Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

3-19-2350 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-19-2350 ole ühtegi sisulist viidet sünopsisele, jääb mulje, et otsus on langetatud dokumente lugemata. Käimas on eesti keele aasta, noorte lugemus langeb aasta-aastalt ja lisaks on Eduard Vildel 2020. aastal 155 aasta juubel. EFI rikkus kaebaja õigust ärakuulamisele, sest ei võimaldanud kaebajal esitada vastuväiteid ega oma arvamust. EFI rikkus vaide läbivaatamise tähtaega, jättes menetlemata ja lahendamata OÜ Acuba Film esitatud vaide. EFI elektrooniliselt väljastatud dokumendil puudus nõuetekohane digiallkiri. Otsuse ärakirjale oleks tulnud lisada kinnitusmärge, et ärakiri on originaaliga sarnane. EFI on rikkunud haldusmenetluse läbiviimise tähtaega, sest ei ole kaebajale teatavaks teinud nõuetekohast otsust ning seega ei ole menetlus ka lõppenud. Materiaalne kahju on taotlusvoorus stsenaariumi kirjutamiseks küsitud summa 7000 eurot, mis aja jooksul kasvab. Kaotatud aeg tuleb EFI-l kompenseerida. Mittevaralise kahju hüvitis on sümboolse väärtusega, aga oluline. Ettevõtete ebavõrdne kohtlemine, hea äritava ja üldlevinud ärieetika rikkumine, millega ebaseaduslikult toetust saanud ettevõte sai lubamatu konkurentsieelise, on ebaeetiline ja kvalifitseerub moraalse kahju alla. Kohtul on alati võimalus OÜ Acuba Film asemel määrata moraalne kompensatsioon A. Okile, kellele OÜ Acuba Film põhjendamata tõrjumine on põhjustanud enim füüsilisi kannatusi. A. Okk kinnitab, et on andnud OÜ-le Acuba Film volituse enda esindamiseks. Kaebaja ei pea vastustaja rahaliste vahendite piiratust argumendiks. Toetust said projektid, mis kaebaja hinnangul Vilde tekstile vastu ei saa. Tegu ei ole võrdse kohtlemisega, kuna kõigi kolme toetust saanud projekti taga on autorid, kes on just äsja lõpetanud oma mängufilmid. Raha eraldati ka OÜ Kartuliõis projektile, mis esitati alles 19.11.2019, kuigi tähtaeg tulemustest teada andmiseks oli 18.11.2019. OÜ Kartuliõis on loodud äriregistri andmetel 15.10.2019 ehk nädal pärast konkursi sulgumist 08.10.2019. Tegu on konkursi tingimuste rikkumisega.

EFI palus jätta kaebuse rahuldamata.

Stsenaariumitoetuse etapis ei saa hinnata filmi eelarvet ja rahastuse plaani, levi ja festivalide potentsiaali. Hindamiskomisjon hindab taotlusesse kirjapandu põhjal, milline on taotleja nägemus, kuidas seda lugu jutustada filmikeeles. Taotluse osas antakse taotlejale tagasisidet otsusega. Kui taotlust ei rahuldata, siis on võimalik taotlejal esitada sama projekti taotlus veel kaks korda. Hindamiskomisjon ei saa võtta endale abistavat rolli, et ärakuulamismenetluses aidata taotlejal oma ideed selgitada või täiendada. Kui ei ole võimalik aru saada, mida taotleja on soovinud öelda, siis tehakse selle kohta kommentaar hindamiskomisjoni kokkuvõttes. Selline halduspraktika on kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p-ga 2 ning isiku võib jätta täiendavalt ära kuulamata, kui isik on millegi taotlemise raames juba kõik ette nähtud andmed ja dokumendid esitanud. Hindamiskomisjon oli seisukohal, et E. Vilde loo ümbertoomine kaasaega ei olnud kunstiliselt põhjendatud. Antud voorus esitati 21 taotlust, taotluste kogusumma oli 177 092 eurot. Vastustaja toetas nelja taotlust kogusummas 37 200 eurot. Sellises olukorras peab vastustaja valima kõige tugevamad taotlused ning enamus taotlusi jääb rahuldamata. Sõltumata sellest, mis oleks olnud kaebaja täiendavad selgitused, siis hinnates taotlusi kogumis, oleks hindamiskomisjon teinud ettepaneku toetada nelja filmistsenaariumi, mis hindamiskomisjoni hinnangute järgi olid kõige paremad. Kaebaja taotlus oli nõrk ning seetõttu vastustaja ei rahuldanud taotlust. Kaebaja võib ideed täiendada, tulla uuesti taotlema ning osutuda edukaks. Kogu toetusteks ettenähtud 43 500 eurot ei pea toetusteks välja jagama, mistõttu ei ole oluline, mitu taotlust kokku esitati või mitu protsenti stsenaariumitoetusteks ettenähtud rahast toetustena välja maksti. Vastustaja praktikas ei anta eelarve jääki taotlejale, kes ei saanud hindamiskomisjonilt toetuse ettepanekut.

3(12)

3-19-2350 Kaebaja esitas 25.11.2019 vastustaja töötajale pöördumise vormis, millest ei olnud võimalik aru saada, kas see on vaie, märgukiri, selgitustaotlus või kodaniku pahameel riigiasutuse üle. Peale mõningat hindamist otsustas EFI lahendada olukorra vaidemenetlusena, sest see oli kaebaja jaoks kõige otstarbekam lahendus. Sellisel juhul ei pidanud kaebaja esitama parandusi e-kirja sisu ja vormi osas. Vaideotsuse hilisem esitamine ei mõjutanud kaebaja kaebeõigust. Haldusaktil on vastustaja juhatuse liikme allkiri ning see on kantud dokumendiregistrisse. Digitaalset allkirja ei ole koopial, mis edastatakse taotlejatele. Määruse nr 25 § 14 lg 8 kohaselt saadetakse taotlejale taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. Arvestades dokumendi olemust ja kättesaadavust, pidi kaebaja saama aru, kes on otsuse väljastajaks. Allkirja puudumine otsuse koopial ei muuda haldusakti õigusvastaseks. Hindamiskomisjoni ei saa samastada vastustajaga. Tulenevalt määruse nr 25 § 14 lg 6 p-st 4 puudub vastustajal mistahes kaalutlusõigus olukorras, kus hindamiskomisjoni hindamistulemuste põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele. Kaebaja väited hindamiskomisjoni liikmete ebakompetentsuse ja kallutatuse kohta on tõendamata ning solvavad. Menetluses ei nähtunud ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et mõni hindamiskomisjoni liige oleks pidanud end taandama. Kaebajale tehti 23.10.2019 teatavaks hindamiskomisjonis osalevad eksperdid, kaebaja ei esitanud liikmete osas vastuväiteid. Paraku ei ole võimalik tagada, et stsenaariumite hindamisel oleksid kaasatud ainult vastava eriala eksperdid, sest selliseid inimesi on vähe. Ka tooks see endaga kaasa huvide konflikti riski suurenemise. Antud vooru puhul olid enamus eesti stsenaristidest seotud mõne projektiga. Toetuse andmata jätmist ei saa käsitada õigusvastase tegevusena, isegi kui ärakuulamisõigust ja vorminõudeid oleks rikutud. Kaebaja 7000 euro nõuet tuleks käsitada saamata jäänud tuluna. Kaebajal ei olnud õiguspärast ootust, et ta pidi saama toetuse või oleks saanud toetuse, kui talle oleks võimaldatud täiendavate selgituste andmine enne otsuse tegemist. Samuti ei ole kaebaja tõendanud, milline on kahju suurus, põhjuslik seos vastustaja tegevuse ning kahju tekkimise vahel. Ilmselgelt meelevaldseid või ebaratsionaalseid kaalutlusi otsuses ei esine. Samuti ei ole kaebaja toonud välja ühtki asjaolu, mis sellise järelduse objektiivselt teha võimaldaksid. Kaebaja peab arvestama asjaoluga, et hindamiskomisjonide töö on paratamatult teatud määral subjektiivne ning ekspertide hinnang võib erineda kaebaja hinnangust. Määrus nr 25 ei kehtesta hindamiskomisjoni liikmetele organisatsioonilise kuuluvuse nõudeid ega näe ette, et EFI-väline ekspert peab olema stsenaristi või kirjaniku elukutsega. Kuna kaebaja ei ole füüsiline isik ja ei esine ühegi riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud põhiõiguse rikkumist, ei ole kaebajal ka mistahes mittevaralise kahju hüvitamise nõudeõigust. Samuti ei saa kohus määrata mittevaralise kahju hüvitist A. Okile, sest kaebajal ei ole õigust esitada kaebust halduskohtule A. Oki nimel. „Libahundi“ taotlus esitati OÜ Ikiru poolt 07.10.2019. Vastustaja halduspraktikas on lubatud menetluse käigus vahetada taotluse esitanud äriühingut tingimusel, et filmiprojekt ja autorid on samad. 18.11.2019 otsuses nr 19-STS-020 toetati „Libahunti“ 9200 euroga.

3-19-2350 taotluses enda idee piisavalt selgelt esitamine on taotleja ülesanne. Ideede hindamisel ei kaldu hindamiskomisjon taotluses ja seletuses esitatust kõrvale. Ka puudus EFI-l vajadus lisaandmete saamiseks, kuivõrd EFI eesmärk ei ole iga taotluse puhul välja selgitada selle maksimaalset potentsiaali, et taotlust rahuldada. Lisaandmete ja -selgituste küsimine oleks vastuolus toetuste jagamise põhimõtetega. Kuivõrd EFI-l on toetuste määramisel lai kaalutlusruum, saab kohus 18.11.2019 otsuse õiguspärasust hinnates kontrollida ainult seda, kas EFI tegi kaebaja taotlust lahendades menetluslikult kõik õigesti (vt HKMS § 158 lg 3). Samas on kaebaja tuginenud kaebuses peaasjalikult just EFI sisulistele kaalutlustele, mis jäävad halduskohtu kontrolliesemest välja. Kohtule ei nähtu, et EFI oleks kaebaja projekti hinnates rikkunud ilmselgelt kaalutlusreegleid. EFI selgitused selle kohta, miks kaebaja taotlust ei rahuldatud, on piisavad, et jõuda järeldusele, et EFI-l oli oma ulatuslikust diskretsiooniruumist tulenevalt õigus selline otsus teha. Ka ei nähtu, et EFI ei oleks otsuse tegemisel kaebaja taotluse materjalidega tutvunud, kuna EFI on vaidlustatud otsuses välja toonud kaebaja idee puudused, mida ei oleks saanud taotluse materjalidega tutvumata teha. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, nagu oleks EFI taotluse lahendamisel võtnud arvesse stsenaariumitoetuse taotluse hindamiseks lubamatuid asjaolusid, kuna on püstitatud küsimus filmi uudsest vaatenurgast ja filmižanrist. Määruse nr 25 § 13 lg 1 kohaselt hinnatakse stsenaariumitoetuse, arendustoetuse, tootmistoetuse ja vähemuskaastootmise toetuse taotluse puhul filmi teemat, sisulisi ja kunstilisi kavatsusi, eelarvet ja rahastuse plaani, levi ja festivalide potentsiaali ning taotleja varasemaid filmialaseid kogemusi ja tulemusi. Niisiis peab hindamiskomisjon nii stsenaariumitoetuste kui ka arendustoetuste taotluste lahendamisel hindama samu asjaolusid. Toetuste voorudes hinnatavate projektide erinevast valmimisjärgust ja toetuste erinevatest eesmärkidest tulenevalt võtab hindamiskomisjon neid asjaolusid arvesse erineva kaalukusega. Määruse nr 25 § 14 lg 9 täpsustab, et hindamine viiakse läbi toetuse andja kinnitatud hindamismetoodika järgi, mis on koostatud, lähtudes määruse nr 25 § 14 lg-tes 1–8 nimetatud kriteeriumidest ning avalikustatud toetuse andja veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise või avamise päeval. Tulenevalt esimesest hindamiskriteeriumist (määruse nr 25 § 14 lg 1 – kas filmi idee on originaalne, mingil viisil eriline või oluline), mis on määruse nr 25 § 13 lg-ga 1 igati kooskõlas, peabki hindamiskomisjon ka filmi idee originaalsust ehk omapärasust hindama. Kuna EFI ei ole kaebaja taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud selle žanriga, on kaebaja tuginemine sellele põhjendamatu. Hindamiskomisjon hindab, milline on taotleja kunstiline ja isiklik nägemus, kuidas seda lugu jutustada filmikeeles. Seda just määruse nr 25 lg 13 p 1 mõttes sisuliste ja kunstiliste kavatsuste hindamine tähendabki. Kui hindamiskomisjon ei saaks stsenaariumitoetuste määramisel taotleja nägemust hinnata, ei olekski stsenaariumi ideede hindamine võimalik. Määruse nr 25 § 12 lg 1 kohaselt hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi toetuse andja poolt moodustatud hindamiskomisjon. Määruse nr 25 seletuskiri täpsustab, et hindamiskomisjon moodustatakse valdkonna ekspertidest, kes omavad kultuurialast kõrgharidust või vähemalt viieaastast töökogemust filmi, levi, meedia, kirjanduse, teatri või kultuurikorralduse valdkonnas. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, et mõni hindamiskomisjoni liige nendele tingimustele ei vastaks. Asjaolu, et hindamiskomisjoni hinnang, mis tahes-tahtmata on teataval määral subjektiivne, ei ühtinud kaebaja hinnanguga, ei tähenda, et hindamiskomisjoni liikmed ei oleks valdkonnas asjatundjad. Samuti ei ole põhjendatud nõuda, et stsenaariumitoetuste taotluste hindamiskomisjoni liikmete hulgas peaks kindlasti olema kirjanikud või stsenaristid. Seega ei oma tähtsust, et hindamiskomisjoni võis olla kaasamata isikuid, kes on kaebaja projekti aluseks olnud E. Vilde „Pisuhänna“ osas kaebaja hinnangul suuremad eksperdid, kui kaebaja projekti hinnanud hindamiskomisjoni liikmed seda olid. 5(12)

3-19-2350 Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis tekitaksid kahtluse hindamiskomisjoni liikmete huvide konfliktist. Kuna kaebaja viidatud K. Kissaga seotud projektid ei osalenud ega saanud toetust EFI 2019. a täispikkade filmide stsenaariumitoetuste II taotlusvoorus, mille hindamiskomisjoni liige K. Kissa oli, ei saa huvide konflikti olla. Pelgalt mõnes teises toetuse taotlusvoorus osalenud projektiga seotud olemine ei tekita huvide konflikti. Arvestades Eesti väiksust, ei saa eeldada, et hindamiskomisjoni liige ei oleks seotud ühegi projektiga, mis EFI-lt toetust taotleb. Piisav on, et isik ei oleks seotud ühegi projektiga, mis selles taotlusvoorus, mille hindamiskomisjoni ta kuulub, toetust taotleks. Kaebaja on küll taotlenud kohtult nii hindamiskomisjoni liikmete isiklike huvide kui ka nende omavahelise seotuse kontrollimist, kuid halduskohtu uurimispõhimõte ei tähenda, et kohus saaks tegutseda kui uurimisasutus. HKMS § 59 lg 1 kohaselt oleks pidanud kaebaja sellised tõendid ise kohtule esitama või teatama kohtule, kust selliseid tõendeid võib leida. Kaebaja ei ole aga isegi täpsustanud, milles tema hinnangul hindamiskomisjoni liikmete isiklikud huvid või omavaheline seotus seisneb. Kaebaja tugineb ka sellele, et EFI rikkus vaide läbivaatamise tähtaega, jättes menetlemata ja lahendamata OÜ Acuba Film esitatud vaide. Samas ei ole kaebaja vaideotsust vaidlustanud ega taotlenud EFI tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses vaidemenetlusega. Riigikohus on selgitanud, et vaideotsuse tegemise tähtaja rikkumine ei ole tingimata selline rikkumine, mis kaebaja õigusi iseseisvalt rikuks (Riigikohtu 27.05.2013 otsus nr 3-3-1-16-13, p 34). Vaideotsuse hilisem esitamine ei mõjutanud kaebaja õigusi. Ka ei saa vaidemenetluses menetlusnõuete rikkumise tagajärjeks olla haldusakti tühistamine, kuna need rikkumised toimusid hilisemas menetluses ega saanud seega HKMS § 58 mõttes mõjutada asja otsustamist. Määruse nr 25 § 14 lg 8 alusel saadetakse taotlejale tema taotluse kohta tehtud otsus ekeskkonna kaudu. Vastustaja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et EFI 18.11.2019 otsus nr 19-STS-033 on käsikirjaliselt allkirjastatud ning vastab seega vorminõuetele. Menetlusosalised on ühtviisi aru saanud, et EFI on 18.11.2019 teinud kaebajale toetuse andmisest keeldumise otsuse. Kuivõrd EFI 18.11.2019 otsus oli õiguspärane, puudub õigusvastane tegevus, millega EFI oleks kaebajale saanud kahju tekitada. Ka ei nähtu, et stsenaariumitoetuse taotluse menetluse käigus oleks kaebajale saanud kahju tekkida. Isegi juhul, kui EFI oleks menetluse käigus toime pannud sellised rikkumised, mis toonuks kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise, ei saanud taotluse esitamisele ja menetlemisele kulunud aeg kaebajale kahju tekitada, kuna selline ajakulu kaasneb toetuse taotlemistega paratamatult. Toetuse summat, mida kaebaja taotles, kuid mida talle ei määratud, ei saa käsitada saamata jäänud tuluna, kuna kaebajal ei olnud sellele õigustatud ootust. Niisiis ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud. Kaebaja on juriidiline isik, kellele ei saa RVastS § 9 lg 1 kohaselt mittevaralist kahju hüvitada. Ka kaebaja väide, et ta on volitatud A. Okki esindama, ei võimalda kahju hüvitamise nõuet rahuldada, kuna A. Oki nimel ei ole kaebust esitatud, vaid menetluses on OÜ Acuba Film kaebus. Lisaks ei nähtu kohtule, et asjas esineks mõni RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud kahju tekkimise alustest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-19-2350 väide, et eesmärgiks ei ole iga taotluse puhul välja selgitada selle maksimaalset potentsiaali, et taotlust rahuldada. Kogu määruse nr 25 kehtimise ajal on vastustaja rakendanud selle § 15 lg-t 2 valesti ja piiranud alusetult taotlejate õigusi. Seetõttu