lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2360/27

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 22.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-2360/27
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1296
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2020; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-19-2360

Haldusasi

XXi kaebus Tallinna Vangla 25.10.2019 käskkirja nr 5-2/19/710 tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja – XX; Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Irene Iskül

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 22.10.2020. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX esitas 13.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt Tallinna Vangla ametniku Urmas Kase poolt kaebaja kohta kirjutatud raportitega. Kaebusest nähtuvalt oli Urmas Kask koostanud kaebaja kohta erinevatel aegadel raporteid (kaebuses nimetatud 2018. aasta juhtum ning 08.10.2019 ja 03.12.2019 sündmused) mis on olnud aluseks kaebajale distsiplinaarkaristuste määramisel. XX soovis Urmas Kase töölt kõrvaldamist kinnipeetavatega ja tema kohta kirjutatud raportite tühistamist.
2.Kaebuse lubatavuse kontrollimiseks küsis Tallinna Halduskohus 17.12.2019 kohtunõudega Tallinna Vanglalt kas kaebaja on eelnevalt kaebuses välja toodud küsimustes vaide(id) vanglale esitanud ja kas vangla on selle (need) lahendanud. Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 20.12.2019 ja edastas kohtule 28.11.2019 vaideotsuse nr 5-15/19/180-2 koos XXi vaidega ja Tallinna Vangla 25.10.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/10 (noomitus), mida kaebaja oli vaidemenetluse raames vaidlustanud.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tallinna Halduskohtu 15.01.2020 määrusega jäeti kaebus nõuete täpsustamiseks ja riigilõivu tasumiseks käiguta. Kaebaja vastas kohtumäärusele 07.02.2020.
4.Tallinna Halduskohtu 20.02.2020 määrusega võeti kaebus Tallinna Vangla 25.10.2019 käskkirja nr 5-2/19/710 tühistamise nõudes menetlusse. Tallinna Halduskohtu 27.08.2020 määrusega määrati haldusasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

5.Kaebaja palub distsiplinaarmenetluse nr 5-2/19/10 tühistamist, sest ta ei rikkunud oma tegudega vangla sisekorda. Kaebaja selgituste kohasel andis vanglatöötaja Urmas Kask provotseerivaid käske, mida oli vahel võimatu täita. Urmas Kask püüdis regulaarselt teha kaebajale märkusi ja provotseeris, lootuses, et kaebaja läheb endast välja. Kaebaja arvates peaks sellise struktuuri töötaja näitama üles eeskuju ja vastama oma ametikohale ning aitama kinnipeetavatel paranduse teele asuda, aga Urmas Kask teeb kõik, et kaebajat kambris kinni hoitaks, mis omakorda jätab ilma võimalusest suhelda lähedastega. Samuti palub kaebaja tähele panna, et tal ei ole konflikte ühegi vanglatöötajaga ja kui ta ka kusagil eksinud on, siis on ta alati olnud valmis vabandama.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6.Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleks jätta rahuldamata.
7.Vaidlustatud käskkirja kohaselt seisnes kaebuse esitaja distsipliinirikkumine selles, et 08.10.2019 kella 08.50 paiku liikudes mööda koridore kambrist S5-15 kooli, ei allunud vahistatu XX vanglaametniku seaduslikele korraldustele panna käed seljale ja jääda seisma. Rikkumise kohta on Tallinna Vangla I üksuse valvuri Urmas Kask 08.10.2019 koostanud ettekande nr 1-19-5169. Vaidlustatud käskkirjaga karistati XXit selle eest, et 08.10.2019 saatmise ajal kooli ei allunud valvuri korraldusele panna käed selja taha. Käskkirjaga ei karistatud korralduse „jääda seisma“ täitmata jätmise eest (seda korraldust kaebaja enda väitel ei kuulnud). Kaebajat on teavitatud 15.10.2019 distsiplinaarmenetluse alustamisest ning ta on saanud esitada omapoolse selgituse. Distsiplinaarmenetluse raames on inspektor-kontaktisik asjaolude kontrollimiseks vaadanud turvakaamera salvestist, mille kohta on koostanud 22.10.2019 menetlustoimingu protokolli. Distsiplinaarmenetluse protokoll kinnitab, et menetluses olid kogutud tõendid, kaebaja oli saanud anda ütlusi ja sellega oli arvestatud.
8.Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei saanud talle antud korraldustest aru või ei olnud teadlik õigusaktides sätestatust. XX ei eita, et ei allunud korraldusele panna käed selja taha, vaid õigustab seda sellega, et sättis samal hetkel seljas olnud särgi kaelust, mistõttu ei saanud ta korraldust täita. Vastustaja on seisukohal, et see, et kaebaja enda särgi kaelust kohendas, ei tähenda, et ta ei peaks alluma või ei saaks alluda vanglaametniku korraldusele. Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditele tuginedes on vangla asunud õiguspäraselt seisukohale, et kaebaja on toime pannud distsipliinirikkumise. Vanglaametniku poolt antud korraldusele mitteallumine on ilmselgelt lubamatu ning on vastuolus VangS § 67 punktist 1 tuleneva kohustusega.
9.Kaebaja oli rikkumise toimepanemise ja distsiplinaarkaristuse määramise ajal vahistatu staatuses. Tulenevalt VangS § 100 lg-st 1 võib vahistatule kohaldada vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise distsiplinaarkaristusi. Vaidlusaluse käskkirjaga määrati VangS § 67 p 1 rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks noomitus,

mis on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Distsiplinaarkaristuse määramisel arvestati asjaoluga, et kaebajal oli üks kehtiv distsiplinaarkaristus samalaadse rikkumise eest, kuid selle karistuse määramisest on möödas 11 kuud ning selle aja jooksul ei ole kaebaja uusi rikkumisi toime pannud. Kaebaja väide nagu valvur U. Kask teda provotseeriks, on alusetu. Puuduvad tõendid, et kaebajat oleks kuidagi provotseeritud. Ei ole alust kahelda vanglaametniku ettekande usaldusväärsuses. Korrarikkumistele reageerimine on vanglaametnike kohustus, mille täitmata jätmine võib päädida nende enda suhtes distsiplinaarvastutuse kohaldamisega. Samuti on U. Kask kinnitanud, et tal ei ole kaebajaga varem konflikti olnud. Vastustaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus antud asjas on läbi viidud nõuetekohaselt ning Tallinna Vangla 25.10.2019 käskkiri nr 5-2/19/710 on õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

10.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tallinna Vangla 25.10.2019 käskkirja nr 5-2/19/710 ning taotletud selle tühistamist. Nimetatud käskkirjaga karistati kaebajat vangistusseaduse § 67 p 1 süülise rikkumise eest noomitusega. Distsiplinaarkaristus määrati seetõttu, et liikudes 08.10.2019 kella 08.50 paiku mööda koridore kambrist S5-15 kooli, ei allunud XX vanglaametniku seaduslikule korraldusele panna käed seljale. Kaebaja väitel ta aga oma tegudega vangla sisekorda ei rikkunud, kusjuures ettekande koostanud valvur on andnud ka provotseerivaid käske, mida oli vahel võimatu täita.
11.Vangistusseaduse § 67 p 1 kohaselt peab kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vastavalt vangistusseaduse § 100 lg 1 punktile 1 ja § 101 lõikele 1 võib vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusena noomitust ka vahistatu suhtes, kusjuures distsiplinaarmenetluse läbiviimise osas kohaldub vangistusseaduse § 64. Seega taandub vaidlusalune küsimus peamiselt sellele kas distsiplinaarsüütegu on tõendatud ja kas distsiplinaarmenetlus on nõuetekohaselt läbi viidud.
12.Vangistusseaduse § 64 lg 4 kohaselt määratakse distsiplinaarkaristus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Sama seaduse ja paragrahvi kolmandas lõikes on sätestatud, et distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse ja protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Vastustaja on 23.10.2019 koostatud distsiplinaarmenetluse protokolli haldusasja materjalide juurde esitanud.
13.Haldusasja materjalist nähtuvalt on vangla distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks ettenähtud korda järginud ning käskkirja on piisavalt põhjendatud. Distsipliinirikkumine on fikseeritud kõigepealt Tallinna Vangla teise üksuse valvuri U. Kask 08.10.2019 ettekandega. Distsipliinirikkumisest on kinnipeetavat vastavalt vangistusseaduse § 64 lg 2 informeeritud. Vastustaja on vormistanud 11.10.2019 distsiplinaarmenetluse algatamise teatise ning võimaldanud kaebajal selgitusi anda. XX on omapoolse selgituse 16.10.2019 ka andnud. Vangla inspektorkontaktisik M. Kuuse on vaadanud koos praktikandiga vastavat videosalvestist XXi saatmisest 08.10.2019 kambri S5-15 juurest kuni õppehooneni ning vaatluse tulemusel nähtut vastavas 22.10.2019 protokollis kirjeldanud. Sellest ilmneb, et XX käsi selja taga ei hoidnud. XX selgitab kohtule esitatud kaebuses, et talle olevat antud viis erinevat käsku, millest üheks oli ka korraldus panna käed selja taha, mida kaebaja otseselt ka ei eita, kuid tegemist olevat olnud provotseerimisega. Kaebaja väidetud provotseerimist haldusasja materjali pinnalt siiski ei nähtu, kuid olenemata erinevatest arusaamistest, on kinnipeetavatel kohustus vanglateenistuse ametnike

seaduslikele korraldustele siiski alluda, sest korraldustele mitteallumise puhul on tegemist vangla üldist julgeolekut ohustava rikkumisega. Antud juhul kaebaja vähemalt ühele korraldusele ei allunud, milles sisulist vaidlust enam ka olla ei saa. Arvestades asjaolu, et korraldust seisma jääda võis kaebaja mitte kuulda, määratigi distsiplinaarkaristus selle eest, et ta ei täitnud korraldust käed seljale panna. Seega määrati distsiplinaarkaristus ühe konkreetse korralduse täitmata jätmise eest. Selles osas on distsiplinaarsüütegu ühtlasi ka tõendatud.

14.Vangla on karistanud kaebajat noomitusega, arvestades seejuures asjaolu, et teda oli varasemalt samalaadse teo eest noomitusega karistatud. Noomitus on vangistusseaduse §-s 63 ja § 100 lg-s 1 sätestatud karistustest kõige leebem. Seega ei saa asuda ka sellisele seisukohale, et tegemist oleks olnud ebaproportsionaalse meetmega.
15.Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust, sest distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks ettenähtud korda on järgitud, distsiplinaarsüütegu on tõendatud ning tegemist ei ole ka ebaproportsionaalse karistusega.
16.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium