Madis Naudi kaebus Tartu Vangla 18.03.2020.a käskkirja nr 1-1/54 ja vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Madis Naudi Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Asjaolud
1.Tartu Vangla direktor kehtestas 18.03.2020.a käskkirjaga nr 1-1/54 (tl 17-19, edaspidi vaidlustatud käskkiri) piirangud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks, sh piirati oluliselt kinnipeetavate vanglasisest ja -välist liikumis- ja suhtlemisvabadust (lukustati kinnise vangla eluosakonnad, lõpetati jalutuskäigud), piirati helistamise võimalusi, jäeti ära kehakultuuriga tegelemine väljaspool kambrit, peatati kaupluse tegevus. Vangla märkis, et hindab käskkirjaga kehtestatud abinõude jätkuva kohaldamise vajadust vähemalt iga kahe nädala tagant.
2.Kaebaja Madis Naudi esitas 23.03.2020 Tartu Vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaide vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks (tl 11-15). Kaebaja leidis, et jalutuskäikude lõpetamine rikub tema õigusi. Kaebaja paikneb E-hoones, kus on olemas omavahel eraldatud jalutusboksid, milles jalutamine ei saa kellegi tervist ohustada. Kaebaja nimetas põhjendamatutena ka piiranguid kaupluse kasutamisele, kirjavahetusele ja telefonikõnedele. Kaebajaga ühte kambrisse on paigutatud isik, kes käib köögis tööl, puutub kokku ka vabaduses olevate isikutega ja võib nakatuda. See näitab, et vangla asetab oma vajaduse abitööjõu järele tähtsamale kohale kui kaebaja tervise kaitse. Vangla rikub kaebaja suhtes omaenda kehtestatud piiranguid ning mitte ei vähenda, vaid suurendab kaebaja riski nakatuda. Vaidlustatud käskkiri ei ole mõeldud mitte viiruse leviku, vaid kinnipeetavate õiguste piiramiseks. Kaebaja taotles lõpetada piirangud, kuna tegelik olukord ei lähe kokku vaidlustatud käskkirja põhjendustega.
3.Tartu Vangla edastas 03.04.2020 (tl 16) kaebaja vaide Justiitsministeeriumile ja tegi ettepaneku jätta see rahuldamata. Kaebaja kambrikaaslase osas märkis vangla, et majandustöid
tegevad kinnipeetavad on vajalikud vangla toimimise tagamiseks. Selliste kinnipeetavate kaudu nakatumise võimalus on viidud miinimumini, kuna neil on kohustus kasutada isikukaitsevahendeid, desinfitseerimisvahendeid, hoiduda ebavajalikest kontaktidest ja suhtlemisel hoida ettenähtud distantsi. Justiitsministeerium jättis 04.05.2020.a vaideotsusega nr 11-7/2080-5 (tl 22-24) kaebaja vaide rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 11.05.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kaebaja konkreetsed etteheited on järgmised: - 11.03.2020 paigutati temaga ühte kambrisse kinnipeetav, kes käis tööl vangla köögis. See ei sobi kokku kehtestatud piirangutega. See pani ohtu kaebaja tervise, kuna kambrikaaslane puutus kokku erinevate isikutega (potentsiaalsete nakatunutega); - kaupluse tegevus peatati, kuid vanglasse toodi endiselt kaupa vangla köögi tarbeks. Samuti võimaldati kinnipeetavatel osta kaupluse laojääke. Kaupluse tegevuse jätkumine ei oleks muutnud kaebaja nakatumise ohtu; - kaupluse tegevus osaliselt taastati käskkirjaga nr 1-1/65, kuid endiselt ei müüdud kaupu, mis on kiiresti riknevad või mida tuleb hoida külmkapis. See oli tingitud vangla mugavusest, mitte soovist kaitsta kinnipeetavate tervist. Samu kaupu on varem müüdud kuumadel suvekuudel; - kaebaja pidi viibima 44 päeva 8 m2 suuruses ruumis koos võõra inimesega; - kaebajal puudus võimalus igapäevasteks jalutuskäikudeks. Jalutamist oleks saanud korraldada ilma liigsete inimkontaktideta; - piisav ei olnud see, et kaebajale tagati seep ja hambapasta. Kaebaja vajas ka šampooni, pesupulbrit jms, nende ostmise soove vangla ei rahuldanud. Kaebaja arvates on vaidlustatud käskkirja põhjendused valed või otsitud, kuna vangla vajadusel piiranguid ei järginud (kambrikaaslase töötamine, osade kaupade müük jms). Ebaproportsionaalne on see, et kinnipeetavatele kehtestati piirangud kohe, kuid vanglaametnikele alles siis, kui 04.04.2020 avastati esimene nakatunud vanglaametnik. Valvurid käisid endiselt töö ajal väljas suitsetamas, sealtkaudu oleks viirus saanud vanglasse jõuda. Kaebaja esitas kaebuse preventiivsel eesmärgil. Kui peaks tulema viiruse nn teine laine, siis saab vältida õigusvastaste piirangute kehtestamist. Kohtu seisukoht
5.Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 6). Kaebaja hinnangul on õigusvastased järgmised vastustaja haldusaktid ja toimingud: - vaidlustatud käskkiri osas, milles see tingis kaebaja ööpäevaringse viibimise lukustatud kambris, jalutuskäikude puudumise ja kaupluse tegevuse peatamise; - kaebaja paigutamine ühte kambrisse isikuga, kes käis tööl vangla köögis; - kaebajale šampooni ja pesupulbri tagamata jätmine.
6.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.
7.Tuvastamiskaebuse esitamist peetakse kohtupraktikas lubatavaks, kui haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine aitab mingil viisil reaalselt kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Piisavaks ei peeta üksnes soovi veenduda vastustaja tegevuse õigusvastasuses. Kaebaja tugineb preventiivsele huvile, arvestades sellega, et vastustaja võib viiruse teise laine korral piiranguid uuesti kohaldada. Preventiivset huvi üldiselt aktsepteeritakse kohtupraktikas tuvastamiskaebuse põhjendusena, kui on reaalne oht, et haldusorgan ka edaspidi kaebaja suhtes sarnaselt käitub ning kui kaebajal ei ole hiljem kohase kaebuse esitamisega võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Praeguse kaebuse asjaoludel kohus preventiivset huvi piisavaks ei pea.
8.Esiteks peab kohus oluliseks seda, et viirus SARS-CoV-2 ja selle põhjustatud haigus COVID-19 on uued - viirus tuvastati maailmas esmakordselt ja esimene inimene nakatus 2019. aasta lõpus. Enne seda teadusuuringud viiruse ja selle põhjustatud haiguse kohta puudusid. Vaidlustatud käskkiri anti olukorras, kus teaduspõhine info viiruse leviku mehhanismide ning haiguse ohtlikkuse ja ravivõimaluste kohta oli napp ja vastuoluline. Praeguseks on teadmisi ja kogemusi nii viiruse kui haiguse kohta võrreldamatult rohkem. Sellest teadmisest ja kogemusest ei olnud vaidlustatud käskkirja andmise ajal aga võimalik lähtuda. HKMS § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. See tähendab, et kaebuse sisulise lahendamise korral tuleks kohtul hinnata, kas vaidlustatud käskkirjaga kohaldatud piirangud olid õiguspärased, lähtudes meditsiinilisest teadmisest, mis oli vastustaja käsutuses selle käskkirja andmise ajal. Sellises olukorras vastustaja praegu ega tulevikus enam ei ole, kuna teadmised koroonaviiruse kohta ja kogemus selle leviku piiramisel on olulisel määral edasi arenenud. Olukord sellisena, nagu see oli vaidlustatud käskkirja andmise ajal, ei saa enam korduda. Sel juhul ei ole vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse hindamisel preventiivset mõju.
9.Teiseks tuleb arvestada, et tuvastamiskaebuse rahuldamisel ei ole kaebaja jaoks mingit otsest tagajärge. Tuvastamiskaebuse põhjal ei saa kohus kohustada vastustajat midagi tegema (haldusakti andma või tühistama, toimingut tegema või sellest hoiduma). Vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ei kõrvaldaks tema varasemat kehtivust (praegu käskkiri enam kehtiv ei ole). Ka tuvastamiskaebuse rahuldamise korral on lõppkokkuvõttes vastustaja otsustada, kas ja mil määral ta kohtu hinnanguid uute piirangute võimalikul kohaldamisel arvestab. Sarnase siduvusega hinnanguid vaidlustatud käskkirja õiguspärasusele on vastustajal juba praegu piisavalt. Vaidlustatud käskkiri on üldkorraldus - seda ei antud kaebaja suhtes, vaid see reguleeris ühtviisi kõigi kinnipeetavate õigusi ja kohustusi. Õiguskantsler avaldas oma seisukoha vanglates tarvitusele võetud meetmete kohta (06.04.2020.a seisukoht nr 77/200489/2001899). Kohtud lahendasid mitmeid esialgse õiguskaitse taotlusi seoses piirangutega Tartu Vanglas erinevatel ajahetkedel, näiteks kohtuasjad 3-20-521 (jalutamine, kauplus, helistamine, taotlus rahuldamata), 3-20-528 (jalutamine, taotlus rahuldatud), 3-20-682 (kauplus, olmeküsimused, taotlus rahuldamata), 3-20-627 (kõik piirangud, rahuldatud jalutamise osas). Kohtupraktika täieneb ka edaspidi, kuna kohtu menetluses on mitmeid hüvitamiskaebusi seoses vaidlusaluste piirangutega ja nende lahendamisel hindab kohus ka piirangute õiguspärasust. Esialgse õiguskaitse menetlustes ei andnud kohus küll lõplikku hinnangut vaidlustatud käskkirja õiguspärasusele. Kuid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud abinõude suhtes esitatud esialgse õiguskaitse taotluste menetlemisel oli olukord eripärane - kohtul tuli hinnata ja kaaluda avalikku huvi, milleks oli seesama koroonaviiruse vanglasse levimise tõkestamine. See tähendab, et kohtupraktikas on juba olemas arvukalt hinnanguid sellele, kas
vaidlustatud käskkirjaga kohaldatud abinõud olid viiruse leviku tõkestamiseks vajalikud ja proportsionaalsed. Kui tekib vajadus uuesti kehtestada piirangud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks, siis on vastustajal võimalus kohtu antud hinnangutega arvestada. Kui vastustaja seda teha ei soovi, siis ei kohustaks teda seda tegema ka praeguse kohtuasja menetlemine ja lahendamine otsusega.
10.Üheks vaidlustatud toiminguks on kaebaja paigutamine ühte kambrisse isikuga, kes käis tööl vangla köögis. Kohus nõustub kaebajaga, et sellise toimingu õiguspärasus on vaieldav olukorras, kus vastustaja muus elukorralduses pidas õigeks kinnipeetavate kontakte vanglaväliste isikutega võimalikult vähendada. See ei ole aga piisav, et möönda tuvastamiskaebuse lubatavust. Tuvastamiskaebuse menetlemine ja võimalik rahuldamine ei pruugi sarnase olukorra kordumist ära hoida. Kui sarnane olukord peaks uuesti tekkima, siis tõhusateks õiguskaitsevahenditeks on kaebaja või kambrikaaslase ümberpaigutamise taotluse esitamine vanglale, seejärel vajadusel vaide ja kohtule kohustamiskaebuse esitamine. Pärast vaide esitamist tekib kaebajal õigus esitada ka esialgse õiguskaitse taotlus.
11.Kaebaja on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes (kohtuasi 3-20-1309). Kaebaja väitel tekitas vastustaja talle kahju sellega, et kaebaja pidi 10.04.2020 kuni 18.05.2020 olema ilma talle vajalike hügieenitarveteta. See tähendab, et kaebaja hügieenitarvetega varustamise õiguspärasust hindab kohus kohtuasja 3-20-1309 raames.
12.Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud käskkirja või kaebaja nimetatud toimingute õiguspärasuse hindamine ei täida preventiivset eesmärki ja ei aita reaalselt kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Kui piirangud uuesti kehtestatakse või vaidlustatud toimingutega sarnased toimingud uuesti tehakse, siis on kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi tõhusamate nõuetega. Hügieenivahendite osas on kaebaja tõhusama nõude juba esitanud. Kaebajal ei ole tuvastamiskaebuse esitamise õigust ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
13.Kohus selgitab kaebajale, et - HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud; - kui kaebaja leiab, et vastustaja tekitas vaidlustatud käskkirja või toimingutega talle kahju, siis on tal õigus esitada kahju hüvitamise nõue. Vangistusseaduse § 11 lg 8 alusel tuleb kaebajal esmalt esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Kui vangla tagastab taotluse õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, siis on kaebajal õigus esitada hüvitamiskaebus kohtule; - kui vangla peaks seoses koroonaviiruse leviku uue tõusuga kohaldama piiranguid, siis on kaebajal õigus esitada vastavatele haldusaktidele vaie. Kui vangla tagastab vaide õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, siis on kaebajal õigus esitada kohtule tühistamiskaebus. Vajadusel saab kaebaja esitada esialgse õiguskaitse taotluse.
14.Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.