Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla 11. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 1-11/153-2 ja 13. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 1-11/162-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks võimaldada ravimeid manustada kambris
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Nikolai Lebedevi kaebus.
2.Jätta Nikolai Lebedevi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Nikolai Lebedevi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Jätta Nikolai Lebedevi taotlus haldusasjade nr 3-20-484, 3-20-485, 3-20-486, 3-20-487 ja 3-20-488 liitmiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, RÕS § 15 lg 8 ja HKMS § 204 lg 1).
1.Nikolai Lebedev (kaebaja) esitas Tartu Vanglale 10. veebruaril 2020 taotluse muuta ravimite manustamise korda. Kaebaja palub väljastada talle ravimid kambrisse päevases normis. Kaebaja põhjendab, et ta on teadlik, millal ja kuidas neid manustada tuleb. Praegu on sektoris kord, mil ravimid tuleb manustada väljaspool kambrit koridoris oleva videokaamera all.
2.Tartu Vangla jättis 4. märtsi 2020. a vastusega nr 6-24/971-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Vangla põhjendab, et vanglateenistuse ametnik on kohustatud kontrollima, et kinnipeetav ravimi manustab. Alates 8. veebruarist 2020 toimub kolmanda üksuse juhi suulise korralduse alusel ravimite väljastamine ja manustamine eluosakonna sektori koridoris videokaamera vaateväljas. Eelkirjeldatu eesmärgiks on ravimite korrapärane ja õige manustamine.
3-20-485
3.Kaebaja esitas Tartu Vanglale 5. märtsil 2020 vaide Tartu Vangla 4. märtsi 2020. a vastuse nr 6-24/971-2 peale. Tartu Vangla jättis 11. märtsi 2020. a vaideotsusega nr 1-11/153-2 kaebaja vaide rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 9. märtsil 2020 Tartu Vanglale vaide kolmanda üksuse juhi ja meditsiiniosakonna vanemõe 8. veebruari 2020. a suulise korralduse ja otsuse peale, milles märgib, et ravimite väljastamist tuleb jätkata elukambris või väljastada kaebajale ravimid päevases annuses kambrisse. Tartu Vangla jättis 13. märtsi 2020. a vaideotsusega nr 1-11/162-2 kaebaja vaide rahuldamata.
5.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 15. märtsil 2020 kaebuse Tartu Vangla 11. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 1-11/153-2 ja 13. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 1-11/162-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks väljastada kaebajale ravimid päevases annuses kambrisse või jätkata varasemat praktikat, mil kaebaja manustab ravimid vanglaametniku juuresolekul kambris ning mitte videokaamera all. Kaebaja põhjendab, et kolmanda üksuse juht ei saa suulise korraldusega nõuda ravimite videokaamera all manustamist. Ravimite videokaamera vaateväljas tarbimine ei taga vangla julgeolekut, kuid alandab kaebajat. Kaebusele on lisatud taotlus menetleda esitatud kaebust koos teiste samal päeval esitatud kaebustega, s.o taotlus liita käesolev haldusasi haldusasjadega nr 3-20-484, 3-20-486, 3-20-487 ja 3-20-488. Ühtlasi on kaebaja esitanud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse ja riigi õigusabi taotluse.
6.Tartu Vangla esitas kohtule 23. märtsil 2020 vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad kaebaja avaldused ning vangla vastused.
KOHTU SEISUKOHT
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub eeltoodud alusel tagastamisele.
8.Asjaolu, et kaebaja peab ravimeid manustama väljaspool kambrit sektori koridoris videokaamerate vaateväljas, ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata ning talle ülemääraseid ebamugavusi põhjustada. Ka enne 8. veebruari 2020, mil ravimite manustamise korda muudeti, pidi kaebaja ravimeid manustama vanglaametniku järelevalve all ning vanglaametnik pidi veenduma, et kinnipeetav ravimi manustab. Sellest, et videokaamerate vaateväljas ravimite manustamisel saavad ravimite korrektset tarbimist videopildi vahendusel jälgida rohkemad ametnikud ja et seda saab kontrollida ka tagantjärgi videosalvestiselt, ei tulene kaebajale ühegi õigushüve, sh eraelu puutumatuse olulist riivet, ning seda ei saa pidada kaebaja väärikust alandavaks. Vanglaametnikud teostavad ravimite manustamise jälgimisel oma teenistusülesandeid ning nad on niikuinii kinnipeetavate ravivajadustest teadlikud. Samuti, Tartu Vangla 13. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 1-11/162-2 kohaselt käib iga kamber eluosakonnas ravimeid manustamas ükshaaval, mistõttu ei näe teised kinnipeetavad endiselt kaebaja poolt ravimite manustamist ning kaebaja privaatsus on piisaval määral tagatud.
9.Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 38 lg-te 1-3 kohaselt jagavad kinnipeetavatele ravimeid vanglateenistuse ametnikud, järgides vangla tervishoiutöötaja poolt ettenähtud kogust ja aega, psühhotroopsete ja narkootiliste ravimite jagamise juures peab viibima tervishoiutöötaja ning vanglateenistuse ametnik on kinnises vanglas kohustatud kontrollima, et kinnipeetav ravimi manustab. Eelsätestatud korda
3-20-485 täpsustab Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga kinnitatud „Tartu Vangla kodukord“ (TVK). TVK p 20.7 kohaselt annavad ravimeid kinnipeetavatele vangla poolt ette nähtud aegadel osakonna valvurid ning kinnipeetavad peavad ravimid manustama koheselt vanglaametniku juureolekul. TVK p 20.8 kohaselt antakse narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite nimekirja kuuluvaid ravimeid purustatud kujul õe poolt ning kinnipeetav manustab ravimi õe juuresolekul. Seega peab kaebaja eelnimetatud õigusaktidest lähtudes manustama ravimid vanglaametniku või õe juuresolekul ning vangla on kohustatud veenduma, et kaebaja ravimid manustab.
