule mõista, et 34-st varem kaebusega kohtusse pöördunud kaebajatest jätkab neli kaebajat ehk Jaak Aru, Jaan, Habicht, Jüri-Tiit Soovere ja Mati Pedus, kelle kinnistutel on kindel kokkupuude planeeritava alaga ja asutusega, mille ehitamist suure tõenäosusega näeb tulevikus ette alustatud detailplaneering. Samas ei ole kaebajate volitatud esindaja sõnaselgelt väljendanud soovi ülejäänud kaebajate nimelt kaebusest loobumiseks. Nimelt oli kaebajate esindaja jätkuvalt seisukohal, et teistel kaebajatel on samuti nii faktiline kui ka õiguslik kokkupuude alustatud planeeringuga ning tegemist ei ole avalikes huvides esitatud kaebusega (populaarkaebusega). Seega ei saa kohus tõlgendada kaebajate esindajate avaldust kaebusest loobumise avaldusena kaebajate osas, kes jätsid maksmata riigilõivu. Tulenevalt 12.10.2020 avaldusest on kohtul alust arvata, et kaebuse esitamise eest tasusid riigilõivu kaebajad Jaak Aru, Jaan Habicht, Jüri-Tiit Soovere ja Mati Pedus. Ülejäänud kaebajad jätsid kohtu poolt määratud tähtajaks riigilõivu tasumata.
8.Kohus selgitab, et kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumata jätmine on oluline puudus, mis takistab kaebuse edasimenetlemist. Sellest tulenevalt ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 2, tagastab kohus kaebuse kaebajate osas, kes jätsid tasumata riigilõivu. Need kaebajad on: Ain Kaare, Aire Saaremägi, Merle Pedus, Raivo Luik, Anne Luik, Anneli Kütt, Deivy Kivisalu, Sven Kivisalu, Arvo Merbach, Jüri Rosin, Tarmo Potter, Elen Gabriela Kai Laarmaa, Tõnis Mägi, Eleonora Kamenik, Aire Vuchmann, Ants Vuchmann, Galina Kurvits, Villu Röös, Janne Ilves, Juho Jalviste, Natalia Jalviste, Artur Zinatullin, Valdek Peedo, Kiira Peedo, Tiit Kaasik, Anneli Kaasik, Laur Soovere, Chris Sten Lensi, Kalle Kaldoja, Martin Johannes Saar. II
9.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Nimetatud sätte puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta.1
10.Esmalt peab kohus põhjendatuks peatuda õiguslikul küsimusel, kas vaidlusalune Elva Vallavolikogu 24.08.2020 otsus nr 1-3/186, mis hõlmab kahte otsustust 1) Elva linnas Vapramäe 9//11//13 kinnistu Elva linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ja 2) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamata jätmine, on toiming või haldusakt.
11.Kaebajad, nii esmakordselt kohtule esitatud kaebuses kui ka puuduste kõrvaldamise avalduses, olid arvamusel, et Elva Vallavolikogu 24.08.2020 otsus nr 1-3/186 on haldusakt.
RKHKm 3-17-505, p 8.
3-20-1779 Kohus asus 8.10.2020 määruses seisukohale, et nii üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine kui ka keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine on menetlustoimingud.
12.Kohus jääb seisukohale, et tegemist on menetlustoimingutega. Kohus selgitab täiendavalt, et Riigikohtu Halduskolleegium on korduvalt öelnud, et detailplaneeringu algatamise korraldus ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming.2 KSH algatamata jätmise otsus on samuti menetlustoiming detailplaneeringu menetluses.3 Kohus märgib, et Elva Vallavolikogu 24.08.2020 otsust nr 1-3/186 ei tee haldusaktiks ka see asjaolu, et ta hõlmab kahte menetlustoimingut, viimaste regulatiivsuse puudumise tõttu. Järelikult on ekslik kaebajate esindaja arvamus, et vaidlusalune otsus on haldusakt. Lisaks märgib kohus, et kuna tegemist on menetlustoiminguga, ei ole nende vaidlustamine tühistamisnõudega lubatud,4 kuna tühistamiskaebus ei ole kaebaja eesmärgi saavutamiseks üldse sobiv õiguskaitsevahend. Antud juhul peab kohus lubatavaks vaid kohustamisnõuet. Kuna kaebajad on esitanud kohustamisnõude - lõpetada detailplaneeringu koostamine, mille sisulise läbivaatamise käigus saab kohus anda hinnangu üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine otsusele, ei pea kohus põhjendatuks tulenevalt HKMS § 2 lg-st 5 suunata kaebajaid kaebuse muutmisele ja tuvastamisnõude esitamisele. Kohus ei saa küll hinnata menetlustoimingu õiguspärasust seonduvalt KSH algatamata jätmisega kohtule esitatud kohustamisnõuete (sh alternatiivse nõude) raames, kuid ei pea siiski vajalikuks anda kaebajatele võimalust selles osas kaebust muuta. Riigikohtu Halduskolleegium on leidnud, et juhul, kui kaebaja eesmärgi saavutamiseks tulemuslikke nõudeid halduskohtus esitada ei saagi, puudub vajadus anda kaebajale võimalus kaebuse muutmiseks – kaebuse muutmine ei muudaks kaebuse eduväljavaateid.5 Kohus tutvus kaebusega, selle täiendusega ja lisatud materjalidega ning on seisukohal, et kaebajatel puudub ilmselgelt kaebeõigus nii Elva linnas Vapramäe 9//11//13 kinnistu Elva linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise otsuse vaidlustamiseks kui ka KSH algatamata jätmise otsuse vaidlustamiseks.
13.HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
14.1.Kohus on seisukohal, et hetkel ei ole täidetud HKMS § 45 lg-s sätestatud eeldusi. Kaebuse ja selle täienduste põhjendustest on võimalik aru saada, et 24.08.2020 otsusega nr 1-3/186 üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise vaidlustamine tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Nimelt leidsid kaebajad, et tegemist on motiveerimata haldusaktiga, otsusest ei nähtu, miks peab just väikeelamurajooni ehitama suuri hooneid hulgale asukatele ja nende abilistele, rikkudes sellega väljakujunenud miljööd ja naabrite rahulikku elukeskkonda, tahetakse Peedu elamurajooni rajada kinnine raviasutus 1,5 meetri kõrguse taraga ja kinnistule on kavandatud 10 parkimiskohta, mida on ilmselgelt liiga palju ja see ei sobi olemasolevasse ümbruskonda. Samas viitasid kaebajad planeerimisseaduse § 128 lg-le 2, mille kohaselt ei algatata detailplaneeringut eelkõige juhul, kui: 1) algatamine on ilmselgelt
RKHKm 3-17-2132, p 8; 3-3-1-12-08, p 15. RKHKm 3-3-1-48-11, p 13.
RKHKm 3-3-1-12-08, p 13.
RKHKm 3-3-1-24-15, p 13.
3-20-1779 vastuolus üldplaneeringuga; 2) selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus; 3) planeeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmanda isiku õiguste riive.
14.2.Kohtu hinnangul ei esine hetkel õiguslikke ja faktilisi aluseid, mis takistaksid üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist. Detailplaneeringu menetlus koosneb mitmetest etappidest, mille käigus on puudutatud ja kolmandatel isikutel võimalus esitada planeeringu läbiviijale enda seisukohad, arvamused ja vastuväited. Sel põhjusel praeguses planeeringu menetluse etapis oleks kohtu arvates ennatlik väita, et planeeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmanda isiku õiguste riive. Hetkel ei ole absoluutselt selge, kas raviasutus pannakse detailplaneeringu alasse paika või mitte ja mis tingimustel. Detailplaneeringuga üldplaneeringut muutmine on ette nähtud PlanS §-s 142. PlanS § 128 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatut ei kohaldata PlanS §-s 142 sätestatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul. Halduskohus rõhutab, et planeeritava asutuse eesmärk on lastele abi ja toe osutamine psüühiliste traumadega toimetulemisel ning vanemate nõustamisel. Kohus on seisukohal, et laste heaolu ja tervise taastamise eesmärgil on üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga lubatav ja põhjendatud. Lapsed on Eesti Vabariigis erilise hoole all. Keskuse rajamise taga on avalik huvi. Sellisel juhul ei saa kohus omistada kaebajate huvidele sellist kaalu, mis annaks alust arvata, et tegemist oleks nende õiguste igal juhul ebaproportsionaalse riivega. Kohus selgitab, et vastanduvate huvide põhjalik kaalumine toimub detailplaneeringu menetluse käigus. Riigikohus on leidnud, et KOV üksus ei või planeerimisalases tegevuses arvestada ainult kohalikke huve ja jätta riiklikud huvid kõrvale. Kohalikud huvid on küll legitiimsed, kuid neid tuleb planeerimismenetluses kaaluda koos riiklike ja regionaalsete huvidega ning praegusel juhul nendega seotud erahuvidega.6
14.3.Kohus on seisukohal, et haldusasja menetluse raames kogutud materjalide põhjal ei saa teha järeldust, et algatatud planeeringu elluviimine tulevikus on välistatud või esinevad muud algatatud planeeringu lõpetamise alused. Kohus märgib täiendavalt, et kehtestatud üldplaneering ei tekita kaebajatele abstraktset kaitstavat usaldust sellega kindlaks määratud tingimuste muutumatuna säilimiseks. Kaebajatel tuleb arvestada võimalusega, et ümbritsev elukeskkond võib muutuda.
14.4.Kohus leiab, et alusetud on kaebajate etteheited otsuse motivatsiooni puudumisele. Silmas pidades haldustegevuse liiki (menetlustoiming), on kohtu hinnangul otsus piisavalt ja arusaadavalt põhjendatud. Muud kaebajate vastuväited ei ole planeeringu algatamise otsuse vaidlustamiseks asjakohased. Neid saavad kaebajad esitada planeerimismenetluse käigus ja vajaduse esinemise korral vaidlustada lõplikku ehk detailplaneeringu kehtestamise otsust.
15.KHS-i algatamata jätmine
15.1.Nähtuvalt haldusasja materjalidest jättis Elva Vallavolikogu 24.08.2020 otsuse nr 1-3/186 üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamisel KSH-i läbi viimata. Otsuse kohaselt ei kaasne kavandatud tegevuste elluviimisega eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimese tervisele, ei ületata piirkonna looduskeskkonna ökoloogilist koormustaluvust ega tekitata piiriülest keskkonnamõju. KSH-i läbiviimise vajadust ei leidnud ka Keskkonnaamet. Kaebuses ja selle täienduses esitatud vastuväited ei anna kohtule alust kahelda Elva Vallavolikogu poolt tehtud järelduse õiguses. Üldplaneeringu muutmisega seonduvalt selgitas Riigikohus, et kui detailplaneeringuga kavandatakse muuta kehtivat üldplaneeringut, on haldusorganil
RKHKo 3-3-1-31-16, p 25.
3-20-1779 kaalutlusruum selle osas, kas KSH algatamine on vajalik või mitte (KeHJS § 33 lg 2). KSH vajalikkus otsustatakse KeHJS § 33 lg-tes 3-5 sätestatud kriteeriumite ja lg-s 6 nimetatud asutuste arvamuse põhjal ning KSH algatamise otsusele tuleb lisada asjakohane põhjendus (KeHJS § 35 lg 3). Seejuures ei ole tegemist otse seadusel põhineva ning haldusorganile kaalutlusruumi mitte jätva kohustusega KSH läbi viia ning järelikult ei ole KSH algatamata jätmine sellisel juhul ilmne menetlusviga ja kaebus selle menetlustoimingu vaidlustamiseks ei ole lubatav. Haldusorgani otsustust KSH vajalikkuse üle saab vaidlustada koos detailplaneeringu kehtestamise otsusega ning halduskohus saab kaebuse lahendamisel hinnata KSH hindamata jätmise õiguspärasust.7
15.2.Kohus märgib, et hetkel ei esine mitte ühtegi põhjust, et kohus peaks kõrvale kalduma eelpoolnimetatud kohtupraktikast, et jaatada kaebajatel kaebeõigust. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et ka KHS-i algatamata jätmise osas ilmselgelt puudub kaebajatel kaebeõigus.
16.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et puuduvad sellised erandlikud asjaolud, millele tuginedes esineks alust arvata, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ja KHSi algatamata jätmine toob ilmtingimata endaga kaasa lõpliku haldusakti ehk detailplaneeringu kehtestamise otsuse õigusvastasuse. Seega puudub kohtu arvates kaebajatel ilmselgelt kaebeõigus Elva Vallavolikogu 24.08.2020 otsuse nr 1-3/186 vaidlustamiseks.
17.Kohus selgitab täiendavalt, kuna kaebajatel puudub Elva Vallavolikogu 24.08.2020 otsuse vaidlustamise õigus, ei ole kaebus lubatav kõikide kaebuses esitatud nõuete osas (sh alternatiivselt esitatud nõude osas).
18.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 45 lg-st 3 ja § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse tervikuna (sh ka alternatiivse nõude osas).
/allkirjastatud digitaalselt/
RKHKm 3-3-1-48-11, p 17.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.