OÜ Acuba Film kaebus SA Eesti Filmi Instituudi 18.11.2019 otsuse nr 19-STS-033 tühistamiseks, SA Eesti Filmi Instituudi kohustamiseks kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Acuba Film, seaduslik esindaja Arko Okk Vastustaja – SA Eesti Filmi Instituut, volitatud esindaja vandeadvokaat Toomas Seppel
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Acuba Film 31.03.2020 ja 07.04.2020 taotlused kaebuse muutmiseks rahuldamata.
2.Jätta OÜ Acuba Film kaebus rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.05.2020 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-19-2350
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.SA Eesti Filmi Instituut (EFI) jättis 2019. aasta täispikkade filmide stsenaariumitoetuste II taotlusvoorus 18.11.2019. a otsusega nr 19-STS-033 rahuldamata OÜ Acuba Film taotluse mängufilmi „Pisuhänd“ stsenaariumi kirjutamiseks toetuse saamiseks.
2.OÜ Acuba Film esitas 21.11.2019 ja 25.11.2019 EFI 18.11.2019 otsuse nr 19-STS-033 peale vaide.
3.Tallinna Halduskohtus registreeriti 15.12.2019 OÜ Acuba Film kaebus. Tallinna Halduskohus võttis 03.01.2020 määrusega menetlusse OÜ Acuba Film kaebuse nõuetes tühistada EFI 18.11.2019 otsus nr 19-STS-033, kohustada EFI-t kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama ning hüvitada tekitatud varaline kahju summas 7000 eurot ja mittevaraline kahju summas 1 euro.
4.EFI esitas 27.01.2020 vastuse kaebusele, milles vaidles kaebusele vastu.
5.Tallinna Halduskohus määras 21.02.2020 määrusega asjas kohtuistungi 25.03.2020 kell 10.00 Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajas.
6.Tallinna Halduskohus tühistas 19.03.2020 määrusega kohtuistungi aja ning määras asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
7.Kaebaja esitas 31.03.2020 seisukohas kaebuse muutmise taotluse, milles taotles OÜ-le Kartuliõis eraldatud toetuse tühistamist, kõigi stsenaariumivooru konkursitulemuste tühistamist ja EFI kõigi pärast 18.11.2019 tehtud rahaeraldusotsuste kuulutamist õigustühisteks. Samuti taotles kaebaja rangeimal moel EFI juhatuse karistamist ning vallandamist kelmuse läbiviimise ja organiseerimise eest, EFI nõukogu tagasikutsumist ning EFI töö peatamist senisel moel ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi kohustamist EFI ümberstruktureerimiseks ning uue juhatuse valimiseks.
8.Kaebaja esitas 07.04.2020 seisukohas kaebuse muutmise taotluse, milles palus suurendada kahjunõude summat kohtu äranägemisel täiendavalt 139839 euro võrra ja kompenseerida tekkinud kahju vastavalt tootmisettevõtete esitatud taotlustele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebuste põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebaja taotlus vastab stsenaariumivooru kõigile kriteeriumitele. Kultuuriministri 31.12.2018 määruse nr 25 „Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord“ (määrus nr 25) kohaselt ei tule hinnata isiklikku nägemust. Tekstile esitatud pretensioonid väljuvad stsenaariumivooru kriteeriumitest. Nimetatud voorus ei ole küsitud ei režissööri nägemust ega stsenaristi selgitust oma motiivide kohta ega püstitata küsimusi uudsest vaatenurgast ega esitata küsimusi filmi žanri kohta. Täiendavaid küsimusi tuleb esitada teksti, mitte autorite kohta. 2) Ebakompetentse žürii kaasamine otsustamisprotsessi on viinud professionaalsete projektide tõrjumisele. Žürii ei tunne teost “Pisuhänd”, et väita, et selle ümbertoomine kaasaega eeldab palju põhjalikumat läbimõtlemist, kui taotlusest lugeda võis. See, et antud tekst praegu meie ees on, on A. Oki teene. Stsenaariumi idee päevakajaline sõnum on A. Oki sõnum. 3) Komisjon koosnes stsenaariumikunsti mittetundvatest inimestest, kellest vaid ühel oli filmialane kõrgharidust. Kaebaja palub kohtul kontrollida ekspertide isiklikke huvisid ning nende avalikkuse eest varjatud omavahelist seotust. Eksperdiks on ka produtsent, kellel on lõpetamisel EFI toetusega mängufilm ja kaks mängufilmi arenduses, ning 09.01.2020 taotlusega saigi ettevõte, kus ta töötab, 300 000 eurot toetust. 4) Kuna lisainformatsiooni ei küsitud, oli taotlus piisavalt selge, et teost hinnata. Kuid kuna hinnang sisaldab otseseid valeväiteid, on ka lõppjäreldused valed. Kuna komisjoni 2(10)
3-19-2350 põhjendustes ei ole ühtegi sisulist viidet sünopsisele, jääb mulje, et otsus on langetatud dokumente lugemata. 5) Käimas on eesti keele aasta, noorte lugemus langeb aasta-aastalt ja lisaks on Eduard Vildel 2020. aastal 155 aasta juubel. 6) EFI rikkus kaebaja õigust ärakuulamisele, sest ei võimaldanud kaebajal esitada vastuväiteid ega oma arvamust. Seda, kas puudub vajadus lisaandmete saamiseks, saab otsustada pärast taotlusega tutvumist. Ärakuulamine ei tingi küsimuste esitamist ega kohusta komisjoni ideid andma. 7) EFI rikkus vaide läbivaatamise tähtaega, jättes menetlemata ja lahendamata OÜ Acuba Film esitatud vaide. 8) EFI elektrooniliselt väljastatud dokumendil puudus nõuetekohane digiallkiri. Otsuse ärakirjale oleks tulnud lisada kinnitusmärge, et ärakiri on originaaliga sarnane. EFI on rikkunud haldusmenetluse läbiviimise tähtaega, sest ei ole kaebajale teatavaks teinud nõuetekohast otsust ning seega ei ole menetlus ka lõppenud. 9) Materiaalne kahju on taotlusvoorus stsenaariumi kirjutamiseks küsitud summa (7000) eurot, mis aja jooksul kasvab. Kaotatud aeg tuleb EFI-l kompenseerida. 10) Moraalse kahju hüvitis on sümboolse väärtusega, aga oluline. Ettevõtete ebavõrdne kohtlemine, hea äritava ja üldlevinud ärieetika rikkumine, millega ebaseaduslikult toetust saanud ettevõte sai lubamatu konkurentsieelise, on ebaeetiline ja kvalifitseerub moraalse kahju alla. Kohtul on alati võimalus OÜ Acuba Film asemel määrata moraalne kompensatsioon A. Okile, kellele OÜ Acuba Film põhjendamata tõrjumine on põhjustanud enim füüsilisi kannatusi. A. Okk kinnitab, et on andnud OÜ-le Acuba Film volituse enda esindamiseks. 11) Taotlusi esitati 177 039, mitte 177 092 eurole. Kaebaja ei pea vastustaja rahaliste vahendite piiratust argumendiks. Vastustaja väidab, et toetusi anti 43 500 euro ulatuses, kuigi tegelikkuses oli eraldatud kogusumma 28 000 eurot. Seejuures said toetust projektid, mis kaebaja hinnangul Vilde tekstile vastu ei saa. Tegu ei ole võrdse kohtlemisega, kuna kõigi kolme toetust saanud projekti taga on autorid, kes on just äsja lõpetanud oma mängufilmid, nende madalstart järgmise projektiga ei ole tavaline muster Eesti olukorras. Raha eraldati ka OÜ Kartuliõis projektile, mis esitati alles 19.11.2019, kuigi tähtaeg tulemustest teada andmiseks oli 18.11.2019. OÜ Kartuliõis on loodud äriregistri andmetel 15.10.2019 ehk nädal pärast konkursi sulgumist 08.10.2019.Tegu on konkursi tingimuste räige rikkumisega. 12) Enamus eesti stsenaristidest ei olnud antud vooru projektidega seotud. Lisaks on piisavalt režissööre, operaatoreid ja Eesti Kirjanike Liidu liikmeid, kelle hulgast oleks saanud leida sõltumatud ja kogenud eksperdid.
10.EFI leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Stsenaariumitoetuse etapis ei saa hinnata filmi eelarvet ja rahastuse plaani, levi ja festivalide potentsiaali. Hindamiskomisjon hindab taotlusesse kirjapandu põhjal, milline on taotleja nägemus, kuidas seda lugu jutustada filmikeeles. 2) Taotluse osas antakse taotlejale tagasisidet otsusega. Kui taotlust ei rahuldata, siis on võimalik taotlejal esitada sama projekti taotlus veel kaks korda. Hindamiskomisjon ei saa võtta endale abistavat rolli, et ärakuulamismenetluses aidata taotlejal oma ideed selgitada või täiendada. Kui ei ole võimalik aru saada, mida taotleja on soovinud öelda, siis tehakse selle kohta kommentaar hindamiskomisjoni kokkuvõttes. Selline halduspraktika on kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p-ga 2 ning isiku võib jätta täiendavalt ära kuulamata, kui isik on millegi taotlemise raames juba kõik ette nähtud andmed ja dokumendid esitanud. Hindamiskomisjon oli seisukohal, et Eduard Vilde loo ümbertoomine kaasaega ei olnud kunstiliselt põhjendatud. Antud voorus esitati 21 taotlust, taotluste kogusumma oli 177 092 eurot. Vastustaja toetas nelja taotlust kogusummas 37 200 eurot. Sellises olukorras peab vastustaja valima kõige tugevamad taotlused ning enamus taotlusi jääb rahuldamata. Sõltumata sellest, mis oleks olnud kaebaja täiendavad selgitused, siis hinnates taotlusi kogumis, oleks 3(10)
3-19-2350 hindamiskomisjon teinud ettepaneku toetada nelja filmistsenaariumi, mis hindamiskomisjoni hinnangute järgi olid kõige paremad. Kaebaja taotlus oli nõrk ning seetõttu vastustaja ei rahuldanud taotlust. Kaebaja võib ideed täiendada, tulla uuesti taotlema ning osutuda edukaks. Kogu toetusteks ettenähtud 43 500 eurot ei pea toetusteks välja jagama, mistõttu ei ole oluline, mitu taotlust kokku esitati või mitu protsenti stsenaariumitoetusteks ettenähtud rahast toetustena välja maksti. Vastustaja praktikas ei anta eelarve jääki taotlejale, kes ei saanud hindamiskomisjonilt toetuse ettepanekut, sest ei ole otstarbekas anda toetust ainult osaliselt, kui on teada, et vajadus on suurem. 3) Kaebaja esitas 25.11.2019 vastustaja töötajale pöördumise vormis, millest ei olnud võimalik aru saada, kas see on vaie, märgukiri, selgitustaotlus või kodaniku pahameel riigiasutuse üle. Peale mõningat hindamist otsustas EFI lahendada olukorra vaidemenetlusena, sest see oli kaebaja jaoks kõige otstarbekam lahendus. Sellisel juhul ei pidanud kaebaja esitama parandusi e-kirja sisu ja vormi osas. Vaideotsuse hilisem esitamine ei mõjutanud kaebaja kaebeõigusi. 4) Haldusaktil on olemas vastustaja juhatuse liikme allkiri ning see on kantud dokumendiregistrisse. Digitaalset allkirja ei ole koopial, mida edastatakse taotlejatele. Määruse nr 25 § 14 lg 8 kohaselt taotlejale saadetakse taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. Arvestades dokumendi olemust ja kättesaadavust, kaebaja pidi saama aru, kes on otsuse väljastajaks. Allkirja puudumine otsuse koopial ei muuda haldusakti õigusvastaseks. 5) Hindamiskomisjoni ei saa samastada vastustajaga. Tulenevalt määruse nr 25 § 14 lg 6 p-st 4 puudub vastustajal mistahes kaalutlusõigus olukorras, kus hindamiskomisjoni hindamistulemuste põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele. 6) Kaebaja väited hindamiskomisjoni liikmete ebakompetentsuse ja kallutatuse kohta on tõendamata ning solvavad. Menetluses ei nähtunud ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et mõni hindamiskomisjoni liige oleks pidanud end taandama. Kaebajale tehti 23.10.2019 teatavaks hindamiskomisjonis osalevad eksperdid, kaebaja ei esitanud liikmete osas vastuväiteid. Paraku ei ole võimalik tagada, et stsenaariumite hindamisel oleksid kaasatud ainult vastava eriala eksperdid, sest selliseid inimesi on vähe. Ka tooks see endaga kaasa huvide konflikti riski suurenemise. Antud vooru puhul olid enamus eesti stsenaristidest seotud mõne projektiga. 7) Toetuse andmata jätmist ei saa käsitada õigusvastase tegevusena, isegi kui ärakuulamisõigust ja vorminõudeid oleks rikutud. Kaebaja 7000 euro nõuet tuleks käsitada saamata jäänud tuluna. Kaebajal ei olnud õiguspärast ootust, et ta pidi saama toetuse või oleks saanud toetuse, kui oleks temale võimaldatud täiendavate selgituste andmine enne otsuse tegemist. Samuti ei ole kaebaja tõendanud, milline on kahju suurus, põhjuslik seos vastustaja tegevuse ning kahju tekkimise vahel. 8) Ilmselgelt meelevaldseid või ebaratsionaalseid kaalutlusi otsuses ei esine. Samuti ei ole kaebaja toonud välja ühtki asjaolu, mis sellise järelduse objektiivselt teha võimaldaksid. Kaebaja peab arvestama asjaoluga, et hindamiskomisjonide töö on paratamatult teatud määral subjektiivne ning ekspertide hinnang võib erineda kaebaja hinnangust. Määrus nr 25 ei kehtesta organisatsioonilise kuuluvuse nõudeid hindamiskomisjoni liikmetele ega näe ette, et EFI-väline ekspert peab olema stsenaristi või kirjaniku elukutsega. 9) Kuna kaebaja ei ole füüsiline isik ja ei esine ühegi riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud põhiõiguse rikkumist, ei ole kaebajal ka mistahes mittevaralise kahju hüvitamise nõudeõigust. Samuti ei saa kohus määrata mittevaralise kahju hüvitist füüsilisele isikule A. Okile. Kaebajal ei ole õigust esitada kaebus halduskohtule füüsilise isiku A. Oki nimel. 10) „Libahundi“ taotlus esitati OÜ Ikiru poolt 07.10.2019. Vastustaja halduspraktikas on lubatud menetluse käigus vahetada taotluse esitanud äriühingut tingimusel, et filmiprojekt ja autorid on samad. 18.11.2019 otsuses nr 19-STS-020 toetati „Libahunti“ 9200 euroga.
4(10)
3-19-2350
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Esmalt võtab kohus seisukoha kaebuse muutmise taotluste osas (I) ning seejärel lahendab kaebuse ja menetluskulude küsimuse (II). I
12.Kaebaja on taotlenud 31.03.2020 seisukohas OÜ-le Kartuliõis eraldatud toetuse tühistamist, kõigi stsenaariumivooru konkursitulemuste tühistamist ja EFI kõigi pärast 18.11.2019 tehtud rahaeraldusotsuste kuulutamist õigustühisteks. Samuti taotles kaebaja rangeimal moel EFI juhatuse karistamist ning vallandamist kelmuse läbiviimise ja organiseerimise eest, EFI nõukogu tagasikutsumist ning EFI töö peatamist senisel moel ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi kohustamist EFI ümberstruktureerimiseks ning uue juhatuse valimiseks.
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.
14.Seoses kaebaja sooviga kaebust täiendada nõuetega OÜ-le Kartuliõis eraldatud toetuse tühistamiseks, kõigi stsenaariumivooru konkursitulemuste tühistamiseks ja EFI kõigi pärast 18.11.2019 tehtud rahaeraldusotsuste kuulutamiseks õigustühisteks märgib kohus, et selgitas juba 19.12.2019 määruses kaebajale et HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks ning HKMS § 44 lg 2 kohaselt võib muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Ka antud juhul puudub erisäte, mis annaks kaebajale avalikust huvist lähtudes õiguse vaidlustada haldusakte, mis ei riiva tema õigusi. Kaebaja ei ole ka põhjendanud, millisel viisil täpselt teised stsenaariumivooru konkursitulemused või pärast 18.11.2019 tehtud rahaeraldusotsused riivavad tema õigusi. Ilmselgelt ei puuduta kaebajat kuidagi teised pärast 18.11.2019 tehtud rahaeraldusotsused. Lisaks on EFI selgitanud, et sõltumata sellest, kuidas hinnanuks hindamiskomisjon teisi taotlusi, ei kuulunud kaebaja taotlus rahuldamisele. Ka jäi stsenaariumitoetuste taotluste lahendamisel toetuste eelarvest kasutamata 6300 eurot, mis on 90% kaebaja taotletud summast, mistõttu ei saanud kaebaja taotlus rahuldamata jääda pelgalt eelarvelistel kaalutlustel. Puudub kaebeõigus nõuda teistele taotlejatele määratud toetuste tühistamist argumendil, et nii ei jaguks kaebajale vahendeid. EFI peab leidma eelarvevahendeid juhuks, kui kaebus kuulub rahuldamisele. Kaebuse rahuldamine ei eelda seda, et teistele taotlejatele väljamakstud toetused tuleb tagasi kutsuda.
15.Kohtupraktikas on leitud, et isikul võib olla õigus temaga konkureerivatele projektidele toetuste eraldamise otsuste vaidlustamise õigus, kuna need võivad rikkuda tema õigust konkureerida üksnes ausatel tingimustel ja läbipaistvas menetluses (Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2017 otsus nr 3-16-827, p 13). Samas ei ole kaebaja kohtule esitanud põhistatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et toetust saanud projektidega seoses oleks tema õigust ausale menetlusele rikutud. Kaebaja väited EFI 2019. aasta täispikkade filmide stsenaariumitoetuste II taotlusvooru kallutatusest on kohtu hinnangul paljasõnalised. Kokkuvõttes ei ole kaebaja kohtule selgitanud, kuidas teiste taotluste rahuldamine eeltoodut arvesse võttes tema õigusi rikub. Ka ei ole kohtule äratuntav, et sellisel viisil kaebuse täiendamine oleks kaebaja õiguste kaitseks ning kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik.
16.Lisaks on kohus kaebajale 19.12.2019 määruses juba selgitanud, et kriminaalasjade lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning halduskohtul ei ole võimalik kohustada haldusorganit isikut ametist vabastama. Samuti ei ole kohtul volitusi, et haldusorgani tööd
5(10)
3-19-2350 tervikuna peatada või kohustada ministeeriumi haldusorgani ümberstruktureerimiseks ning uue juhatuse valimiseks.
17.Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebaja 31.03.2020 seisukohas esitatud taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata.
18.07.04.2020 esitatud seisukohas palus kaebaja suurendada kahjunõude summat kohtu äranägemisel täiendavalt 139839 euro võrra ja kompenseerida tekkinud kahju vastavalt tootmisettevõtete esitatud taotlustele, kuna kõik stsenaariumivoorus osalenud ettevõtted, kes jäid toetusest ilma OÜ Kartuliõis kunstliku eelistamise tõttu, olid potentsiaalsed toetuse saajad ja kõigi nende ettevõtete puhul puudub alus kahelda, et isikule oleks toetus määratud ja ta oleks projekti nõuete kohaselt ellu viinud. Kuigi HKMS § 49 lg 3 p 2 kohaselt ei loeta kaebuse muutmiseks rahalise nõude suurendamist, siis käesoleval juhul taotleb kaebaja menetlusse kaasamata isikutele hüvitise välja mõistmist, mida kohus peab kaebuse muutmise taotluseks. Kohus selgitas 19.03.2020 määruses, et kui menetlusosalise esitatav avaldus sisaldab uusi asjaolusid või taotlusi, tuleb see esitada nii, et selle saaks teisele menetlusosalisele edastada vähemalt seitse päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu. Hilinenult esitatud avaldusi ja tõendeid menetletakse juhul, kui see ei põhjusta menetluse venimist või menetlusosaline põhistab hilinemist. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta eelkäsitletud taotluse hilinenult esitas. Sellele vaatamata leiab kohus, et taotluse lahendamine ei põhjusta menetluse venimist, kuna kohus on eelnevalt selgitanud, et kaebaja ei saa esitada nõudeid teiste isikute õiguste kaitseks ning see selgitus kohaldub ka käesoleva kaebuse muutmise taotluse rahuldamata jätmisele. Niisiis jätab kohus ka selle kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata.
19.Kohus selgitab, et jätab tähelepanuta ka kõik kaebuse muutmise taotlustega seonduvad seisukohad. II
20.Kohus leiab, et OÜ Acuba Film kaebus tuleb jätta rahuldamata.
21.Esmalt lahendab kohus kaebaja nõude tühistada EFI 18.11.2019 otsus nr 19-STS-033. Kaebaja hinnangul rikkus EFI kaebaja õigust ärakuulamisele, sest ei võimaldanud kaebajal esitada vastuväiteid ega oma arvamust. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Samas HMS § 40 lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Niisiis ei ole haldusorganil haldusmenetluses igakordselt kohustust menetlusosalist ära kuulata. Kohus nõustub vastustajaga, et tulenevalt stsenaariumitoetuse andmise eesmärgist ja metoodikast ei ole toetuse taotluste läbivaatamisel põhjendatud taotlejat täiendavalt ära kuulata. See on kooskõlas ka määruse nr 25 § 15 lg-ga 2. EFI võib taotlusi lahendada, lähtudes ainult taotleja poolt esitatud teabest ning taotluses enda idee piisavalt selgelt esitamine on taotleja ülesanne. Ideede hindamisel ei kaldu hindamiskomisjon taotluses ja seletuses esitatust kõrvale. Ka puudus EFI-l vajadus lisaandmete saamiseks, kuivõrd EFI eesmärk ei ole iga taotluse puhul välja selgitada selle maksimaalset potentsiaali, et taotlust rahuldada. Lisaandmete ja -selgituste küsimine oleks vastuolus toetuste jagamise põhimõtetega.
22.Kaebaja arvates oli tema projekt sisuliselt parem kui projektid, millele EFI toetust andis. Kohus on 19.12.2019 määruses kaebajale selgitanud: „kohtu kontrolliruum on selliste otsuste puhul äärmiselt piiratud. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda 6(10)
3-19-2350 eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kuivõrd EFI-l on toetuste määramisel lai kaalutlusruum, saaks kohus 18.11.2019. a otsuse nr 19-STS-033 õiguspärasust hinnates kontrollida ainult seda, kas EFI tegi kaebaja taotlust lahendades menetluslikult kõik õigesti. Samas on kaebaja kaebuses peaasjalikult tuginenud justnimelt EFI sisulistele kaalutlustele vastuväidete esitamisele, mis jäävad halduskohtu kontrolliruumist välja.“ Kohus jääb selle seisukoha juurde ega hakka sisuliselt EFI eest kaalutlust läbi viima.