nõuab kaebaja täiendavalt kõigi EFI nimetatud perioodi otsuste tühistamist. Toetust saanud projektidega seoses on rikutud kaebaja ja kõigi määruse kehtimise ajal toetusest ilma jäänud taotlejate õigust ausale menetlusele. EFI on jätnud kolmandiku taotluses esitatud andmetest käsitlemata. Ekspertkomisjon ei ole otsuses välja toonud, missugune oleks antud loo kinolevi või festivalide potentsiaal. Teiseks ei ole otsuses viiteid stsenaristi varasematele filmialastele kogemustele. EFI on kaebaja projekti hinnates ilmselgelt rikkunud kaalutlusreegleid. Ulatuslik diskretsiooniõigus ei vabasta vastustajat kohustusest lähtuda otsuste tegemisel määruse nr 25 § 14 lg-tes 1–8 ette nähtud kuuest kriteeriumist. Vastustaja on arvestanud vaid nelja kriteeriumiga. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks viitab kohus otsuse p-s 24 määruse nr 25 § 13 lg-le 1, kus pole sõnagagi mainitud filmi uudset vaatenurka, vaid nimetatakse teemat, sisulisi ja kunstilisi kavatsusi. Nimetatud lõikes pole sõnagi öeldud selle kohta, et taotluste lahendamisel hinnatakse samu asjaolusid erineva kaalukusega. EFI peab hindama idee originaalsust ja omapära, aga see ei tähenda, et tegu on ideekonkursiga, nagu väidab EFI. EFI hindab tervikprojekti, mitte ideed eraldiseisvalt. Hindamiskomisjon oleks pidanud hindama tervikteksti vastavalt kõigile kriteeriumidele. Sellest lähtuvalt on ka kohtu järeldused otsuse p-s 25 väärad. Hindamiskomisjon ei ole sõltumatu, seal on kaks EFI palgalist töötajat. EFI väldib spetsialiste kaasates filmialast haridust. EFI 2019. a täispikkade filmide stsenaariumitoetuste I taotlusvoorus, mille tähtaeg oli 08.03.2019, osales ka hindamiskomisjoni liikme K. Kissa produktsioonifirma Homeless Bob Production projektiga „Konrad“, mille taotlus esitati alles 52 päeva pärast vooru sulgumist. See tekitab põhjendatud kahtluse, et nimetatud ekspert on EFI juhtkonnast sõltuv ja mõjutatav. Kaebaja ei nõustu kohtuotsuse p-ga 29. Kaebaja ei ole kunagi EFI vaideotsust kätte saanud. Kaebaja ei saa vaidlustada otsust, mida ta ei ole kätte saanud. EFI on rikkunud HMS-s ettenähtud vaidemenetluse protsessi, jättes vaidemenetluse läbi viimata. EFI 18.11.2019 otsus ei vasta vorminõuetele. Otsusel puuduvad leheküljenumbrid ning allkirjastatud on käsikirjaliselt vaid viimane lehekülg. See ei vabasta otsuse elektroonilisel edastamisel digiallkirja nõudest (HMS § 27 lg 1). Kaebajale saadetud otsuses ja sellega kaasnenud e-kirjas ei ole nimetatud, et tegemist on otsuse koopiaga. Lisaks on otsus edastatud Word’i formaadis, mis võimaldab kustutada ja muuta kõiki andmeid. Muutused ei oleks võimalikud, kui see oleks digiallkirjastatud. Oma teadliku tegevusega on EFI põhjustanud kahju kõigile nimetatud stsenaariumivoorus osalenud tootmisettevõtetele. Osadele ettevõtetele (toetuse saajatele) on antud põhjendamatu eelis. Kaebaja kahjuks on saamata jäänud tulu ja kulutused, mida kaebaja on sunnitud tegema kohtus õigluse jalule seadmiseks. Kokku on tänase seisuga kaebajal saamata jäänud tulu koos tekkinud kahjuga 8400 eurot. Kaebaja loobub mittevaralise kahju rahalisest hüvitamisest. Halduskohus ei ole arvestanud kaebaja 07.02.2020, 31.03.2020, 03.04.2020, 07.04.2020 ja 13.04.2020 menetlusdokumentides esitatud väidetega. Isikuid koheldi EFI 2019. a II stsenaariumivoorus ebavõrdselt. Vähemalt ühele taotlejale tehti erand. Kaebajat koheldi võrreldes toetuse saajatega halvemini. OÜ Kartuliõis projektile „Libahunt“ eraldati toetus summas 9200 eurot. Projekti taotlus esitati EFI-le alles 19.11.2019 ehk järgmisel päeval pärast teistele osavõtnutele konkursitulemuste teatavakstegemist. Seega ei olnud projekt nõuetele vastav. On ilmne, et komisjon reserveeris projektile, mida polnud veel esitatud, summa ja eraldas selle konkursitulemusi rikkudes, jättes kõrvale nõuetekohaselt 7(12)

3-19-2350 esitatud projektid. Lisaks on OÜ Kartuliõis äriregistri andmetel loodud 15.10.2019 ehk nädal pärast konkursi sulgumist 08.10.2019. Seega anti toetus ettevõttele, mida ei olnud konkursitähtajaks 08.10.2019 veel loodudki. Kohtule on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et nimetatud stsenaariumivoorus jagati välja toetus võltsitud toetustaotluse alusel, millest pidid teadlikud olema kõik EFI juhatuse liikmed ja eksperdid. Kaebaja esitab ringkonnakohtule kaebuse muutmise taotluse, paludes kaebust täiendada järgmiste nõuetega: 1) tühistada OÜ-le Kartuliõis eraldatud toetus; 2) tühistada kõigi stsenaariumivooru konkursitulemused; 3) tunnistada tühiseks kõik pärast 18.11.2019 tehtud EFI rahaeraldusotsused. Kaebaja palub ekspertidel E.-L. Semperil, K. Kissal, T. Tuisul, P. TibboHudginsil ja E. Koplimetsal kinnitada, milline on nende omavaheline varjatud seos. Kaebaja palub korraldada eksperiment ja tuvastada, kuidas muutuvad elektrooniliselt esitatud taotlused analoogtaotlusteks. Kaebaja palub EFI taotluste infosüsteemist välja nõuda, millise kuupäevaga on tehtud märge OÜ Ikiru muutumisest OÜ-ks Kartuliõis, samuti taotleb kaebaja dokumentaalsete tõenditena asja materjalide juurde võtta apellatsioonkaebuse lisad 1–11.

