Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. november 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1121
Haldusasi
XX kaebus Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni
7.märtsi 2019. a otsuse nr 13-4.1/980 ja Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni 16. mai 2019. a vaideotsuse nr 10.5-1/19/1438 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30. aprilli 2020. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja Aivari Olli Vastustajad – Kaitseressursside Amet, esindaja Kaire Kiviselg Kaitseministeerium, esindajad Ele-Liis Jõgi ja Ilme Keller
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. aprilli 2020. a otsus haldusasjas nr 3-19-1121 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 7. detsembril 2020 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses
3-19-1121 (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaitseressursside Ameti (KRA) arstlik komisjon hindas 07.03.2019 otsusega nr 134.1/980 kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 31 lg 1 p 1 ja Vabariigi Valitsuse 21.03.2013 määruse nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ (määrus nr 45) alusel XX terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks. Otsuse kohaselt on XX-l tuvastatud järgmised diagnoosid: – M54.5 Dorsalgia ehk seljavalu. Nimmevalu; – H52.1 Refraktsiooni- ja akommodatsioonihäired. Müoopia ehk lühinägevus; – E66 Rasvumus; – H52.2 Refraktsiooni- ja akommodatsioonihäired. Astigmatism.
2.KRA 07.03.2019 otsusega nr 11-9.1/814 kutsuti kutsealune XX KVTS § 33 lg 1 p 1 alusel ja arstliku komisjoni 07.03.2019 otsust nr 13-4.1/980 arvestades ajateenistusse 01.07.2019 ning kohustati teda ilmuma ajateenistuse teenistuskohta ärasaatmiseks 01.07.2019.
3.Kaitseministeeriumi (KM) arstlik vaidekomisjon jättis 16.05.2019 vaideotsusega nr 10.5-1/19/1438 rahuldamata XX vaide KRA arstliku komisjoni 07.03.2019 otsuse nr 134.1/980 kehtetuks tunnistamiseks. Tervise infosüsteemi andmed ei kinnita XX väidet psühholoogilise kurnatuse, ärevuse ja depressiooni ning suurenenud kehatundlikkuse esinemise ning raviks näidustatud antidepressantide ja neuroleptikumide kohta. XX-le on varasemalt (nädalase ravikuurina) määratud antibiootikume, valuvaigisteid, skeletilihaseid lõõgastavat ravimit ning nohu- ja allergiaravimit. Kuivõrd XX-le määratud põletikuravi oli KRA arstlikus komisjonis toimunud terviseseisundi hindamise ajaks lõppenud, on vaidekomisjoni hinnangul paranenud ka 27.08.2018 tuvastatud tagasihoidlik põletik (M51.1), mistõttu ei leidnud see diagnoos vaideotsuse tegemise ajal kinnitust. Arvestades kõiki XX-l tuvastatud tervisehäireid, vastab tema terviseseisund kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Määruse nr 45 lisa 1 peatükist XIII „Lihasluukonna ja sidekoehaigused M00–M99“ nähtub, et diagnoosi M54.5 korral terviseseisundi tervisenõuetele mittevastavaks tunnistamist ei rakendata ning terviseseisundi võib tunnistada ajutiselt mittevastavaks kuni 6 kuud. Määruse nr 45 lisa 1 peatükist IV „Sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused E00– E90“ nähtub, et diagnoosi E66 korral on terviseseisund tervisenõuetele vastav juhul, kui kehamassi indeks (KMI) on väiksem kui 35 või selle ületamisel on töövõime hea. Tervisekaardi kohaselt on XX KMI olnud 30 (kaal 106 kg, pikkus 1,89 m). Seega vastab tema terviseseisund diagnoosi E66 alusel kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Diagnoosi E66 alusel 2(9)