23.Riigikohus on asunud seisukohale, et kohus saab tuvastada hindamise sisulise õigusvastasuse juhul, kui hinnang on ilmselges vastuolus hindamiskriteeriumide ja juhtumi asjaoludega. Kohtule ei nähtu, et EFI oleks kaebaja projekti hinnates kaalutlusreegleid ilmselgelt rikkunud. EFI selgitused selle kohta, miks kaebaja taotlust ei rahuldatud, on piisavad, et jõuda järeldusele, et EFI-l oli oma ulatuslikust diskretsiooniruumist tulenevalt õigus selline otsus teha. Ka ei nähtu kohtule, et EFI ei oleks otsuse tegemisel kaebaja taotluse materjalidega tutvunud, kuna EFI on vaidlustatud otsuses välja toonud kaebaja idee puudused, mida ei oleks saanud taotluse materjalidega tutvumata teha.
24.Kohus ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, nagu EFI oleks taotluse lahendamisel arvesse võtnud stsenaariumitoetuse taotluse hindamiseks lubamatuid asjaolusid, kuna on püstitatud küsimus filmi uudsest vaatenurgast ja filmižanrist. Määruse nr 25 § 13 lg 1 kohaselt hinnatakse stsenaariumitoetuse, arendustoetuse, tootmistoetuse ja vähemuskaastootmise toetuse taotluse puhul filmi teemat, sisulisi ja kunstilisi kavatsusi, eelarvet ja rahastuse plaani, levi ja festivalide potentsiaali ning taotleja varasemaid filmialaseid kogemusi ja tulemusi. Niisiis peab hindamiskomisjon nii stsenaariumitoetuste kui ka arendustoetuste taotluste lahendamisel hindama samu asjaolusid. See, et toetuste voorudes hinnatavate projektide erinevast valmimisjärgust ja toetuste erinevatest eesmärkidest tulenevalt hindamiskomisjon neid asjaolusid erineva kaalukusega arvesse võtab, ei välista nii stsenaariumi- kui ka arendustoetuste taotluste hindamisel ühesuguste asjaolude arvesse võtmist.
25.Määruse nr 25 § 14 lg 9 täpsustab, et hindamine viiakse läbi toetuse andja kinnitatud hindamismetoodika järgi, mis on koostatud, lähtudes määruse nr 25 § 14 lg-tes 1–8 nimetatud kriteeriumitest ning avalikustatud toetuse andja veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise või avamise päeval. EFI veebilehe kohaselt on stsenaariumitaotluste hindamiskriteeriumid järgmised: 1) kas filmi idee on originaalne, mingil viisil eriline või oluline; 2) kas lool on olemas sidus esmane struktuur; 3) kas lugu areneb haaraval ja arusaadaval moel; 4) kas loo tegelased ja tegelastevahelised suhted on visandatud usutaval ja ehedal moel; 5) missugune oleks loo kinolevi ja/või festivalide potentsiaal; 6) millised on stsenaristi varasemad filmialased kogemused. Tulenevalt esimesest hindamiskriteeriumist, mis on määruse nr 25 § 13 lg-ga 1 igati kooskõlas, peabki hindamiskomisjon ka filmi idee originaalsust ehk omapärasust hindama. Kuna EFI ei ole kaebaja taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud selle žanriga, on kaebaja tuginemine sellele põhjendamatu.
26.Kohtule on arusaamatu kaebaja väide, et stsenaariumitoetuste taotluste lahendamisel ei tule hinnata taotleja isiklikku nägemust. Kohus nõustub vastustajaga, et hindamiskomisjon hindab, milline on taotleja kunstiline ja isiklik nägemus, kuidas seda lugu jutustada filmikeeles. Kohtu hinnangul seda just määruse nr 25 lg 13 p 1 mõttes sisuliste ja kunstiliste kavatsuste hindamine tähendabki. Kui hindamiskomisjon ei saaks stsenaariumitoetuste määramisel taotleja nägemust hinnata, ei olekski stsenaariumi ideede hindamine võimalik.
27.Kaebaja hinnangul jäeti tema taotlus rahuldamata, kuna seda hindas ebakompetentne hindamiskomisjon. Määruse nr 25 § 12 lg 1 kohaselt hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi toetuse andja poolt moodustatud hindamiskomisjon. Määruse nr 25 seletuskiri täpsustab, et hindamiskomisjon moodustatakse valdkonna ekspertidest, kes omavad kultuurialast kõrgharidust või vähemalt viieaastast töökogemust filmi, levi, meedia, kirjanduse, 7(10)
3-19-2350 teatri või kultuurikorralduse valdkonnas. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, et mõni hindamiskomisjoni liige nendele tingimustele ei vastaks. Kaebaja hinnangul pole need tingimused lihtsalt piisavad, et tagada asjatundlik hindamine. Kohus leiab, et asjaolu, et hindamiskomisjoni hinnang, mis tahes-tahtmata on teataval määral subjektiivne, ei ühtinud kaebaja hinnanguga, ei tähenda, et hindamiskomisjoni liikmed ei oleks valdkonnas asjatundjad. Samuti ei ole põhjendatud nõuda, et stsenaariumitoetuste taotluste hindamiskomisjoni liikmete hulgas peaks kindlasti olema kirjanikud või stsenaristid. Määrusest nr 25 sellist nõuet ei tulene. Ka ei tulene määrusest 25 nõuet, et projekti peaksid hindama selleks kõige pädevamad eksperdid. Keda pidada valdkonna kõige pädevamateks ekspertideks, on mõneti ka subjektiivne. Seega ei oma tähtsust, et hindamiskomisjoni võis olla kaasamata isikuid, kes on kaebaja projekti aluseks olnud E. Vilde „Pisuhänna“ osas kaebaja hinnangul suuremad eksperdid, kui kaebaja projekti hinnanud hindamiskomisjoni liikmed seda olid.
28.Määruse § 12 lg 2 sätestab, et hindamiskomisjoni liikmed peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest taotlustest ja taotlejast. Huvide konflikti korral on hindamiskomisjoni liige kohustatud ennast HMS §-s 10 toodud tingimustel ja korras hindamisest taandama. Kohtule ei nähtu asja materjalidest asjaolusid, mis tekitaksid kahtluse selle kohta, et hindamiskomisjoni liikmetel oli kaebaja taotluse hindamisel huvide konflikt. Kaebaja väidab, et kuna hindamiskomisjoni liikmel Katrin Kissal on Homeless Bob Production OÜ stuudio kaudu lõpetamisel EFI toetusega mängufilm ja kaks mängufilmi arenduses, millele toetust saada loodetakse, ning et 09.01.2020 taotlusega sai Homeless Bob Production OÜ EFI-lt 300 000 eurot toetust, on K. Kissa väga EFI poolt mõjutatav. Kohus leiab, et kuna kaebaja viidatud K. Kissaga seotud projektid ei osalenud ega saanud toetust EFI 2019. aasta täispikkade filmide stsenaariumitoetuste II taotlusvoorus, mille hindamiskomisjoni liige K. Kissa oli, ei saa huvide konflikti jaatada. Pelgalt mõnes teises toetuse taotlusvoorus osalenud projektiga seotud olemine ei tekita huvide konflikti. Arvestades Eesti väiksust, ei saa eeldada, et hindamiskomisjoni liige ei oleks seotud ühegi projektiga, mis EFI-lt toetust taotleb. Kohtu hinnangul on piisav, et isik ei oleks seotud ühegi projektiga, mis selles taotlusvoorus, mille hindamiskomisjoni ta kuulub, toetust taotleks. Kaebaja on küll taotlenud kohtult nii hindamiskomisjoni liikmete isiklike huvide kui ka nende omavahelise seotuse kontrollimist, kuid kohus märgib, et halduskohtu uurimispõhimõte ei tähenda, et kohus saaks tegutseda kui uurimisasutus. HKMS § 59 lg 1 kohaselt oleks pidanud kaebaja sellised tõendid ise kohtule esitama või teatama kohtule, kust selliseid tõendeid võib leida. Kaebaja ei ole aga isegi täpsustanud, milles tema hinnangul hindamiskomisjoni liikmete isiklikud huvid või omavaheline seotus seisneb. Niisiis peab kohus sellekohaseid väiteid paljasõnalisteks.
29.Kaebaja tugineb kaebuses ka sellele, et EFI rikkus vaide läbivaatamise tähtaega, jättes menetlemata ja lahendamata OÜ Acuba Film esitatud vaide. Samas ei ole kaebaja vaideotsust vaidlustanud ega taotlenud EFI tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses vaidemenetlusega. Kaebaja soovib selle asjaoluga tõendada vaid EFI haldussuutmatust. EFI väidab, et tähtaja ületamise tingis asjaolu, et EFI ei saanud aru, kas kaebaja esitas vaide. Arvestades, et kaebaja 25.11.2019 pöördumise, mille kaebaja on koos kaebuse täiendusega kohtule esitanud, pealkirjaks on märgitud „Vaie“ ja selle sisust on võimalik aru saada, et kaebaja ei olnud rahul sellega, et talle stsenaariumivoorus toetust ei määratud, ei pea kohus EFI selgitusi eluliselt usutavateks. Lisaks juhib kohus EFI tähelepanu sellele, et tulenevalt HMS §-st 6 pidi EFI, kui talle jäi kaebaja soov selgusetuks, kaebaja pöördumise eesmärgi välja selgitama. Samas on Riigikohus selgitanud, et vaideotsuse tegemise tähtaja rikkumine ei ole tingimata selline rikkumine, mis kaebaja õigusi iseseisvalt rikuks (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.05.2013 otsus nr 3-3-1-16-13, p 34). Niisiis nõustub kohus siiski EFI seisukohaga, et vaideotsuse hilisem esitamine ei mõjutanud kaebaja õigusi. Ka ei saa vaidemenetluses menetlusnõuete rikkumise tagajärjeks olla haldusakti, millele vaie esitati, 8(10)
3-19-2350 õigusvastasuse tõttu tühistamine, kuna need rikkumised toimusid hilisemas menetluses ega saanud seega HKMS § 58 mõttes mõjutada asja otsustamist.
