Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar 7. oktoober 2020, Tartu 3-20-1236 Mark Dorožkovi kaebus Tallinna Vangla ning Harku ja Murru Vangla tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmiseks Mark Dorožkovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 7. juuli 2020. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Mark Dorožkov Vastustaja Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Mark Dorožkovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. juuli 2020. a määrus resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas muutmata.
2.Jätta Mark Dorožkovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. juuli 2020. a määrus resolutsiooni p 3 osas muutmata.
3.Jätta rahuldamata Mark Dorožkovi taotlus määruskaebusest koopia saamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla registreeris 16. detsembril 2019 Mark Dorožkovi taotluse (allkirjastatud
11.detsembril 2019), milles nõutakse 30 000 eurot hüvitist perioodil 12. veebruar 2014 – 14. mai 2015 Tallinna Vanglas ja 20 000 eurot perioodil 14. mai 2015 – 23. veebruar 2016 Harku ja Murru Vanglas inimväärikust alandavates tingimustes hoidmise eest. Taotleja sõnul ei olnud mõlema vangla kambrites piisavalt ruumi, hapnikuga varustamine oli puudulik ning eriti Tallinna Vangla ruumides valitses antisanitaarne olukord.
2.Tallinna Vangla tagastas 17. jaanuari 2020. a otsusega nr 5-37/19/164-2 M. Dorožkovi kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult. Tallinna Vangla leidis, et väärikust alandavatest vangistustingimustest tingitud kahju tekkimisest pidi M. Dorožkov aru saama kohe sellistesse tingimustesse sattudes, misjärel oli tal kolm aastat aega vanglale kahju hüvitamise nõude esitamiseks. M. Dorožkovi kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamine ei ole põhjendatud.
M. Dorožkov sai Tallinna Vangla 17. jaanuari 2020. a otsuse kätte 21. jaanuaril 2020.
3.M. Dorožkov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt ning Harku ja Murru Vanglalt tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmiseks 23. aprillil 2020.
4.Tartu Halduskohtu 29. juuni 2020. a määrusega jäeti kaebus viitega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-le 2 käiguta ning anti kaebajale tähtaeg kaebuse esitamisel möödalastud tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ning tähtaja ennistamise aluseks olevate asjaolude ja nende põhistuse väljatoomiseks.
5.M. Dorožkov esitas 7. juulil 2020 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, kuna talle ei ole määratud advokaati. M. Dorožkov taotles riigi õigusabi korras advokaadi määramist, kuna tal ei ole juriidilisi teadmisi. Kaebaja olukord ei ole muutunud, mistõttu on vaja tema kaebus läbi vaadata sisuliselt. Formaalselt on kaebaja tähtaega rikkunud aga tegelikult mitte. Kaebaja ootas vanglatelt vastuseid 30 päeva jooksul ja esitas kaebuse esimesel võimalusel. Advokaadi abiga kirjutaks kaebaja korralikuma taotluse.
6.7. juuli 2020. a määrusega Tartu Halduskohus otsustas jätta rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks (resolutsiooni p 1), lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2), jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3) ja jättis rahuldamata kaebaja taotluse 7. juuli 2020. vastusest ja taotlust koopia saamiseks (resolutsiooni p 4). Halduskohus leidis, et kuna kaebaja sai Tallinna Vangla 17. jaanuari 2020. a otsuse kätte
21.jaanuaril 2020, oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks 21. veebruar 2020. Kaebaja esitas kaebuse 23. aprillil 2020, mistõttu ei olnud kaebaja kaebetähtaja järgimisel piisavalt hoolikas. Kaebaja taotlusest nähtuvalt, ei esinenud kaebajal olulisi ja kestvaid takistusi kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud perioodi jooksul. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kaebetähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata ning haldusasja menetlus tuleb kaebust menetlusse võtmata lõpetada HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel. Kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks jääb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel rahuldamata, kuna kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene ning kaebusega soovitakse mittevaralise kahju hüvitamist, millise nõude esitamiseks ei ole avaliku huvi puudumise korral riigi õigusabi andmine lubatud.
7.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 7. juuli 2020. a määrus. Kaebaja esitas kaebuse tähtaegselt, vastavalt tema tingimustele ja kohtu suunamisele. Tähtaeg kuulub ennistamisele. Kaebajal on õigus saada advokaadi abi, kellel on õigus ja võim nõuda vanglatelt seaduse järgimist ning kaitsta kaebajat kohtu ja vangla omavoli eest. Objektiivseid põhjuseid ja kaebaja kogenematuse asjaolusid selgitas kaebaja juba eelnevalt kohtule. Kohus lükkas kaebaja kaebuse tagasi ning ei näe, et vanglad rikuvad seadusi. Samuti leiab kaebaja, et ta peaks siiski koopiaid saama ning soovib ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest koopiat.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT MÄÄRUSKAEBUSE OSAS
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on arusaadavalt ja selgelt jälgitavalt selgitanud, miks ta ei pidanud põhjendatuks kaebuse esitamise tähtaega ennistada ja lõpetas menetluse ning ei määranud kaebajale riigi õigusabi korras advokaati. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4 alusel koostoimes HKMS § 203 lg-ga 2 põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
9.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 näeb ette kohtueelse kohustusliku menetluse, mida eelnevalt läbimata ei saa isik hüvitamiskaebusega vangla vastu kohtusse pöörduda. Kaebaja
esitas kahju hüvitamise taotluse Tallinna Vanglale ning Tallinna Vangla lahendas taotluse
17.jaanuari 2020. a otsusega. Olukorras, kus kaebaja läbis enne halduskohtule hüvitamiskaebuse esitamist kohustusliku kohtueelse menetluse, lähtus halduskohus kaebuse tähtaegsuse kontrollimisel õigesti HKMS § 47 lg-st 2.
10.Tallinna Vangla tagastas kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks põhjusel, et taotlus esitati pärast riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud 3-aastast tähtaega. Tallinna Vangla on kohtule kinnitanud, et kaebaja sai vangla otsuse kätte 21. jaanuaril 2020 (tl 21). Kaebaja seda fakti ei eita. Kaebuse halduskohtule esitas kaebaja aga alles 23. aprillil 2020, s. o ligi kolm kuud pärast Tallinna Vangla otsuse kättesaamist. Tallinna Vangla 17. jaanuari 2020. a otsuses olev vaidlustamisviide, milles märgitakse, et otsuse peale on õigus esitada 30 päeva jooksul kaebus halduskohtule, viitas selgelt ja üheselt arusaadavalt kindlaks määratud kaebetähtajale. Asjaoludest tulenevalt esitas kaebaja kaebuse halduskohtule selleks ettenähtud tähtaega rikkudes.
11.Kaebaja leiab, et ei ole tegelikult kaebuse esitamise tähtaega rikkunud ning esitas kaebuse esimesel võimalusel. Seaduses sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse tõttu tuli esmalt esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale ning kaebaja ei saanudki enne halduskohtu poole pöörduda kui vangla oli tema taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tallinna Vangla 17. jaanuari 2020. a otsuse kättesaamise järgselt tuli kaebus esitada 30 päeva jooksul ning sellele viitas ka vaidlustatud otsuses sisalduv vaidlustamisviide. Kaebajal ei olnud alust eeldada, et kaebuse võib esitada suvalisel ajal kui võimalus tekib. Määruskaebuses ei ole kaebaja välja toonud uusi asjaolusid seoses kaebuse hilinenult esitamisega. Kaebaja põhjendusi seoses kaebuse esitamise tähtaja ületamisega ei saa pidada mõjuvateks, mille alusel oleks põhjendatud kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Ringkonnakohus nõustub eeltoodust tulenevalt halduskohtuga, et kaebaja oli kaebuse esitamisel ise hooletu ja puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks, mistõttu jättis halduskohus tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel õiguspäraselt.
12.Halduskohus tuvastas õigesti, et kuna kaebust ei saa pidada tähtaegseks ning kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid kaebajal takistanud kaebuse tähtaegset esitamist, saab pidada kaebaja võimalusi selles osas oma õiguste kaitseks ilmselt väheseks. Samuti on kaebaja esitanud kaebuse vanglalt mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks, mis riigi õigusabi seaduse alusel on põhjuseks kaebajale riigi õigusabi mitte määrata kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Ringkonnakohtule ei ole nähtav, et praeguses vaidluses selline avalik huvi esineks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et RÕS § 7 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel ei ole kaebajale riigi õigusabi andmine lubatud.
15.Eeltoodu alusel jääb M. Dorožkovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. juuli 2020. a määrus muutmata.
16.M. Dorožkov palus määruskaebuses, et talle saadetaks koopia samast määruskaebusest, mille ta esitas ringkonnakohtule halduskohtu 7. juuli 2020. a määruse peale. Ringkonnakohus märgib, et kehtiva kohtupraktika kohaselt, millele viitas juba halduskohus oma 7. juuli 2020. a määruse põhjendava osa p-s 21, ei tulene menetlusseadustikust isikule õigust saada koopiaid tema enda poolt kohtumenetluses esitatud dokumentidest. Ringkonnakohus jätab seetõttu esitatud taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.