8(12)

3-19-2350

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9(12)

3-19-2350

3-19-2350 ning A. Okk on filmimaailmas tuntud. Kuid kuna filmiideed ei pidanud ekspertkomisjon toetuse vääriliseks sisulistel põhjusel („Lool on olemas sidus struktuur ja alltekst, suhted on arusaadavad ning siit jääb kõlama ka päevakajaline sõnum. Aga see kõik on Eduard Vilde teene. Vastuolu tekib sündmustikujoonel loo ülejäänud osade ja selle lõpu vahel, kus paljastatakse esimest korda, et tegemist on aastaga 2020. Tegelaste vanamoodsad nimed sisendavad minevikku, seetõttu mõjub lõpp äkilise ja ootamatuna. Mõtteline asukoht, endine kunstiakadeemia plats, on kulunud lokaalne nali, mis sobib pigem „Tujurikkuja“ sketši kui mängufilmi lõppu. Kavand põhineb tüvitekstil, kuid selle ümbertoomine kaasaega eeldab palju põhjalikumat läbimõtlemist, kui taotluses esitatud näidendi ümberjutustusest lugeda võis. AgoEndrik Kerge suurepärane telelavastus on ajaproovile vastu pidanud. Millise uue vaatenurgaga – peale 21. sajandisse tõstmise – võistleks siin mängufilm?“), ei saanud stsenaristi varasemad filmialased kogemused otsuse sisu muuta. Mis puudutab filmi kinolevi või festivalide potentsiaali arvestamisega, siis stsenaariumitoetuse taotluse voorus ei saa see olla oluline kriteerium, mis muudaks otsuse sisu – need asjaolud selguvad üksikasjalikumalt ja hindamist võimaldaval määral alles filmi arenduse- ja tootmistoetuse faasis. EFI 18.11.2019 otsusest nähtuvalt on hindamiskomisjon määruse nr 25 § 13 lg 1 ja mängufilmide taotluste hindamise korra stsenaariumitaotluse hindamiskriteeriumide muude kriteeriumidega arvestanud ning hindamistulemustele tuginedes leidnud, et kaebaja taotlus ei kuulu rahuldamisele. Ekspertkomisjoni hinnangusse, mis puudutab taotluse sisulist (loomingulist, kunstilist ja erialateadmisi eeldavat) hindamist, ei saa kohus ekspertkomisjoni laia kaalutlusõiguse tõttu sekkuda. Eelnevast tulenevalt ei nähtu ringkonnakohtule, et ekspertkomisjon ja EFI oleks kaebaja taotluse hindamisel lähtunud ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu hindamata, mistõttu ei saa kaalutlusõiguse rikkumist tuvastada.

3-19-2350

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.