30.Ka asjaolud, et käimas oli eesti keele aasta, noorte lugemus langeb aasta-aastalt ja lisaks on Eduard Vildel 2020. aastal 155 aasta juubel, ei tingi EFI otsuse tühistamist, kuna ei ole asjasse puutuvad.
31.Määruse nr 25 § 14 lg 8 alusel saadetakse taotlejale tema taotluse kohta tehtud otsus ekeskkonna kaudu. Kaebaja väidab, et talle elektrooniliselt väljastatud dokumendil puudus nõuetekohane digiallkiri. Vastustaja on selgitanud, et haldusaktil on olemas vastustaja juhatuse liikme allkiri ning see on kantud dokumendiregistrisse ning digitaalset allkirja ei ole koopial, mis edastati taotlejale. Vastustaja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et EFI 18.11.2019 otsus nr 19-STS-033 on käsikirjaliselt allkirjastatud ning vastab seega vorminõuetele. Kuivõrd kaebaja esitas varsti peale EFI-lt toetuse osas tehtud otsuse kohta teate saamist otsuse peale vaide ning pöördus otsuse vaidlustamiseks ka halduskohtusse, ei ole kahtluse all see, et kaebaja sai aru, et EFI on tema toetuse taotluse osas teinud keelduva otsuse. Kuna on selge, et menetlusosalised on ühtviisi aru saanud, et EFI on 18.11.2019 teinud kaebajale toetuse andmisest keeldumise otsuse, ei tooks võimalikud vorminõuete rikkumised kaebajale e-posti teel edastatud EFI 18.11.2019 otsuse nr 19-STS-033 koopias kaasa otsuse tühistamist.
32.Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu hinnangul alust EFI 18.11.2019 otsuse nr 19-STS-033 tühistamiseks, mistõttu jätab kohus kaebaja sellesisulise nõude rahuldamata. Kuivõrd tühistamisnõue jääb rahuldamata, jääb ka nõue kohustada EFI-t kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama, rahuldamata. Nagu EFI on selgitanud, on kaebajal võimalik oma projekti 18.11.2019 otsuse põhjal täiendada ning sellega uuesti toetust taotleda.
33.Kaebaja taotleb ka kulutatud aja tõttu tekkinud kahju 7000 euro hüvitamist. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kuivõrd eelnevalt on kohus leidnud, et EFI 18.11.2019 otsus oli õiguspärane, puudub õigusvastane tegevus, millega EFI oleks kaebajale saanud kahju tekitada. Ka ei nähtu kohtule, et stsenaariumitoetuse taotluse menetluse käigus oleks kaebajale saanud kahju tekkida. Isegi juhul, kui EFI oleks menetluse käigus toime pannud sellised rikkumised, mis toonuks kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise, ei saanud taotluse esitamisele ja menetlemisele kulunud aeg kaebajale kahju tekitada, kuna selline ajakulu kaasneb selliste toetuse taotlemistega paratamatult. Samuti nõustub kohus vastustajaga, et toetuse summat, mida kaebaja taotles, kuid mida talle ei määratud, ei saa käsitada saamata jäänud tuluna, kuna kaebajal ei olnud sellele õigustatud ootust. Niisiis ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud.
34.Lisaks on kaebaja taotlenud mittevaralise kahju summas 1 euro hüvitamist ettevõtete ebavõrdse kohtlemise, hea äritava ja üldlevinud ärieetika rikkumise ja A. Okile OÜ Acuba Film põhjendamata tõrjumisega põhjustatud füüsiliste kannatuste tõttu. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Niisiis on mittevaralise kahju hüvitamist võimalik nõuda ainult füüsilistel isikutel. Kaebaja on juriidiline isik, kellele ei saa RVastS § 9 lg 1 kohaselt mittevaralist kahju hüvitada. Ka kaebaja väide, et ta on volitatud A. Okki esindama, ei võimalda kohtul kahjuhüvitamise nõuet rahuldada, kuna A. Oki nimel ei ole käesoleval juhul kaebust esitatud, vaid menetluses on OÜ Acuba Film kaebus. Lisaks ei nähtu kohtule, et asjas esineks mõni RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud kahju tekkimise alustest, millest tulenevalt saaks mittevaralist kahju hüvitada.
35.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus OÜ Acuba Film kaebuse rahuldamata. 9(10)
3-19-2350
36.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude kaebajalt väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.