Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-18-1747 19. oktoober 2020 Eesistuja Viive Ligi, liikmed Heiki Loot ja Jüri Põld MTÜ Kalatex kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 8. juuni 2018. a otsuse osaliseks tühistamiseks ning 11. juuni 2018. a otsuse ja 9. augusti 2018. a vaideotsuse tühistamiseks Kaebaja MTÜ Kalatex, esindajad vandeadvokaat Villy Lopman ja vandeadvokaadi abi Keidi Kõiv Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Madli Heinsoo Tartu Ringkonnakohtu 19. märtsi 2020. a otsus MTÜ Kalatex kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada MTÜ Kalatex kassatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 19. märtsi 2020. a otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning Tartu Halduskohtu 29. märtsi 2019. a otsus.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 8. juuni otsuse nr 17-6/256 p-d 2–5, 11. juuni 2018. a otsus nr 17-6/257 ja 9. augusti 2018. a vaideotsus nr 17-4/18/9-1.
4.Jätta vastuolu tõttu Euroopa Liidu õigusega kohaldamata kalandusturu korraldamise seaduse § 63 lg 2 p 1 osas, mis sätestab tähtaja alguse alates viimase toetuseosa väljamaksmisest, ja põllumajandusministri 24. aprilli 2008. a määruse nr 38 „„Euroopa Kalandusfondi 2007– 2013 rakenduskava“ meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 16 lg 10 p 1 ning § 32 lg 4 osas, mis sätestab tegevuse kestvusnõude 15 aastat ja tähtaja alguse alates viimase toetuseosa väljamaksmisest.
5.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt MTÜ Kalatex kasuks välja menetluskulud 6828 eurot 72 senti. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
6.Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 4. jaanuari 2011. a käskkirjaga nr 17-6/1 MTÜ-le Kalatex toetuse 186 855 eurot 36 senti kala esmaladustamishoone ehitamiseks. Toetus maksti lõplikult välja 8. juulil 2014.
3-18-1747
2.PRIA määras 1. juuli 2011. a käskkirjaga nr 17-6/190 MTÜ-le Kalatex toetuse 71 032 eurot 63 senti esmaladustamishoonesse seadmete soetamiseks ja paigaldamiseks. Toetus maksti lõplikult välja 16. juulil 2014.
3.PRIA määras 29. veebruari 2012. a otsusega nr 17-6/94 MTÜ-le Kalatex toetuse 28 230 eurot esmaladustamishoone elektriühendusega liitumiseks. Toetus 22 594 eurot 29 senti maksti lõplikult välja 19. septembril 2014. 19. juuni 2015. a otsusega nr 17-6/216 nõudis PRIA toetusest tagasi 2415 eurot 36 senti, kuna projekt odavnes. Lõplikuks toetussummaks jäi 20 178 eurot 84 senti.
4.PRIA määras 4. juuli 2012. a otsusega nr 17-6/296 MTÜ-le Kalatex toetuse 21 250 eurot 40 senti esmaladustamishoonesse seadmete soetamiseks. Toetus maksti lõplikult välja 10. septembril 2013.
5.PRIA nõudis 8. juuni 2018. a otsusega nr 17-6/256 (11. juuni 2018. a otsusega nr 17-6/257 muudeti tagasinõutavat summat) MTÜ-lt Kalatex tagasi eeltoodud otsuste alusel välja makstud summad (p 2), kohustas teda tasuma tagasinõutava summa koos intressiga 60 kalendripäeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele (p-d 3 ja 4) ning tasuma viivist tähtajaks tagasi maksmata toetussumma jäägilt (p 5). Otsuse aluseks on kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) § 63 lg 2 p 1, § 68 lg 2 p-d 2 ja 7, lg-d 7 ja 8 ja § 69 ning põllumajandusministri 24. aprilli 2008. a määruse nr 38 „„Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava“ meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 32 lg 1 ja lg 4 p-d 4 ja 5. PRIA leidis, et MTÜ Kalatex ei kasutanud toetuse abil ehitatud esmaladustamishoonet toetuse andmise tingimuste kohaselt ja ei teavitanud PRIA-t muudatustest investeeringuobjekti sihipärase kasutamise osas. Hoonet kasutas tegelikult Liu Fish OÜ oma majandustegevuseks. Liu Fish OÜ kasutab kogu hoonet. MTÜ Kalatex ei täitnud PRIA 30. jaanuari 2018. a otsuses nr 7-6/38 tehtud ettekirjutust võtta hoone sihipärasesse kasutusse. PRIA leidis, et MTÜ Kalatex loodigi eesmärgiga saada soodsam toetusmäär MTÜ juhatuse liikmete äritegevuse toetamiseks.
6.PRIA jättis 9. augusti 2018. a vaideotsusega nr 17-4/18/9-1 MTÜ Kalatex vaide PRIA
8.ja 11. juuni 2018. a otsuste kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. PRIA märkis, et MTÜ Kalatex ei andnud PRIA-le teada projektide ebaõnnestumisest. Investeeringuobjekti sihipärast kasutamist ei ole võimalik tõendada KPMG Baltic OÜ auditi tulemustega, sest auditi eesmärgiks ei seatud investeeringuobjekti kasutamise sihipärasuse kontrolli. Objekti mittesihipärane kasutamine on tõendatud 12. aprilli 2018. a paikvaatluse käigus kogutud tõenditega ja raamatupidamisdokumentidega. Arvestades mittesihipärase kasutamise tahtlikkust ja jätkuvust, ei pidanud PRIA võimalikuks tagasinõutavat summat vähendada.
7.MTÜ Kalatex esitas halduskohtule kaebuse PRIA 8. juuni 2018. a otsuse p-de 2–5, 11. juuni 2018. a otsuse ja 9. augusti 2018. a vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja väitis, et ei kasutanud toetusi vastuolus nende sihtotstarbega ega taotluses märgituga. PRIA ei tuvastanud, et kalurid poleks saanud kasutada toetuste abil loodud võimalusi. Nende võimaluste kasutamata jätmine ei tähenda nõuete rikkumist. Kaebaja ei saa sundida kalureid teatud viisil käituma. PRIA tuvastas 28. septembri 2017. a kontrollaktis, et ühes ruumis toimub kala ladustamine, seega taotluses märgitud tegevus, ning ülejäänud ruumid on vabad ja tagatud on nende kasutamise võimalus ka teistele kaluritele. KMPG Baltic OÜ audiitorbüroo hinnangul on kaebaja täitnud meetme määrusega kehtestatud nõuded ja kasutanud toetust sihipäraselt. Kaebaja ei rikkunud ka teavitamiskohustust ega taotlenud vale tegevussuuna alt toetust eesmärgiga saada soodsam toetusmäär. Tehtud korrektsioonid on motiveerimata ning kasutatud ei ole kaalutlusõigust. PRIA rikkus kaebaja õigust olla ära kuulatud, kuna ta ei saanud esitada seisukohti kõigi kogutud tõendite kohta.
8.Tartu Halduskohus jättis 29. märtsi 2019. a otsusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus nõustus PRIA-ga, et kala esmaladustamishoonet kasutab 2(9)
3-18-1747 tegelikult Liu Fish OÜ üksnes oma tootmistegevuseks. PRIA leidis õigesti, et kaebaja viidatud auditi eesmärgiks ei olnud kontrollida, kas investeeringuobjekti kasutatakse sihipäraselt. Äriregistri andmete järgi on kaebaja juhatuse liikmetel M. Postil ja A. Taggol olnud kokkupuude Liu Fish OÜ-ga (kuni
3.veebruarini 2016 ärinimi Värske Paradiis OÜ), kuna nad olid ka selle äriühingu omanikud ja juhatuse liikmed. M. Post ja A. Taggo omandasid äriühingu, mis asus tegutsema kala töötlejana. Sellest võib järeldada, et MTÜ Kalatex eesmärk oligi anda oma juhatuse liikmetele kuuluvale äriühingule võimalus majandustegevuseks Liu sadamas. MTÜ Kalatex on loodud eesmärgiga saada soodsamat toetusmäära juhatuse liikmete äritegevuse toetamiseks. Võrreldes teiste sama meetme raames toetus taotlenutega on saadud eelis. Kuna tõendatud on, et kaebaja ei kasutanud toetusi ja investeeringuobjekte kooskõlas nende sihtotstarbega, siis rikkus ta ka teavitamiskohustust (määruse nr 38 § 32 lg 4 p-d 4 ja 5). Toetuse taotleja peab ise kandma riske, mis kaasnevad projekti elluviimisega. Seetõttu ei ole oluline kaebaja väidetu, et kalurid ei soovinudki kala ladustada või et Liu Fish OÜ tegevuse takistamine võib tuua kaasa raskeid majanduslikke tagajärgi, mistõttu ei olnud võimalik projekti nõuetekohaselt ellu viia. Liu Fish OÜ-le kuuluva kala ladustamist ei saa pidada hoone sihipäraseks kasutuseks kaebaja poolt. Ärakuulamisõigus oli kaebajale tagatud.
9.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule.
10.Tartu Ringkonnakohus võttis 19. märtsi 2020. a otsusega asja materjalide juurde
12.septembril 2014 sõlmitud äriruumi kasutamise lepingu (p 1), jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata, muutes otsuse põhjendusi (p 2) ning apellatsioonimenetluse kulud kaebaja enda kanda (p 3). Otsust põhjendati järgmiselt.
10.1.Hoolimata halduskohtu otsuse põhjendamispuudustest nõustub ringkonnakohus otsuse resolutsiooniga, mistõttu peab menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks puudused ise kõrvaldada.
10.2.Määrus nr 38 ei võimalda kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamise tegevussuuna alt saada toetust kala töötlemiseks. Määruse nr 38 § 32 lg-s 1, § 16 lg 10 p-s 1, § 32 lg 4 p-des 4 ja 5 ning toetuse taotlemise ajal kehtinud KTKS (KTKS v.r) § 198 lg 3 p-des 2 ja 3 sätestatud põhimõtted on ära toodud ka PRIA toetuse määramise käskkirjades ja otsuses, milles märgitakse, et toetuse saaja on kohustatud kasutama toetust sihipäraselt täpselt taotluses näidatud otstarbel, samuti täitma kõiki meetme tingimustega loodud nõudeid toetuse saamisel ja investeeringuobjekti kasutamisel ning nõuete rikkumise korral toetuse PRIA nõudmisel tagasi maksma.
10.3.Toetustaotluste kohaselt oli projekti eesmärk luua Liu sadamas tingimused kala püügijärgseks esmaseks säilitamiseks. Rannakaluritel kestab räimepüügihooaeg aprillist juulini. Sel ajavahemikul on müügisurve kõige tugevam ja seetõttu hind odavam. Kui kalurite mittetulundusühing loob tingimused kala säilitamiseks, tekib kaluritel võimalus müügiaega valida vastavalt sellele, millal hind on müügiks soodsam. Liu sadama omanik TÜ Liu Sadam on seadnud kaebaja kasuks 50 aastaks hoonestusõiguse kala esmaladustamise tingimuste väljaarendamiseks nii Liu kui ka Lindi sadamas tegutsevate kalurite tarbeks. Liu sadamat kasutab 28 ja Lindi sadamat 35 kutselist kalurit ning kokku 55–95 kalapaati. Tänu ladustamisvõimalusele suureneb kalurite tulu projektitaotluste kohaselt umbes 30–40%.
10.4.PRIA tuvastas 28. septembril 2017 järelkontrolli käigus, et investeeringuobjekti ei ole kasutatud sihipäraselt taotluse tegevuskavas näidatud otstarbel. 12. aprillil 2018 tegi PRIA Liu sadamahoones paikvaatluse, mille käigus tuvastati, et Liu Fish OÜ kasutab endiselt kogu hoonet ning et MTÜ Kalatex ruumides ladustati Liu Fish OÜ-le kuuluvat kala. Sama kajastasid ka PRIA-le esitatud dokumendid. Puudusid kala ladustamist ja esmavastuvõttu kajastavad laodokumendid, mis tõendaksid, et hoonet kasutatakse kaebaja toetustaotlustes märgitud eesmärgil. Ka Liu Fish OÜ töötajate seletused kinnitasid, et hoones on aastaid tegutsenud üksnes Liu Fish OÜ. Kogu dokumentatsioon oli eranditult seotud Liu Fish OÜ äritegevusega; kaebajal laodokumentatsioon puudus. 3(9)
3-18-1747
10.5.Ringkonnakohus nõustus halduskohtu hinnanguga kaebaja väidetele, mille kohaselt osutus võimatuks kasutada hoonet tegevuskavades kirjeldatud viisil, sest majandustingimuste muutumise tõttu ei soovinud kohalikud kalurid kala sadamas jahutada ja ladustada, ning tegelikult ei olegi ta toetust saades võtnud endale kohustust tagada, et investeeringuobjekti kasutavad kalurid. Kaebaja väidet kalurite huvipuuduse kohta ei kinnita ükski tõend; lisaks on tegemist kaebaja riskiga. Asja materjalidest nähtub, et PRIA ei ole kaebajale toetuse maksmise eesmärgina märkinud kalurite sissetuleku suurendamist. Projekti eesmärgi määrab ära taotleja ise ja taotlust esitades oli kaebajale ilmselt täiesti selge, et konkreetset toetust on võimalik saada rannakalurite kala esmaladustamise hoonete ja seadmete tarbeks. Veenev pole ka kaebaja väide, et pole vahet, kas toetuse abil soetatud ehitisi ja seadmeid kasutavad kohalikud kalurid või Liu Fish OÜ, kuna ka viimane tegeleb mh kala kokkuostuga. Pigem viitavad asjaolud sellele, et just Liu Fish OÜ majandustegevuse tõttu Liu sadamas ei olnud kohalikel kutselistel kaluritel võimalik kasutada kalajahutus- ja säilitusteenust toetustaotlustes märgitud eesmärgil. Tekib küsimus, miks soovivad kalurid anda kala kohe pärast püüki üle kokkuostjale, mitte säilitada seda PRIA toetuste abil valminud esmaladustamishoones kõige soodsama hinna kujunemiseni. Võimalik seletus on, et kohalikel rannakaluritel kas ei võimaldata algul lubatud teenust kasutada või ei ole teenuse osutamiseks toetuste abil ehitatud ja sisustatud hoones tegelikult tingimusi loodud.
10.6.Ringkonnakohus ei nõustunud kaebaja väitega, et põhjendamatult jäeti arvestamata sotsiaalne aspekt ja tema tegevuse mõju kohalikele kaluritele ning elule. Kuigi toetustaotlustes kirjeldatud äriidee sisuks on märgitud ka kalurite olukorra parandamine, ei ole taotluste eesmärgiga kooskõlas võimaldada toetuse abil soetatud hoone ja seadmete abil tulu teenida üksnes äriühingul. Kaebaja MTÜ-na võinuks ka ise luua töökohad inimestele, kes oleks saanud toetusega kooskõlas olevaid teenuseid kaluritele osutada. Äriühingu asutamist ja selle kaudu töökohtade loomist ei saa pidada selliseks sotsiaalseks aspektiks, mida kaebaja poleks saanud ise teostada.
10.7.PRIA on kaebaja ja Liu Fish OÜ seoseid ning tegevuste ajastust arvestades jõudnud põhjendatud järeldusele, et MTÜ Kalatex tegevuse eesmärgiks oli tegelikult anda oma juhatuse liikmetele kuuluvale äriühingule võimalus majandustegevuseks Liu sadamas. Samad juhatuse liikmed on ka MTÜ-l Rannakalad, mis andis neile kokkuleppel võimaluse taotleda samale objektile suuremat toetust, kui olnuks võimalik ühel MTÜ-l. Lisaks olid erinevatele tegevussuundadele kehtestatud erinevad toetuse määrad. Kalasadama või lossimiskoha uuendamise korral, juhul kui toetuse saajaks on kalandussektoris tegutsev MTÜ või sihtasutus, on toetus kuni 80% abikõlblike kulude maksumusest (määruse nr 38 § 14 lg 1 p 2), samas kui kala töötlemise või otseturustamisega seotud projektide elluviimiseks anti toetust 60% abikõlblike kulude maksumusest (määruse nr 38 § 14 lg 2). See on ilmselt üheks põhjuseks, miks kaebaja ei taotlenud projektitoetust õige tegevussuuna alt ega täitnud teavitamiskohustust. Arvestades isikute seotust, tekitas see õigustatult PRIA-le põhjendatud kahtluse, et kaebaja kasutas investeeringuid ebasihipäraselt ja rikkus teavitamiskohustust tahtlikult.
10.8.Halduskohus lahendas õigesti ja põhjendatult kaebaja istungitaotluse ja tunnistaja ülekuulamise taotluse.
10.9.Kaebaja viidatud audiitorbüroo aruande kohta leidis halduskohus õigesti, et audit keskendub peamiselt kuludokumentidele ja nende vastavusele investeeringu sisule. Valmis investeeringuobjekti kasutamise sihipärasuse kontrolli auditi eesmärgiks ei seatud.
10.10.Nii määruse nr 38 § 32 lg 4 p-dest 4 ja 5 kui ka KTKS § 63 lg 2 p-st 2 tulenes kaebajale teavitamiskohustus, mida ta rikkus. Alles PRIA 30. jaanuari 2018. a otsusest teada saades pöördus kaebaja PRIA poole ettepanekuga pidada läbirääkimisi. Kontrollimenetlusele järgnenud läbirääkimisi ei saa samastada teavitamiskohustuse täitmisega. Turusituatsiooni väidetavad muutused ei õigusta teavitamiskohustuse täitmata jätmist.
10.11.Praegusel juhul on tõendatud, et esinevad KTKS § 68 lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud toetuse tagasinõudmise alused. Säte annab vastustajale otsustamisel kaalutlusõiguse. PRIA ongi praegusel juhul esiti otsustanud nõuda toetuse tagasi osaliselt, tehes samas kaebajale ettekirjutuse tagada investeeringuobjekti sihipärane kasutus. Kuna kaebaja seda nõuet ei täitnud, otsustas PRIA toetuse
4(9)
3-18-1747 täies ulatuses tagasi nõuda. Arvestades ka, et tagasinõudeks esines kaks alust korraga, nõustus ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et ei ole alust PRIA otsuseid tühistada.
10.12.Analoogselt Euroopa Kohtu selgitatuga nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta art 72 kohta on ka nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta art 56 lg 1 otsekohalduv. Isegi kui asendada PRIA otsuste alused tegevuse kestvuse osas määruse nr 1198/2005 art 56 lg-ga 1, ei muuda see otsuste sisu. Kaebaja on rikkunud toetuse kasutamise nõudeid juba viieaastase järelevalveperioodi kestel.
10.13.Arvestada tuleb, et määruse nr 38 § 2 lg-s 2 on meede projektitoetuste osas jagatud viieks erinevaks tegevussuunaks ja suundade kaupa on kehtestatud erinevad nõuded, nii et saadud toetuse sihipärast ja nõuetele vastavat kasutamist ei ole võimalik kontrollida üksnes väga üldise eesmärgi – tagada kalanduspiirkondades mitmekesise sotsiaalmajandusliku struktuuri säilimine ja elukvaliteedi tõus – täitmist hinnates. Vastasel juhul ei oleks tegevussuundade eristamisel mõtet. Mingil määral võib igasugune investeering elukvaliteedi paranemisele või mitmekesisusele kaasa aidata. Nõustuda võib PRIA seisukohaga, et praegusel juhul on objekti ülevõtmine kolmanda isiku poolt toetuse andmise eesmärke sedavõrd moonutanud, et kooskõla meetme eesmärkidega on kadunud. Kui taotluses oleks märgitud, et hoones hakkab tegutsema kalatöötlemisettevõte, ei oleks projekt PRIA-lt toetust saanud, sest see poleks vastanud meetme tingimustele. Lisaks oli kitsama kasusaajate ringi ja ärihuvide korral toetusmäär oluliselt madalam (60%). Selle poolest erineb asi Euroopa Kohtu asjast nr C-580/17 Järvelaev, kus objekti kasutas teine sama valdkonna mittetulundusühing samal otstarbel. Praegusel juhul on Liu Fish OÜ-le antud alusetu eelis teiste sarnaste huvidega ettevõtete ja äriühingute ees, kuna ta on saanud kasu kokku 301 732 euro 39 sendi suurusest investeeringust, milleks äriühingule poleks toetust antud. Selline olukord moonutab selgelt konkurentsi. Küsimusele, kas kolmas isik kasutab toetuse objekti turutingimustel või mitte, on praegusel juhul keeruline vastata, sest piirkonnas pole samasugust objekti. Samas võib aga OÜ Värske Paradiis ja MTÜ Rannakalad vahel 12. septembril 2014 sõlmitud äriruumi kasutuse lepingust, kus tasu ei ole kokku lepitud, järeldada, et toetuse abil püstitatud hoone kasutamise eest ei maksta tegelikult üüri MTÜ-le Rannakalad ega ka MTÜ-le Kalatex. Seega ei kasutata objekti turutingimustel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsus täies ulatuses tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kassatsioonkaebuse põhiväited on järgmised.
11.1.Ringkonnakohus jättis ebaõigesti tähelepanuta, et sihtotstarbelise kasutamise kohustuse tähtaeg oli lõppenud enne PRIA järelkontrolli algust ja tagasinõude otsuste tegemist. PRIA lähtus otsuste tegemisel ekslikult 15-aastasest investeeringuobjekti kasutamiskohustusest, kuid määruse nr 1998/2006 art 56 lg-st 1 tuleneb üksnes 5-aastane kestvusnõue. Järelkontrolli tegi PRIA alles enam kui kaks kuud pärast sihtotstarbelise kasutamise kohustuse lõppu. Ei ole ühtegi tõendit, millest saaks järeldada, et 5-aastase tähtaja jooksul kasutas hoonet ainult Liu Fish OÜ.
11.2.Ringkonnakohus eksis toetuse eesmärkide tõlgendamisel. Toetuse eest ehitati valmis ja sisustati taotlustes lubatud kala esmavastuvõtu- ja esmajahutushoone ning loodi kaluritele lubatud tingimused. Kaebajal ei olnud kohustust tagada hoone reaalne kasutamine. Asja materjalidest ei saa teha järeldust, et kohalikel kaluritel pole võimalik Liu sadama hoonet kasutada.
11.3.PRIA ei ole vaidlustatud otsustes analüüsinud asjaolusid, mida Euroopa Kohus Järvelaeva asjas tehtud otsuses käsitles. Tuvastatud ei ole muutust infrastruktuuri omandi laadis või tootliku tegevuse lakkamist. Samuti pole tuvastatud alusetut eelist. Kaebaja tegevus aitab saavutada projektile seatud kalurite sissetuleku suurendamise eesmärki. Lisaks on Liu Fish OÜ tööandjaks 25–29 kohalikule inimesele.
11.4.Ebaõigesti jäeti arvestamata auditi tulemused.
5(9)
3-18-1747
11.5.Kaebaja ei ole rikkunud KTKS § 63 lg 2 p-st 2 tulenevat teavitamiskohustust. Asjas pole tuvastatud, et esineks oht vara säilimisele või selle sihtotstarbelisele kasutamisele. Seega ei olnud kaebajal ka teavitamiskohustust.
11.6.Ringkonnakohus võttis ebaõige seisukoha kaebaja tegevuse subjektiivse poole kohta.
11.7.Ringkonnakohus ei hinnanud õigesti kaalutlusõiguse teostamist PRIA poolt. Arvestatud ei ole õiguskindluse, õiguspärase ootuse ega proportsionaalsuse põhimõtteid. Proportsionaalsuse hindamisel tulnuks mh arvesse võtta seda, et kaebaja tegevus on aidanud kaasa toetuse eesmärkide saavutamisele. Kindlaks pole tehtud väidetava rikkumise aega ega seda, millises ulatuses kasutas hoonet Liu Fish OÜ. Samuti pole arvesse võetud rikkumise olemust, raskust, EKF-i rahalist kahju ega tagajärgi, mida kaebaja tegevuse lõppemine rannaelanikele kaasa toob.
12.Vastustaja vaidleb 21. septembri 2020. a vastuses kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata, esitades järgmised vastuväited.
12.1.Asjas kogutud tõendite kohaselt rikkus kaebaja toetuse objekti sihipärase kasutamise nõuet sisuliselt kohe pärast hoone valmimist ehk selle nõude viieaastase kehtivusaja kestel. Vähemalt üks töötaja on olnud toetuse abil rajatud hoones tööl kala fileerijana alates 6. oktoobrist 2014 ning MTÜ Kalatex partner Liu sadama esmavastuvõtu- ja -jahutushoone rajamisel MTÜ Rannakalad sõlmis toetuse abil rajatud hoone kasutamise lepingu Värske Paradiis OÜ-ga juba 12. septembril 2014 ehk kõigest 21 päeva pärast viimase toetuseosa väljamaksmist. Tõendatud ei ole, et hoonet oleks üldse kasutatud taotluses märgitud tegevusteks. KTKS § 68 lg 4 alusel võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril.
12.2.Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et täidetud on taotluses toodud sotsiaalmajanduslikud eesmärgid ja tagatud kohalike kalurite sissetulekute kasv. Erinevalt Järvelaeva asjast erinevad praegusel juhul toetustaotluses lubatust nii investeeringuobjekti tegeliku kasutaja isik, õiguslik vorm ja tegutsemise eesmärk kui ka tegevus, milleks toetuse abil rajatud hoonet kasutatakse. Asjas nr C-388/12 Comune di Ancona on Euroopa Kohus pidanud võimalikuks Nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta, art 30 lg 4 tõlgendamist nii, et säte viitab nii füüsilistele kui ka funktsionaalsetele muudatustele projektis, kui muudatus seisneb rajatise kasutamises muudeks tegevusteks kui nendeks, mis olid esialgu ette nähtud rahastamiskõlblikuks tunnistatud projektis.
12.3.Kuigi meetme üheks üldiseks eesmärgiks võis olla kalurite sissetulekute kasv, peab konkreetse taotluse eesmärk olema kitsam ja mõõdetav. Fondi (sh Eesti maksumaksja) raha tuleb anda üksnes sellistele tegevustele, mis kõige tõhusamalt aitavad saavutada meetme eesmärki. Selleks on loodud ka taotluste hindamise menetlus, mis arvestab kohaliku algatusrühma seatud strateegilisi eesmärke.
12.4.Toetuse objekti kasutamise tingimusi oli kaebajal võimalik õiguspäraselt muuta KTKS v.r § 198 lg 3 p 5 alusel, taotledes toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Selline protseduur võimaldab PRIA-l kontrollida, et toetuse objekti kasutamine vastab meetme, kohaliku arengu strateegia ja konkreetse taotluse eesmärkidele ning et tegelik kasusaaja vastab üldistele toetuse saajale kehtestatud tingimustele.
12.5.Liu Fish OÜ on saanud alusetu eelise teiste ettevõtjate ees sellega, et MTÜ-dele ettenähtud kõrgema toetusmääraga on rajatud äriühingu tegevuseks vajalik hoone. Kalandussektoris tegutsevale ettevõtjale anti kalasadama või lossimiskoha uuendamise korral toetust kuni 40% abikõlblike kulude maksumusest (määruse nr 38 § 14 lg 1 p 1), MTÜ-le aga 80% (sama lõike p 2). Alusetuks eeliseks saab pidada vähemalt seda vahet toetuse summades. Tõendatud ei ole, et kaebaja ja MTÜ Rannakalad üürivad hoonet Liu Fish OÜ-le turutingimustel.
12.6.Kuna kaebaja ei täitnud sihipärase kasutamise nõuet ega teavitanud tegevuse muutmisest PRIA-t, on ta rikkunud ka teavitamiskohustust.
12.7.Investeeringuobjekti sihipärast kasutust pole võimalik tõendada KPMG Baltic OÜ auditi tulemustega ega ka audiitorbüroo Price Waterhouse Coopers kalasadamate investeeringute vajaduste kaardistamise uuringuga, sest kummagi eesmärgiks ei olnud selle asjaolu kontrollimine.
6(9)
3-18-1747
13.Kaebaja esitas 24. septembril 2020 avalduse, milles palub jätta PRIA vastus tähelepanuta, kuna see jõudis Riigikohtusse 21. septembril 2020, kuigi esitamise tähtpäev oli 15. september 2020. Kaebaja ei saanud seetõttu esitada vastustaja seisukohale tähtaegselt (21. septembriks 2020) vastust. Kaebaja vaidles ka sisuliselt PRIA seisukohtadele vastu, paludes jätta tähelepanuta PRIA seisukohad, mis nõuavad uute tõendite kogumist või tõendite täiendavat hindamist. Kaebaja arvates ei ole haldusmenetluse seaduse § 58 selles asjas kohaldatav. PRIA otsus ei jääks samaks, kui lähtuda määruse nr 38 § 32 lg-st 4 tuleneva 15-aastase sihtotstarbelise kasutamise kohustuse asemel määruse nr 1198/2006 art 56 lg-s 1 sätestatud 5-aastasest kohustusest. Kaebaja palub mõista PRIA-lt enda kasuks välja kassatsioonimenetluse õigusabikulud.
14.Vastustaja esitas 29. septembril 2020 avalduse, milles märgib, et esitas vastuse tähtaegselt, kuna vastuse esitamise tähtpäevaks oligi märgitud 21. september 2020. Kui kohus jätab vastuse siiski tähelepanuta, tuleks tähelepanuta jätta ka kaebaja 24. septembril 2020 esitatud vastus ja menetluskulude hüvitamise taotlus. Lisaks leiab vastustaja, et kaebaja õigusabikulud on ebamõistlikud. Kaebajat ja paralleelses haldusasjas nr 3-18-1699 MTÜ-d Rannakalad on samades küsimustes esindanud kaks sama büroo advokaati. Sisulisi uusi asjaolusid võrreldes asjaga nr 3-18-1699 ei esine.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ning ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning halduskohtu otsus tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 1). Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ning tühistab vaidlustatud haldusaktid vaidlustatud osas. Kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata osas, mis puudutab ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 1. Ringkonnakohus ei rikkunud tõendit asja juurde võttes menetlusnorme.
16.Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud jätta tähelepanuta ei PRIA 21. septembri 2020. a avaldust, kaebaja 24. septembri 2020. a avaldust ega PRIA 29. septembri 2020. a vastust. Kuigi Riigikohtu antud avalduste esitamise tähtaega on ületatud (avaldused ja seisukohad tuli esitada
15.septembriks 2020 ning tähtpäev 21. september 2020 oli mõeldud nendele vastamiseks), ei põhjusta nende avalduste menetlemine menetluse viibimist (HKMS § 51 lg 4).
17.Praegune asi on nii asjaoludelt kui ka õiguslikust küljest lähedane Riigikohtu otsuses nr 3-18-1699/25 käsitletuga ning kolleegium ei näe põhjust viidatud asjas võetud seisukohti muuta.
18.Nagu viidatud asjas, tugines ka praeguses asjas PRIA vaidlustatud otsuseid tehes ekslikult investeeringutega seotud tegevuste kestvuse nõude puhul määruse nr 38 § 16 lg 10 p-le 1 ja § 32 lg-le 4, mis sätestasid 15-aastase investeeringu sihipärase kasutamise kohustuse, ning KTKS § 63 lg 2 p-le 1, mis sätestas tähtaja alguseks viimase toetuseosa väljamaksmise aja. Need sätted tuleb ka selles asjas jätta kohaldamata vastuolu tõttu Euroopa Liidu õigusega. Määruse nr 1198/2006 art 56 lg 1 nägi ette tegevuse kestvusnõude ainult viieks aastaks pärast pädevate riigisiseste asutuste või korraldusasutuse tehtud otsust ning Euroopa Kohus on Järvelaeva asjas analoogilise sisuga normi tõlgendades asunud seisukohale, et liikmesriik ei tohi võtta vastu teistsuguseid eeskirju kestvusreeglite kohta (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-580/17 Järvelaev, p 79; kolleegiumi otsus nr 3-18-1699/25, p-d 21-22).
19.Eeltoodu ei tähenda siiski, et ületatud oleks tagasinõude esitamise tähtaega, mis lõppeb KTKS § 68 lg 4 kohaselt 31. detsembril 2025 (vt ka otsus nr 3-18-1699/25, p-d 24–25).
7(9)
3-18-1747
20.Kuna PRIA kohaldas vaidlustatud otsuste tegemisel ekslikult riigisisest õigusnormi, mis tulnuks jätta vastuolu tõttu Euroopa Liidu õigusega kohaldamata, ning ei kohaldanud määruse nr 1198/2006 art 56 lg-t 1, ei ole ta vaidlustatud otsustes analüüsinud ka määruse nr 1198/2006 art 56 lg-s 1 sätestatud tingimustest kinnipidamist, sh Euroopa Kohtu Järvelaeva asjas tehtud otsuse valguses. PRIA on püüdnud kohtumenetluses esitada põhjendusi, millest lähtudes tuleks vaidlusalused otsused jõusse jätta ka määruse nr 1198/2006 art 56 lg 1 alusel. Ka ringkonnakohus võrdles kaebust lahendades praeguse kaasuse asjaolusid Järvelaeva asjaga ja leidis, et erinevalt viidatud asjast on praegusel juhul toetatud tegevus oluliselt muutunud.
21.Kolleegiumi hinnangul ei ole PRIA ja kohtud praeguses asjas, nagu ka asjas nr 3-18-1699, kaebaja toetustaotluste ja nendes kirjeldatud äriplaani kõrval piisavalt arvesse võtnud määruses nr 1198/2006 ja „Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskavas“ ette nähtud meetme „Kalanduspiirkondade säästev areng“ eesmärki. Seetõttu on jäänud välja selgitamata ja hindamata mitmed olulised asjaolud (vt otsus nr 3-18-1699/25, p-d 29–35). Kuna lähtuti valesti kestvusnõude kehtivusajast, ei selgitatud piisava põhjalikkusega välja, millisel osal viieaastasest ajavahemikust rikuti määruse nr 1198/2006 art-56 lg-s 1 sätestatud tingimusi (vt ka otsus nr 3-18-1699/25, p 36). Kuna PRIA lähtus vaidlusaluseid otsuseid tehes palju pikemast ajavahemikust, mille jooksul kaebaja pidanuks tema hinnangul investeeringuobjekti sihipärase kasutamise kohustust täitma, ei või otsused jääda kehtima ka seetõttu, et sanktsiooni proportsionaalsusele antav hinnang sõltub olulisel määral sellest, milline oli rikkumise aja osakaal kogu kestvusnõude täitmise ajast (vt otsus nr 3-18-1699/25, p 37). Lisaks oli asjakohatu kaalutlus, et kaebaja ei täitnud 30. jaanuaril 2018 tehtud ettekirjutust võtta investeeringuobjekt sihipärasesse kasutusse, kuna ettekirjutuse tegemise ajaks oli kestvusnõude kehtivusaeg juba lõppenud (vt ka otsus nr 3-18-1699/25, p 38).
22.Lähtudes HKMS § 108 lg-st 1 ja § 109 lg-st 4, tuleb Riigikohtul asjas uut otsust tehes muuta menetluskulude jaotust ning kaebaja põhjendatud menetluskulud vastustajalt välja mõista.
22.1.Halduskohtus taotles kaebaja, et tema kasuks mõistetaks välja menetluskulud 2898 eurot 75 senti. Kuigi kaebaja märkis menetluskulude väljamõistmise avalduse tekstis, et soovib õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga, on ta taotlenud kulude hüvitamist üksnes ulatuses, mis kattub arvetel käibemaksuta näidatud summaga (riigilõiv kaebuselt 15 eurot + esialgse õiguskaitse taotluselt 15 eurot, õigusabikulud 1620 eurot + 1248 eurot 75 senti). Kolleegium lähtub selles olukorras taotlusest. Kaebaja on aga alusetult taotlenud esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu hüvitamist, sest see tagastati kaebajale taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu Tartu Halduskohtu 17. septembri 2018. a määrusega. Seega on tõendatud menetluskulud esimeses astmes 2883 eurot 75 senti.
22.2.Apellatsioonimenetluses palus kaebaja enda kasuks välja mõista menetluskulud 3465 eurot 67 senti (riigilõiv 15 eurot, õigusabikulud 476 eurot 50 senti + 1552 eurot 50 senti + 1421 eurot 67 senti (käibemaksuta)). Seejuures nähtub arvelt nr 1904011 aga, et sellel on kajastatud õigusabikulusid, mis ei olnud seotud mitte apellatsiooni-, vaid esimese astme menetlusega: teenused on osutatud enne halduskohtu otsust ja seotud halduskohtule esitatud taotlustega, mille halduskohus lahendas enam kui nädal enne otsuse tegemist. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik esitada neid kuludokumente juba halduskohtule (kas koos esitatud avaldusega või hiljemalt pärast halduskohtu määruse saamist). Seetõttu jätab kolleegium viidatud arvel kajastatud õigusabikulud 476 eurot 50 senti tähelepanuta (HKMS § 109 lg 1 viimane lause; vrd ka kolleegiumi otsus nr 3-16-1267/49, p 27) ning peab tõendatud apellatsioonimenetluse kuludeks 2989 eurot 17 senti.
22.3.Kassatsioonimenetluses taotleb kaebaja 955 euro 80 sendi suuruste õigusabikulude hüvitamist (käibemaksuta). Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist põhjendamatute kuludega.
8(9)
3-18-1747
22.4.Seega on kaebaja tõendatud ja põhjendatud menetluskulud kolme kohtuastme peale kokku 6828 eurot 72 senti. Need tuleb vastustajalt välja mõista. Ülejäänud kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
23.Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4 esimene lause) Advokaadibüroo RASK arvelduskontole EE292200221055740482 Swedbankis.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.