3-19-1121 võib terviseseisundi tunnistada tervisenõuetele ajutiselt mittevastavaks kuni üheks aastaks juhul, kui KMI on suurem kui 35. Määruse nr 45 lisa 1 peatükist VII „Silma- ja silmamanuste haigused H00–H59“ kohaselt otsustatakse diagnoosi H52 (sh H52.1 ja H52.2) korral tervisenõuetele vastavus paremini nägeva silma korrektsiooni vajaduse suuruse (dioptrites – D) järgi. Diagnoosi H52.1 korral vastab terviseseisund tervisenõuetele juhul, kui paremini nägeva silma korrektsiooni vajadus on väiksem kui 6D ning diagnoosi H52.2 korral vastab terviseseisund tervisenõuetele juhul, kui paremini nägeva silma korrektsiooni vajadus on väiksem kui 4D. XX-l 06.04.2018 teostatud nägemisteravuse mõõtmistulemuste kohaselt on tema nägemisteravuse korrektsiooni vajadus diagnooside H52.1 ja H52.2 puhul (vastavalt diagnoosile paremini nägevas silmas) 0,00D (plan) ja -0,75D. Seega on XX terviseseisund diagnooside H52.1 ja H52.2 alusel tervisenõuetele vastav. Määruse nr 45 lisa 1 lk-lt 1 nähtub, et kui lisas 1 toodud tabelite põhjal puudub üheselt mõistetav juhis terviseseisundi hindamiseks, siis tuleb terviseseisundi hindamisel lähtuda lk-l 1 antud kirjeldustest. Kuna tabelis puudub üheselt mõistetav juhis diagnooside M54.5 ja H52.1 alusel terviseseisundi tervisenõuetele ajutiselt mittevastavaks tunnistamiseks, lähtutakse lisa 1 lk-l 1 kirjeldatust, mille kohaselt ei vasta isiku terviseseisund ajutiselt kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele juhul, kui isikul esineb äge või krooniline haigus või vigastus, mistõttu tema sooritusvõime on rohkem kui kahe kuu jooksul märkimisväärselt piiratud ja ta ei ole võimeline teenistusülesandeid täitma. Kui tervisehäire on ajutise iseloomuga, lükatakse terviseseisundi lõplik hindamine edasi kuni terviseseisundi eeldatava stabiliseerumise või funktsiooni taastumiseni. Vaidekomisjoni hinnangul ei esine XX-l tuvastatud diagnoosid M54.5 ja H52.1 määral, mis oleks terviseseisundi tervisenõuetele ajutiselt või alaliselt mittevastavaks tunnistamise aluseks. Määruse nr 45 § 1 lg 11 kohaselt võib lisas 1 sätestatud tervisenõuded jätta kohaldamata, kui arstliku läbivaatuse ning terviseuuringute põhjal on kindlaks tehtud isiku terviseseisundist tulenevad vastunäidustused teenistusülesannete täitmiseks sõjaväelise väljaõppe läbimisel. Vaidekomisjon on seisukohal, et tervisekaardile ja tervise infosüsteemi kantud meditsiinilise teabe alusel ei tulene XX terviseseisundist vastunäidustusi teenistusülesannete täitmiseks sõjaväelise väljaõppe läbimisel. Terviseseisundi hindamise aluseks ei ole isiku enda subjektiivne hinnang oma terviseseisundile, vaid objektiivsed terviseuuringud ja ekspertide hinnang. Kuna XX on kutsutud ajateenistusse 01.07.2019, siis on tal piisavalt aega taastusraviks ja seljalihaste tugevdamiseks.
4.XX esitas Tallinna Halduskohtule 16.06.2019 kaebuse KRA arstliku komisjoni 07.03.2019 otsuse nr 13-4.1/980 ja KM arstliku vaidekomisjoni 16.05.2019 vaideotsuse nr 10.5-1/19/1438 tühistamiseks. Kuna kaebajal esineb juba varasemast diagnoos M54.5 ning see on püsiv, siis on tegemist keskmise või raske ulatusega tervisehäirega. Määruse nr 45 lisa 1 kohaselt tähendab diagnoos M54.5, et isik ei vasta ajutiselt tervisenõuetele. Ambulatoorsed epikriisid tõendavad, et kaebajal on see tervisehäire esinenud tihti. Kuna nimmevalu on kestnud üle 6 kuu, võib kaebajal tekkida psühholoogiline kurnatus, ärevuse ja depressiooni ilmingud ning suurenenud kehatundlikkus. Need sümptomid raskendavad haigusest paranemist. Kroonilise nimmevalu ravis on omal kohal antidepressandid ja mõnikord ka neuroleptikumid, mida on ka kaebajale retspetiravimina välja kirjutatud. Väga oluline on patsiendile sobivate motivatsioonide leidmine ja füüsilise vormi taastamine. Raviks kasutatakse veel füsioteraapiat (elektriravi ja manuaalteraapiat). Kaebaja vajab endiselt mainitud protseduuride läbimist. Kaebajale määrati 10.05.2019 tugevatoimeliste ravimite (kodeiin ja paratsetamool) manustamine kokku 100 päevaks. Arsti määratud ravimid kinnitavad kaebajal tugevaid valusid. 3(9)
3-19-1121 Kodeiini põhilised kõrvaltoimed on peapööritus, iiveldus, isutus, seedehäired, hallutsinatsioonid, treemorid ehk värinad, depressioon, uriinipidamatus või võimetus urineerida, hingamise aeglustumine, südame löögisageduse aeglustumine ja vererõhu langus. Vaidekomisjon on ravimite tarvitamise kõrvalmõjud jätnud tähelepanuta ning jääb arusaamatuks, mille põhjal jõudis komisjon järeldusele, et kaebaja terviseseisund on juba sedavõrd paranenud, et vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.
5.Kaitseressursside Amet palus 06.09.2019 kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja väide tarvitatavate ravimite kõrvalmõjudest on paljasõnaline ja oletuslik. Tervise infosüsteemis puuduvad andmed, et kaebajal esineks valuvaigistite kasutamisest tingitud kõrvalmõjusid või piiranguid. Kaebaja terviseseisund ei tinginud tema tervisenõuetele ajutiselt või alaliselt mittevastavaks tunnistamist. Kaebaja peamiseks probleemiks on pikalt kestnud (alates 14.–15. eluaastast) ja periooditi ägenev alaseljavalu, mille üle on rohkem kaebusi olnud viimase kahe aasta jooksul. Kaebajale tehti 2018. a juunis KT-uuring ja 2018. a augustis MRTuuring, mille tulemusel avastati: 1) vedelik L4/5 fassettliigestes, võimalik tagasihoidlik põletik; 2) vähene L3/4 lülivahediski difuusne protrusioon ja L4 lüli ülapindmikul Schmorli hernia. KTuuringu põhjal diagnoositi 24.06.2018 esialgselt M51.1 (nimme ja muude lülivaheketaste haigusseisundid radiokulopaatiaga). KT-uuringust ei ilmnenud lülisambakanali ahenemist, mille alusel oleks KRA arstlik komisjon võinud kaaluda kaebaja terviseseisundi mittevastavaks tunnistamist. MRT-uuringu põhjal leidis neuroloog, et olulist närvijuurte kompressiooni ei esine ja jättis diagnoosiks M54.5 (nimmevalu). Perearst on kaebajale alates 2017. a aprillist soovitanud taastusravi ja neuroloog 24.05.2018 füsioteraapiat, kuid kaebaja ei ole arstide soovitusi järginud. Tervise infosüsteemis puuduvad andmed, et alaseljavalude tõttu esineks kaebajal vajadus kasutada abivahendeid või tema elukvaliteet oleks püsivalt häiritud ning esineks raskusi õppimise või töötamisega.
6.Kaitseministeerium palus 06.09.2019 kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Määruse nr 45 lisa 1 lk 1 kohaselt tuleb diagnooside M54.5 ja H52.1 alusel terviseseisundi tervisenõuetele ajutiselt mittevastavaks tunnistamiseks lähtuda määruse nr 45 lisa 1 lk-l 1 kirjeldatust. Vaidekomisjoni hinnangul ei esinenud kaebajal tuvastatud diagnoosid M54.5 ja H52.1 määral, mis annaks aluse tunnistada terviseseisund ajutiselt või alaliselt tervisenõuetele mittevastavaks. Vaidekomisjon asus määruse nr 45 § 1 lg-s 11 sätestatut arvestades 06.05.2019 lisaks seisukohale, et kaebaja terviseseisundist ei tulene vastunäidustusi teenistusülesannete täitmiseks sõjaväelise väljaõppe läbimisel. Vaideotsuses on ammendavalt selgitatud, millistele asjaoludele tuginedes on kaebaja terviseseisund hinnatud tervisenõuetele vastavaks.
