3-18-1747/20 - Majandushaldusõigus - PRIA asjad - Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

Halduskohus nõustus PRIA-ga, et kala esmaladustamishoonet kasutab tegelikult Liu Fish OÜ üksnes oma tootmistegevuseks. Ka märkis PRIA halduskohtu hinnangul õigesti, et valmis investeeringuobjekti kasutamise sihipärasuse kontrollimist ei olnud kaebaja poolt viidatud auditis eesmärgiks seatud, seega puuduvad selles ka vastavad järeldused. Ka kaebaja poolt esitatud L. Poobuse kirjalik selgitus ei anna tõendust selle kohta, et kaebaja kasutas investeeringuobjekti sihipäraselt. Halduskohus märkis, et vastavalt äriregistri andmetele on M. Postil ja A. Taggol (kaebaja juhatuse liikmed) olnud kokkupuude Liu Fish OÜ-ga (kuni 03.02.2016 ärinimi Värske Paradiis OÜ), kuna nad olid ka selle äriühingu omanikud ja juhatuse liikmed. M. Post ja A. Taggo omandasid äriühingu, mis asus tegutsema kala töötlejana, millest võib järeldada, et MTÜ Kalatex eesmärk oligi anda oma juhatuse liikmetele kuuluvale äriühingule võimalus majandustegevuseks Liu sadamas. Seega on MTÜ Kalatex loodud eesmärgiga saada soodsamat toetusmäära MTÜ juhatuse liikmete äritegevuse toetamiseks. Saadud on eelis ühe hoone ehitamiseks võrreldes teiste taotlejatega sama meetme toetuse raames. Kuna on tõendatud, et kaebaja ei kasutanud toetusi ja investeeringuobjekte kooskõlas nende sihtotstarbega, siis rikkus kaebaja ka teavitamiskohustust (määruse nr 38 § 32 lg 4 p-d 4 ja 5). Halduskohtu arvates peab toetuse taotleja ise kandma riske, mis tekivad projekti elluviimisega, mistõttu ei oma tähtsust kaebaja väide, et kalurid ei soovinudki kala ladustada või et Liu Fish OÜ tegevuse takistamine võib kaasa tuua raskeid majanduslikke tagajärgi, mistõttu ei olnud võimalik projekti nõuetekohaselt ellu viia. Liu Fish OÜ-le kuuluva kala ladustamine ei näita hoone sihipärast kasutamist MTÜ Kalatex poolt. Halduskohus leidis, et ärakuulamisõigus oli kaebajale tagatud. Halduskohus asus samuti seisukohale, et vaideotsus ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi ning on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub samuti alus.

16.Toetusi taotles kaebaja määruse nr 38 § 2 lg 2 p 1 alusel, milles nähakse ette toetuse andmine kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamiseks. Määruse nr 38 § 6 lg 1 näeb ette § 2 lg 2 p-s 1 nimetatud tegevuste (kalanduspiirkonna arengu strateegia esimene tegevussuund) elluviimisel abikõlblikud kulud, sealhulgas külmhoone või laohoone ehitamise kulud, lossimiseks ja ladustamiseks vajaliku seadme ostmise ja paigaldamise kulud, külmutus- ja jahutusseadme ostmise ja paigaldamise kulud jne. Kalandustoodete ja agariku töötlemisega ning kalandustoodete otseturustamisega (määruse nr 38 § 2 lg 2 p 2) seotud tegevuste abikõlblikud kulud loetleti määruse nr 38 § 6 lg-s 2. Kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamise tegevussuuna alt ei olnud võimalik seega saada toetust kala töötlemiseks. Määruse nr 38 § 32 lg 1 kohaselt on projektitoetuse saaja kohustatud kasutama toetust sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil ja järgima tegevuse elluviimisel kõiki „Kalandusturu korraldamise seaduses“ ja selles määruses sätestatud asjakohaseid nõudeid. Toetuste taotlemise ajal kehtinud KTKS § 198 lg 3 p 2 järgi oli toetuse saaja kohustatud kasutama toetust ja toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara ettenähtud tingimustel ning sama lõike p 3 kohaselt pidi ta tagama toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasuse ning kulude abikõlblikkuse. Määruse nr 38 § 16 lg 10 p 1 kohaselt võib projektitoetust anda taotlejale, kes jätkab pärast kavandatava projekti elluviimist majandustegevust alal, mille parendamiseks ta projektitoetust taotleb, vähemalt 5 majandusaasta või kalasadama või lossimiskoha uuendamise korral vähemalt 15 majandusaasta jooksul arvates viimase toetuseosa laekumisest projektitoetuse saaja või kapitalirendi puhul kapitalirendile andja arvelduskontole. Määruse nr 38 § 32 lg 4 p-st 4 ja p-st 5 tulenevalt teavitab projektitoetuse saaja kalasadama ja lossimiskoha uuendamiseks saadud toetuse väljamaksmisest 15 aasta möödumiseni viivitamata PRIA-t kirjalikult toetatava tegevusega seotud muudatustest PRIA kooskõlastuse saamiseks või toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged. Kehtiva KTKS § 67 lg 1 paneb PRIA-le kohustuse kontrollida Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja poolt KTKS-iga toetuse saajale pandud kohustuste täitmist. Kehtiva KTKS § 68 lg 2 p-de 2 ja 7 kohaselt võib PRIA nõuda Euroopa Kalandusfondi toetuse täielikku või osalist tagasimaksmist, kui toetust või toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara ei ole kasutatud ettenähtud tingimuste kohaselt ja toetuse saaja ei ole täitnud talle pandud kohustusi. Eelpoolnimetatud põhimõtted on ära toodud ka PRIA toetuse määramise käskkirjades ja otsuses, milles märgitakse, et toetuse saaja on kohustatud kasutama toetust sihipäraselt täpselt taotluses näidatud otstarbel, samuti täitma kõiki meetme tingimustega toodud nõudeid toetuse saamisel ja investeeringuobjekti kasutamisel ning nende nõuete rikkumise korral toetuse PRIA nõudmisel tagasi maksma.

20.Mis puudutab kaebaja väiteid, et tegevuskavades kirjeldatud kasutus osutus võimatuks, kuna majandustingimuste muutumise tõttu kohalikud kalurid lihtsalt ei soovinud kala sadamas jahutada ja ladustada ning et ta tegelikult ei olegi võtnud endale toetuse saamisel kohustust tagada investeeringuobjekti kasutamine kalurite poolt, siis selles osas nõustub ringkonnakohus PRIA ja halduskohtu seisukohaga. Nagu varem juba viidatud, oli kaebaja projektitoetuste eesmärgiks toetada kalasadama uuendamist toetustaotluses ettenähtud viisil, milleks oli luua Liu sadamas tingimused kala püügijärgseks esmaseks säilitamiseks kala esmaladustamishoone ehitamise, külmutusseadmete, lossimis- ja laadimisseadmete soetamise ning elektriühenduse loomise teel. Nimetatud investeeringuobjekte pidid hakkama kasutama kohalikud kalurid püütud kala kvaliteedi tõstmiseks. Kuigi kaebaja väitel pärast objekti valmimist vastava teenuse kasutada soovijaid praktiliselt polnud, siis ükski tõend seda asjaolu ei kinnita. Samuti märgib halduskohus vaidlustatud otsuses õigesti, et taotleja peab ise kandma riske, mis tekivad projekti elluviimisega, mistõttu ei oma isegi kaebaja tõendamata väide, et kohalikud kalurid ei soovinud valminud hoones kala ladustada, asjas suurt sisulist tähendust. PRIA ei ole asja materjalidest nähtuvalt kaebajale projektitoetuste maksmise eesmärgina kunagi märkinud kalurite sissetuleku suurendamist, nagu väidab kaebaja, andes sellise väite esitamisega endale võimaluse lugeda eesmärgipäraseks mistahes tegevust toetuse või investeeringuobjekti kasutamisel (näiteks äriühingu majandustegevus). Projekti eesmärgi määras ära taotleja (kaebaja) ise ja taotluse esitamise hetkel oli kaebajale ilmselt täiesti selge, et konkreetse toetuse saamiseks on tal võimalus siis, kui investeeringuid taotleda rannakalurite kala esmaladustamise hoonete ja seadmete tarbeks. PRIA-l ei olnud seetõttu põhjust toetuste määramise käskkirjades ja otsuses ise piirata investeeringuobjekti kasutajate ringi ja kasutamise iseloomu, kuivõrd toetuse taotleja oli selle taotlustes ise ära määratlenud. Veenev ei ole ka kaebaja väide, et pole vahet, kas toetuse abil soetatud ehitisi ja seadmeid kasutavad kohalikud kalurid või Liu Fish OÜ, kuna ka viimane tegeleb muuhulgas kala kokkuostuga. Eelpoolnimetatud asjaolud võivad viidata pigem sellele, et just Liu Fish OÜ majandustegevus uuendatud Liu sadamas välistas kalajahutus- ja säilitusteenuse kasutamise kohalike kutseliste kalurite poolt vastavalt toetustaotluses märgitud eesmärgile. PRIA on halduskohtule selgitanud, et Liu Fish OÜ ostab kala kokku 150-lt kalurilt, kelle hulgas on ilmselt ka Liu ja Lindi sadama kutselised kalurid. Seega tekib küsimus, miks soovivad kalurid anda kala kohe pärast püüki üle kokkuostjale, mitte aga säilitada seda PRIA toetuste abil valminud esmaladustamishoones kõige soodsama hinna kujunemiseni, nagu selgitati kaebaja poolt esitatud toetustaotlustes. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et võimalik seletus tekkinud olukorrale on, et kohalikel rannakaluritel kas ei võimaldata algselt lubatud teenust kasutada või ei ole sellise teenuse osutamiseks toetuste abil ehitatud ja sisustatud hoones tegelikult tingimusi loodudki.

22.MTÜ Kalatex pöördumistest, sealhulgas vaidest ja kaebusest halduskohtule ilmneb, et Liu Fish OÜ kasutab investeeringuobjekte jätkuvalt üksnes oma majandustegevuses. Seega asjaolus, et kala esmaladustamishoonet kasutab tegelikult üksnes äriühing Liu Fish OÜ oma tootmistegevuseks, vaidlus puudub. Haldusasja materjalidest ei ilmne ka seda, et Liu Fish OÜ oleks kutseline kalur. MTÜ Kalatex ja Liu Fish OÜ seoseid, mis tekitasid võimaluse soodsama toetusmääraga toetuse saamiseks eesmärgiga soodustada MTÜ juhatuse liikmete äritegevust, on halduskohus käsitlenud vaidlusaluse kohtuotsuse p-s 14. Vaidlust ei ole selle üle, et 30.08.2015. a üldkoosoleku otsusega võeti OÜ Värske Paradiis (Liu Fish OÜ eelkäija) MTÜ Kalatex liikmeks. Üldkoosolekust võtsid osa ka MTÜ Kalatex liikmed M. Post ja A. Taggo nii eraisikutena kui juriidiliste isikute seaduslike esindajatena. 08.02.2016 said M. Post ja A. Taggo MTÜ Kalatex juhatuse liikmeteks. M. Post ja A. Taggo on OÜ Värske Paradiis (03.02.2016 ümber nimetatud Liu Fish OÜ-ks) omanikud ja juhatuse liikmed alates 12.09.2014. 2014. a lõppesid ka tööd Liu sadamas ja pidi algama investeeringuobjektideks olnud hoonete ja seadmete kasutamine kohalike kalurite poolt. Nagu juba märgitud, tegelikkuses sellist hoonete ja seadmete sihipärast kasutamist praktiliselt ei toimunud. Küll aga omandasid M. Post ja A. Taggo äriühingu, mis asus kohe tegutsema kala töötlejana ja kokkuostjana eelnimetatud hoonetes. Vaidlust ei ole ka selles, et 2015. a taotles OÜ Värske Paradiis (nüüdne Liu Fish OÜ) küll ebaõnnestunult, PRIA-lt toetust kalatöötlemisseadmete soetamiseks samasse hoonesse. PRIA on eeltoodut arvesse võttes jõudnud ringkonnakohtu hinnangul igati põhjendatud järeldusele, et MTÜ Kalatex tegevuse eesmärgiks oligi tegelikult anda oma juhatuse liikmetele kuuluvale äriühingule võimalus majandustegevuseks Liu sadamas. Isegi kui võtta arvesse ainult eelpoolnimetatud ja äriregistri andmebaasist pärinevaid andmeid, ei ole seega eluliselt usutav, et MTÜ-l Kalatex puudusid igasugused seosed Liu Fish OÜ-ga, nagu kaebaja seda jätkuvalt väidab. Samad juhatuse liikmed on ka MTÜ-l Rannakalad ja MTÜ-l Kalatex, mis andis neile samuti kokkuleppel võimaluse taotleda samale objektile suuremat toetust, kui see oleks olnud võimalik ühel MTÜ-l. Lisaks on juba varasemalt selgitatud, et erinevatele tegevussuundadele vastasid erinevad toetuse määrad. Kalasadama või lossimiskoha uuendamise korral, juhul kui toetuse saajaks on kalandussektoris tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus, on toetus kuni 80% abikõlblike kulude maksumusest (määruse nr 38 § 14 lg 1 p 2). Kala töötlemise või otseturustamisega seotud projektide elluviimiseks anti toetust 60% abikõlblike kulude maksumusest (määruse nr 38 § 14 lg 2). Eeltoodu on ilmselgelt üheks põhjuseks, miks kaebaja ei taotlenud projektitoetust õige tegevussuuna alt ja ei täitnud teavitamiskohustust.

26.Kaalutlusõiguse teostamise ja proportsionaalsusega seoses leidsid vastustaja ja halduskohus, et nende põhimõtete rakendamine on antud juhtumi puhul piiratud ulatusega, sest investeeringute ebasihipärane kasutamine ja teavitamiskohustuse rikkumine algasid vahetult pärast investeeringuobjektide valmimist, on vaatamata vahepealsele ettekirjutusele ja vaidlusele jätkuva iseloomuga ning kaebajal ei ole kavatsustki rikkumisi lõpetada. Seetõttu leidis PRIA, et õige on toetused täielikult tagasi nõuda. KTKS § 68 lg 2 kohaselt võib PRIA nõuda Euroopa Kalandusfondi toetuse, välja arvatud tehniline abi, täielikku või osalist tagasimaksmist, kui toetust või toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara ei ole kasutatud ettenähtud tingimuste kohaselt (p 2) või toetuse saaja ei ole täitnud talle pandud kohustusi (p 7). Praegusel juhul on ka ringkonnakohtu hinnangul tõendamist leidnud nii toetuse abil ehitatud ja soetatud vara tingimustele mittevastav kasutamine kui toetuse saajale pandud kohustuse (teavitamiskohustus) täitmata jätmine. Viidatud säte võimaldab vastustajale otsustamisel kaalumisruumi, kasutades toetuse tagasinõudmisel sõna „võib“ ning nähes ette toetuse täieliku või osalise tagasimaksmise. Kuna norm näeb ette toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise, on võimalik ka kaaluda, kui suures ulatuses toetust tagasi nõuda (vt ka Riigikohtu 03.11.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-37-16, p 15). Viidatud lahendis on Riigikohus rõhutanud ka õiguskindluse ja õiguspärase ootuse ning proportsionaalsuse põhimõtete olulisust toetuste tagasinõudmise otsustamisel, osutades asjakohaselt Euroopa Kohtu praktikale (viidatud otsuse p-d 17 ja 18). Ringkonnakohus märgib, et ka käesoleval juhul tegi PRIA esmalt 30.01.2018. a otsuse nr 17-6/38 (kd I, lk 77-80), millega nõudis kaebajalt osaliselt tagasi taotluse nr 941110670073 alusel välja makstud toetuse summas 40 173,9 eurot, taotluse nr 941111670178 alusel välja makstud toetuse summas 15 165, 46 eurot, taotluse nr 941111670305 alusel välja makstud toetuse summas 4 554,95 eurot ning taotluse nr 941112670408 alusel välja makstud toetuse summas 5 735,48 eurot. Selle otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitas kaebaja vaide ning järgnesid kompromissläbirääkimised (08.06.2018 otsuse p 8; kd I, lk 106p-107). Järgnes 12.04.2018. a paikvaatlus, mille käigus selgitas vastustaja välja Liu Fish OÜ tegevuse hoones täies ulatuses. Seetõttu asus vastustaja seisukohale, et kuna otsuse nr 17-6/38 nõuet täita toetusobjektide sihipärane kasutamine kuni järelevalveperioodi lõpuni pole endiselt järgitud, puudub alus osaliseks toetuse tagasinõudeks. Seega on PRIA kaalunud algselt toetuse osalist tagasinõudmist, kuid sellest hiljem loobunud täiendavate asjaolude selgumisel. Nagu juba märgitud, viis toetuse tagasinõudmiseni kahe aluse üheaegne esinemine (mittesihipärane kasutus ja teavitamiskohustuse eiramine).

27.Mis puudutab kaebaja poolt ringkonnakohtule esitatud täiendavas seisukohas toodut, siis ei anna ka need väited ringkonnakohtu arvates alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Analoogselt Euroopa Kohtu selgitustega nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 art 72 kohta on ka nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 art 56 lg 1 otsekohalduv ning isegi kui asendada PRIA vaidlustatud otsuste alused tegevuse kestvuse osas määruse nr 1198/2005 art 56 lg-ga 1, ei muuda see otsuste sisu. Õiguslik alus vastavate otsuste tegemiseks oli PRIA-l olemas ning toetuse saajal oli võimalik tugineda otse määruse (EÜ) nr 1198/2005 sättele. Nagu juba varem märgitud, tuvastas PRIA järelevalvemenetluse käigus, et pärast toetuse objekti valmimist (PRIA viimast väljamakset 19.09.2014) ei ole seal toimunud sihipärast tegevust, vaid vastavalt raamatupidamise väljavõtetele asus Liu Fish OÜ juba 2015. a toetuse objekte kasutama üksnes oma äritegevuses. Seega on kaebaja toetuse saajana rikkunud toetuse kasutamise nõudeid juba ka viieaastase järelevalveperioodi kestel. Samuti tuleb arvestada sellega, et määruse nr 38 § 2 lg-s 2 on meede projektitoetuste osas jagatud viieks erinevaks tegevussuunaks ja tegevussuundade lõikes kehtestab määrus erinevad nõuded taotleja, toetusmäära ja toetuse objekti kohta, nii et saadud toetuse sihipärast ja nõuetele vastavat kasutamist ei ole võimalik kontrollida üksnes väga üldise eesmärgi – tagada kalanduspiirkondades mitmekesise sotsiaal-majandusliku struktuuri säilimine ning elukvaliteedi tõus – täitmist hinnates. Vastasel juhul puuduks tegevussuundade eristamisel mõte, kuna mingil määral võib igasugune investeering elukvaliteedi tõusule või mitmekesisusele kaasa aidata. Projekti eesmärk peab igal juhul aitama kaasa meetme üldise eesmärgi saavutamisele, sest vastasel juhul ei sobi projekt üldse konkreetse meetme raames toetust saama. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et antud juhul on toetuse objekti ülevõtmine kolmanda isiku poolt toetuse andmise eesmärke sedavõrd moonutanud, et kooskõla meetme eesmärkidega on kadunud. MTÜ Kalatex võttis toetuse taotlemisel kohustuse ja riski rahastada esmaladustamishoone tegevust kohalike kalurite poolt teenuse eest makstava tasuga. Kui taotluses oleks märgitud, et riskide maandamiseks hakkab hoones tegutsema hoopis kalatöötlemisettevõte, nagu nüüd toimus, ei oleks kõnealune projekt pääsenud algatusrühma paremusjärjestusse ega saanud PRIA-lt toetust, sest see ei oleks vastanud meetme tingimustele. Toetuse objekti kalatöötlemiseks kasutamine läheb otseselt vastuollu meetme tingimustega ja seega ka meetme eesmärgiga. Nagu juba varem märgitud, oli esimese tegevussuuna „Kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamine“ eesmärk rahastada kõigile piirkonna kutselistele kaluritele vajalike lossimis- ja ladustamisvõimaluste parandamist ning sellest tulenes ka kõrge toetusmäär (80%), mis kitsama kasusaajate ringi ja ärihuvide korral oli oluliselt madalam (60%). Käesoleval juhul taotles toetust põhikirja järgi piirkonna kutselisi kalureid ühendav ja esindav MTÜ Kalatex, kuid hoonet ja seadmeid kasutab nende valmimisest alates äriühing Liu Fish OÜ, kes esindab üksnes osanike huve, taotledes oma tegevusega kasumi teenimist. See on põhimõtteline vahe toetuse objekti kasutamise eesmärgis. Nagu juba varem märgitud, selgitas PRIA välja, et kohalikud rannakalurid ei saa tegelikult kasutada hoonet, mida kasutab Liu Fish OÜ oma tootmistegevuseks ning kala esmaladustamishoone sihipärase kasutamise kohta kohalike rannakalurite poolt ei ole ka kaebaja esitanud kohtutele ühtegi tõendid. Seega ei saa käeoleval juhtumil väita, et projekti ja meetme eesmärgid on võrdselt saavutatud isegi siis, kui

toetuse objekti kasutab kolmas isik, nagu see võis olla kahe sama valdkonna mittetulundusühingu puhul MTÜ Järvelaeva asjas nr C-580/17. Põhjendatud ei ole ka kaebaja väide, et PRIA ei analüüsinud olulisi muutusi ega käsitlenud põhjendamatu eelise saamise küsimust. PRIA vaidlustatud otsustes on põhjalikult käsitletud olulisi muudatusi, mis tulenesid toetuse objekti kasutamisest kolmanda isiku poolt. Kõige olulisem muutus toetuse taotlemisel esitatud projektide ja toetuse abil tehtud investeeringu tegeliku kasutamise vahel oligi see, et tegelik kasutaja ja kasusaaja on äriühing mitte kohalikud kalurid ja (väidetavalt) neid esindav MTÜ Kalatex. PRIA on vaidlustatud otsustes välja toonud MTÜ Kalatex ja MTÜ Rannakalad ning Liu Fish OÜ juhatuse liikmete kattuvuse ning MTÜ-de liikmete omavahelise seotuse. Just asjassepuutuvate juriidiliste isikute omavahelise seotuse tõttu on Liu Fish OÜ-l õnnestunud saada suur konkurentsieelis teiste kalatöötlemisettevõtete ees. Kuna vaidlusaluste hoonete ja seadmete jaoks äriühingule toetust ei anta, siis on MTÜ-le Kalatex nelja taotluse peale kokku antud 301 732,39 euro suurune investeering, millest saab tegelikult kasu üksnes Liu Fish OÜ, sisuliselt alusetu eelis teiste sarnaste huvidega ettevõtete ja äriühingute ees, kes peaksid vajalikud tootmishooned rajama omavahendite arvel. MTÜ Kalatex toetuse taotluses märgiti samuti, et Pärnumaale on hädasti vaja väiketöötlemise võimalusi. Sellest võib järeldada, et toetuse abil rajatud Liu sadama esmaladustamishoone ja vajalikud seadmed on piirkonnas ainuke kalatöötlemisvõimalus peale Pärnus asuvate suurte kalatöötlemisettevõtete. Selliselt toimides on MTÜ Kalatex juhatuse liikmed loonud oma äriettevõttele tegutsemiseks vajalikud tingimused, mis teistel sarnastel ettevõtetel puuduvad. Kõrgema toetusmääraga ja laiemale kasusaajate ringile ettenähtud toetuse abil rajatud hoone ja soetatud seadmete kasutamine üksnes äritegevuses moonutab seega selgelt konkurentsi ja annab Liu Fish OÜ-le põhjendamatu eelise. Mis puudutab küsimust selle kohta, kas toetuse objekti kasutamine kolmanda isiku poolt toimub turutingimustel või mitte, tuleb nõustuda vastustajaga, et see on käesoleval juhul Eesti tingimustes keeruline, sest ka praegusel juhul ei ole antud piirkonnas samasugust objekti, millega toetuse objektiks olevate hoonete ja seadmete kasutamist võrrelda. Samas esitas kaebajaga seotud Liu Fish OÜ (endise nimega OÜ Värske Paradiis) ise PRIA-le taotluse kala käitlemisseadmete soetamiseks, kuid PRIA 02.07.2015. a otsusega nr 17-6/241 jäeti see rahuldamata. PRIA selgitas, et taotlusega koos esitati ka OÜ Värske Paradiis ja MTÜ Rannakalad vahel 12.09.2014 sõlmitud äriruumi kasutuse leping 630 m2 ruumide kasutamise kohta Liu sadamas. Ruumide kasutamise tasu ei ole lepingus määratud. Selle kohta on lepingus märgitud üksnes „poolte kokkuleppel“. Sellest võib järeldada, et PRIA toetuse abil püstitatud hoone kasutamise eest MTÜ-le Rannakalad ega ka MTÜ-le Kalatex tegelikult üüri ei maksta, sest tegemist on seotud isikutega, millest omakorda võib teha järelduse, et toetuse objekti kasutamine kolmanda isiku poolt ei toimu turutingimustel.