10.Arvestades eeltoodut ei saa vangla anda kaebajale ravimeid päevases annuses kambrisse, et kaebaja tagaks ise nende õigeaegse ja korrektse manustamise. Siinkohal ei kohaldu ka kaebaja viidatud TVK p 20.13.1, mille kohaselt võib kinnipeetav omada kambris ravimeid, mis on meditsiiniosakonna poolt plastikust topsides väljastatud tablettidest erinevas vormis ja vastavalt markeeritud, kuivõrd eelnimetatud punktis peetakse silmas TVK p-s 20.9 nimetatud lokaalseid preparaate (salvid, geelid, õlid jne) kuni 60 g, silma- ja ninatilku ning inhalaatoreid. Teiste ravipreparaatide suhtes TVK p 20.13.1 ei kohaldu.
11.Õigusvastaseks ei saa pidada seda, et kolmanda üksuse juht on järelevalve tõhusaks teostamiseks andnud suulise korralduse, mille kohaselt peavad kinnipeetavad ravimeid manustama sektori koridoris videokaamerate vaateväljas. Kolmanda üksuse üheks põhiülesandeks on kinnipeetavate ja vahistatute järelevalve korraldamine. Järelevalve korraldamise peab tagama kolmanda üksuse juht ning tal on õigus anda selleks teenistujatele erinevaid korraldusi (justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ § 133, § 171 lg 1 ja lg 2 p 1). Vangistusseaduse (VangS) § 1321 lg 1 kohaselt on kolmanda üksuse juhil õigus anda oma pädevuse piires teenistusülesannete täitmiseks ka suulisi korraldusi. Samuti on üksuse juhi korraldus vangla julgeoleku kaalutlusi arvestades põhjendatud, vastab vangistuse täideviimise eesmärgile, inimväärikuse põhimõttele ning ei moonuta seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust (VangS § 41 lg 2). Vangla peab tagama ravimite korrektse manustamise ning selle eesmärgi täitmiseks on proportsionaalne nõuda ravimite manustamist videokaamerate vaateväljas. TVK p 20.12.1 seletuskirja kohaselt on ravirežiimist kinnipidamine tulemi saavutamiseks äärmiselt oluline, ravimite kontrollimatu tarvitamine võib endaga kaasa tuua fataalseid tagajärgi, ka on oluline, et ravimid on kallid ja nende tarvitamine peab täitma vaid tervenemise eesmärki. Ravimi manustamine videokaamera vaateväljas suurendab järelevalve efektiivsust. Tartu Vangla ei ole ravimite manustamise korra muutmisel õigusvastaselt käitunud, kaebaja on VangS § 67 p 1 kohaselt kohustatud vanglateenistuse ametnike korraldustele alluma ning puudub alus kohustada vanglat varasemat praktikat jätkama.
12.Seega on ebatõenäoline, et kohus rahuldab kaebuse, kohustab vanglat väljastama ravimeid kaebajale päevases annuses kambrisse või jätkama varasemat praktikat, mil kaebaja manustab ravimid vanglaametniku juuresolekul kambris ja mitte videokaamera vaateväljas, ning tühistab Tartu Vangla 11. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 1-11/153-2 ja 13. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 1-11/162-2.
13.Eeltoodust lähtudes tagastab kohus Nikolai Lebedevi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
3-20-485
15.Kaebaja on kohtule esitanud ka riigi õigusabi taotluse, millest kohus saab aru selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotlus on esitatud lisaks antud haldusasjale ka haldusasjade nr 3-20-484, 3-20-486, 3-20-487 ja 3-20-488 juurde, kuid käesolevas määruses lahendab kohus taotluse üksnes haldusasja nr 3-20-485 osas.
15.1.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
15.2.Kaebaja on varasemalt korduvalt iseseisvalt halduskohtumenetluses osalenud, sh esitanud erinevaid avaldusi ning kasutanud edasikaebeõigust (nt haldusasjad nr 3-19-2036, 3-19-1914, 3-19-1905, 3-19-1624, 3-19-1622, 3-19-1555 jne). Ka käesolevas asjas on kaebaja kohtule esitanud arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja nõuded ja põhjendused. Kuigi kohus tagastab kaebuse, on eelkirjeldatuga tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema. Lisaks, halduskohtumenetluses selgitab menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip.
15.3.Samuti, kuivõrd kohtu hinnangul tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, on asjaoludest tulenevalt kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
15.4.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
16.Lisaks on kaebaja esitanud taotluse haldusasjade nr 3-20-484, 3-20-485, 3-20-486, 3-20-487 ja 3-20-488 liitmiseks. HKMS § 48 lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud sama seadustiku § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kuivõrd kohus tagastab käesoleva määrusega haldusasjas nr 3-20-485 esitatud kaebuse ning sellega haldusasja menetlus Tartu Halduskohtus lõppeb, ei ole põhjendatud haldusasja liitmine teiste haldusasjadega, milles menetlus veel jätkub. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse haldusasjade nr 3-20-484, 3-20-485, 3-20-486, 3-20-487 ja 3-20-488 liitmiseks rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.