7.Tallinna Halduskohus jättis 30.04.2020 otsusega XX kaebuse rahuldamata, nõustudes KRA arstliku komisjoni 07.03.2019 otsuse nr 13-4.1/980 ja KM arstliku vaidekomisjoni 16.05.2019 vaideotsuse nr 10.5-1/19/1438 põhjendustega ning pidamata vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Vaidekomisjon on selgitanud, miks ta järeldas, et kaebaja terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Vaideotsusest nähtuvalt pole kaebajale terviseuuringud teinud ja teda konsulteerinud eriarstid vastunäidustusi leidnud, kaebaja terviseseisundi hindamise ajaks KRA arstlikus komisjonis olid kaebajal temale määratud ravikuurid läbitud ja paranenud oli ka 27.08.2018 tehtud MRT-uuringuga tuvastatud tagasihoidlik põletik. Viidatud uuring muid normist kõrvalekaldeid ei leidnud. Seega pole väide kaebajal esinevast tõsisest tervisehäirest meditsiiniliselt kinnitatud. Kaebaja subjektiivne hinnang oma terviseseseisundile ei ole tervisenõuetele vastavuse hindamise aluseks. Jääb arusaamatuks, mis on takistanud kaebajal soovitud motivatsiooni leidmist ja füüsilise vormi taastamist. Kaebuses väidetud terviseprobleemid, mis seonduvad 10.05.2019 määratud ravimite kõrvaltoimetega, ei mõjuta vaidlustatud otsuste õiguspärasust, sest kohus hindab haldusaktide õiguspärasust nende andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). 4(9)
3-19-1121
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.XX palub 31.05.2020 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Halduskohus on teinud asjas esitatud tõenditest valed järeldused, eelkõige tõlgendanud vääralt kaebaja seisukohti seoses pidevalt kasutatavate tugevatoimeliste ravimitega. Halduskohus on jätnud tõendina hindamata määruse nr 45 lisa 1, kuigi kaebaja on selles sisalduva tabeli põhjal toonud välja diagnooside selgitused koos tõendusmaterjalidega. Kaebajal esineb diagnoos M54.5 ning kuna tegemist on varasemalt tekkinud ja püsiva tervisehäirega, siis on see keskmise või raske ulatusega. Diagnoosiga M54.5 isiku, kellel on töövõime häired, terviseseisund ei vasta ajutiselt tervisenõuetele. Halduskohus ei ole seda hinnanud. Rohkem kui 6 kuud kestnud nimmevalu on juba krooniline tervisehäire. Tegemist on ka progresseeruva haigusega, mis on ajas tugevnenud ja seda tõendavad kaebaja esitatud ambulatoorsed epikriisid. Viimati määrati kaebajale 100 päeva (s.o üle kolme kuu) kestev ravikuur tugevatoimeliste ravimite (kodeiin ja paratsetamool) manustamisega. Arstide määratud ravimid kinnitavad kaebajal tugevate valude esinemist. Kodeiin on opioidide rühma kuuluv aine, mida meditsiinis kasutatakse muu hulgas valu leevendamiseks. Kodeiini põhilised kõrvaltoimed on peapööritus, iiveldus, isutus, seedehäired, hallutsinatsioonid, treemorid ehk värinad, depressioon, uriinipidamatus või võimetus urineerida, hingamise aeglustumine, südame löögisageduse aeglustumine ja vererõhu langus. Kaebaja vaevleb pidevalt seljavaludes, mis tõsiselt takistavad igapäevaelus normaalset toimetulekut. Sagedased eriarstide poole pöördumised ja määratud ravikuurid ei anna soovitud tulemust. Raske on ka leida spetsialisti, kes süveneks kaebaja seljavalude probleemi ja selgitaks välja selle põhjuse. Tugevatoimeliste ravimite pikaajaline tarvitamine muutub ka organismile harjumuspäraseks ning sellega seoses ravimite toime väheneb, kuid seljavalu aina suureneb.
9.Kaitseressursside Amet palub 22.06.2020 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jäädes varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Halduskohus hindas kogumis kõiki asjas olevaid tõendeid ja jõudis järeldusele, et vaidlustatud otsused on õiguspärased. Otsitud ja alusetu on kaebaja seisukoht, et diagnoosi M54.5 puhul ei vasta isiku terviseseisund kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Arstlik komisjon kontrollib, kas isikul esinev diagnoos (tervisehäire) püsivalt vähendab tema töövõimet ehk kas isiku igapäevaelu on oluliselt häiritud, mistõttu ta ei ole võimeline teenistusülesandeid täitma. Kaebaja väited temal esinevate alaseljavaludest tingitud töövõime häirete kohta ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust (nt puuduvad andmed perearsti, töötervishoiuarsti, neuroloogi või muu spetsialisti väljastatud tõenditest kooli või tööandja jaoks soovitusega piirata kaebaja kehalist koormust või viia ta üle kergemale tööle). Tervise infosüsteemi saadavad haiguslugude kokkuvõtteid ja muid meditsiinidokumente kõik tervishoiuasutused. Ainuüksi diagnoosi M54.5 olemasolu ei tingi kaebaja terviseseisundi ajutiselt mittevastavaks tunnistamist (s.o ravipikenduse andmist kuni 6 kuud), vaid see tuleb kõne alla põhjendatud juhtudel tervisehäire ravimise või terviseseisundi jälgimise eesmärgil, kui lõpliku otsuse tegemiseks ei ole piisavalt andmeid ravi efektiivsuse, tervisehäire avaldumise sageduse, püsiva funktsioonihäire ulatuse vmt asjaolude kohta. Kaebaja puhul ei ole selliseid asjaolusid tuvastatud (s.o tema terviseseisund on olulise patoloogiata), millega nõustus ka halduskohus. Väited, et kaebaja vaevleb pidevates seljavaludes, mis takistavad igapäevaelus normaalset toimetulekut, on paljasõnalised ja meditsiiniliselt kinnitamata. Tervise infosüsteemi andmed ei kinnita kaebaja väidet, et määratud ravi ei anna soovitud tulemust, vaid neist nähtub, et kaebaja on jätnud ise arstide antud ravisoovitused (taastusravi) tähelepanuta. Ravidokumentide ja tehtud terviseuuringute alusel ei esine kaebajal tervisehäireid määral, mis tingiks tema terviseseisundi ajutiselt tervisenõuetele mittevastavaks tunnistamise. 5(9)
3-19-1121
10.Kaitseministeerium palub 29.06.2020 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus on tõendeid hinnates nõustunud vaidlustatud otsuste põhjendustega, pidamata vajalikuks neid kõiki üle korrata. Muu hulgas on kohus seeläbi nõustunud vastustajate seisukohtadega määruse nr 45 ja selle lisa 1 kohaldamisel. Kohus leidis õigesti, et väide kaebajal esinevast tõsisest tervisehäirest ei ole meditsiiniliselt kinnitatud. Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamise aluseks ei ole kaebaja enda subjektiivne hinnang oma terviseseisundile. Pole arusaadav, millised asjaolud on kaebajal takistanud terviseseisundi paranemiseks vajaliku motivatsiooni leidmist ja füüsilise vormi taastamist. Määruse nr 45 koostanud eriarstide hinnangul liigitub diagnoos M54.5 kergeks tervisehäireks, mida kinnitab tabelis märgitud asjaolu, et diagnoosi M54 (sh M54.5) puhul terviseseisundi tervisenõuetele mittevastavaks tunnistamist ei rakendata. Vaidekomisjon hindas kaebaja diagnoosi M54.5 muu hulgas lähtudes määruse nr 45 lisa 1 lk-l 1 märgitust, kuid järeldas, et tervisehäire ei esine määral, mis tingiks terviseseisundi tervisenõuetele ajutiselt mittevastavaks tunnistamise. Sellega on nõustunud ka halduskohus. Selgusetuks jääb, millele tuginedes kaebaja leiab, et töövõime häirete puhul tuleb diagnoosiga M54.5 isik tunnistada tervisenõuetele ajutiselt mittevastavaks, sest sellist alust määrusest nr 45 ei tulene. Halduskohus on õigesti märkinud sedagi, et kaebaja väited seoses temale 10.05.2019 määratud ravimite kõrvaltoimetega ei mõjuta vaidlustatud otsuste õiguspärasust, sest kõnealune ravi on apellandile määratud pärast vaideotsuse tegemist ja vastustajatel polnudki võimalik sellega arvestada. KVTS § 40 lg 1 p 6 kohaselt on kutsealune kohustatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viivitamatult teavitama KRA-d asjaoludest, mis võivad mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, ja esitama ühtlasi terviseseisundi muutumist kajastavad dokumendid. Kaebaja oli nimetatud sättest teadlik, mida kinnitab XX poolt KRA-le 19.09.2018 esitatud terviseseisundi muutumise teate. Seetõttu on halduskohus jätnud kaebaja sellekohased väited põhjendatult tähelepanuta. Kaebaja esitatud kirjeldus kodeiini kõrvalmõjude kohta on asjakohatu, sest vaidlustatud otsuste tegemise ajal ei nähtunud kaebaja terviseandmetest, et ta oleks pöördunud arsti poole seoses kaebustega ravimi põhjustatud kõrvaltoimete üle. Vaide läbivaatamise ajal ei olnud raviarst kaebajale üldse kodeiini sisaldavat ravimit määranud. Vaidekomisjon tegi otsuse 06.05.2019, kuid kodeiini sisaldav ravim määrati kaebajale 10.05.2019. Kuna seljalihaseid tugevdab regulaarne füüsiline treening, siis oleks kaebaja kõnealuse tervisehäire osas ajateenistuses järk-järgult suurenev regulaarne füüsiline koormus parimaks raviks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et XX apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
12.XX vaide- ja kohtumenetluses esitatud vastuväited KRA arstliku komisjoni 07.03.2019 otsusele nr 13-4.1/980 ja KM arstliku vaidekomisjoni 16.05.2019 vaideotsusele nr 10.51/19/1438 on keskendunud vastustajate järeldusele, et kaebaja terviseseisund tuleb lugeda kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks, olenemata sellest, et tema puhul on tuvastatud RHK-10 koodiga M54.5 tähistatud diagnoosile vastav tervisehäire (nimmevalu). Kaebaja hinnangul on tegemist kroonilise tervisehäirega ja vastustajad pidanuks tuvastama, et tema terviseseisund ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Kuna kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et muud tema terviseandmete põhjal tuvastatud diagnoosid (H52.1, H52.2, E66) ei anna alust hinnata tema terviseseisundit tervisenõuetele mittevastavaks (sh ajutiselt), siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks nimetatud diagnoosidega 6(9)
3-19-1121 seonduvat eraldi käsitleda. Kaebaja ei ole vaidlustanud sedagi, et arstlikud komisjonid ei tuvastanud tema uuringutulemuste põhjal diagnoosile M51.1 (nimme ja muude lülivaheketaste haigusseisundid radiokulopaatiaga) vastavat tervisehäiret, hinnates kaebajal 27.08.2018 tehtud MRT-uuringuga tuvastatud võimaliku tagasihoidliku põletiku 07.03.2019 otsuse tegemise hetkeks paranenuks ja kinnitades tal üksnes diagnoosi M54.5 (nimmevalu). Ringkonnakohus märgib, et tegemist oleks ka meditsiinilise hinnanguga, mille kohtulik kontroll on piiratud.
Määruse nr 45 lisas 1 sisalduv tabel näeb asjassepuutuvas osas ette järgmist:
XIII. LIHASLUUKONNA JA SIDEKOEHAIGUSED M00–M99
DIAGNOOS
Vastab tervisenõuetele
Ajutiselt ei vasta tervisenõuetele
Ei vasta tervisenõuetele
...
...
...
...
M54 Dorsalgia ehk seljavalu
Töövõime häireta
Kuni 6 kuud
Ei rakendata
...
...
...
...
Määruse nr 45 lisa 1 lk-l 1–2 on märgitud, et kui tabelite põhjal puudub üheselt mõistetav juhis isiku terviseseisundi nõuetele vastavuse üle otsustamiseks, tuleb lähtuda samas välja toodud üldistest põhimõtetest. Nimetatud põhimõtete järgi loetakse isiku terviseseisund tervisenõuetele vastavaks, kui tema üldine terviseseisund on heal või rahuldaval tasemel, ta on terve või paranemas. Isikul võib esineda lühiajalise iseloomuga äge haigusseisund või kerge tervisehäire, kuid puuduvad haigustunnused, mis põhjustaks teenistusülesannete täitmisel olulist riski isiku enda, teiste isikute või keskkonna suhtes. Isiku terviseseisund vastab tervisenõuetele ka siis, kui ta vajab ravi, mis ei takista teenistusülesannete täitmist. Samuti juhul, kui isiku töövõime on heal või rahuldaval tasemel ning võib esineda ka teatud sooritusvõime piirang, kuid ta on võimeline teenistusülesandeid täitma. Ajutine mittevastavus tervisenõuetele tuvastatakse siis, kui isikul esineb äge või krooniline haigus või vigastus, mistõttu tema sooritusvõime on rohkem kui kahe kuu jooksul märkimisväärselt piiratud ja ta ei ole võimeline teenistusülesandeid täitma. Kui tervisehäire on ajutise iseloomuga, lükatakse terviseseisundi lõplik hindamine edasi kuni selle eeldatava stabiliseerumise või funktsiooni taastumiseni, kuid samal põhjusel üldjuhul mitte rohkem kui kahel korral või vastavalt tabelis sätestatule. Isiku terviseseisund ei vasta tervisenõuetele, kui tal on tõsisest tervisehäirest või mitme tervisehäire koosmõjust tingitud organi või organsüsteemi funktsionaalsed häired, mille märkimisväärset paranemist ei ole ette näha. Samuti siis, kui tervisehäire on püsiva iseloomuga, tihti korduv või pidevat ravi vajav, mistõttu isiku igapäevaelu on oluliselt häiritud või mis võib kaitseväeteenistuses põhjustada olulist riski isiku enda, teiste isikute või keskkonna suhtes. Isiku terviseseisund ei vasta tervisenõuetele ka juhul, kui tema töövõime on püsivalt vähenenud, mistõttu ta ei ole võimeline teenistusülesandeid täitma.
14.Kaebaja vastuväited vaidlustatud otsustele tuginevad ringkonnakohtu hinnangul osaliselt määruse nr 45 lisa 1 ekslikule tõlgendamisele. Kaebaja seisukohtadest võib ühelt poolt aru saada, et kuna temal diagnoositud alaseljavalu on kestnud kauem kui kuus kuud ja see takistab igapäevaelus normaalset toimetulekut (s.o esineb töövõime häire), tuleks tema terviseseisund määruse nr 45 lisas 1 toodud tabeli põhjal (s.o diagnoosi M54 alusel, mis hõlmab ka diagnoosi M54.5) hinnata tervisenõuetele ajutiselt mittevastavaks. Nimetatud tabelist tuleneb diagnoosi 7(9)
3-19-1121 M54 (seljavalu) osas üksnes, et kui sellega ei kaasne töövõime häiret (mille all peetakse määruse nr 45 lisa 1 lk-l 2 sisalduvast märkusest tulenevalt silmas suutlikkust täita teenistusülesandeid sõjaväeliselt korraldatud tegevuskeskkonnas ning varustuse, sh relva, kandmist ja kasutamist eeldatavat sooritusvõimet), siis hinnatakse isiku terviseseisund tervisenõuetele vastavaks. Kui seljavalu tingib isiku töövõime häire, siis hinnatakse tema terviseseisund tervisenõuetele ajutiselt mittevastavaks ning terviseseisundi lõplik hindamine lükatakse kuni kuueks kuuks edasi. Seejuures tabeli kohaselt M54 diagnoosi puhul tervisenõuetele mittevastavaks tunnistamist ei rakendata. See tähendab, et tervisenõuetele mittevastavaks tunnistamise aluseks ei saa olla üksnes seljavalu (sh nimmevalu), vaid selleks peaksid isikul olema tuvastatud mingid tõsisemad haigusseisundid (nt diagnoosid M40–M53: muud dorsopaatiad ehk seljahaigused või spondülopaatiad ehk lülihaigused).
15.Teiselt poolt on kaebaja oma seisukohtades väitnud, et tema puhul esinevad määruse nr 45 lisa 1 lk-l 2 kirjeldatud asjaolud, mille põhjal tuleks hinnata, et tema terviseseisund ei vasta tervisenõuetele (s.o püsiva iseloomuga või tihti korduv tõsine tervisehäire, mis häirib oluliselt isiku igapäevaelu). Vastustajad on õigesti rõhutanud, et tervise infosüsteemi andmed ei kinnita väiteid, et kaebajal diagnoositud nimmevalu ei allu ravimitele ja pärsib oluliselt igapäevaelus hakkama saamist (st esineks töövõime häire määruse nr 45 lisa 1 tähenduses – nt vajadus kasutada abivahendeid või piirata kehalist koormust vmt). Kaebajale 24.06.2018 tehtud KTuuringu ja 27.08.2018 tehtud MRT-uuringu tulemustel tõsiseid haiguslikke seisundeid ei tuvastatud ning lõplikuks diagnoosiks jäi M54.5. Kaebaja esitatud epikriisid (kaebuse lisad 3– 5) pärinevad ajavahemikust 05.04.2018–26.06.2018, mil tema diagnoos ei olnud veel lõplikult kinnitatud (vt vastustajate esitatud kaebaja tervisekaardil nr 13-6/20270 sisalduv 07.09.2018 lõpetatud epikriis). Kuigi perearst on valuvaigistite retseptide väljastamisel viidanud ka veel 04.03.2019 ja 10.05.2019 esialgsele diagnoosile M51.1, ei mõjuta see asjaolu, et neuroloog tuvastas pärast MRT-uuringut lõpliku kliinilise diagnoosina M54.5. Kaebaja esitatud retseptide andmed (kaebuse lisad 6 ja 7) ei võimalda teha järeldusi selle kohta, et kaebaja nimmevalu ei alluks ravimitele, sest ravimite vahetuse ja ravikuuride erineva pikkuse põhjused võivad olla väga mitmesugused. Kuigi valuravis kasutatakse esmaselt mitteopioidseid ravimeid, milleks on mh 04.03.2019 väljastatud retsepti alusel soetatud Nalgesin Forte (toimeaine naprokseen), nähtub ravimiregistrist, et 10.05.2019 väljastatud retsepti alusel soetatud Paracetamol/Codeine Vitabalans (toimeained paratsetamool ja kodeiin) on samuti näidustatud mõõduka