Xe kaebus Tartu Vangla 5. veebruari 2020. a käskkirja nr 62/110 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.Keelduda menetlusvälistele isikutele kaebaja terviseandmete osas toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks loa andmisest (tl 56) puudutavas osas.
4.Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi kohtu algatusel tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, st apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev on 30. november 2020. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
1.Tartu Vangla kinnipeetava Xe kambris viidi 06.01.2020. a läbi läbiotsimine, mille käigus avastati viis nimetust esemeid, mida ei olnud kas vanglateenistuse poolt kambrisse lubatud või, mis on kinnipeetavale vanglas õigusaktidega keelatud (sh televiisor, mikromälukaart ja pornograafilise sisuga fotod). Tartu Vangla vanglateenistus koostas 06.01.2020. a ettekande (tl 16) Xe kambrist läbiotsimise käigus äravõetud esemete kohta, mille kohta koostati ka akt eseme leidmise/äravõtmise kohta (tl 13). Juhtumi kohta algatati distsiplinaarmenetlus.
2.Tartu Vangla 05.02.2020. a käskkirja nr 6-2/110 (tl 23–25) resolutsiooni punktiga 1 lõpetati Xe suhtes menetlus Tartu Vangla kodukorra p 8.2.2. rikkumise süüdistuses; resolutsiooni punktiga 2 tunnistati kinnipeetav X süüdi vangla sisekorraeeskirja § 641 p 15 rikkumises, karistust ei määratud ja piirduti vestlusega; resolutsiooni punktiga 3 tunnistati kinnipeetav X süüdi Tartu Vangla kodukorra p 7.1.32 rikkumises ning määrati karistuseks noomitus.
3.X esitas Tartu Vangla 05.02.2020. a käskkirjale vaide, mille Tartu Vangla jättis 17.03.2020. a vaideotsusega nr 1-11/155-2 rahuldamata (tl 15).
4.X (kaebaja) esitas 13.04.2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1–12) Tartu Vangla käskkirja nr 6-2/110 õigusvastaseks tunnistamiseks ja määratud karistuse kehtetuks tunnistamiseks.
5.Kaebuse kohaselt ei arvestatud äravõetud fotode osas süüdi tunnistamisel fotode tegelikku arvu (fotosid oli 3 mitte 2). Kaks fotot oli valvurilt saadud liimiga kinni kleebitud, fotod sai kaebaja kirjaga. Kirju jagav valvur lubas need kambrisse, järelikult pidas valvur fotosid lubatuks. Valvuri nime välja ei selgitatud ning kambrikaaslaselt seletusi ei võetud. Valvuri tegevus piltide kätteandmisel ei saa olla kinnipeetava süüdistamise aluseks. Äravõetud mälukaardi osas ei selgitatud välja, kes mälukaardi kaebajale müüs ja mis otstarbel kaebaja seda kasutas. Seega jäeti välja selgitamata süüd pehmendavad ja vastutust välistavad asjaolud. Noomituse määramisel ei arvestanud teistele kinnipeetavatele samalaadsete rikkumiste eest määratud karistustega, mistõttu on karistus diskrimineeriv ja ebaõiglane.
6.Kohtu poolt kaebuse käiguta jätmise (tl 62) järgselt esitas kaebaja 02.07.2020. a kaebuse täienduse (tl 64). Kaebaja selgitas, et ta peab 29.01.2020. a distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 18–19) karistuse osas korrektseks, kuid käskkirja on karistuse osas oluliselt muudetud. Kaebajat on seoses ühe ja sama läbiotsimisega kaks korda karistatud. Kaebajale jääb selgusetuks, milles seisneb Tartu Vangla kodukorra p 8.2.2. rikkumine. Kaebaja palub käskkirja tervikuna tühistamist.
7.Tartu Halduskohus võttis 24.07.2020. a määrusega käskkirja tühistamiskaebuse menetlusse (tl 66).
8.Tartu Vangla esitas 19.08.2020. a kaebusele vastuse (tl 69–71). Vastuse kohaselt ei ole kaebaja käskkirja p-le 1 vaiet esitades selgitanud, kuidas see punkt tema õigusi rikub, mille tõttu tuleb kaebus jätta selles osas läbi vaatamata. Sisuliselt ei ole kaebajat seoses käskkirja pga 1 Tartu Vangla kodukorra p 8.2.2. rikkumise eest karistatud, vaid menetlus on lõpetatud. Kuigi käskkirja p-s 2 on märgitud, et kaebaja on tunnistatud süüdi vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 641 p 15 rikkumises, saab punkti pidada eksitavaks, aga mitte kaebaja õigusi rikkuvaks. Punkti tegelik mõte ja sisu oli kaebaja teavitamine sellest, et vaatamata asjaolule, et kaebaja kambrist leiti fotod, mida oli alust pidada kaebaja jaoks VSkE § 641p-s 15 alusel keelatuks ja kaebaja tunnistas pildid omaks, arvestas menetleja fotode saamise asjaoluga ning otsustas, et selle rikkumise eest karistuse määramine pole vajalik ning sarnaste rikkumise ärahoidmiseks piisab selgitavast vestlusest. Ka selles osas tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Käskkirja p-ga 3 tunnistati kaebaja süüdi keelatud eseme mälukaarti hoidmises (kodukorra p 7.1.32.) ja karistati noomitusega. Vastustaja ei nõustu, et käskkiri on selles osas ebaproportsionaalne. Kohtu seisukoht
9.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Tartu Vangla 05.02.2020. a käskkirjaga nr 6-2/110 (tl 23–25) on kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlus lõpetatud seoses televiisoriga (Tartu Vangla kodukorra p 8.2.2. rikkumine), sest televiisori omanikuna tuvastati menetluses kaebaja; seoses pornograafilise
sisuga piltide hoidmisega piirduti menetluses selgitatud asjaoludel vestlusega (Vangla sisekorraeeskirja § 641 p 15 rikkumine); andmekandja hoidmise eest (Tartu Vangla kodukorra p 7.1.32 rikkumine) karistati kaebajat noomitusega.
10.Vastustaja peab kaebust alusetuks, kuid on taotlenud kaebuse osalist läbi vaatamata jätmist. Kuna vastustaja on vastuses kaebusele möönnud teatud kaheldavusi vanglateenistuse menetluslikes otsustustes, siis kontrollib kohus kaebaja väiteid sisuliselt terve käskkirja osas ja lahendab vaidluse tervikuna sisuliselt. Kohus nõustub ülejäänud osas vastuses toodud vastustaja seisukohtadega, samuti käskkirja ja vaideotsuse lõppjäreldustega. Kohus on seisukohal, et vastustaja menetlusdokumendid käsitlevad lõppkokkuvõttes ammendavalt kaebaja väiteid. Kohus järgib vastustaja seisukohti neid kordamata ja kinnitab nendega nõustumist (HKMS § 165 lg 2).
11.Nagu eelpool osundatud avastati kaebaja kambrist vaidlusaluse läbiotsimise käigus viie nimetuse all loetletud esemeid, kuid kaebajat on tegelikkuses vaidlustatud käskkirjaga karistatud ainult USB-pordi kaudu ühendatava mäluseadme (sinist värvi mikromälukaart) hoidmise eest.
12.Kaebaja on kohtule esitatud menetlusdokumendis tunnistanud nimetatud seadme hoidmist. Pooled ei vaidle ka selle üle, et tegemist on kinnipeetavale keelatud esemega (VangS § 67 p 1, Tartu Vangla kodukorra p 7.1.32). Võttes arvesse, et kaebajale on määratud kõige kergem seadusekohane karistus – noomitus (VangS § 63 lg 1 p 1), siis on kohus seisukohal, et kaebaja poolt kohustuslikus kohtueelses menetluses ja kohtule esitatud menetlusdokumentides esitatud väited ei anna alust vaidlustatud käskkirja tühistamiseks.
13.Tõendikogum ei tõenda, et vastustaja oleks seoses mälukaardi omamisega kaebaja süüdimõistmisel pannud toime selliseid menetlusnormide eiramisi, mis saaksid olla aluseks käskkirja tühistamisele.
14.Ka ülejäänud käskkirja osas kaebaja poolt esitatud väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks, sest käskkiri ei saa rikkuda kaebaja õigusi, kuna muude esemete omamise eest ei ole kaebajat käskkirjaga distsiplinaarkorras karistatud.
15.Tõendikogum ei tõenda, et kaebajat oleks ühe rikkumise eest kaks korda karistatud. Seega ei anna see kaebaja väide alust kaebuse rahuldamiseks.
16.Kaebajat on vaidlustatud käskkirjaga karistatud seadusekohase leebeima karistusega. Seega ei saa olla tegemist ka võrdsusõiguse rikkumisega võrreldes teiste samas situatsioonis olnud kinnipeetavatega, nagu sisuliselt väidab kaebaja.
17.Ka ülejäänud kaebuse väited ja kaebaja esitatud tõendid ei anna alust vaidlustatud käskkirja tühistamiseks.
18.Kohus on kaebaja 17.09.2020. a taotlusel kohtute infosüsteemis tutvunud kohtuasja nr 320-692 lahendiga ja materjalidega ning märgib vastuseks kaebajale, et kaebaja viidatud kohtuasjas kaebuse tagastamisest ei tulene, et käesolevas asjas esineks alus kaebuse rahuldamiseks. Samuti ei tulene taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest alust vaidlustatud käskkirja tühistamiseks.
19.Neil asjaoludel jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata.
20.Kaebaja peab seoses kaebuse rahuldamata jätmisega ise kandma oma menetluskulud, sh kaebuse esitamisel tasutud 15 eurot riigilõivu (HKMS § 108 lg 1).
21.Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamiseks asjakohaseid menetlusdokumente esitanud, seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
22.Kohtuotsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.