3-20-1164 Kihusalu talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Haldusasi Informatsiooni Ameti 28. jaanuari 2020. a otsuse nr 126/20/105 osaliseks tühistamiseks ja 14. mai 2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/88-2 tühistamiseks Menetlusosalised ja nende Kaebaja – Kihusalu talu, volitatud esindaja Siim Avi, seaduslik esindaja Tiit Soa esindajad Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Kärt Aavel Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Reelika Metshein ja Cätrin Martinson Haldusasja number
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 30. septembril 2020
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kihusalu talu kaebus osaliselt ning tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 28. jaanuari 2020. a otsus nr 12-6/20/105 ja 14. mai 2020. a vaideotsus nr 12-4/20/88-2 osas, millega vähendati toetust 194,60 euro võrra kooslusel nr 56046998634 asuva ala nr 2 kohta.
Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt kaebaja kasuks välja menetluskulu 186 (ükssada kaheksakümmend kuus) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 7. detsembril 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Kihusalu talu (edaspidi ka kaebaja) esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) 20. mail 2019 pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110191111721, millega taotles muu hulgas poolloodusliku koosluse hooldamise toetust 23 alale, kokku 169,56 ha. Kõikide taotlusel deklareeritud poollooduslike koosluste tüübiks oli märgitud „muu niit“ ning taotluse andmetel oli kaks ala (12,32 ha) hooldatavad niitmise teel ja 21 ala (157,24 ha) karjatamise teel.
1.1.Kaebaja esitas 30. septembril 2019 PRIA-le ja Keskkonnaametile avalduse, milles teatas, et poollooduslikku kooslust nr 56046998634 ei ole võimalik üleujutuse tõttu 1. oktoobriks nõuetekohaselt hooldada. Avalduses märgiti, et sellel kooslusel Kihusalu talu toetust ei taotle, kuid kohustust jätkatakse.
1.2.PRIA edastas 11. oktoobril 2019 kaebajale vastuskirja nr 12-1/19/6847-1, milles selgitas võimalust loobuda poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlemisest, esitades vastava muudatusavalduse.
1.3.Keskkonnaamet viis poollooduslikel kooslustel ajavahemikus 4. – 5. novembrini 2019 läbi kohapealse kontrolli, mille tulemused vormistati kontrollaruandel nr 190091-026 ning selle lisadel.
1.4.PRIA määras 28. jaanuari 2020. a otsusega nr 12-6/20/105 Kihusalu talule 2019. aasta eest poolloodusliku koosluse hooldamise toetust osaliselt, summas 24 409,04 eurot. Toetust vähendati järgmiselt: 1) 0,12% ehk 29,56 eurot, kuna kaebaja ei olnud hooldanud poollooduslikku kooslust viisil, mis oli saanud toetuse taotlemise perioodil Keskkonnaameti nõusoleku. Vähendus tulenes kooslusel nr 56246905674 asuvast alast nr 1, mida kaebaja oli hooldanud niitmise teel, ehkki Keskkonnaamet oli andnud nõusoleku ala karjatamiseks; 2) 0,79% ehk 194,60 eurot, kuna kaebaja ei olnud karjatatavat poollooduslikku kooslust 2019. a esinenud erandlike asjaolude tõttu 1. oktoobriks nõuetekohaselt karjatanud. Vähendus tulenes kooslusel nr 56046998634 asuvast alast nr 2, mille puhul oli kohapealses kontrollis tuvastatud, et see oli nõuetekohaselt karjatamata, kuid mille osas oli kaebaja esitanud avalduse tööde tegemist takistanud asjaolude (liigniiskus) esinemise kohta. Toetust osaliselt määrates on PRIA tuginenud maaeluministri 22. aprilli 2015. a määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ (määrus nr 38) § 20 lg-le 1, § 8 lg-le 2, § 10 lgle 3 ja §-le 19 ning Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 4 lõige 1 lõigule 2.
1.5.Kihusalu talu esitas eelnimetatud otsuse peale vaide, mis jäeti PRIA 14. mai 2020. a vaideotsusega nr 12-4/20/88-2 rahuldamata. Vaideotsuses leidis PRIA kokkuvõtvalt järgmist.
1.5.1.Vaide esitaja ei olnud hooldanud kooslusel nr 56246905674 asuvat ala nr 1 (0,34 ha) viisil, mis oli saanud toetuse taotlemise perioodil Keskkonnaameti nõusoleku. Kontrolli hetkel, s.o 5. novembril 2019 oli ala suurvee all ning asjaolu, et ala on karjatamise asemel niidetud, sai Keskkonnaameti inspektorile teatavaks pärast kohapealset kontrolli. See tingis kontrollaruande muutmise. Vaide esitaja pole esitanud põhistatud andmeid selle kohta, et vaidlusaluse ala hooldamise tulemus oleks saavutatud karjatamise teel. PRIA kontrolli toimumise ajal (10.10.2019) oli ala madalmurune, mis on iseloomulik niitmisele, mitte karjatamisele. Lisaks ei nähtu fotolt ala piiravaid karjaaedu, loomade väljaheiteid ega tallatud loomaradasid. 2(15)
3-20-1164
1.5.2.Kooslusel nr 56046998634 asuvat ala nr 2 ei olnud vaide esitaja 2019. a esinenud erandlike asjaolude tõttu 1. oktoobriks nõuetekohaselt karjatanud ega olnud esitanud ka muutmistaotlust. Ala nr 2 hooldamata jätmisest tulenev toetuse vähendamine (194,60 eurot). on toimunud umbes samas summas, mis vastab nimetatud ala pindalale vastavale toetussummale (1,3 ha x 150 eur/ha).
1.5.3.Kontrollaruandel paranduste tegemine toimus õiguspäraselt. Vaide esitajale anti võimalus esitada lõpliku kontrollaruande peale pretensioone.
1.5.4.Otsuse tegemisel ei ole rikutud menetlusnorme (ärakuulamine, põhjendamine).
2.Kihusalu talu esitas 15. juunil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb PRIA
28.jaanuari 2020. a otsuse nr 12-6/20/105 osalist tühistamist ja 14. mai 2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/88-2 tühistamist. Lisaks oli välja toodud otsuste õigusvastasuse kindlakstegemise nõue.
3.Kohus võttis kaebuse 17. juuni 2020. a määrusega menetlusse ning kaasas haldusorganina arvamuse andmiseks menetlusse Keskkonnaameti. Vastustaja vastas kaebusele
10.juulil 2020 ning kaasatud haldusorgan esitas seisukoha 20. juulil 2020. Kohus jättis 3. augusti 2020. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse haldusasjade nr 3-201058 ja nr 3-20-1164 liitmiseks.
4.Kohus määras 3. augusti 2020. a määrusega asja läbivaatamise kohtuistungil (30. septembril 2020). Kaebaja esitas oma täiendava seisukoha ja tõendid 22. septembril 2020.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja taotleb vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamist, esitades järgmised väited.
5.1.Vastustaja pole vaidlustatud otsuses arvestanud kõiki asjaolusid ning pole kaebajat ära kuulanud ega võimaldanud anda selgitusi. Otsusel on põhjendamispuudused, kuna pole esitatud asjakohaseid kaalutlusi.
5.2.Kooslusel nr 56246905674 asuvat ala nr 1 on hooldatud niitmise ja karjatamise teel.
5.2.1.Puudub vaidlus selle üle, et nimetatud alal toimus niitmine. Niitmine on tõendatav ka ajakirjanduses kajastatuga (https://sakala.postimees.ee/6734805/soomaa-vikatimehe-2019tiitli-palvis- mihkel-maala).
5.2.2.Arusaamatuks jääb, millel põhineb PRIA väide, et madalmurusus on iseloomulik niitmisele, mitte karjatamisele. Samuti jääb arusaamatuks väide, et ala ei ole karjatatud pikema perioodi jooksul. Pole viidatud seadusandlusele, mis määrab minimaalse või maksimaalse karjatamise perioodi pikkuse. Karjatamine on tõendatav kooslusel olevate looma sõrajälgede, sõnniku ja vajadusel nii kirjas kui kõnes kooslusega piirneva Sonni talu omaniku tunnistusega. Kontrolli käigus tehtud fotodelt on selgelt näha, et ala on kontrolli hetkel karjatatud madalmuruseks. Karjaaed oli peale karjatamist eemaldatud, sest see takistas ligipääsu Sonni talule ja jäi üleujutatud jõe kaldasse ning oli oht, et üleujutus võib karjaaia kaasa viia.
5.3.Koosluse 56046998634 ala 2 osas väidab kaebaja järgmist.
5.3.1.Kuna kaebaja on Keskkonnaametile esitanud avalduse (dokument nr 7-11/19/15775) õigeaegselt, siis ei saa selle ala osas toetust vähendada.
5.3.2.Toetuse määramise otsuses ega vaideotsuses ei ole selgitatud, kuidas on kujunenud vähenemine 0,79%. Otsus ei ole põhistatud. 3(15)
3-20-1164
5.3.2.Kaebaja möönab, et ei ole PRIA 11. oktoobri 2019. a vastuskirjale nr 12-1/19/6847-1 kiirete sügistööde tõttu vastanud. Kuna kaebaja juures toimus samal perioodil ka PRIA kontroll, eeldas kaebaja vaikimisi ootuspäraselt kiirete sügistööde kõrval, et võimalike puuduste või lisataotluste esitamise vajadusest teavitab PRIA inspektor. Vastustaja ei ole esitanud meeldetuletust lisadokumentide täitmiseks, mistõttu ei ole menetlus läbi viidud hea menetlustava valguses.
5.3.3.PRIA selgitustest ilmneb, et toetuse vähendamine on toimunud umbmääraselt („umbes samas summas“), mistõttu on vähendamine õigustühine.
5.4.Tõele ei vasta vastustaja väide, et kaebaja pole esitanud pretensiooni kontrolliaruandele. Kaebaja on telefoni teel esitanud oma pretensiooni nii Keskkonnaametile kui ka PRIA inspektorile ja lisaks 26. veebruaril 2020 vaide PRIA otsusele nr 12-6/20/105 ja vaidlustused aruandele „Aruanne 190091-026“. Kaebaja palub kohtul hinnata, kas kontrollaruande paranduste tegemine on toimunud õiguspäraselt.
5.5.Täiendavas kirjalikus seisukohas rõhutas kaebaja järgmist. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et hooldustulemus on saavutatud vaid niitmise teel. Kooslusel nr 56246905674 asuvat ala nr 1 (0,34 ha) on sh hooldatud karjatamise teel ning nõudeid ei ole rikutud. Kaebaja ei nõustu, et 5. novembril 2019 polnud alal suurvee tõttu võimalik läbi viia kohapealset kontrolli. Valdav osa alast oli vaid ca 5-10 cm suurvee all ning fotolt (lisa 5) nähtub, et osa alast ei olnud üldse suurvee all. Vastustaja ei ole esitanud ühtki selgitust, millel põhineb järeldus, et ühtlaselt tasane madalmurusus kontrolli ajal oli iseloomulik niitmisele, mitte karjatamisele. Eelnevalt niidetud ala söövad loomad seal leviva värske rohustiku tõttu eranditult madalmuruseks, samas kui vegetatsiooniperioodi algusest karjatamise all olevale alale on iseloomulikud rohututid ja osaliselt madalmuruseks mittesöödud alad. PRIA kontroll ei ole osundatud tõsiasjadele suutnud kohapealse kontrolli käigus tähelepanu pöörata ja arvesse võtta, mis näitab inspektori ebapädevust. On igati tavapärane, et peale karjatamist eemaldatakse alalt ka karjaaed ning ükski õigusakt ei sätesta, et karjatamise toimumist tuleb tõendada karjaaedade olemasoluga.
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised seisukohad.
6.1.Kooslusel nr 56246905674 asuva ala 1 kohta.
6.1.1.Määruse nr 38 § 3 lõikes 1 on sätestatud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse ühikumäärad ühe hektari kohta kalendriaastas. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse erinevate ühikumäärade kaudu hüvitatakse taotlejatele eri koosluste tüüpidel toetuse nõuete täitmisega kaasnev saamata jäänud tulu ja lisakulu. Seejuures on karjatamise korral ette nähtud kõrgemad ühikumäärad, kuna karjatamisega tekivad võrreldes niitmisega suuremad lisakulud (kaaluiibe vähenemisega, karjakoplite hooldamise ja ümbertõstmisega, võsa/kadaka eemaldamisega, parasiiditõrje läbiviimisega seotud lisakulutused (Eesti Maaelu arengukava 2014-2020, p 8.2.9.3.7.10)). Olukorras, kus taotleja taotleb toetust karjatamise eest, ent ala hooldustulemus on saavutatud niitmise teel, ei ole taotlejale tekkinud karjatamisega kaasnevaid lisakulutusi, mida kõrgemas ühikumääras kompenseerida.
6.1.2.Kaebaja ei hooldanud kooslusel nr 56246905674 asuvat ala nr 1 (0,34 ha) viisil, mis oli saanud toetuse taotlemise perioodil Keskkonnaameti nõusoleku. Nõude rikkumine ja selle hindamine nähtub kontrollaruande nr 190091-026 lisaks olevalt toetuse nõude kontrollaktilt.
6.1.3.Kuna ala oli Keskkonnaameti kontrolli hetkel (5. november 2019) suurvee all, ei olnud ala hooldusviisi võimalik kohapealses kontrollis visuaalselt tuvastada ning kontrollija luges seetõttu ala taotluse andmetele tuginedes karjatatuks. Kontrollaruande muutmise tingisid PRIA kontrollis 10. oktoobri 2019 tehtud fotolt selgunud asjaolud: ala on karjatamise asemel niidetud ning pärast niitmist polnud ala enam karjatatud. 4(15)
3-20-1164
6.1.4.Toetuse määramine karjatamise ühikumääras on põhjendatud siis, kui ala hooldustulemus on saavutatud karjatamise teel. Karjatatava ala niitmine on lubatud tingimusel, et niitmine ja niite kogumine on tehtud hiljemalt 1. augustiks ning pärast niitmist jätkub ala karjatamine sobilikul loomkoormusel karjatamisperioodi lõpuni. Vastustaja järeldus, et koosluse hooldamise tulemus on saavutatud niitmise teel, on tõendatud. Kaebaja ise on möönnud ala karjatamist ühel päeval.
6.1.5.Määruse nr 38 kohaselt on oluline, et 1. oktoobri seisuga oleks tõendatav karjatamise tulemus ning loomade viibimine alal. Kui toetust taotletakse niidu karjatamise eest, eeldatakse, et ala karjatatakse pikema perioodi jooksul kooslusele sobiliku loomkoormusega. Lühiajaline suur loomkoormus ei soodusta ala soodsat seisundit, vaid pigem kujutab endast rohustu ületallamise ohtu. Niiske lamminiidu pinnas on pehme ning intensiivse koormusega karjatamine pigem kahjustab pinnast.
6.1.6.Optimaalse karjatamiskoormuse ning -perioodiga on võimalik saavutada karjatamisele iseloomulik madalmurusus. Kui niitmisega saavutatakse ühtlaselt madal rohustu, siis loomade söödud ädal on ebatasane. Praegusel juhul on fotol tuvastatav niitmisele iseloomulik tasane rohustu.
6.2.Kooslusel nr 56046998634 asuva ala nr 2 kohta.
6.2.1.Toetust vähendati 0,79% ehk 194,60 eurot, kuna kaebaja ei olnud alal 2019. a esinenud erandlike asjaolude tõttu 1. oktoobriks nõuetekohaselt karjatanud. Seeläbi on ta rikkunud määruse nr 38 § 10 lõikes 3 sätestatud nõuet.
6.2.2.Kaebaja on esitanud 30. septembril 2019 PRIA-le ja Keskkonnaametile avalduse, mille kohaselt ei saanud ta ala nr 2 liigniiskuse tõttu hooldada ja avaldas soovi nimetatud alale toetuse taotlemisest loobuda. Kaebaja ei ole esitanud korrakohast taotluse muudatusavaldust ega loobunud alale nr 2 toetuse taotlemisest. Määruse nr 38 §-st 17 tulenevalt on nõutav ka andmete muudatused esitada e-PRIA-s. Kaebaja on põllumajanduses tegutsev ettevõtja, kellel on pikaajaline toetuste taotlemise kogemus. Kaebaja peab olema ise piisavalt hoolas vajalike dokumentide õigeaegsel esitamisel. Vastustaja oli kaebajat teavitanud, kuidas on võimalik toetuse taotlemisest loobumise tahteavaldus esitada.
6.2.3.Keskkonnaamet on võtnud kontrolli läbiviimisel arvesse, et kaebaja oli teavitanud kooslusel nr 56046998634 asuva ala nr 2 hooldamise võimatusest. Sellest lähtuvalt on hinnatud rikkumist leebemalt ning juhul, kui kaebaja majandusüksuses peaks tulevikus tuvastatama sama nõude rikkumine, ei võeta 2019. aastal leitud rikkumist korduvusena arvesse.
6.2.4.Taotlejal pole õigust toetusele selle maa osas, millel ei olnud võimalik vääramatu jõu või erandliku asjaolu esinemise tõttu toetusnõudeid täita (määruse (EL) nr 640/2014 artikli 4 lõike 1 teine lõik). Vastav makse tühistatakse proportsionaalselt nendeks aastateks, mil vääramatu jõud või erandlikud asjaolud aset leidsid.
6.2.5.Otsuses nr 12-6/20/105 on märgitud, et arvesse on võetud taotlejate kontrollaruannetes teatavaks tehtud rikkumisi. Keskkonnaameti kontrolliaruande nr 190091-026 lisaks olevas toetuse nõude kontrollaktis on kirjeldatud, kuidas toetuse vähenduse määr kujunes. Kontrollaktis on hinnatud rikkumise raskust, ulatust ja kestust lähtudes komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 35 lõikest 3 ning poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse nõuete hindamismaatriksist. Vastustaja on toetuse vähendamist selgitanud ka vaideotsuse p-s
5(15)
3-20-1164 19 („[---]kõnealusele alale, s.o 1,3 ha-le, vastab toetusumma 195 eurot (1,3 ha x 150 eur/ha), toetust on aga vähendatud 194,60 eurot“).
6.2.6.Kui kaebaja oleks õigeaegselt ja etteantud korra kohaselt kooslusel nr 56046998634 asuvale alale nr 2 toetuse taotlemisest loobunud, ei oleks ta saanud selle ala pindalale vastavas summas toetust, s.o toetussumma oleks olnud 195 euro võrra väiksem. Toetust on vähendatud summas 194,60 eurot ning ümardus (0,40 eurot) on toimunud kaebaja kasuks.
6.3.Keskkonnaameti teenistuja oli jätnud ekslikult fikseerimata kooslusel nr 56046998634 asuva ala nr 2 hooldamata jätmise ning kooslusel nr 56246905674 asuval alal nr 1 rikkumise esinemist ei olnud kohapealse kontrolli ajal võimalik kindlaks teha. Keskkonnaamet tegi kontrollaruandel põhjendatud parandused. Kaebajale on edastatud üks (lõplik) kontrollaruanne millel on parandused selgelt tähistatud: muudatuste juurde on lisatud nende tegemise kuupäev ja teenistuja allkiri.
6.4.Vastustaja hinnangul ei ole rikutud menetlusnorme.
6.4.1.Kaebaja on nõuetekohaselt ära kuulatud. Keskkonnaamet andis kontrollaruande edastamisel kaebajale võimaluse esitada kohapealse kontrolli läbiviimise ja selle tulemuste kohta pretensioone. Seega on kaebaja saanud osaleda haldusmenetluses ning talle on antud võimalus olla ära kuulatud. Kaebaja ei ole seda õigust kasutanud. Ka vaidemenetlust läbides on kaebaja saanud veelkord oma seisukohti väljendada.
6.4.2.Mõlemad toetuse vähendused on rikkumiste asjaolusid arvestades proportsionaalsed. Vähenduste kujunemisel on võetud arvesse rikkumiste raskust, ulatust ja kestust, lähtudes komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 35 lõikest 3 ning poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse nõuete hindamismaatriksist.
6.4.3.Vaidlustatud otsuses on toodud põhjendused ja õiguslikud alused, mis tingisid toetuse osalise määramise. Otsuses on märgitud, et selle tegemisel on võetud arvesse taotlejatele kontrollaruannetes teatavaks tehtud rikkumistega. Otsuse lisas on tabeli kujul välja toodud selgitused seoses tuvastatud puudustega. Kontrollaruanne koostoimes vaidlustatud otsusega tagab otsuse motiveerituse ning kontrollitavuse nõude järgimise. Kohtupraktika järgi on PRIA poolt läbiviidava haldusmenetluse erisuse tõttu piisav, kui haldusaktis esitatakse üksnes konkreetsed asjaolud, mis on viinud otsuse tegemiseni ning asjakohased kaalutlused tuuakse välja vaideotsuses. PRIA on vaideotsuses kaebajale toetuse osalist määramist põhjendanud.
Kaasatud haldusorgan esitab järgmised seisukohad.
7.1.Kaebusega hõlmatud koosluse nr 56246905674 ala nr 1 (0,34 ha) ja koosluse nr 56046998634 ala nr 2 (1,30 ha) olid hooldatavad karjatamise teel.
7.2.Poolloodusliku koosluse nr 56246905674 ala nr 1 ei ole nõuetekohaselt hooldatud.
7.2.1.Määruse nr 38 § 8 lg 7 sätestab tingimused, millisel juhul võib karjatataval alal niita. Määruse nr 38 § 10 lg 3 (karjatamise nõuded) kohaselt peab karjatamise tulemusena 1. oktoobriks kogu taotletaval alal olema visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal toitunud selliselt, et rohustu on vähemalt 50 protsendi ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud.
7.2.2.Vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud 10. oktoobri 2019. a fotolt vaadeldava ala kohta on näha et rohustu on ühetasane ja alal paiknevad heinapallid. Fotolt ei nähtu, et alal oleks karjatamisele omane rohustu mosaiiksus, kus osa taimestikust on madalmuruseks söödud ning osa on kõrgem. Fotolt nähtub selgelt niitmise järgselt kasvanud ühtlane rohustu. Ka asjaolu, et alal olevad heinapallid ei ole loomade poolt lõhutud ja söödud, viitab selgelt, et 6(15)
3-20-1164 kariloomi ei ole sellel alal karjatatud, sest üldjuhul lõhuvad loomad karjamaal asuvad heinapallid koheselt. Eelniitmisega aladelt viiakse heinapallid enne karjatamist ära, sest vastasel korral samal alal karjatatavad loomad lõhuvad need ja söövad pallis oleva heina.
7.2.3.Copernicuse kosmoseprogrammi Sentinel-2 satelliitpiltide aegridu võrreldes on tuvastatav, et kooslust on niidetud ajavahemikul 19.07.2019-24.07.2019. Hilisemaid karjatamisele viitavaid märke aga ei nähtu. Ei saa välistada, et loomad viibisid alal loetud päevad, kuid seda ei saa lugeda peamiseks hooldusvõtteks. Vaidlusaluselt alalt ei tuvastatud 10. oktoobril 2019 sõrajälgi ega sõnnikut, mida isegi mittepiisava karjatamiskoormuse puhul esineb.
7.2.4.Arvestades karjatamismärkide puudumist (lausaline ühtlase kõrgusega rohustu) 1. oktoobriks (karjatamistulemuse tähtaeg), oli piisav alus arvata, et ala peamiseks hooldusvõtteks 2019. a oli niitmine. PRIA on teinud määrusest nr 38 ja vaidluse asjaoludest lähtudes koosluse nr 56246905674 ala nr 1 kohta õiged ja asjakohased järeldused.
7.3.Poolloodusliku koosluse nr 56046998634 ala nr 2 ei ole nõuetekohaselt hooldatud ning esitatud ei ole ka nõuetekohast avaldust poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlemisest loobumiseks.
7.3.1.Kaebaja esitas 30. septembril 2019 PRIA-le ja Keskkonnaametile avalduse, mille kohaselt ei saanud ta koosluse nr 56046998634 ala nr 2 liigniiskuse tõttu hooldada. PRIA selgitas kaebajale, kuidas on võimalik poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlemisest loobuda, kuid kaebaja ei ole seda teinud. Kuna ala oli endiselt taotlusalune ala, pidi PRIA toetuse määramisel ka koosluse nr 56046998634 ala 2 hindama.
7.3.2.Keskkonnaamet võttis kontrolli läbi viies siiski arvesse asjaolu, et kaebaja oli teavitanud koosluse nr 56046998634 ala nr 2 hooldamise võimatusest. Keskkonnaameti peadirektori 18.06.2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/204 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuste (MAK 2014-2020) kohapealse kontrolli läbiviimise juhendi kinnitamine" järgi võib teenistuja kasutada kaalutlusõigust, võttes arvesse taotlejapoolseid põhjendusi ja muid erandlikke asjaolusid ning vajadusel muuta ka koefitsiente. Kokkuvõttes vähendati kaebaja toetust tegemata jäänud töö ulatuses, sest kaebaja ei ole selleks kulutusi teinud.
7.3.3.Praegusel juhul on lähtutud „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse (MAK 20142020) kohapealse kontrolli läbiviimise juhendi” KPLK14A juhtumi (Karjatatav poolloodusliku koosluse ala on vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu 1. oktoobriks nõuetekohaselt karjatamata) kirjeldusest. Kui erandlikest asjaoludest ei teavitata õigeaegselt või ei leia asjaolud kinnitust, siis hinnatakse nõude rikkumist vastavalt KPLK14 maatriksile.
7.3.4.Kuna spetsialist arvestas erandliku asjaoluga alal nr 2, vähendati kaebaja toetuse suurust väiksemas summas, võrreldes sellega, kui kaebaja ei oleks erandlikust asjaolust teada andnud. Toetussumma vähendamine on toimunud proportsionaalselt, arvestades rikkumise raskust, ulatust ja kestust.
7.3.5.Kaebaja ei ole esitanud kontrollaruandele pretensiooni.
7.3.6.Paranduste tegemine kontrollaruandes on toimunud õiguspäraselt.
KOHTU SEISUKOHT
7(15)
3-20-1164
8.Kaebaja on vaidlustanud tühistamiskaebusega otsuse, millega talle määrati poolloodusliku koosluse hooldamise toetust osaliselt (vähendati esialgset toetust). Samuti vaideotsuse, millega jäeti rahuldamata eelnimetatud otsuse peale esitatud vaie. Vastustaja vähendas esialgselt määratud toetust järgmistel põhjustel: 1) kooslusel nr 56246905674 asuvat ala nr 1 (0,34 ha) on kaebaja hooldanud niitmise teel, ehkki Keskkonnaamet oli andnud nõusoleku ala karjatamiseks; 2) kooslusel nr 56046998634 asuval alal nr 2 (1,3 ha) ei olnud kaebaja karjatatavat poollooduslikku kooslust 2019. a esinenud erandlike asjaolude tõttu 1. oktoobriks nõuetekohaselt hooldanud (karjatamise teel). Selle ala kohta oli kaebaja esitanud avalduse tööde tegemist takistanud asjaolude (liigniiskus) esinemise kohta, kuid ei ole tähtaegselt esitanud taotluse muutmisavaldust ega toetuse taotlemisest loobunud.
9.Vastavalt määrus nr 38 § 8 lg-le 1 hooldab taotleja kohustuseperioodi jooksul poollooduslikku kooslust määruses sätestatud nõuete kohase niitmise või karjatamise teel. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et taotleja peab poollooduslikku kooslust hooldama viisil, mis on saanud Keskkonnaameti nõusoleku. Määruse nr 38 § 3 lg 1 sätestab toetuse ühikumäärad ühe hektari kohta erinevate hooldusviiside kaupa. Sellest sättest tulenevalt on poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse ühikumäär muu niidu hooldamise korral karjatamise teel 150 eurot hektari kohta (punkt 5) ning muu niidu hooldamise korral niitmise teel 85 eurot hektari kohta (punkt 6). Tulenevalt Eesti Maaelu arengukava 2014-20201 punktist 8.2.9.3.7.10 on selline erinevus tingitud asjaolust, et karjatamisega tekivad niitmisega võrreldes suuremad kulud. Vaidlust ei ole selle üle, et mõlemad kaebusega hõlmatud alad olid hooldatavad karjatamise teel vastavalt Keskkonnaameti nõusolekule (taotluse lisavorm MT68 - poollooduslike koosluste loetelu; tl 41). Vastustaja on mõlema ala puhul asunud seisukohale, et alad ei olnud nõuetekohaselt ettenähtud tähtajaks karjatamise teel hooldatud.
10.Määruse nr 38 § 10 lõikest 3 tulenevalt peab karjatamise tulemusena olema 1. oktoobriks kogu taotletaval alal visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal toitunud selliselt, et rohustu on vähemalt 50 protsendi ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud. Sama määruse § 8 lg-st 7 tulenevalt võib karjatatavat poollooduslikku kooslust enne karjatamist niita, kui arvestatakse § 9 lõikes 1 sätestatut, kui niitmine ja niite kokkukogumine toimub enne 1. augusti ning kui § 10 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud. Vahetegu niitmise ja karjatamise vahel on poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse maksmise kontekstis määrav põhjusel, et eri ühikumäärade kaudu hüvitatakse taotlejatele eri koosluste tüüpidel toetuse nõuete täitmisega kaasnev saamata jäänud tulu ja lisakulu, mis karjatamise puhul on suurem.
11.Kooslusel nr 56246905674 asuva ala nr 1 osas on menetlusosalised eri meelt selles, kas ala oli eeltoodud normides sätestatud nõuetele vastavalt tähtaegselt (1. oktoober 2020) hooldatud karjatamise teel.
11.1.Määruse nr 38 § 10 lg-s 3 on sätestatud, mida peetakse karjatamise nõude täitmiseks, st millistele tingimustele peab vastama karjatamise teel hooldatud rohustu. Praegusel juhul on
3-20-1164 vastustaja asunud seisukohale, et alal nr 1 on tuvastatud niitmisele omane madalmurusus ning foto järgi on vastustaja seisukohal, et ühtlaselt madal hooldustulemus on saadud niitmise teel. Vastustaja hinnangul peaks karjatamise teel hooldatav rohustu olema ebaühtlasem (rohututtidega). Ka kaasatud haldusorgan on arvamusel, et vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud 10. oktoobri 2019. a fotolt vaadeldava ala kohta on näha et rohustu on ühetasane ja alal paiknevad heinapallid. Fotolt ei nähtu, et alal oleks karjatamisele omane rohustu mosaiiksus, kus osa taimestikust on madalmuruseks söödud ning osa on kõrgem. Fotolt nähtub kaasatud haldusorgani hinnangul selgelt niitmise järgselt kasvanud ühtlane rohustu.
11.2.Kaebaja ei eita niitmist. Kaebaja on selgitanud, et niideti juulis (istungil 00:08:39) ning viitab ka vastavale meediakajastusele. Niitmine hooldusviisina polnud ka määruse nr 38 § 8 lgst 7 tulenevalt välistatud, kui niitmine ja niite kogumine on toimunud enne 1. augusti. Küsimus on selles, kas niitmise järgselt on hooldatud nõuetekohaselt karjatamise teel.
11.3.Kaebaja väitel oli vaidlusalane ala nr 1 karjatatud 1. oktoobriks. Kaebaja selgituste kohaselt oleks vastasel korral olnud alal üle põlve ulatuv kõrge ädal, mis saanuks kasvada juulis toimunud niitmisest alates (istungil 00:11:04). Kaebaja on ka selgitanud, et tegemist on väikese alaga, millel karjatati loomi osaliselt. Vasikad (umbes 30) käisid suve jooksul alal korduvalt ning suuremad loomad sügisel üks-kaks päeva.
11.4.Kõnealune ala oli Keskkonnaameti kontrolli hetkel (5. novembril 2019) suurvee all, mistõttu ei olnud koosluse 56246905674 hooldusviisi võimalik kohapealses kontrollis visuaalselt tuvastada ning seetõttu luges kontrollija ka ala taotluse andmetele tuginedes karjatatuks. Vastustaja hilisem järeldus tugineb 10. oktoobri 2019. a PRIA kontrollis tehtud fotol (tl 73) ja kaugseire tulemustel. Vastustaja väitel ei ilmne fotolt karjatamise märke (sõrajäljed, sõnnik, karjaaiad) ning vastustaja järeldust toetab ka kaasatud haldusorgan. Kaebaja on sama foto põhjal arvamusel, et sealt nähtuvad siiski nii sõrajäljed kui ka sõnnik ning on tähelepanu juhtimiseks markeerinud fotol (tl 99) punase joonega ala. Kaebaja esindaja sõnul on tegemist umbes 10x10 m suuruse alaga (istungil alates 00:16:21). On ilmne, et see moodustab väikese osas fotol jäädvustatud rohumaast. Kaebaja kohtuistungil antud selgituste (alates 00:11:04, 00:16:21) kohaselt on tegemist alaga, kus sügisel loomade vedamise ajal lasti sinna peale kari, osa loomi aeti aedikusse ja osa karjatati. Fotol markeeritud alal näeb kaebaja esindaja selgituste järgi rohkelt sõrajälgi, kuna see oli kogumiskoht loomade vedamiseks. Mujal on seetõttu sõrajälgi vähem. Kaebaja möönab, et karjatamine kõnealusel alal oli lühiajaline ning on selgitanud, et suurema hulga loomade alale laskmisel oleks kooslus hävitatud. Loomasõnniku puudumist alal on kaebaja selgitanud sellega, et loomad viibisid alal lühikest aega. Ala ühtlaseks söömise selgitusena märkis kaebaja, et kuna loomad olid seal vähe aega viibinud, ei olnud alal vana sõnnikut, mille juurest loomad jätavad rohu söömata ja seetõttu jäävad alale ka kõrgema rohuga kohad.
11.5.Vastustaja ja kaasatud haldusorgan on nii varasemas menetluses kui ka kohtuistungil esitatud seisukohtade põhjal jätkuvalt arvamusel, et kuigi loomad on alal nr 1 mingil määral viibinud, ei olnud karjatamine põhiline hooldusviis ning ühtlaselt madal murusus viitab hooldusvõttena niitmisele. Vastustaja selgituste kohaselt eeldatakse toetuse nõuetele vastava hooldamise puhul, et ala karjatatakse pikema perioodi jooksul kooslusele sobiliku loomkoormusega. Samas lühiajaline suur loomkoormus ei soodusta ala soodsat seisundit, vaid pigem kujutab endast rohustu ületallamise ohtu. Vastustaja märgib ka, et niiske lamminiidu puhul, nagu seda on vaidlusalune ala, on pinnas pehme ning intensiivse koormusega karjatamine pigem kahjustab pinnast. 9(15)
3-20-1164
11.6.Vastustaja ja kaasatud haldusorgan on oma seisukohta niitmisest kui põhilisest hooldusvõttest põhjendanud asjaoluga, et alal asusid heinapallid, mida loomad polnud neis oleva heina kättesaamiseks purustanud. Kaasatud haldusorgani selgituste kohaselt on tavapärane, et loomad lõhuvad heina kättesaamiseks heinapallid neile ligi pääsedes ning heinapalle kasutatakse ka just selleks, et loomad ühte kohta kokku koguda. Kaebaja selgituste kohaselt ei lähe loomad heinapalle lõhkuma, kui neil on värskemat toitu nagu näiteks oli ädal kõnelausel alal nr 1. Kaasatud haldusorgani seisukoha järgi hakkavadki loomad sügise saabudes otsima kuivi taimi ning heinapallide jätmine karjamaale ei ole tavaline, vaid need veetakse ära.
11.7.Vastustaja on karjatamise mittetoimumist väites märkinud ka, et alal nr 1 ei ole märgatud karjaaedu. Kaebaja selgituste kohaselt pole karjaaedade olemasolu või puudumisega võimalik karjatamist tõendada. Karjaaiad korjatakse ära, muuhulgas ka põhjusel, et suurvesi viiks need ära ning lõhuks (istungil 00:08:39). Kaebaja esindaja selgituste kohaselt oli karjaaiana kasutusel tavaline nöör, mis samuti ära korjati. Arutelu tulemusena kohtuistungil möönis kaasatud haldusorgani esindaja, et karjaaia olemasolu või puudumine ei ole karjatamise tõendamise seisukohast määrav (00:26:13).
11.8.Menetlusosaliste vastandlikke seisukohti toetavate selgituste ja asjas esitatud tõendite põhjal nõustub kohus vastustaja ja kaasatud haldusorganiga. Kuigi vaidlust ei ole iseenesest selle üle, et mingil määral loomad alal nr 1 viibisid ja seal rohtu sõid, toimus see lühiajaliselt. Seda kinnitab ka kaebaja ise. Seega ei ole toimunud pikemaajaline kooslusele sobiva loomkoormusega karjatamine, mida kaasatud haldusorgan on selgitanud kui karjatamise teel hooldamise olemuslikku eesmärki. Tõendatud ei ole loomade viibimine kogu alal selliselt, et kinnitust leiaks ala ühtlaselt madalmuruseks söömine karjatamise tulemusena. Loomade lühiajalist viibimist alal selgitab kaebaja esindaja nende vedamise korraldamisega ning loomade viibimise märke leidub peaasjalikult väikesel kindlal alal tee ääres, millelt toimus loomade transport. Koosmõjus eelnevaga lisab vastustaja ja kaasatud haldusorgani seisukohale veenvust ka asjaolu, et alal asusid pakendatud heinapallid, mida loomad polnud söömiseks lõhkunud.
11.9.Eelnevat arvestades on kohus arvamusel, et vastustaja on ala nr 1 puhul õiguspäraselt vähendanud toetust põhjusel, et taotleja ei ole ala hooldanud Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud hooldusviisi (karjatamine) kasutades.
12.Kooslusel nr 56046998634 asuva ala nr 2 puhul on vastustaja toetuse määranud osaliselt põhjusel, et ala oli hooldamata, kuid kaebaja ei esitanud ka tähtaegselt taotlust poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlemisest loobumiseks.
13.Ala nr 2 osas pole vaidlust selle üle, et kaebaja teavitas 30. septembri 2019. a avaldusega (tl 67-67p) PRIA-t ja Keskkonnaametit, et poollooduslikku kooslust nr 56046998634 ei ole võimalik üleujutuse tõttu 1. oktoobriks nõuetekohaselt hooldada. Samuti selle üle, et PRIA selgitas 11. oktoobri 2019. a kirjas nr 12-1/19/6847-1 (tl 71-72) kaebajale võimalust loobuda poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlemisest, esitades vastava muudatusavalduse, millega eemaldataks koosluse nr 56046998634 alalt nr 2 toetuse taotlemise märge. Seejuures teatas PRIA, et avaldus tuli esitada esimesel võimalusel ning selgitas avalduse esitamist e-PRIA vahendusel.
13.1.Vaidlust ei ole ka selle üle, et kaebaja ei esitanud nõuetekohast taotlust poolloodusliku koosluse hooldamise toetusest loobumiseks. Seetõttu hõlmas taotlus endiselt toetust ka poolloodusliku koosluse nr 56046998634 ala nr 2 hooldamise eest ning kohapealses kontrollis hinnati ka selle ala hooldamise nõuetekohasust. 10(15)
3-20-1164
13.2.Kaebaja on arvamusel, et 30. septembril 2019 esitatud avalduse tõttu poleks ala nr 2 osas tohtinud toetust vähendada. Kaebaja möönab, et pärast PRIA 11. oktoobri 2019. a selgitava kirja saamist ei ole ta toetustaotluse muutmisavaldust esitanud. Samas märgib kaebaja, et ei jõudnud PRIA-le vastata kiirete sügistööde tõttu ning peab hea halduse tavaga vastuolus olevaks olukorda, kus PRIA ei teavitanud teda võimalikest puudustest ega lisataotluste või lisadokumentide esitamise vajadusest ega teinud vastavaid meeldetuletusi. Kohus kaebaja etteheidetega ei nõustu ning leiab, et PRIA 11. oktoobri 2019. a kiri oli piisavalt selge ja informatiivne, et mõista avalduse esitamise vajadust ning selle tegevuse kiireloomulisust. PRIA kirjas antud selgituste põhjal pidanuks kaebaja ka mõistma, et neid järgides tuleb tal muutmisavaldus esitada e-PRIA kaudu ning kirja tekst ei jäta ruumi arvamusele, et kaebajale saadetakse veel täpsustusi või meeldetuletusi.
13.3.Kaasatud haldusorgani selgitustest järeldub, et kui kaebaja oleks muutmistaotluse esitanud, poleks talle selle ala kohta toetust määratud ning polnuks ka vajadust toetust vähendada. Vaideotsuses (p 18) on vastustaja selgitanud, et Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 4 lõike 1 teisest lõigust tulenevat, st kui toetusesaaja ei ole saanud vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu täita mh poolloodusliku koosluse hooldamise toetusega seotud kohustusi, tühistatakse vastav makse proportsionaalselt nendeks aastateks, mil vääramatu jõud või erandlikud asjaolud aset leidsid. Seega ei säilita poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotleja õigust toetusele selle maa osas, millel ei olnud võimalik vääramatu jõu või erandliku asjaolu esinemise tõttu toetusnõudeid täita.
13.4.Hoolimata asjaolust, et kaebaja muutmisavaldust e-PRIA-s ei esitanud, selgitab kaasatud haldusorgan, et Keskkonnaamet võttis arvesse asjaolu, et kaebaja teavitas Keskkonnaametit ja PRIA-t erandlikest asjaoludest. Keskkonnaameti peadirektori 18. juuni 2018. a käskkirja nr 11/18/204 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuste (MAK 2014-2020) kohapealse kontrolli läbiviimise juhendi kinnitamine" järgi võib teenistuja kasutada kaalutlusõigust, võttes arvesse taotlejapoolseid põhjendusi ja muid erandlikke asjaolusid.
14.Kaebaja väidab, et vaidlustatud otsusest ei tulene, kuidas on kujunenud toetuse vähenemine (0,79%) ning õigusvastane on, kui toetuse vähendamine toimub umbmääraselt. Kaebaja viitab seejuures PRIA vaideotsuse sõnastusele (p 19), mille kohaselt vähendati toetust ala nr 2 osas „umbes samas summas“.
14.1.Kaebajaga võib nõustuda, et toetuse vähendamise arvutuskäik ning vähenduse määra 0,79% kujunemine jääb otsuses endas ebaselgeks. Samas on otsuses viidatud selle aluseks olevale kontrollaruandele. Kontrollaruande nr 190091-026 lisaks olevas kontrollaktis (tl 27) on välja toodud toetuse vähendamise arvutuskäik ning tabelina esitatud arvutuse aluseks võetud andmed. Muuhulgas on märgitud „Ulatus (%) 0,79“ ning arvutatud vähenduse ja lõpliku vähenduse (%) lahtris arv 0,79. Lisatud on märkus: „Koosluse 56046998634 ala 2 on liigniiskuse tõttu nõuetekohaselt karjatamata. Taotleja on esitanud avalduse erandlike asjaolude esinemise kohta. Rikkumise raskus on 1,0, sest ala ei ole karjatatud. Rikkumise kestus on 1,0, sest käesoleval aastal ei ole võimalik nõuet täita.“ Vähenduse 0,79% kujunemine eelnevast ei selgu. Isegi kui mõista vähendust 0,79% selliselt, et see peaks väljendama ala nr 2 (1,3 ha) osakaalu kogu toetustega hõlmatud maast (169,56 ha) oleks saadav tulemus 0,76%.
14.2.Kaasatud haldusorgan on vastuses kaebusele selgitanud, et Keskkonnaameti peadirektori 18.06.2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/204 kinnitatud juhend sätestab erinevate juhtumite 11(15)
3-20-1164 kirjeldused. Hindamismaatriks tagab, et sarnastes olukordades hinnatakse sarnaseid rikkumisi ühetaoliselt (kaasatud haldusorgan alates 00:43:27). Praegusel juhul on kaasatud haldusorgan lähtunud juhtumi KPLK14A kirjeldusest, mis kontrollijuhendi kohaselt hõlmab olukorda, kus karjatatav poolloodusliku koosluse ala on vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu 1. oktoobriks nõuetekohaselt karjatamata. Sellele juhtumi koodile on viidatud ka kontrollaktis, kuid viide ei lihtsusta arvutuskäigust arusaamist.
14.3.Kaasatud haldusorgan märgib vastuses kaebusele (p 2.13) , et kuna spetsialist arvestas alal olnud erandliku asjaoluga, vähendati kaebaja toetuse suurust väiksemas summas, võrreldes sellega, millest ta oleks pidanud loobuma siis, kui kaebaja ei oleks erandlikust asjaolust teada andnud. Toetussumma vähendamine on vastustaja ja kaasatud haldusorgani hinnangul toimunud proportsionaalselt, arvestades rikkumise raskust, ulatust ja kestust. Otsusest, kontrollaktist ega vaideotsusest ei ilmne kohtu hinnangul, kuidas ja kas neid kriteeriume toetussumma vähendamisel arvestatud on.
14.4.Vastustaja märgib vaideotsuses (p 19), et kõnealusele alale (1,3 ha) vastab toetusumma 195 eurot (1,3 ha x 150 eur/ha) ning et toetust on vähendatud isegi sellest veidike vähem (194,60 eurot, so 40 senti vähem). Sellist summade erinevust ei ole vastustaja selgitanud, vaid nimetab seda ümarduseks. Vastustajaga tuleb nõustuda, et vähendamine (194,60 eurot) on toimunud väiksemas summas kui seda oli toetus, mida kaebajal ei olnud õigust saada (kaebaja ei esitanud muutmisavaldust ega säilitanud erandlike asjaolude tõttu õigust toetusele). Selle vastustaja selgituse taustal jääb arusaamatuks, millist toetuse summat on vähendatud 0,79% nii, et saadav tulemus oleks 194,60 eurot. Samuti see, kas ja mil määral on arvesse võetud asjaolu, et kaebaja siiski teavitas vastustajat ja kaasatud haldusorganit, et hooldamine pole võimalik.
15.Kaebaja heidab vastustajale ette põhjendamispuudusi ning asjakohaste kaalutluste kajastamata jätmist. Samuti on kaebaja arvamusel, et ta on jäetud menetluses ära kuulamata ning tal polnud võimalust esitada omapoolseid selgitusi.
16.Ala nr 2 puhul on kohus eelpool jõudnud arvamusele, et vaidlustatud otsusest koosmõjus kontrolliaruande ja selle lisadega ning vaideotsusest ei selgu vähenduse kujunemine. Tegemist on põhjendamispuudusega, mis ei võimalda vaidlusalust otsust mõista ning viib järeldusele, et põhjalikuma põhjendamise korral võinuks tulemus olla teistsugune. Seega tuleb vaidlustatud otsus ja vaideotsus ala 2 puudutavas osas tühistada.
17.Kaebaja üldine väide põhjendamispuuduste kohta hõlmab ka ala nr 1. Kaebaja ei ole, erinevalt ala nr 2 puudutavast väitest, välja toonud, et summa kujunemine poleks talle arusaadav ega ole tõstatanud vaidlust vähenduse suuruse üle. Vaidlustatud otsus (väljavõte tl 9-10p) on tehtud 67 taotleja kohta ning iga taotleja kohta on konkreetsed otsustused esitatud otsuse lisaks oleva tabelina. Otsuse kõiki adressaate puudutavas osas on märgitud, et selle tegemisel on võetud arvesse taotlejatele kontrollaruannetes teatavaks tehtud rikkumistega. Otsuses on esitatud põhjendused ja õiguslikud alused, mis tingisid toetuse osalise määramise. Otsuse lisas on tabeli kujul välja toodud konkreetse taotleja (sh kaebaja) osas selgitused seoses tuvastatud puudustega. Kontrollaruandest ning selle lisaks olnud kontroll-lehtedelt ja kontrollaktidest ilmnevad etteheidetud rikkumised ning toetuse vähendamisel aluseks võetud andmed ja vähendamise kujunemiskäik. Muuhulgas on ala 1 puhul märgitud, et arvestatud on rikkumise raskust (koefitsient 0,55) (tl 27p). Kontrolli teostamisel on aluseks olnud kontrollaktis viidatud juhendi juhtumi KPLK20 kirjeldus. Vastustaja on põhjalikuma sisulise põhjenduse esitanud vaideotsuses (tl 11-13). Kohtupraktika on tunnistanud järjekindlalt põhjendamiskohustuse täidetuks, kui esialgse otsuse põhjendustele 12(15)
3-20-1164 lisaks on täiendavalt esitatud põhjendusi vaideotsuses või otsuses viidatud kontrolliaruandes (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p-d 18-20). Kohtupraktika järgi on PRIA poolt läbiviidava haldusmenetluse erisuse tõttu piisav, kui haldusaktis esitatakse üksnes konkreetsed asjaolud, mis on viinud otsuse tegemiseni ning täpsemad põhjendused ja asjakohased kaalutlused tuuakse välja vaideotsuses. Seega ei pea kohus ka praegusel juhul vaidlustatud haldusaktide põhjendamispuudusi ala nr 1 osas selliseks, mis võiks kaasa tuua aktide tühistamise.
18.Kohus ei nõustu kaebaja väidetega ärakuulamiskohutuse rikkumise kohta. Keskkonnaameti läbi viidud kontrolli tulemusena koostatud aruandest ilmneb, et taotlejale või tema esindajale anti võimalus esitada oma märkused. Taotleja on märkinud aruandel, et tal ei ole märkusi (tl 19p). Samas on aruandel märgitud pretensioonide esitamise võimalus ja tähtaeg kohapealse kontrolli läbiviimise või kontrolli tulemuste kohta. Vastustaja ja kaasatud haldusorgani seisukohtadest selgub, et kaebajale anti võimalus pretensioonide esitamiseks lõplikule (muudatustega) kontrollaruandele. Pole ilmnenud, et kaebaja seda võimalust kasutanud oleks. Lisaks võimalusele olla ära kuulatud haldusmenetluses on kaebajal olnud võimalus oma seisukohti ja vastuväiteid esitada ka kohustusliku vaidemenetluse raames vaiet esitades. Seega on kaebaja õigus olla ära kuulatud kohtu hinnangul olnud piisavas mahus tagatud.
19.Vastustaja tugines vaidlustatud otsuses 5. novembri 2019. a kontrollaruandele. Kaebaja on seisukohal, et kontrollaruande hilisem muutmine oli õigusvastane. Vaidlust ei ole selles, et kontrolli läbi viinud Keskkonnaameti teenistuja ei fikseerinud 5. novembri 2019. a kontrolliaruandel rikkumisi (märkus „kontrolli käigus rikkumisi ei tuvastatud“). Ala nr 2 puhul jäi ekslikult fikseerimata, et ala on hooldamata, ning alal nr 1 ei olnud liigvee tõttu kontrolli hetkel rikkumise esinemist võimalik kindlaks teha. Vaidlust pole ka selles, et hiljem täiendavat kontrolli ei toimunud ning vastustaja järeldused tuginevad PRIA menetluses 10. oktoobril 2019 tehtud fotodel. Vaideotsuse ning kaasatud haldusorgani selgituste kohaselt viis Keskkonnaameti spetsialist kohapealse kontrolli läbi hetkel, mil koosluse nr 56046998634 ala nr 2 oli suurvee all. Kuna kontrolli hetkel ei olnud võimalik tuvastada ala hooldusvõtet, usaldas spetsialist kaebajat. Järelkontrollis, PRIA poolt teostatud kontrollmaterjalidelt ning kaugseire info põhjal ilmnes aga, et ala ei ole nõuetekohaselt hooldatud. Keskkonnaamet tegi kontrollaruandel parandused
22.novembril 2019 ja 2. detsembril 2019 ning teavitas kaebajat kontrollaruande muudatustest telefoni teel 10. detsembril 2019. Ilmnenud asjaoludest teavitati kaebajat 10. detsembril 2019 telefoni teel ning parandatud kontrollakt edastati kaebajale 11. detsembril 2019 (vaideotsuse p 20; tl 12p). Kaebaja ei ole kontrollaruandele pretensiooni esitanud ning märkis ka kohtuistungil (00:50:25; 00:52:35), et on pidanud enne ja pärast aruande koostamist telefonivestlusi vastustajaga ning kõik, mida soovis kontrolli läbiviijale öelda, kajastas vaides. Kohus möönab, et kontrollaruande (nagu ka mis iganes muu haldusorgani koostatava dokumendi) hilisem sisuline parandamine ei pruugi alati olla kooskõlas hea halduse põhimõttega, kuid paranduste tegemist, kui seeläbi kajastatakse õigesti tegelikku olukorda, ei saa vähemalt praegusel juhul pidada õigusvastaseks. Kohus nõustub vastustajaga, et ametniku kohustuseks on haldusmenetluse dokumentides tõese teabe kajastamine. Ka kohtupraktikas on leitud, et haldusorgan ei tohiks jääda oma vigu kordama (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-5906, p 12). Kontrollaruande parandused on selgelt dokumenteeritud ja neist on kaebajat teavitatud ning antud pretensiooni esitamise võimalus pärast aruande lõplikku varianti. Seega ei muuda kontrollaruande parandamine kohtu hinnangul vaidlustatud haldusakte õigusvastaseks.
13(15)
3-20-1164
20.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus ja vaideotsus tuleb põhjendamispuudusest tingitud õigusvastasuse tõttu tühistada osas, millega vähendati toetust 194,60 euro võrra kooslusel nr 56046998634 asuva ala nr 2 kohta. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata.
MENETLUSKULUD
21.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks 230 euro ulatuses ning lisas kulude kandmist tõendavad arved ja kviitungid (tl 102-111). Lisaks on tõendatud menetluskuluks riigilõiv 15 eurot (tl 29). Vastustaja esitas kohtuistungil (alates 00:55:48) menetluskulude väljamõistmise taotlusele (tl 103-111) vastuväite, mille kohaselt ei kuulu halduskohtumenetluses väljamõistmisele vaidemenetluse kulud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole haldusmenetluse õigusabi kulud tõepoolest menetluskulud HKMS § 101-103 tähenduses, mille väljamõistmist saaks nõuda vastaspoolelt (Riigikohtu 25. aprilli 2020. a otsus asjas nr 3-3-1-10-16, p 16.1 ja seal viidatud praktika). Halduskohtumenetluse kuludena eeltoodu tähenduses saab mõista kulusid seoses kohtule kaebuse ja täiendavate seisukohtade esitamise ning kohtuistungil osalemisega, samuti riigilõivu, st kokku 215 eurot. Kaebuse nõue on rahaliselt hinnatav (toetuse vähendamine 224 euro 15 sendi ulatuses) ning kohus rahuldab kaebuse toetuse vähendamise osas 194 euro 60 sendi ulatuses. Seega on kaebuse rahuldatud osa 86,8%. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Eelnevat arvestades tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu 186 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik Kohtuotsust on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 25.03.2021.a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 25.03.2021.a otsus Resolutsioon
Võtta PRIA hindamismaatriks (14 lehel) haldusasja toimikusse.
Jätta Kihusalu talu apellatsioonkaebus rahuldamata.
Rahuldada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 05.11.2020. a otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2. Teha uus otsus, millega jätta Kihusalu talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 28.01.2020. a otsuse nr 12-6/20/105 osaliselt tühistamiseks ja 14.05.2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/88-2 tühistamiseks rahuldamata. 14(15)
3-20-1164
Muuta menetluskulude jaotust Tartu Halduskohtus. Tühistada Tartu Halduskohtu 05.11.2020. a otsuse resolutsiooni p 3 ning teha vastavas osas uus otsus, millega jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes poolte endi kanda.
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.