3.Jätta Mark Dorožkovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Jätta rahuldamata Mark Dorožkovi taotlus 7.07.2020 vastusest ja taotlusest koopia saamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD, SELGITUSED
Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav. Määrus toimetatakse kätte pooltele.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Mark Dorožkov esitas 23.04.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna, Harku ja Murru Vanglalt kahju hüvitamiseks.
2.Tallinna Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse Tallinna, Harku ja Murru Vanglates inimväärikust alandavates tingimustes hoidmise kohta tagastanud kaebajale 17.01.2020 otsusega, mille kaebaja sai kätte 21.01.2020. Tallinna Vangla viitas RVastS § 17 lg 3.
3.HKMS § 47 lg 2 sätestab, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega hakkas HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud kaebuse esitamise tähtaeg kulgema alates 22.01.2020 ja lõppes 21.02.2020.
3-20-1236
4.Kaebus saabus kohtusse 23.04.2020, järelikult ei pea kohus kaebust Tallinna, Harku ja Murru Vanglalt kahju hüvitamiseks halduskohtule tähtaegselt esitatuks.
5.Tartu Halduskohtu 29.juuni 2020 määrusega jäeti kaebus käiguta. Kaebajal tuli esitada kohtule taotlus möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. Tähtaja ennistamise taotluses tuleb kaebajal märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Kohus selgitas, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral tagastab kohus kaebuse PPA vastu selle esitajale vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 2.
6.Mark Dorožkov esitas 7.juulil 2020 taotluse möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks ja põhjendused (ta palub määrata riigi õigusabi korras advokaat, tal ei ole tal juriidilisi oskusi ning ta vajab kaitsja abi, et esitada erinevaid avaldusi ja kaebusi maakohtule, ringkonnakohtule, Riigikohtule ja EIK-le).
7.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
8.Kaebaja sai Tallinna Vangla 17.01.2020 otsuse taotluse tagastamise kohta, milles kaebaja nõudis kahju hüvitamist Tallinna, Harku ja Murru Vanglates inimväärikust alandavates tingimustes hoidmise koht, kätte 21.01.2020
9.Seega oli viimane päev kaebuse esitamiseks hiljemalt 21.02.2020.Kaebaja esitas kaebuse kahju hüvitamiseks kohtusse 23.04.2020.
10.HKMS § 71 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on mõjuvaks põhjuseks loetud eelkõige objektiivset ehk kaebajast sõltumatut asjaolu, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (näiteks kaebaja ootamatu haigestumine), kuid kaebetähtaja ennistamise aluseks on olnud ka subjektiivset laadi asjaolud (näiteks kaebaja kogenematusest tingitud eksimus).
11.Kaebaja märkis, et soovib kaebetähtaja ennistamist seetõttu, et talle pole määratud riigi õigusabi, ta ootas oma lohaka käitumise tõttu, et vandeadvokaat kirjutaks tugeva kaebuse.
12.Kohtu hinnangul näitab see, et kaebaja ise ei ole olnud kaebetähtaja järgimisel piisavalt hoolikas.
13.KIS andmetel on 26.03.2020 haldusasja 3-20-335 määruse punktis 5 märkinud Tallinna Vangla teatas 17.03.2020 vastuses kohtunõudele, et vangiregistri andmete kohaselt viibis taotleja Tallinna Vanglas perioodil 12.02.2014–14.05.2015 ning Harku ja Murru Vanglas perioodil 14.05.2015–23.02.2016. Taotleja esitas 16.12.2019 Tallinna Vanglale ühe kahjunõude mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ajavahemikul 12.02.2014−14.05.2015 Tallinna Vanglas ning 14.05.2015−23.02.2016 Harku ja Murru Vanglas inimväärikust alandavates tingimustes hoidmisega (ruumipuudus kambrites, mis tõi kaasa puuduliku hapnikuga varustamise, ning kambrite antisanitaarne olukord). Tallinna Vangla jättis 17.01.2020 vastusega nr 5-37/19/164-2 taotleja kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamata ning tagastas 16.12.2019 kahju hüvitamise taotluse nr 5-37/17/164-1 läbivaatamatult. Tallinna Vangla 17.01.2020 vastuse nr 52
3-20-1236 37/19/164-2 sai M. Dorožkov kätte 21.01.2020. Sama määruse punktis 16 on kohus kaebajale selgitatud, et kaebaja on pöördunud 16.12.2019 Tallinna Vangla poole taotlusega talle Tallinna Vangla ja Harku ja Murru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Tallinna Vangla on leidnud 17.01.2020 otsuses, et kahjunõue on esitatud tähtaega ületades, ning jätnud sama otsusega kahjunõude esitamise tähtaja ennistamata ja tagastanud taotleja kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult. Taotleja ei ole ka riigi õigusabi taotluses viidanud mõjuvatele põhjustele, mis oleksid takistanud tal Tallinna Vanglale kahjunõude varasemat esitamist. Seetõttu puudub kohtul käesoleva menetluse materjalide põhjal alus kahelda Tallinna Vangla 17.01.2020 otsuse õiguspärasuses. Enne vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kohtu poole pöördumist tuleb kinnipeetaval läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8, HKMS § 47 lg 1). Kuna taotleja ei ole praegusel juhul käitunud kohustuslikus kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (on esitanud kahjunõude vanglale tähtaega ületades ega ole esitanud mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks), ei saaks lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks ning kaebus tuleks HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada (vt ka Riigikohtu 29.04.2014 määrus nr 3-3-1-78-13, p 18). Seega saab taotleja võimalusi ka eeltoodud osas oma õiguste kaitseks ilmselt väheseks (RÕS § 7 lg 1 p 5). Nimetatud määrus jõustus 15.04.2020.
14.Kohus leiab, et kaebaja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ajavahemikul 12.02.2014−14.05.2015 Tallinna Vanglas ning 14.05.2015−23.02.2016 Harku ja Murru Vanglas inimväärikust alandavates tingimustes hoidmisega (ruumipuudus kambrites, mis tõi kaasa puuduliku hapnikuga varustamise, ning kambrite antisanitaarne olukord) kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud. Kaebetähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui isikul on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 12; 19.04.2006 määruse nr 3-3-1-26-06, p 12). Üldjuhul on kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks objektiivne takistus (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus, lähedase surm vms). Seega peab tegemist olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist juhul, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kohtupraktika järgi võib tulla tähtaja ennistamist põhjendava asjaoluna kõne alla ka õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimus protsessitoimingutes. Siiski ei saa olla tähtaja ületamine vabandatav, kui isik pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt nt Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-157-02 ja 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).
15.Kirjeldatu põhjal jääb kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning haldusasja menetlus tuleb kaebust menetlusse võtmata lõpetada (HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3).
16.HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole pärast käesoleva määruse jõustumist lubatud esitada halduskohtule sama nõudega samal alusel kaebust.
17.Kuna menetlus lõpetatakse ilma kaebust menetlusse võtmata, ei ole vajadust lahendada kaebaja esitatud taotlust riigilõivust vabastamiseks.
18.Kaebaja 7.07.2020 esitatud riigi õigusabi taotluse kohta märgib halduskohus, et riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest
3-20-1236 keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Seega on ekslik kaebaja arusaam, nagu peaks ta tingimata saama tasuta õigusabi RÕS-i alusel (vandeadvokaat esitab kohtule tugeva kaebuse).
19.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning selle kohaselt ei anta isikule riigi õigusabi muu hulgas juhul, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (p 1); kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (p 5) või kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi (p 6).
20.Kohus leiab, et arvestades käesolevas määruses toodut ei ole kaebajale riigi õigusabi andmine lubatud, sest kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5). Kohus lõpetab käesoleva määrusega asja menetluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ajavahemikul 12.02.2014−14.05.2015 Tallinna Vanglas ning 14.05.2015−23.02.2016 Harku ja Murru Vanglas inimväärikust alandavates tingimustes hoidmisega (ruumipuudus kambrites, mis tõi kaasa puuduliku hapnikuga varustamise, ning kambrite antisanitaarne olukord). Samuti puudutab kaebus mittevaralise kahju hüvitamist, millise nõude esitamiseks ei ole avaliku huvi puudumise korral riigi õigusabi andmine lubatud (RÕS § 7 lg 1 p 6). Tartu halduskohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
21.Kaebaja märgib 7.juuli 2020 vastuses kohtumäärusele ja taotluses, et ta soovib nendest endale koopiaid. Kohus selgitab, et menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad HKMS §-d 88 ja 89. Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Kohtupraktikas on selgitatud, et HKMS § 88 kohaldamisel tuleb arvestada täiendavalt HKMS § 28 lg-ga 2. Selle kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Ka see säte piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Lisaks puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (Riigikohtu 08.09.2015. a määrus nr 3-7-1-502-15). Kaebaja 7.07.2020 esitatud vastuse ja taotluse puhul on tegemist kaebaja enda poolt koostatud dokumentidega. Eelnevat arvestades puudub kaebajal vajadus enda õiguste kaitseks saada koopiat enda poolt koostatud ning halduskohtule esitatud vastusest ja taotlusest. Kaebaja taotlus selles osas on läbimõtlematu ja jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.