Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.XX (kaebaja) esitas 24.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigi vastu. Kaebaja naasis 26.07.2016 Ühendkuningriigist Eestisse mitmesuguste vaimuhaigustega. Kuna kaebaja haiguslugu oli salastatud, ei olnud tal võimalik saada valitsuselt toetusi ega arstiabi. Riik sekkus intensiivselt kaebaja pereellu ja rikkus tema peresuhted, pakkudes talle ebatraditsioonilisel (alandaval) viisil ravimeid ebaõige diagnoosi alusel. Kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks tema haigusloo salastamise ja talle vajaliku ravi mitte võimaldamise. Samuti palus kaebaja kohustada vastustajat tervisekaardi salastatust kustutama, sest see ei võimalda tal teistes riikides ravi saada. Kaebaja eesmärk on lõpetada õigusrikkumine ja saada hüvitist. Kaebaja märkis vastustajateks Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi ja Siseministeeriumi. Samuti taotles kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamist.
Kohus jättis 01.09.2020 määrusega kaebuse käiguta ja andis tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli välja tuua oma elukoha aadress, täpsustada nõudeid, esitada allkirjastatud kaebus ja vormikohane menetlusabi taotlus. Kohtule jäävad kaebaja nõuded arusaamatuks. Kaebaja on haldusasjas nr 3-17-181 ise esitanud kohtule AS Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) epikriisid, seega on talle tema terviseandmed olnud kättesaadavad ja väide nende salastamise kohta jääb ebaselgeks. Kohustamisnõude osas
3-20-1574
jääb selgusetuks, kes ja millal on takistanud kaebajal tutvuda tema terviseandmetega. Kaebajal on võimalik tutvuda oma haiguslooga veebilehe www.digilugu.ee kaudu. Arusaamatuks jääb, kes ja millal ei ole kaebajale ravi võimaldanud. Kaebaja on 29.01.2017 pöördunud halduskohtusse (haldusasi nr 3-17-181) ning vaidlustanud LTKH poolt temale metadoonravi määramata jätmist ja taotlenud sellega seotult mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus selgitas 10.02.2017 määruses kaebajale, et halduskohtul puudub pädevus sellist kaebust lahendada. Kaebajal tuleb esitada konkreetsed nõuded – millist haldusakti või toimingut ta vaidlustada soovib ning märkida lühidalt ja selgelt faktilised põhjendused. Praeguses asjas ei ole näha, et kaebaja õigusi oleks kuidagi rikutud avalik-õiguslikus suhtes, mis annaks talle õiguse pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas on tema viidatud potentsiaalsed vastustajad tema õigusi riivanud. Kaebajal tuleb konkreetselt välja tuua, kellelt, mida ja mis põhjusel ta nõuab (HKMS § 38 lg 1 p 7).
3.Kaebaja teatas 09.09.2020 kohtule oma elukoha aadressi ja et ta saadab samal nädalal posti teel kõik vajalikud dokumendid. Kaebaja loobus Sotsiaalministeeriumi vastu haigusloo salastamise õigusvastaseks tunnistamise ja kohustamise nõuetest tervisekaardi salastatuse kustutamiseks, sest on esitanud samad nõuded haldusasjas nr 3-20-1407 Eesti Töötukassa vastu. Kõik ravimid, mis lisati kaebaja toidule ja metadoonile, ei ole PTSD ravi. Aja jooksul kaebaja tervis halvenes. Kaebaja arvab, et talle ei antud ravi tervishoiuministeeriumi korraldusel alates 26.07.2016. Aastatel 2013-2016 hoiti kaebajat ebaseaduslikult kinni Šotimaa vanglates, kus võimud piinasid teda. Eestisse naastes juhtum salastati (sh haiguslugu). Kaebaja arvates tegi seda Siseministeerium ja tervishoiuministeerium nõustus sellega. Kuna seadus ei luba sellist teavet salastada, siis on ka inimese pensioni ja ravita jätmine vale. Kaebaja taotles tunnistada Siseministeeriumi ja tervishoiuministeeriumi tegevus (kaebaja haigusloo salastamine alates 26.07.2016) õigusvastaseks. Vale ravivorm kahjustas kaebaja pereliikmete suhteid, põhjustas kannatusi ja alandusi. Puude toetuste puudumine mõjutas ka kaebaja elu negatiivselt. Kaebaja soovib saada rikkumiste eest hüvitist. Kaebaja soovib, et tema õiguste rikkumine peatataks.
4.Kohtule saabus 21.10.2020 ümbrik kaebaja allkirjastatud 24.08.2020 kaebuse (kaebaja poolt ümber kirjutatud 05.09.2020), 06.09.2020 puuduste kõrvaldamise avalduse ning 13.09.2020 füüsilise isiku menetlusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatisega. Kaebaja taotles menetlusabi taotluses ka advokaadi määramist.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kaebaja esitas esialgse kaebuse Terviseameti (kaebuses nimetatud tervishoiuamet), Sotsiaalministeeriumi ja Siseministeeriumi vastu. Kaebaja loobus 09.09.2020 kaebuse täienduses oma kaebusest Sotsiaalministeeriumi vastu, kuid jäi Siseministeeriumi ja Terviseameti (kaebuse täienduses nimetatud tervishoiuministeerium) vastu esitatud nõuete juurde.
6.Kaebaja taotles esialgses kaebuses tunnistada õigusvastaseks tema haigusloo/terviseandmete salastamine ja talle vajaliku ravi mitte võimaldamine, samuti palus kaebaja kohustada vastustajat kustutama tervisekaardi salastatuse. Kaebuse täienduses jäi kaebaja nõude juurde tunnistada Siseministeeriumi ja Terviseameti tegevus (kaebaja haigusloo salastamine) õigusvastaseks.
7.Halduskohus selgitas juba oma 10.02.2017 määruses asjas nr 3-17-181 kaebajale, et tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused on tsiviilõiguslikud ja nende lahendamine
2(4)
3-20-1574
kuulub maakohtu, mitte halduskohtu pädevusse. Kohus jääb selle seisukoha juurde ka praeguses asjas. Ravi määravad ja seda osutavad eraõiguslikud tervishoiuteenuse osutajad, mitte riigiasutused. Riik ei otsusta kellelegi ravi osutamise või selle keelamise üle. Kaebaja sellekohased väited ja põhjendused on ilmselgelt põhjendamatud.
8.Kaebaja ei ole kaebuse käiguta jätmisele vaatamata selgitanud kaebuse aluseks olevaid asjaolusid. Kaebuse väited on üldsõnalised ja ebamäärased ning kohtul ei ole võimalik nende pinnalt kaebust lahendada.
9.Eluliselt ebausutav ja tõendamata on kaebaja väide, et tema terviseandmed/haiguslugu on salastatud. Igal isikul on võimalik tutvuda oma terviseandmetega veebilehe www.digilugu.ee kaudu või tervishoiuteenuse osutaja juures. Samuti on terviseandmed kättesaadavad teistele tervishoiuteenuse osutajatele ja riigiasutustele nende ülesannete täitmiseks vajalikus mahus (nt puude määramiseks, töövõime hindamiseks, ravi määramiseks). Kaebaja ei selgita, millel põhineb tema väide, et tema terviseandmed on salastatud. Samuti ei selgita kaebaja, kas ja millal on ta püüdnud oma tervisedokumentidele ligi pääseda ning kes ja kuidas on teda takistanud. See, et kaebajale on tema terviseandmed olnud kättesaadavad, nähtub ka asjast nr 3-17-181, kus kaebaja esitas ise kohtule LTKH epikriisid. Kui kaebaja soovib saada ravi välismaal, on tal võimalik endal edastada tema kohta käivad terviseandmed välismaisele tervishoiuteenuse osutajale või paluda seda teha tervishoiuteenuse osutajal, kelle käes nimetatud terviseandmed on. Seega ei ole kaebaja on väidetavat õiguste rikkumist kuidagi põhjendanud, veel vähem seda tõendanud.
10.Peale selle jääb arusaamatuks, milliste terviseandmete salastamist kaebaja Eesti riigiorganitele ette heidab – kas Eestis tervishoiuteenuste osutamise käigus koostatud dokumentide või Šotimaa vanglates koostatud tervisedokumentide. Ilmselgelt ei vastuta Eesti riigiorganid Šotimaal koostatud dokumentide kättesaadavaks tegemise eest. Nende dokumentide saamiseks tuleb kaebajal pöörduda Šotimaa vastavate asutuste poole.
11.Ebaselgeks jääb kaebaja viide sellele, et väidetavalt salastatud terviseandmete tõttu ei olnud tal võimalik saada riigilt toetusi ja pensioni. Kaebaja ei ole selgitanud ega tõendanud, et tal oleks üldse õigust mingeid toetusi ja pensione riigilt saada. Samuti ei ole ta selgitanud ega tõendanud, et ta oleks pöördunud toetuse või pensioni saamise taotlusega vastava asutuse poole ja et talle oleks selle määramisest keeldutud. Seega on tegemist ebamäärase ja paljasõnalise väitega, mis ei võimalda kaebaja väidetavat õiguste rikkumist kontrollida. Kui mingi haldusorgan on keeldunud kaebajale õigusvastaselt mingi toetuse määramisest, tuleb kaebajal vaidlustada see keelduv otsus.
12.Lisaks ei ole kaebusest võimalik aru saada, kes ja kuidas on rikkunud kaebaja õigust perekonnaelu puutumatusele.
13.Seega jäävad kaebaja väited tema õiguste väidetava rikkumise kohta ebaselgeks. Tegemist on puudusega, mis ei võimalda kaebust menetlusse võtta ja seda lahendada. Kohus juhtis 01.09.2020 määruses kaebaja tähelepanu kaebuse täiendamise vajadusele ja selgitas talle kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgi, kuid kaebaja ei ole kaebuse puudusi kõrvaldanud. Kohus ei pea otstarbekaks kaebust uuesti käiguta jätta, sest kaebaja esitatud avaldusest on näha, et ta ei kõrvalda kaebuse puudusi, vaid esitab uusi ebaselgeid ja põhjendamatuid väiteid. Kaebus tuleb selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel läbivaatamatult tagastada.
14.Täiendavalt märgib kohus, et haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude (HKMS § 37 lg 2 p 6) võib kohtule esitada HKMS § 45 lg 2 järgi vaid juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust 3(4)
3-20-1574
tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega on tuvastamiskaebuse esitamine lubatud vaid erandlikel juhtudel, kui muul viisil ei ole võimalik kaebaja õigusi kaitsta. Pelgalt kaebaja huvi rahuldamise eesmärgil kohus tuvastamiskaebust ei menetle. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas tuvastamiskaebuse rahuldamine tema õigusi kaitseb. Tuvastamiskaebuse rahuldamine ei reguleeri menetlusosaliste vahelisi suhteid, ei anna kaebajale mingeid õigusi ega pane vastustajale peale mingeid kohustusi. Kui kaebaja leiab, et talle on tekitatud kahju, on tal võimalik esitada kohtule hüvitamiskaebus.
15.Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, ja p 5 järgi juhul, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohtu hinnangul on kaebus eduväljavaadeteta. Kaebusest ei järeldu, et kaebaja õigusi oleks kuidagi rikutud. Samuti ei saa õiguslikku olukorda pidada keeruliseks, mis õigustaks piiratud avalikest ressurssidest kaebajale advokaadi määramist. Kaebaja peab olema ise suuteline kaebuse aluseks olevaid asjaolusid selgitama – kes ja kuidas on tema õigusi rikkunud, milliseid taotlusi on kaebaja haldusorganitele esitanud ja kuidas need on lahendatud, milliseid piiravaid haldusakte on kaebaja suhtes antud ja milliseid piiravaid toiminguid tehtud. Ka advokaat saab need andmed kaebajalt endalt. Halduskohtumenetluses kehtivat uurimispõhimõtet arvestades ei pea kaebaja viitama õigusnormidele, vaid selgitama oma õiguste rikkumise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Samuti saab kohus aidata kaebajat tõendite kogumisel. Seega puudub vajadus kaebajale riigi õigusabi korras advokaati määrata.
16.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus menetlusabi taotlust lahendada ja kohus jätab kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.