X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 10.06.2020 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidu kohaldamise otsusele nr 7001810243-3
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X (sündinud XX.XX.XXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja Aldo Vassar Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Grete Raidma
Asja läbivaatamise vorm
15.09.2020, kinnisel kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Tõlkida kohtulahendi resolutsioon ja põhjendav osa inglise keelde.
3.X antud menetlusabi kulud (kohtuistungi ning kohtuotsuse resolutsiooni ja põhjendava osa tõlkimisega seotud kulud) ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja riigi õigusabi osutamisega seotud kulud jäävad riigi kanda. Muus osas jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
4.Kohtulahendi avalikustamisel avalikustada selle resolutsioon ning põhjendav osa, asendades selles kaebaja nimi ning päritoluriigi informatsioon tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 04.11.2020. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja direktiivis 2011/95/EL 1 nimetatud viiest põhjusest ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Euroopa Kohus on pagulasena tunnustamise osas märkinud, et isik peab tema päritoluriigis esinevate asjaolude tõttu põhjendatult kartma enda tagakiusamist vähemalt ühel direktiivis 2011/95/EL ja Genfi konventsioonis 2 nimetatud viiest põhjusest (kohtuotsus Salahadin Abdulla jt, C-175/08, C176/08, C-178/08 ja C-179/08, punktid 56 ja 57).
8.Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lg-s 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema: 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud punktis 1 (VRKS § 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Tagakiusamise tuvastamisel on eeskätt määrav „isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus“ (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, punkt 13) ning ainuüksi asjaolu, et homoseksuaalsed tegevused on karistatavad ja karistuseks võib määrata vangistuse, ei ole iseenesest käsitatav tagakiusamisaktina (vt 07.11.2013 otsus asjas C-199/12, C-200/12 ja C-201/12 ning 25.01.2018 otsus asjas C473/16).
9.Põhjendatud tagakiusukartus sisaldab seega nii subjektiivset kui objektiivset aspekti ning põhjendatud kartuse kindlakstegemisel tuleb hinnata mõlemat. Kaebaja kinnitusel ähvardab teda X tagakius sotsiaalsesse rühma kuulumise tõttu, kuna ta on homoseksuaal (VRKS § 4 lg 1, direktiiv 2011/95/EL art 10 lg 1 alapunkt d) ning kaebaja väitel on tema seksuaalne sättumus saanud tänu kasuisa esitatud avaldusele teatavaks ka X ametivõimudele. Direktiivi 2011/95/EL artikli 10 lg-st 2 nähtub, et kui liikmesriigid hindavad, kas taotlejal on põhjendatud tagakiusamishirm, on tähtsusetu, kas taotlejal on tegelikult olemas tagakiusamist ajendav, teatud sotsiaalsesse rühma kuulumisega seotud omadus, tingimusel et sellise omaduse omistab taotlejale tagakiusaja. Seega ei ole seksuaalse sättumuse tõttu tagakiusamise hirmu põhjal esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel alati vaja faktide ja asjaolude hindamisel kaaluda taotleja seksuaalse sättumuse usutavust.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.2011 direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule.
Pagulasseisundi konventsioon (vastu võetud 27.07.1951) 2 (8)
10.Kui rahvusvahelise kaitse taotlus põhineb seksuaalsel sättumusel ja kuulumisel teatud sotsiaalsesse rühma ning sellega seotud tagakiusamise võimalusele, tuleb kõigepealt hinnata, kas isik on usaldusväärselt tõendanud, et ta on homoseksuaalne. Seejuures märgib kohus, et ei nõustu kaebajaga, et rahvusvahelise kaitse menetluses piisab homoseksuaalsuse tõendamiseks üksnes isiku vastavasisulisest väitest. PPA peab hindama, kas isiku väited enda seksuaalsusest on tegelikud, kuna vastupidine viiks rahvusvahelise kaitse kuritarvitamiseni, sest rahvusvahelise kaitse võib saada iga isik, kes väidab end koduriigis üldsusele mitteaktsepteeritavasse seksuaalvähemusse kuuluvaks.
11.Seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi kohta esitatud väite usaldusväärsuse hindamisel on peamine ja sageli ka ainus tõend inimese enda ütlused seksuaalse ja soolise identiteedi kohta. Hindamaks, kas kaebaja väited enda homoseksuaaliks pidamisest on usutavad või mitte, tuleb muu hulgas arvesse võtta rahvusvahelise kaitse taotleja kohustust aidata kaasa oma juhtumi asjaolude väljaselgitamisele. Ehkki kohus mõistab, et X võib avalik arutelu homoseksuaalsuse üle olla tabu ning kogukond homofoobne, siis ei tähenda see asjaolu, et kaebaja ei oleks pidanud mingil hetkel ise endale teadvustama enda seksuaalset identiteeti. Kohus nõustub PPA-ga, et rahvusvahelise kaitse taotleja, kes väidab end olevat homoseksuaal ja keda kiusatakse taga, peaks oskama oma sõnadega ning enda arengutasemest lähtuvalt rääkida enese identifitseerimisest, lapsepõlvest, enesemõistmisest ning romantilistest ja seksuaalsetest suhetest.
12.Kohus ei nõustu kaebajaga, et PPA on 10.06.2020 otsuse andmisel rikkunud põhjendamiskohustust, uurimiskohustust ja ärakuulamiskohustust. PPA on püüdnud kahel vestlusel välja selgitada kaebajaga seotud isiklikke asjaolusid ning PPA esitatud küsimused on olnud avatud ning neid ei saa pidada kuidagi homoseksuaalsete suhete osas stereotüüpseteks või sellisteks, millele on olemas õiged või valed vastused. VRKS § 11 lg 2 sätestab rahvusvahelise kaitse taotleja kaasaaitamiskohustuse ning olukorras kus isik eelistab oma suhetest mitte rääkida või teeb seda viisil, mis menetlusega seotud asjaolude väljaselgitamisele kaasa ei aita, siis ei suurene sellest kuidagi PPA tõendamiskohustus.
13.PPA 10.06.2020 otsusest nähtub üheselt, milliste asjaolude ja kaebaja antud seletuste hindamisel PPA otsuse tegemiseni jõudis. Esiteks hindas PPA kaebaja üldist usaldusväärust ning jõudis järeldusele, et kaebajat ja tema menetluses antud ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks, kuna need on isikuga seotud olulistest asjaoludes vastuolulised. Lisaks hindas PPA Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2019 otsusest tulenevalt ka kaebaja võimalikku tagakiusukartust aspektist, et X ametivõimud võivad kaebajat pidada homoseksuaaliks. Et uus asjaolude hindamine ei toonud kaasa kaebaja tunnustamist rahvusvahelise kaitse saajana ning PPA pidas kaebajat jätkuvalt ebausaldusväärseks ei ole käsitatav põhjendamiskohustuse rikkumisena. Samuti ei saa pidada ärakuulamisõiguse rikkumiseks olukorda, kus kaebaja esitatud vastuväited PPA otsustust ei muuda. Seejuures on PPA esitanud ka põhjendused, miks kaebaja vastuväited PPA järeldusi ei muutnud.
14.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et seaduste tasandil on X meeste vaheline seksuaalsuhe kriminaalkorras karistatav. Küll aga on vaidlus selles, et PPA hinnangul ei ole kaebaja homoseksuaalsus usutav ning isegi kui seda usutavaks pidada või homoseksuaalsena käsitavad kaebajat X ametivõimud, siis ei ähvardaks teda X naastes tagakius.
15.Kohus nõustub PPA-ga, et arvestades kaebaja antud napisõnalisi selgitusi, siis on alust kahelda kaebaja väidetes enda seksuaalsuse kohta. Samuti on PPA põhjendatult toonud välja vastuolud kaebaja ütlustes, mis omakorda vähendavad kaebaja usaldusväärsust. PPA järeldused tuginevad kaebaja enda antud ütlustel ja informatsioonil (sh dokumentaalsetel tõenditel) ning kohtule ei nähtu, et PPA oleks järelduste tegemisel olnud meelevaldne või lähtunud asjaolust, et kaebaja ei ole osanud anda õigeid vastuseid. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis olid kaebajale 3 (8)
esitatud küsimused avatud ning kaebajal oli võimalus neile ka vastata, kuid kaebaja jäi väga napisõnaliseks, mistõttu PPA väljatoodud ebakõlade valguses on põhjendatud ka järeldus, et kaebaja väited homoseksuaalsusest ei ole leidnud kinnitust. Võttes aluseks päritoluriigi info, siis ei ole X riigiks, kus homoseksuaalsed suhted oleksid sedavõrd tabud, et kaebaja ei oskaks endaga seonduvat väljendada. Seda enam, et kaebaja enda sõnul toimus eneseaktsepteerimine kergelt ning tal oli võimalik uurida homoseksuaalsete suhete kohta internetist või arutada tuttavaga3. Kohus ei pea usutavaks, et kui X oleks homoseksuaalsus sedavõrd tabu, nagu kaebaja seda kirjeldab, et sellisel juhul toimuks eneseaktsepteerimine kergelt ja küsimusteta või viisil, et tunne tuli peale4. Veelgi enam, kaebaja kirjeldab homoseksuaalsete inimeste keerulist elu X, sh toob ta välja, et puuduvad rühmad ja organisatsioonid, tänaval geisid ei näe ja neid pekstakse, kuid ometi kirjeldab kaebaja partnerite leidmist väga lihtsana ning seda olukorras, kus kaebaja sõnul puudub homoseksuaalidel sotsiaalne kogukond ning ühtegi organisatsiooni, mille vahendusel samasuguse seksuaalse orientatsiooniga isikutega tutvuda, ei tea5.
16.PPA toob otsuse punktides 1.4–1.9 välja erinevad vastuolud kaebaja ütlustes ning mistõttu peeti kaebajat ebausaldusväärseks. Kohus nõustub PPA väljatoodud vastuoludega ning nende alusel tehtud järeldustega, neid siinkohal üle kordamata (HKMS § 165 lg 2). Küll aga peab kohus vajalikuks peatuda kaebaja väidetel, mis puudutavad tema seksuaalsuse avastamist ja suhteid. Kaebaja väitel kahtles enda seksuaalsuses juba 2013. aastal, sh enne Ühendkuningriikides kaitse taotlemist, ning ta teadvustas homoseksuaalsust endale 28-aastasena, kui üks meesterahvas talle homoseksuaalsusest rääkis, misjärel uuris kaebaja selle kohta internetist. Võttes aluseks päritoluriigi informatsiooni, siis ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei leidnud internetist mingit informatsiooni LGBT liikumise kohta X. Kaebaja sai 28-aastaseks 2014. aastal ning juba sel ajal oli X valitsus LGBT inimeste sõnavabaduse, väljendusvabaduse ning organiseerumise ja kogunemiste vastu tolerantne6. Seega ei pea kohus usutavaks, et kui kaebaja otsis ajavahemikul 2014–2018 informatsiooni geide liikumise kohta X, siis ta infot selle kohta ei leidnud. Kohus märgib, et päritoluriigi info ei näita, et nt aastal 2014 oleks X olnud olulisi probleeme pressivabaduse või internetivabadusega 7 . Samuti nähtub päritoluriigi infost, et valitsus ei ole piiranud ligipääsu internetile ega tsenseerinud selle sisu8. Veelgi enam, kui arvestada kaebaja väiteid enda seksuaalsuse mõistmise kohta, siis saab nendest järeldada, et äratundmine leidis aset pigem 2017. aasta II pooles, siis selleks ajaks oli X toimunud korduvalt ka „Pride“ marss, mis esmakordselt leidis aset juba 2013. aasta detsembris kaebaja kodulinnas Windhoekis. Aastal 2016 toimus marss Swakopmundis ning mõlemad on igaaastased sündmused ning X valitsus ei ole nende toimumisele takistusi seadnud. Kuna juba aastast 2014 on X olnud erinevaid LGBT liikumisi, siis ei pea kohus eluliselt usutavaks, et kui kaebaja otsis informatsiooni LGBT kogukonna kohta X, siis ta vastavat informatsiooni ei leidnud.
17.Kohus tutvus Suurbritannia päritoluriigi informatsiooni aluseks oleva 2015. aasta aruandega, millele PPA viitab ka otsuses ja mille koostajaks on Legal Assistance Centre 9 . Aruandest nähtub, et tegemist on X asuva organisatsiooniga ning selle aruande kohaselt ei saa pidada LGBT inimeste olukorda X selliseks, et see oleks käsitatav tagakiusuna Genfi
24.01.2019 vestlus, küsimuste 22 ja 25 vastused 24.01.2019 vestlus, küsimuste 25 ja 22 vastus
konventsiooni ja VRKS § 19 lg-te 1 ja 2 tähenduses. Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud Inglismaa raportit ega ka selle aluseks oleva LAC raporti seisukohti. Ehkki kaebaja väitel on tema erilise kohtlemise aluseks muu hulgas asjaolu, et ta on rahvuselt otjiherero, siis ei pea seda kohus tõenäoliseks, kuivõrd kaebaja elab pealinnas ning oma sugulaste ja perekonnaga ei suhtle ta oma sõnul juba 2013. aastast10.
18.Arvestades kaebaja ja tema perekonna vaheliste suhete puudumist on ebausutav kaebaja väide, et 2018. aastal saabus ühel ööl tema juurde kasuisa, kellele ukse avas kaebaja poole ööseks jäänud partner. Arvestades omavaheliste suhete puudumist uuris kohus kaebajalt kasuisa võimaliku öise külastuse põhjuseid, kuid kaebaja ei osanud sellele küsimusele vastata. Võttes aluseks kaebaja esitatud avaldused, siis peab kohus usutavaks, et tegelikult kaebaja kirjeldatud intsidenti aset ei leidnud. Seda kohtu järeldust süvendab täiendavalt ka asjaolu, et kaebaja ütlused intsidendi või intsidentide osas on ajas selgelt muutuvad. Alljärgnevalt toob kohus välja vastuolud kaebaja ütlustes ning kohtu hinnangul ei saa vastuolusid pidada vähetähtsateks:
18.1.24.01.2019 11 selgitas kaebaja vastuseks PPA küsimusele – palun rääkige põhjustest, mis ajendas teid X lahkuma ja Eestis kaitset taotlema – et eelmise aasta aprillis tuli ema uus abikaasa Jakob sinna, kus mina magasin. Mu sõber tegi ukse lahti, nad vaidlesid, Jakob hakkas minu sõpra peksma ja ajas ta majast välja. Jakob oli tulnud koos oma sõbraga. Siis hakkasid nad mind peksma. Peksu järel olin halvas seisus. Jakob läks politseisse ja tegi minu kohta avalduse. Mõni hetk hiljem palub PPA kaebajal täpsustada sündmuse aastat ning kaebaja sõnul leidis juhtum aset 2017. aastal. Sama kinnitab kaebaja ka hiljem, vastates küsimusele 36. Küsimusega 41 palus PPA, et kaebaja räägiks tema peksmisest ning siis selgitas kaebaja, et esimene kord teda peksti, kuid mitte väga tõsiselt. Kaebaja käis küll haiglas, aga mingit paberit selle kohta ei ole. Teisel korral kaebaja väidetel teda põletati ja tekitati kehale põletusi, millest tekkisid armid, kuid haiglasse ta siis ei pöördunud.
18.2.25.03.201914 selgitab aga kaebaja, et kasuisa tuli tema korterisse kahel korral, ühel juhul 2018. aasta märtsis kui kaebaja magas ning teisel korral 2018. aasta aprillis, kui kaebaja oli partneriga seksuaalvahekorras. Kasuisa pöördus politseisse pärast teist intsidenti.
18.3.23.08.201915 toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja juhtumeid aga PPA küsimustele vastates selliselt, et 2018. aasta märtsis oli kaebaja korteri uks lahti ja kasuisa tuli sisse, kui kaebaja ja tema partner lamasid kõrvuti. Rünnakut ei toimunud. Teine kord toimus rünnak, kui kasuisa koos inimestega tuli ning kaebaja tabati partneriga seksimast.
18.4.24.01.2020 selgitas kaebaja, et kasuisa tuli tema majja ning tema ja ta tuttavad peksid kaebajat, mille käigus sai kaebaja põletushaavu kätele ja jalgadele (vastus küsimusele 7). Esimest rünnakut kirjeldab aga kaebaja selliselt, et kasuisa lihtsalt üksi peksis teda. Küsimusele, et millal perekond teada sai, et kaebaja on homoseksuaal, vastas kaebaja, et 2018. aastal. Kaebaja selgitas täiendavalt, et kõigepealt olid kahtlused, kuni nad nägid kaebajat teise mehega (vastus küsimusele 38).
18.5.15.09.2020 kohtuistungil olid aga toimunud sündmused veelgi muutunud. Siis selgitas kaebaja, et kui kasuisa tuli, siis oli ta partneriga enda majas ja koputusele vastas kaebaja partner. Kaebaja magas samal ajal voodis. Kõigepealt peksti partnerit ning
seejärel peksti ka kaebajat, misjärel üritati ka kaebajat autoga taga ajada. Avaldus politseisse tehti põhjusel, et kaebaja ei soovi abielluda. Kõrvutades eeltoodud ütlusi, siis on vastuolud ilmsed. Vastuolud on nii rünnakute toimumise aegades, kordades kui ka juhtumitega seotud detailides. Seejuures võttes aluseks 15.09.2020 toimunud kohtuistungil antud selgitused, siis on ebaloogiline, et olukorras kus perekond omavahel ei suhtle ning kaebaja on oma sõnul perekonnast tõrjutud, siis läheb perekonnale korda kas kaebaja soovib abielluda või mitte. Samuti ei pea kohus usutavaks, et omavahelise suhtluse puudumisel saabuks ootamatult kahel korral kaebaja juurde tema kasuisa. Päritoluriigi informatsioonist ei nähtu, et mehi ohustaks X sunnitud abielud. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja ütlused seoses perekonna rünnaku(te)ga ei vasta tõele.
19.Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et kaebaja esitatud politsei tõendit ei saa pidada usaldusväärseks ning seda eelkõige põhjusel, et nimetatud avalduses on juhtumi asukohana märgitud kaebaja elukoha aadress, mitte kasuisa elukoha aadress. Kui kaebaja kasuisa valetas enda elukoha aadressi, siis riskis ta ise valetunnistuse andmisega ning politsei huviorbiiti sattumisega. Lisaks märgib kohus, et ei pea usutavaks, et kui kaebaja oleks selle asjaolu X politseile välja toonud, et sellisel juhul oleks seda ignoreeritud, kuna ei ole usutav, et kuriteoteates valeandmete esitamine ei ole X karistatav.
20.Veelgi olulisem vastuolu ilmneb aga kaebaja ütlustes seoses politsei paberi saamisega. 23.08.2019 kohtuistungil väitis kaebaja, et sai dokumendid korterist kust ta elab ning see pisteti talle ukse alt sisse ajal, mil ta ei olnud kodus ning paberi andis talle isik nimega Mahandi. 15.09.2020 kohtuistungil väitis aga kaebaja, et paberi toimetas temani tema tädi, ehkki eelnevalt oli kaebaja kinnitanud, et perekonnaga ta ei suhtle ning sh ei suhtle ta ka enda tädiga. 24.01.2019 vestluse kohaselt on tädi nimi Martha. Jääb arusaamatuks, et kui kaebaja ei suhtle oma perekonnaga ja oma tädiga, siis miks pidi tädi kaebajale külla minema ning tema korterist väidetavad paberid leidma. Seega esinevad ka dokumendi kaebajani kättetoimetaja osas olulised vastuolud. Ent isegi kui pidada tõendit usaldusväärseks, siis ei nähtu, et sellele oleks järgnenud riigi poolt kohaldatud sanktsioonid või et kaebaja suhtes oleks algatatud menetlust.
3-19-850 toimik 3-19-850 kohtuistungi protokoll
21.Ehkki kohus ei pea usaldusväärselt tõendatuks, et kaebaja on homoseksuaal, siis isegi kui kaebaja väidetud seksuaalset sättumust jaatada või asuda seisukohale, et kaebaja kasuisa tegevusest tingitult on X ametivõimude silmis kaebaja homoseksuaal, siis ei ole alust kaebajat pagulasena tunnustada, kuna kaebajat ei ähvarda X naastes tagakius VRKS § 19 lg-te 1 ja tähenduses. Ehkki täielikult ei saa välistada, et ametivõimude poolt võib aset leida seksuaalvähemuste diskrimineerimist, siis ei saa seda välistada lõpuni üheski riigis, kuivõrd diskrimineerimine on osalt seotud ka ametniku subjektiivse maailmavaatega. Samas nähtub otsuses viidatud pärituoluriigi informatsioonist, et X suhtutakse homoseksuaalidesse pigem tolereerivalt ning riigivõimu- ja ühiskonnapoolne suhtumine paraneb. Ka väga tuntud reisisoovituse Lonely Planet kodulehelt nähtub LGBT reisisoovituste all, et olukord riigis on paranenud ning 2016. aasta Afrobarameetri uuringu järgi 55% namiibialasi tervitaksid või ei omaks vastumeelsust homoseksuaalse naabri suhtes12.
22.Nagu kohus enne välja tõi, siis menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et X on seksuaalvahekord samasooliste vahel kriminaliseeritud, kuid homoseksuaalsus kui selline kriminaliseeritud ei ole. Samas ei nähtu päritoluriigi infost, et kriminaalkaristusi oleks riigi poolt
kohaldatud viimased 20 aastat ning ka ühiskonna suhtumine ei ole sellisel määral diskrimineeriv, et annaks välja tagakiusu mõõtmed. Pigem nähtub LAC raportist, et X ühiskond on ajas üha enam muutunud tolereerivaks.
23.Kaebaja ei ole toonud esile ühtegi isiklikku asjaolu, millest võiks järeldada, et vaatamata X üldisele suhtumisele võiks kaebaja langeda riigivõimu tagakiusu alla või et tal puuduks võimalus saada riigi kaitset enda perekonna vastu. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kaebajale oleks osaks saanud riigivõimu esindajate poolne väärkohtlemine või karistamine. Samuti ei nähtu kohtule, et kasuisa väidetud kriminaalasja menetlemist oleks jätkatud. Kaebaja väidab üksnes enda pereliikme poolt korraldatud vägivallatsemist ja politseile avalduse esitamist kaebaja seksuaalse tegevusega seoses. Kaebaja väidetud tagakiusukartus on selgelt seotud perekonnasuhetega ning need vastuolud ei ole mitte tingitud kaebaja seksuaalsest orientatsioonist, vaid on seotud pärandvaraga. Seejuures nähtub, et riik on kaebajale vaidluses taganud õigusabi ning samuti on kaebajale olnud tagatud võimalus pöörduda kohtusse. Kohus märgib, et ka arenenud riikides võib esineda olukordi, kus isik jääb kolmandate isikute tegevuse tõttu oma varast ilma. See aga ei kvalifitseeru tagakiusuks.
24.Täiendavalt märgib kohus, et tegelikult tuli ka 15.09.2020 toimunud kohtuistungil selgelt välja, et kaebaja sooviks ei olnud mitte Euroopas kaitse taotlemine, vaid majandusliku seisu parandamine. Seda kinnitab kasvõi asjaolu, et kui kaebaja saabus 2018. aasta lõpus Euroopasse, siis ei astunud ta samme rahvusvahelise kaitse taotlemiseks, vaid usaldas väidetavalt enda tädi tuttavat Erikut, kes pidi aitama kaebajal Euroopas uut elu alustada. Kohus ei pea usutavaks, et kui 2013. aastal teadis kaebaja täpselt rahvusvahelise kaitse taotlemise korda ning kaebaja tegi seda kohe lennujaamas, et siis olukorras kus kaebaja oma väidetava homoseksuaalsuse tõttu peaks kartma tagakiusu, et sellisel juhul kaebaja viivitamatult kaitset ei taotle, vaid magab kodutuna Soome erinevates piirkondades.
25.Kohus ei pea usutavaks ka kaebaja väiteid sellest, et kui ta peaks X naasma, siis saab perekond sellest kindlasti teada ja teda tullakse tapma. Kaebajal on võimalik riigisiseselt ümber paikneda ning arvestades asjaolu, et kaebaja ei ole oma sugulastega suhelnud juba 2013. aastast alates, siis tal ei oleks vajalik seda teha ka edaspidi.
26.Kuna kaebaja ei ole pagulane VRKS § 4 lg 1 tähenduses, siis tuli PPA-l hinnata, kas kaebaja kvalifitseerub täiendava kaitse saajaks. Ehkki kaebaja ei ole selles osas PPA otsusele vastuväiteid esitanud, siis märgib kohus, et ka selles osas on PPA otsus õiguspärane ja kohus nõustub PPA otsuse seisukohtadega. Arvestades päritoluriigi infot, siis ei ole eluliselt usutav, et X naastes ähvardaks kaebajat piinamine, vangistus või muu inimväärikust alandav kohtlemine.
27.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et PPA vaidlusalune otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kaebaja ei ole ära näidanud, et tal oleks tõeline ja isiklikult põhjendatud hirm tagakiusamise ees.
28.Kaebaja ei ole esitanud eraldiseisvaid väiteid PPA otsustele, millega kaebaja suhtes tehti koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus ning tema suhtes kohaldati sissesõidukeeldu. Kuna kohus leiab, et PPA otsus jätta kaebaja rahvusvahelise kaitse saajana tunnustamata on õiguspärane, siis kooskõlas HKMS §-ga 41 kohus PPA nimetatud otsuste õiguspärasust täiendavalt ei hinda. Menetluskulud ja muud menetluslikud taotlused
29.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PPA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda 7 (8)
kanda. Kaebajale antud menetlusabi kulud ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja riigi õigusabi osutamisega seotud kulud jäävad riigi kanda. Muus osas jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
30.Kooskõlas halduskohtu 31.08.2020 määruse resolutsiooni punktiga 1 tõlgitakse kohtuotsuse resolutsioon ja põhjendav osa kaebajale inglise keelde.
(allkirjastatud digitaalselt)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.