lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1064/15

Omandireform › Vara tagastamine

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 30.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-1064/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Omandireform › Vara tagastamine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1346
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 30. oktoober 2020, Tartu 3-20-1064 Xi kaebus Häädemeeste valla vastu seoses Xxx kinnistu maa tagastamisega Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 18. augusti 2020. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Häädemeeste vald

RESOLUTSIOON

Jätta Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 18. augusti 2020. a määruse resolutsiooni punkt 1 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. augusti 2020. a määrus selles osas muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Häädemeeste Vallavalitsus tunnistas 11. aprilli 1996. a korraldusega nr 99 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine“ Y Häädemeeste vallas Soometsa külas asuva kinnistu nr xxx Xxx, pindalaga 14,70 ha, tagastamise õigustatud subjektiks. Korraldusega tagastati 14,2 ha maad. Korralduse punktis 1.3. on öeldud, et tagastamata maa 0,5 ha kompenseeritakse vastavalt kehtestatud korrale.
2.X esitas 2. aprillil 2020 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tuvastada, et Häädemeeste Vallavalitsus tahtlikult ja põhiseaduse vastaselt võõrandas temalt 0,5 ha maad, mille seadusjärgseks pärijaks on X oma isa Y kaudu. X on tagastamata jäänud 0,5 ha maa õigustatud omanik ning soovib, et talle tagastatakse või kompenseeritakse 0,5 ha maad. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks ning riigilõivust vabastamiseks.
3.Harju Maakohus keeldus Xi hagi menetlusse võtmisest ja andis kohtuasja lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohus andis 3. juuni 2020. a määrusega Xi kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule.

Sarnased lahendid

Omandireform
  • 03.06.20263-25-628/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20263-25-2035/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.04.20263-26-1226/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.04.20263-26-130/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.04.20263-26-821/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.03.20263-25-3077/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
4.Tartu Halduskohus tagastas 18. augusti 2020. a määrusega Xi kaebuse (resolutsiooni punkt 1) ja jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni punkt 2).

Halduskohus tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel kuna kaebusega kaitstava õigus riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus selgitas, et mittetagastatava maa kompenseerimisel määratakse maa maksumus kindlate määrade alusel (maa hindamise seaduse (MHS) § 9 lg 1, 4 ja 8 ja Vabariigi Valitsuse

22.augusti 2001. a määrus nr 276 „Õigusvastaselt võõrandatud maa maksustamishinnad). Häädemeeste vallas oli kompensatsioon hajaasustuse piirkonnas paikneva maa eest 203 eurot ühe hektari kohta, mida kasvava metsa puhul sai kuni 30 protsenti suurendada. Maksimaalne kompensatsioon vaidlusaluse 0,5 ha maa eest oleks olnud 131,95 eurot (203*0,5*1,3). Seega kaebaja õiguste riivet saab pidada vähe intensiivseks HKMS § 133 lg 1 alusel seetõttu, et eeldatav kompensatsioon 0,5 ha maa eest ei oleks ületanud 1000 eurot. Vastustaja 11. aprilli 1996. a korralduse vaidlustamise võimaluse saavutamine aastal 2020 on vähe tõenäoline. Kõnealuses korralduses selgitati vaidlustamise korda. Seega ei ole eduväljavaateid kaebaja soovile saavutada vaidlusaluse 0,5 ha maa tagastamine. Halduskohtu hinnangul oleks vastutaja saanud vaidlusaluse maa eest kompensatsiooni määramata jätmise paremini vormistada, kuid ka kompenseerimismenetluse korrektse läbiviimise korral oleks kompensatsioon jäänud määramata. Maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 1 sätestab, et planeeringu või maakorralduse nõuetest tulenevalt võib tagastatava maaüksuse pindala erineda tagastamisele kuuluva maa pindalast kuni ± 8 protsenti, kuid mitte rohkem kui 5 ha. Sellisel juhul kompensatsiooni ei maksta ja õigustatud subjekt ei ole kohustatud täiendavalt maa eest tasuma. Yle tagastatud ja tagastamisele kuulunud maa pindalad, vastavalt 14,2 ja 14,7 ha, erinesid vähem kui 8 protsenti. Tegemist on mõistliku piiranguga maareformi läbiviimisel. Samadel tingimustel tagastati maa kõigile õigustatud subjektidele. Halduskohus on seisukohal, et MaaRS § 6 lg 1 on põhiseadusega kooskõlas. Vastustaja on püüdnud tagastada maa võimalikult suures ulatuses, sh kõrval asuva vaba maa arvelt. Halduskohus nõustub vastustajaga, et kui Y 1996. a tagastatava maa piiridega nõustus, siis ei ole kaebajal seda praegu enam vaidlustada võimalik. Kaebaja ei ole tagastamata jäänud 0,5 ha suuruse maaüksuse omanik. MaaRS § 31 lg 2 sätestab, et maa, mida ei ole tagastatud, erastatud, munitsipaalomandisse antud või selle kohase otsusega riigi omandisse jäetud, on riigi omandis. Yul tekkis maa kinnistusraamatusse kandmisega omandiõigus 14,2 ha suurusele maaüksusel maa tagastamise korralduse lisaks oleval plaanil näidatud piirides. Y omandis ei ole kunagi olnud seda osa endisest Xxx kinnistust, mis viidatud 14,2 ha hulka ei kuulu. Sel juhul ei saanud kõnealune 0,5 ha maast üle minna ka kaebajale kui Y pärijale.
5.X esitas Tartu Halduskohtu 18. augusti 2020. a määruse vaidlustamiseks määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määrus osas, millega jäeti tema kaebus menetlusse võtmata ja talle tagastamata jäänud 0,5 ha maa eest kompensatsioon määramata (resolutsiooni punkt 1) ning jätta määrus muutmata osas, millega jäeti tema riigiõigusabi taotlus rahuldamata (resolutsiooni punkt 2). Kaebaja esindab ennast ise. Kaebaja ei nõustu halduskohtu määruses toodud seisukohtadega ja rõhutab, et ta on 0,5 ha maa omanik, mida Yle ei tagastatud. Yle tagastati 0,5 ha vähem maad, seega pidi Y saama selle eest kompensatsiooni, millele on nüüd õigus kaebajal. Kaebaja väidab, et Häädemeeste Vallavalitsuse 11. aprilli 1996. a korralduses nr 99 oli kirjas, et tagastamata 0,5 ha maa kompenseeritakse vastavalt kehtestatud korrale. Samas korralduses ei olnud kirjas, et omavalitsus ei pea kompenseerima ± 8 protsenti pindala erinevusi. Kaebaja leiab, et tema õigusriivet ei saa pidada väheintensiivseks, kuna 0,5 ha männimetsa maksab rohkem kui 1000 eurot. Täiendavalt leiab kaebaja, et kompenseeritavale summale tuleks juurde lisada mõistlik viivis perioodi 1996 – 2020 eest. Kompensatsiooni mitte maksmine on ebaõiglane ning MaaRS § 6 lg 1 on põhiseadusega vastuolus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Tartu Ringkonnakohus leiab, et Xi määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda.
7.Vaidlus puudub selle üle, et Y soovis maa tagastamist ning Häädemeeste Vallavalitsuse 11. aprilli 1996. a korralduse nr 99 alusel tekkis Yul omandiõigus 14,2 ha suurusele maaüksusele pärast maa kinnistusraamatusse kandmist. MaaRS § 6 lg 1 alusel võib planeeringu või maakorralduse nõuetest tulenevalt erineda tagastatava maaüksuse pindala tagastamisele kuuluva maa pindalast kuni +/- 8 protsenti, kuid mitte rohkem kui 5 ha. Y ei tagastatud 0,5 ha maad, mis moodustas 3,4 protsenti tagastatava maaüksuse pindalast. Nimetatud asjaolusid on kaebajale selgitanud ka Häädemeeste vald oma 8. jaanuari 2020. a kirjas. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et Yle ei tekkinud Häädemeeste Vallavalitsuse 11. aprilli 1996. a korralduse nr 99 ega ka mõne teise haldusakti alusel vaidlusaluse 0,5 ha pindalaga maa omandiõigust ja seega ei saanud see õigus ka kaebajale üle minna. Asjaoludest tuleneb, et tagastamata jäänud 0,5 ha maaüksuse omanik ei ole kaebaja ega olnud ka Y ning kaebaja vastupidine väide on meelevaldne.
8.Häädemeeste Vallavalitsuse 11. aprilli 1996. a korralduse nr 99 punktis 1.3. märgitakse, et tagastamata maa 0,5 ha kompenseeritakse vastavalt kehtestatud korrale. Sellest korralduse punktist võis Y järeldada, et talle kompenseeritakse tagastamata jäänud 0,5 ha maad. Häädemeeste valla kinnitusel nõustus Y maaüksuse piiride ja pindalaga, allkirjastades piiriprotokolli. Ringkonnakohtule ei ole teada, et Y oleks valla 11. aprilli 1996. a korraldust vaidlustanud, mistõttu ei ole äratuntavad ka põhjused, miks kaebaja arvates on 2020. aastal nimetatud korralduse vaidlustamine tema õiguste kaitseks vajalik. Ringkonnakohus nendib sarnaselt halduskohtuga, et ka kompenseerimismenetluse korrektsema läbiviimise korral ei oleks Yule määratud kompensatsiooni. Valla 11. aprilli 1996. a korralduses puudub viide õiguslikule alusele koos selgitusega võimaliku mitte kompenseerimise kohta, kuid kuna tagastamata jäänud 0,5 ha maad moodustas 3,4 protsenti tagastatava maaüksuse pindalast, siis MaaRS § 6 lg 1 alusel ei kuulunud see maa oma pindala väiksuse tõttu kompenseerimisele. Kuigi 11. aprilli 1996. a korralduses ei ole vastavat viidet, ei saanud vald MaaRS § 6 lg 1 alusel Yule tagastamata maa 0,5 ha eest kompensatsiooni võimaldada.
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja õiguste riivet 0,5 ha maa eest kompensatsiooni saamata jäämisel, saab pidada väheintensiivseks riiveks HKMS § 133 lg 1 kohaselt. Halduskohus tõi selgitustes välja mittetagastatava maa kompenseerimise põhimõtted, millest tulenevalt vaidlusaluse 0,5 ha maa kompensatsioon on alla 1000 euro.
10.Kaebaja arvamust, et kompenseeritavale summale tuleks juurde lisada mõistlik viivis perioodi 1996 – 2020 eest ning kompensatsiooni mitte maksmine on ebaõiglane MaaRS § 6 lg 1 põhiseadusega vastuolu tõttu, ei ole asjakohane analüüsida, kuna praeguses menetlusetapis ei toimu asja sisulist arutamist. Ringkonnakohus asub seisukohale, et halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt, mistõttu jäävad kaebaja eeltoodud seisukohad tähelepanuta.
11.Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et nii maa kompenseerimiseks kohustamise kui ka vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude puhul on täidetud HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused. Seega leiab ringkonnakohus, et Tartu Halduskohtu 18. augusti 2020. a määrus on õiguspärane ja Xi määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.03.20263-25-2082/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 13.03.20263-25-1368/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium