lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1907/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 14.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1907/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
877
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-1907

Määruse kuupäev

14.10.2020

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Aleksandr Kapajevi kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Aleksandr Kapajev

RESOLUTSIOON

Tagastada Aleksandr Kapajevi kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte ning edastatakse teadmiseks Tartu Vanglale.

ASJAOLUD

1.Aleksandr Kapajev esitas 16.09.2020 Tartu Vanglale pöördumise (reg nr 2-3/3277-1), milles märkis, et ostis 08.09.2020 vangla kauplusest kaks pakki vaakumpakendis keedupeeti, mis ei olnud kooritud ning paki sisu oli must. Pöördumise kohaselt fikseeris need asjaolud valvur. A. Kapajev palus toote asendamist või raha tagastamist. Kaupluse juhataja läks 18.09.2020 kaupa üle vaatama ning A. Kapajev andis juhatajale selle käigus teada, et ta viskas avatud pakendi ära. A. Kapajev tagastas kaupluse juhatajale teise pakendi, mis oli avamata.
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Tartu Vangla finants- ja majandusosakonna osakonnajuhataja selgitas 21.09.2020 vastuses nr 2-3/3277-2 A. Kapajevile järgmist. Seoses asjaoluga, et probleem ei olnud tuvastatav, sest väidetavalt probleemne kaup puudus, maksab kauplus raha tagasi ühe punapeedi paki eest, mille A. Kapajev kaupluse juhatajale tagastas. Tagastatud pakend on üle kontrollitud ja sealt ei leitud ei punapeedi koorimata tükke ega ka mulla osakesi. Isegi kui pakendis oleks olnud mõned üksikud punapeedi koorimata tükikesed, ei ohustaks see kinnipeetava elu ja tervist, sest tegemist on termiliselt töödeldud tootega.
3.A. Kapajev esitas 04.10.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt varalise (peedi paki maksumuse) ja 90 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt on vangla kauplus müünud kaebajale ebakvaliteetset kaupa, s.o pakendatud peeti, mis oli koorimata, ja mille pakendis sisaldus mulda. Kuigi vangla tagastas kaebajale ühe paki eest makstud raha, tuleks vanglal kaebajale tagastada raha ka teise paki eest. Arvestades nende asjaoludega seonduva moraalse kahju raskust, ulatust ja intensiivust, on kaebaja

3-20-1907 hinnangul asjakohane nõuda vangla kaupluselt lisaks peedipaki maksumusele tema kasuks välja moraalse kahju hüvitis 90 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

4.Esmalt märgib kohus, et Tartu Halduskohtu esimehe 15.09.2020 käskkirja nr 11-1/20/17 kohaselt jagatakse alates 21.09.2020 Tartu kohtumajja saabunud kaebused Tartu ning Jõhvi kohtumajade koormuse ühtlustamiseks Jõhvi kohtumaja kohtunikele. Seega edastati A. Kapajevi kaebus menetlemiseks Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale.
5.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.Kohus leiab, et asjas esineb HKMS § 121 lg 1 p-s 1 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
7.Vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohtumenetlus on menetlus haldusasja lahendamiseks (HKMS § 1 lg 1). Seevastu tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasju ehk eraõigussuhtest tulenevaid kohtuasju (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1). Seega tuleb kohtute pädevuse piiritlemisel hinnata, milline on vaidlusaluse õigussuhte iseloom (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.06.2012 otsus nr 3-3-1-3-12, p 12; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.06.2007 määrus nr 3-2-1-63-07, p 8).
8.Vangistuse täideviimise ja vanglate korraldamise funktsioonide raames on kinnipeetava õigussuhe riigiga reguleeritud avaliku õigusega. Samas võib erandjuhtudel olla riigi õigussuhe kinnipeetavaga ka eraõiguslik. Õigussuhet tuleb pidada eraõiguslikuks ka siis, kui üheks suhte pooleks on avaliku võimu kandja, kuid tema seisund selles suhtes on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud (Riigikohtu erikogu 07.04.2011 määrus nr 3-3-4-1-11, p 9; 20.12.2010 otsus nr 3-3-1-15-01, p-d 11 ja 12). Ühe sellise erandjuhuna, mil riigi õigussuhe kinnipeetavaga on eraõiguslik, on Riigikohus nimetanud ka vangla kaupluse kaudu kaupade vahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.06.2012 otsus nr 3-3-1-3-12, p 15; 14.12.2011 otsus nr 3-3-1-72-11, p 10).
9.Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 48 lg-le 1 võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest osta sisekorraeeskirjades sätestatud korras toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Sama lõike teisest lausest tulenevalt võib kaupa müüa vangla ise või anda selle ülesande täitmise üle eraõiguslikule isikule (vt ka Riigikohtu erikogu 31.01.2013 otsus nr 3-3-1-48-12, p 9). VangS § 48 lg-s 1 sätestatud vangla avalikõiguslikku kohustust tagada kinnipeetavale võimalus teha sisseoste tuleb eristada müügilepingust tulenevatest poolte õigustest ja kohustustest, mis alluvad eraõiguse regulatsioonile; müügilepingust tulenev müüja kohustus anda ostjale üle müüdav asi ja teha võimalikuks omandi üleminek ning ostja kohustus tasuda müüjale asja hind ja võtta asi vastu on eraõigussuhtest tulenevad kohustused ning vaidlused nende üle alluvad maakohtule (vt Riigikohtu erikogu 31.01.2013 otsus nr 3-3-1-48-12, p 10).
10.Vastavalt riigivastutuse seaduse § 1 lg 3 p-dele 1 ja 4 loetakse kahju tekitatuks eraõiguslikus suhtes, kui avaliku võimu kandja rikkus võlaõigussuhtest tulenevat kohustust või tegutses muul viisil eraõiguslikus vormis. Seega, kui müügilepingu sõlmimisel vangla ja kinnipeetava vahel kujuneva eraõigusliku suhte raames väidetakse kahju tekkimist, saab seda kontrollida tsiviilkohtumenetluse korras (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2011 otsus nr 3-3-1-72-11, p-d 11 ja 12).
11.Praeguses asjas puudub vaidlus, et kaebaja ostis vaidlusalused punapeedi pakid tema isikuarvel oleva raha eest vangla kauplusest. Seega sõlmis ta vanglaga eraõiguslikule regulatsioonile alluva müügilepingu. Eespool välja toodud õiguslikust regulatsioonist ning kohtupraktikast lähtuvalt ei ole selle müügilepingu alusel tekkinud eraõiguslikust suhtest

3-20-1907 tõusetunud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses ning need tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus (TsMS § 9 lg 1 ja § 11 lg 1).

12.Eeltoodud põhjustel tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel selle esitajale tagastada. Kaebajal on õigus pöörduda soovi korral hagiga maakohtusse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium