Xi kaebus Tartu Vangla 1. augusti 2019. a käskkirja nr 6-2/525 ja 30. septembri 2019. a vaideotsuse nr 1-11/263-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja– X Vastustaja – Tartu Vangla 2. september 2020
Kohtuistungi kuupäev Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv jätta Eesti Vabariigi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse
päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 2. november 2020. a. Tartu Ringkonnakohus võib asja lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonis ei taotleta asja läbivaatamist kohtuistungil. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vangla 01.08.2019. a käskkirjaga nr 6-2/525 tunnistati kinnipeetav X süüdi Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3. rikkumises 01.07.2019. a ametnikega ebaviisakalt suhtlemise eest ja karistati noomitusega.
2.X esitas 28.08.2019. a vaide, mille Tartu Vangla jättis 30.09.2019. a vaideotsusega nr 111/263-2 rahuldamata.
3.X esitas 13.10.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 30.09.2019. a vaideotsuse nr 1-11/263-2 tühistamiseks.
4.Halduskohus jättis 21.10.2019. a määrusega kaebuse käiguta.
5.Kaebaja esitas 23.10.2019. a kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles nõustub kohtuga, et kaebusega soovib kaebaja taotleda vangla 01.08.2019. a käskkirja nr 6-2/525 ja 30.09.2019. a vaideotsuse nr 1-11/263-2 tühistamist.
6.Halduskohus võttis 23.10.2019. a määrusega kaebaja tühistamiskaebuse vangla käskkirjale ja vaideotsusele kohtu menetlusse ja rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse vabastades kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Kaebaja nõue
7.Vangla on rikkunud menetluses kaebaja õigusi. Vangla viivitas kaebaja informeerimisel menetluse alustamisest. Kaebaja ei tagatud ärakuulamisõigust. Menetleja Vadim Tsaplin esitas tunnistaja Sven Uuele suunavaid küsimusi ja on tunnistajale sõnad suhu pannud, s. o mida tuleb elektroonilisel teel esitatud küsimustele vastata. Tunnistaja ei saanud mäletada 28 päeva eest toimunut, kuna ta unustas 1. juulil isegi kaebajale rohud tuua ja ei mäletanud, mida kaebaja talle 10 minuti eest ütles. Distsiplinaarmenetlus kestis ainult kaks päeva. Menetleja on karistuse ettepanekut tehes ja käskkirjas eksinud viitega seadusele, mida kaebaja suhtes kohaldati. Menetleja ei tunne seadusi. Menetleja on suunavaid küsimusi esitanud ka valvur Ojasaarele, kes on vastanudki nii nagu sooviti. V. Tsaplin on olnud menetlejaks, karistajaks ja vaideotsuse koostajaks. Vastustaja vastuväited
8.Tartu Vangla on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane. Vaidlustatud käskkiri on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Haldusakt on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele. Kaebaja rikkumine on distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud ja määratud karistust ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Seetõttu on Tartu Vangla seisukohal, et vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus ja selleks ei anna alust ka kaebuses toodud väited. Kohtu seisukoht
9.Vaidlustatud käskkirja (dtl 35) kohaselt on vaidlusaluse distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks valvur Harles Herman Ojasaare 01.07.2019. a koostatud ettekanne nr 6-38/3237 (dtl 23), mille kohaselt kinnipeetav X, kes paikneb sektsioonis E3 kambris 1114 kasutas ettekande koostajast ametnikuga suhtlemisel 01.07.2019 kella 13.34 paiku ebatsensuurset väljendit. Ettekande kohaselt ütles kinnipeetav seda eelkõige sellepärast, et teda ei lastud peale lõunat jalutama. Kinnipeetavale pakuti jalutama mineku võimalust hommikul, kuid kinnipeetav ei soovinud siis minna. 10.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ettekande kohast väljendit ei ole sünnis kasutada. Kohus kinnitab poolte seisukohaga nõustumist, et sellise väljendi kasutamist peetakse üldteada olevalt ebaviisakaks ja ebatsensuurseks, nagu on leidnud 01.07.2019. a ettekandes (dtl 23) ka valvur H.-H. Ojasaar, kellega kaebaja vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse kohaselt süüliselt ebaviisakalt käitus. 11.Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 kohustab kinnipeetavat olema vangla teenistujatega viisakas. VangS § 67 p 1 kohustab kinnipeetavat julgeoleku tagamiseks vanglas mh täitma vangla sisekorraeeskirju. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristust käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade nõuete süülise rikkumise eest. 12.Kuna pooled ei vaidle ka distsiplinaarkaristuse kohaldamise õigusliku aluse õigsuse üle, piirdub kohus konstateeringuga, et juhul kui tõendikogumiga leiab tõendamist vangla sisekorraeeskirjade, milleks käesoleval juhul on Tartu Vangla kodukorra nõuete süüline rikkumine, siis on kinnipeetava tegu kvalifitseeritud õigesti.
13.Kaebuse põhiargumendi kohaselt ei ole kaebaja käskkirja ja vaideotsuse kohast karistatavat distsipliinirikkumist toime pannud. Kaebaja arvates välistavad ka vastustaja poolsed menetlusnõuete rikkumised vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse.
14.Kaebaja taotles kaebuse põhistamiseks vanglaametnike Vadim Tsaplini, Harles Herman Ojasaare ja Sven Uue tunnistajatena ülekuulamist. Kaebaja esitas kaebuse põhistamiseks tõenditena 01.07.2019. a ettekande, 29.07.2019. a teate distsiplinaarmenetluse algatamisest, kaebaja 29.07.2019. a seletuskirja, S. Uue 29.07.2019. a kirjaliku seletuse ja 31.07.2019. a distsiplinaarmenetluse protokolli.
15.Kohtu nõudel (HKMS § 122 lg 2 p 5) esitas vastustaja enda vastuväidete põhistamiseks tõenditena haldusmenetluse toimiku materjalid.
16.Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks puudub alus.
17.Tõendamiskoormuse jaotusest poolte vahel (HKMS § 59 lg 1). Kohtu pädevuses ei ole tühistada kohtueelses haldusmenetluses kogutud tõendeid, nagu kaebaja taotles kaebuses S. Uuelt ja H.-H. Ojasaarelt elektrooniliselt võetud selgituste osas (HKMS § 61 lg 1). Kaebaja taotles haldusmenetluse kohaste vanglateenistuse ametnike tunnistajatena kohtus ülekuulamist. Kohus rahuldas kaebaja taotluse osaliselt ja määras tunnistajana üle kuulata S. Uue. Kohus keeldus tunnistajatena V. Tsaplini ja H.-H. Ojasaare ülekuulamisest, sest nende ülekuulamisel ei ole asja õige lahendamise seisukohalt tähtsust. Seda põhjusel, et nende ütlustega kaebaja poolt tõendada soovitud asjaolud on piisavalt tõendatud kirjalike elektrooniliste tõenditega (HKMS § 62 lg 2). V. Tsaplin on olnud kaebaja distsipliinirikkumise menetlejaks, tema ütlused ei saa tõendada kaebajale süüks arvatud teo toimepanemist, sest temalt saadud teabele ei ole vaidlustatud haldusaktides tuginetud. Tema koostatud menetlusdokumendid ei ole aga haldusmenetluses tõenditeks. Kaebaja poolt osundatud menetlusõiguste väidetavad rikkumised on dokumenteeritud ja seega tõendatavad ja kontrollitavad kohtumenetluses kirjalike tõenditena (HKMS § 56 lg 1). H.-H. Ojasaar on asjas sisuliselt kannatanu rollis, sest tema oli vangla teenistujaks, kellega vaidlustatud haldusaktide kohaselt ei olnud kaebaja vastupidiselt kodukorra p-s 6.3.1 sätestatule viisakas. Vaidlustatud distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks oli H.-H. Ojasaare ettekanne, mis on kirjalikuks tõendiks (HKMS § 56 lg 1). Kaebaja ei osutanud kaebuses ühelegi sellisele asjas tähtsust omada võivale asjaolule, mida ta soovib nimetatud kirjaliku tõendiga tõendatu kõrval tunnistaja Ojasaare ütlustega täiendavalt tõendada. Neil asjaoludel kinnitab kohus jäämist tõendite kogumise küsimuses eelmenetluses võetud seisukoha juurde.
18.Kohus väljastas tunnistaja Sven Uuele kohtukutse, millele vastuseks teatas tunnistaja, et ta ei tööta enam vanglasüsteemis, ta ei mäleta rohkem kui aastataguse sündmuse kohta anda rohkem ütlusi, kui ta andis vanglale elektrooniliselt ning kinnitas, et ta jääb vanglale kirjalikult antud seletuse juurde. Neil asjaoludel ei olnud kohtul võimalik tunnistajat üle kuulata ja kohus ei pidanud ka otstarbekaks tunnistajale korduvat kohtukutset väljastada. Selle asemel otsustas kohus kohtuistungil kuulata vande all kaebuse põhistamiseks ära kaebaja, sest osundatud asjaoludel ei ole kaebajal muude tõenditega võimalik kaebuse põhjendatust tõendada (HKMS § 56 lg 2, TsMS § 267 lg 1 ja § 2681).
19.Kaebaja Xi kohtuistungil vande all antud seletuse kohaselt koostati ettekanne 01.07.2019. a, kuid talle ei tagatud võimalust anda seletusi koheselt. 29.07.2019. a sai ta teada distsiplinaarmenetluse algatamisest. V. Tsaplin esitas ülekuulatud H.-H. Ojasaarele suunavaid küsimusi. S. Uue 29.07.2019. a e-kirjale tegi kaebaja vastuväite, et vaadataks videost, kas Uue ja Ojasaar sel päeval ja kellaajal käisid kaebaja kambri juures. Vaidemenetluses 11.10.2019. a
esitas V. Tsaplin jälle suunavaid küsimusi. Stetofoni ei salvestatud ning see ei ole mingi asitõend, mille alusel kaebajat karistati. Sel päeval (1. juulil) kaebaja ei suhelnud Ojasaarega mitte kordagi, ta käis ainult ravimeid toomas. Pole rääkinud jalutuskäigust ega rääkinud temaga ebatsensuurselt. Distsiplinaarprotokollis 31.07.2019. a on tehtud kindlaks, et kinnipeetav on tutvunud 04.08.2010. a vangistust reguleerivate õigusaktidega. See vastab tõele, kuid sellest ajast on eeskirju muudetud korduvalt ja nendega kaebaja ei ole tutvunud. Ojasaare paljasõnalised ütlused ja Tsaplini suunavatele küsimustele vastamine ei ole mingi tõend. Kaebaja luges 1. juulil kella 13.34–35 paiku voodis raamatut. Sel päeval ei ole kaebaja kordagi läbi stetofoni valvuriga suhelnud. Suhtles temaga hommikul kui toodi rohud enne sööki ja peale sööki, siis lõuna ajal enne sööki ja pärast sööki ja siis õhtul enne sööki ja loenduse ajal. Kaebajalt küsiti nime ja ta vastas ning kogu jutt. Jalutuskäiguks päevakavas kindlat aega ei ole. Lukustatud kambris viibis kaebaja ühe kuu ja 15 päeva. Kaebaja ei avaldanud sel päeval soovi jalutada. Jalutamisest kaebajaga ei vesteldud. Kaebaja ei oska seisukohta võtta, miks Ojasaar kirjutas valeliku ettekande, samuti miks kaebajat koheselt ettekandest ei teavitatud. Vabaduse piiramine (lukustatud kambris hoidmine) algas 09.06.2019. a ja lõppes 08.08.2019. a. Ojasaarega on konflikte olnud mitu korda. Esimene konflikt oli põhjusel, et polnud nimesilti, sest see purunes. See oli mai lõpus või juuni alguses. Teine konflikt oli juuni alguses loenduse ajal. Kaebaja on invaliid ja loenduse ajal ei saa püsti seista ja istus voodil. Kaebaja loobus Tsaplinist kontaktisikuna. Ta vahetati välja. S. Uuega ei ole kunagi konflikti olnud. Distsiplinaarmenetlus ratastooli osas lõpetati Tsaplini poolt ja nimesildi eest ei karistatud, piirduti vestlusega. 07.06.–08.07.2020. a paigutati kaebaja uuesti lukustatud kambrisse, mille kaebaja vaidlustas. Vaie jäeti rahuldamata. Kaebaja on esitanud kahjunõude, mis on Tartu Vanglas menetluses. 2019. a hakkas kaebaja käima psühhiaatri juures, uni oli kadunud ja oli kogu aeg närviline. Tegu oli valesüüdistusega. Vaidlustatud käskkiri ja vaideotsus segavad kaebaja ennetähtaegselt vabastamist. Vaidlus on Riigikohtus. Maakohus on viidanud just sellele 01.07.2019. a karistusele.
20.Kohus loeb kaebaja kohtuistungil vande all antud seletusega tõendatuks, et kaebajat teavitati 01.07.2019. a distsipliinirikkumise kohta distsiplinaarmenetluse algatamisest 29.07.2019. a, mis ei ole kohtu hinnangul VangS § 64 lg 2 kohane kohene teavitamine. Vastustaja ei eita selle sätte eiramist.
21.Kohus märgib vastuseks kaebusele, et VangS § 64 lõike 2 kohase kohese teavitamise nõude puhul, ei ole tegemist õigust lõpetavaga. See tähendab, et kui vangla ei teavita kohe kinnipeetavat tema poolt distsipliinirikkumise toimepanemisest, siis ei kaota vangla sellega õigust distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks. VangS § 64 lg 2 eesmärgiks on kinnipeetavale ärakuulamisõiguse tagamine (L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2014, lk 152). Kaebajale on ärakuulamisõigus 29.07.2019. a menetleja poolt tagatud (dtl 29) ja kaebaja on ärakuulamisõiguse saanud 29.07.2019. a omakäelises seletuses ka realiseerida (dtl 19). Seega ei kuulu vaidlustatud haldusaktid tühistamisele vastustaja poolt VangS § 64 lg-s 2 sätestatud tähtaja eiramise tõttu.
22.Kohus ei nõustu kaebajaga, et V. Tsaplini 29.07.2019. a e-kirja S. Uuele saab pidada suunavaks küsimuse esitamiseks, sest infot on küsitud ettekandes kajastatud konkreetse intsidendi kohta (dtl 17). Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, et S. Uue 29.07.2019. a e-kirja sisu on menetleja küsimusest kuidagi mõjutatud. S. Uue on 29.07.2019. a e-kirjas (dtl 29) lakooniliselt vastanud, et ta palju ei mäleta, aga asi oli selles, et kinnipeetav X tahtis minna jalutama õhtul, mida talle aga ei võimaldatud, mille peale vastas X valvur Ojasaarele ebatsensuurse väljendiga. S. Uue on Xi väljendit tsiteerinud jutumärke kasutades. Kohus
nõustub tõendikogumi kohase vastustaja järeldusega, et S. Uue tsiteeritud Xi väljend on üheaegselt nii ebaviisakas kui ebatsensuurne, mille kasutamise aktsepteerimine tsiteeritud viisil on välistatud nii tavaelu tasandi suhtluses, kui kinnipeetava suhtlemisel vanglaametnikuga (kodukorra p 6.1.3).
23.Kaebaja vande all seletus ei tõenda kaebuse väiteid distsiplinaarmenetluses kaebaja õiguste rikkumisest. Kaebaja tegu on kvalifitseeritud õigesti. Vaidlustatud käskkirja kohaselt pani kaebaja distsipliinirikkumise toime kambris, kus ta vangistust kandis. Vaidemenetluses on tuvastatud, et teo toimepanemise ajal viibis kaebaja kambris üksinda ja ebaviisakaid väljendeid kasutas ta vanglateenistujaga suhtlemisel sidepidamisvahendi kaudu. Vande all antud seletuses kinnitab ka kaebaja, et ta viibis 01.07.2019. a kella 13.34–35 paiku kambris.
24.Tunnistaja Sven Uue on 30.07.2020. a e-kirjas (dtl 100) kohtule kinnitanud, et ta jääb vanglale kirjalikult antud seletuse juurde ja rohkem intsidendist möödunud aja tõttu ei mäleta. Kaebaja on vande all antud seletuses kinnitanud, et Sven Uuega tal karistuse kandmise ajal mingeid konflikte ei ole olnud. Seega pole kohtul mingit alust kahelda S. Uue kirjalikult vanglale antud seltuses.
25.Kohus tuginedes kaebaja kohtuistungil vande all antud seletusele ja S. Uue poolt vanglale ja kohtule elektrooniliselt antud seletustele, on ka haldusmenetluses kogutud teisi tõendeid arvestades seisukohal, et vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub kaebuses toodud asjaoludel alus.
26.Vaideotsuses on täpsustatud võrreldes käskkirjaga kaebaja poolt distsipliinirikkumise tehnilist laadi asjaolusid, s.o et ebaviisakas suhtlemine vanglateenistuse ametnikega toimus sidepidamisvahendi kaasabil. Kohus on seisukohal, et ka vaideotsuse tühistamiseks puudub alus. Vaideotsus ei saa rikkuda kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult.
27.Ükski kaebaja poolt kaebuses, menetlusdokumentides ja vande all antud seletuses osundatud tema menetlusõiguste rikkumine ei kvalifitseeru kohtu hinnangul taoliseks, mis annaks iseseisva aluse vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks. Kaebaja mittekohene distsipliinirikkumisest teavitamine ei ole rikkunud kaebaja õigusi, sest tõendikogum ei tõenda vastustaja poolt enne kaebaja informeerimist menetlustoimingute läbiviimist kaebaja distsipliinirikkumise asjas. Asja õige otsustamise seisukohalt olulisi tõendeid ei ole kogutud ka pärast vastava protokolli koostamist. Üheepisoodilise distsipliinirikkumise menetluse läbiviimine sisuliselt kahe päeva jooksul on kohtu hinnangul asjakohane. Kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis viitaksid kiirustamise või pealiskaudsusega kaebaja õiguste rikkumisele. Menetleja V. Tsaplin ei ole H.-H. Ojasaart ja S. Uuet ütluste andmisel suunanud ega nendelt saadud informatsiooniga manipuleerinud. Vande all antud seletuses ei ole kaebaja osundanud ühelegi faktilisele asjaolule, miks kumbki viimati nimetatutest oleks pidanud kaebaja kohta andma valeütlusi. Ainukesena nähtub kaebaja vande all antud seletusest ja menetlusdokumentides avaldatust, et kaebaja teada vangla sidepidamisseadet ei salvesta, mis muudab kaebaja arvates vanglaametnike ütlused ebausaldusväärseks. Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu, pigem muudab nimetatu kaebaja versiooni toimunust ebausaldusväärsemaks. Vande all antud seletuse kohaselt tutvus kaebaja vangla kodukorraga 2010. aastal. Kinnipeetava kohustuse regulatsioon vanglateenistuse ametnikuga viisakaks suhtlemiseks ei ole vahepeal muutunud. See kehtis ajal kui kaebaja asus karistust kandma ja kehtib ka käesoleva otsuse tegemise ajal. Kohus kontrollis Kohtute infosüsteemist kaebaja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuses tehtud kohtulahenditest (kriminaalasi 1-10-15441), et vastavad materjalid esitas vangla maakohtule 06.12.2019. a. See on peaaegu neli kuud hiljem, kui anti vaidlustatud käskkiri, seega ei saanud käskkiri olla seoses vangla poolt materjalide esitamisega. Tõele vastab kaebaja väide, et kaebajal on jätkuv huvi tühistamiskaebuse menetlemisele vaatamata karistuse kustumisele. Kaebajale on määratud
noomitus, käskkiri sisaldab kirjaviga viites VangS § 63 lg 1 p-4, õige peaks olema VangS § 63 lg 1 p 1. Kirjaviga ei ole mõjutanud käesoleval juhul otsuse sisu, sest kaebajat ei ole tingituna kirjaveast paigutatud kartserisse. Asjaolu, et V. Tsaplin on asja menetlenud, määranud karistuse ja koostanud vaideotsuse projekti ei ole kohtule esitatud tõendikogumi kohaselt otsuse sisule negatiivset mõju avaldanud, kuna kaebajale on määratud kergeim võimalikest karistustest.
28.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
29.Riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja kaebuse esitamisel vabastas jääb riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu peab kaebaja oma võimalikud menetluskulud ise kandma (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole kehtestatud korras menetluskulude hüvitamiseks taotlust esitanud (HKMS § 109 lg 1).
30.Kaebaja nimi tuleb asendada avaldatavas kohtuotsuses tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.