valu korral, mitte ei viita tingimata varasemast oluliselt ägedamale valule. Seda enam, et mõlemad viidatud ravimid on ravisoovitusena toonud välja juba 26.06.2018 epikriisis (kaebuse lisa 3). Seetõttu ei ole väljastatud retseptide põhjal alust järeldada, et kaebaja seljavalu on aina suurenenud. Kui 10.05.2019 retseptist nähtuv 100-päevane pidev ravikuur peaks tõepoolest viitama kaebaja terviseseisundi olulisele muutusele, siis tuleb tal KVTS § 40 lg 1 p 6 alusel sellest KRA-d teavitada ja esitada terviseseisundi muutumist kajastavad dokumendid. Kuna selliseid tõendeid ei olnud hiljemalt vaideotsuse tegemise ajaks esitatud ja neid ei ole esitatud ka kohtumenetluses, siis ei ole vastustajatel ega kohtul olnud võimalik nendega ka arvestada.
16.Kaebaja väited kroonilisest nimmevalust tingitud psühholoogiliste probleemide ja nimmevalu leevendamiseks tarvitatavate valuvaigistite kõrvaltoimete kohta on üksnes hüpoteetilised ning kaebaja väidetest ega ka esitatud terviseandmetest ei nähtu, et sellised tervisehäired oleksid tal reaalselt avaldunud. Muu hulgas ei kinnita esitatud andmed kaebuses sisalduvat väidet, et kaebajale on juba välja kirjutatud neuroleptikume ehk antipsühhootikume, ning kaebaja ei ole oma väidet ka konkretiseerinud. Muu hulgas ei kujuta endast neuroleptikumi kaebajale skeletilihaste lõõgastamiseks määratud ravim Sirdalud (toimeaine tisanidiin). Isiku terviseseisundit hinnatakse otsuse tegemise aja seisuga ning isiku terviseseisundit ei saa hinnata tervisenõuetele mittevastavaks (sh ajutiselt) pelgalt selle alusel, et diagnoosi püsimisega või ravimite pikaaegse manustamisega võiksid tõenäoliselt kaasneda täiendavad tervisehäired. 8(9)
3-19-1121 Praegusel juhul on ilmne, et kaebaja argumendid põhinevad internetis avaldatud üldist laadi teabel (vt nimmevalu sümptomid ja ravivõimalused – https://www.inimene.ee/haigused-jaseisundid/list/haigused-ja-seisundid/nimmevalu/; kodeiin ja selle põhilised kõrvaltoimed – https://www.narko.ee/ained/kodeiin/), mitte temal tegelikkuses avaldunud haigusseisunditel.
17.Kokkuvõttes ei ole võimalik järeldada, et arstlikud komisjonid oleksid jätnud kaebaja terviseseisundi hindamisel mingid olulised asjaolud või tõendid tähelepanuta või rakendanud määrust nr 45 ja selle lisa 1 ebaõigesti. Vaideotsuses on õigesti rõhutatud, et tervisenõuetele vastavuse hindamise aluseks ei ole isiku enda hinnang sellele, kas tema terviseseisund vastab teenistusülesannete täitmiseks nõutavale või mitte, vaid kutsealuse terviseseisundi vastavust tervisenõuetele hindab ekspertidest koosnev KRA arstlik komisjon (KVTS §-d 28–29). Nagu eespool märgitud, on tegemist meditsiinialaseid eriteadmisi nõudva hinnanguga, mille sisuline kohtulik kontroll on piiratud.
18.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 30.04.2020 otsus muutmata.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et XX on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, kuid pole esitanud andmeid muude apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulude kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Kaitseressursside Amet ega Kaitseministeerium ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustajate võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.
20.Kuna otsuses on kajastatud kaebaja terviseandmeid, tuleb otsuse avaldamisel kaebaja nimi asendada tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.