Nikolai Lilitškin esitas 07.05.2020 kaebuse Tartu Halduskohtule. Kaebaja on esitanud Tartu Vanglale järgmised taotlused: - 02.02.2020 taotles kaebaja kontaktisikult, et talle antaks kambrisse vangistusseadus, vangla kodukord ja vangla sisekorraeeskiri vene keeles; - vanglariiete vahetamiseks, kuna tema riided ei vasta õigele suurusele, ning väljastada talle laost suvejalanõud ja paigutada talvejalanõud lattu; - liimi ja paberi väljastamiseks; - ID-kaardi edastamiseks vabadusse; - kaebaja kontolt ebaseaduslikult kinni peetud 16 euro tagastamiseks. Vangla ei ole kaebaja taotlustele vastanud. Kaebaja palub kohustada vanglat tema taotlusi täitma, s.o väljastama soovitud õigusaktid, vahetama riided ja jalatsid, väljastama liimi, tagastama raha. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest, anda menetlusabi dokumentide tõlkimisel ja anda advokaadi abi.
2.Kohus küsis Tartu Vanglalt andmeid avalduste ja vaiete kohta, mida kaebaja on seoses kaebuse nõuetega esitanud. Tartu Vangla teatas vastustes kohtunõuetele, et: - dokumendiregistris ei leidu kaebaja 02.02.2020.a taotlust venekeelsete õigusaktide saamiseks;
- 23.07.2020 registreeriti kaebaja võõrkeelne kahjunõue nr 1-13/175-1 seoses liimi ja paberi väljastamisega, see on tõlgitud, vangla ei ole taotlust veel lahendanud; - 10.06.2020 vahetati kaebaja soovil tema kaks paari pikki pükse ja kaks paari lühikesi pükse; - 27.05.2020 esitas kaebaja vanglale võõrkeelse pöördumise, milles soovib laost välja võtta enda talvesaapad. Vangla vastas taotlusele 01.06.2020 nr 2-3/2035-2; - kaebaja esitas 23.07.2020 võõrkeelse kahjunõude nr 1-13/174-1, kuna ei anta isiklikke asju laost. Kahjunõude tõlge saabus vanglasse 04.08.2020 ning 18.09.2020.a seisuga ei ole vangla taotlust lahendanud; - seoses kontolt 16 euro kinnipidamisega esitas kaebaja 30.07.2020 pöördumise nr 111/426-1, see registreeriti vaidena. Vaide tõlge saabus vanglasse 12.08.2020 ning 17.09.2020.a seisuga ei ole see lahendatud. Kohtu seisukoht
3.Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud käesolevas asjas järgmised nõuded: 3.1 kohustada vanglat väljastama talle kambrisse vene keeles vangistusseadus, vangla sisekorraeeskiri ja Tartu Vangla kodukord; 3.2 kohustada vanglat ümber vahetama kaebaja riided; 3.3 kohustada vanglat lattu paigutama ja laost väljastama kaebaja soovitud jalanõud; 3.4 kohustada vanglat väljastama kaebajale liim ja paber; 3.5 kohustada vanglat tagastama kaebaja isikuarvelt (kontolt) õigusvastaselt kinni peetud raha. Kaebaja märkis kaebuses ka seda, et vangla ei vastanud tema soovile edastada tema ID-kaart vabadusse, kuid nõudeid seoses selle juhtumiga kohtule ei esitanud. Kaebaja märkis kaebuses, et tuvastada tuleks õigusvastasus. Kohus ei mõista seda iseseisva tuvastamisnõudena, vaid kaebaja põhjendusena kohustamisnõuetele. Vangla tegevuse või tegevusetuse kindlakstegemine on hõlmatud kohustamisnõudega. Punktis 3.1 - 3.4 nimetatud nõuded (venekeelsed õigusaktid, riided, jalanõud, liim, paber)
4.Kohus tagastab kaebuse punktides 3.1 - 3.4 märgitud nõuetes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohustamisnõude puhul on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5. Kaebaja ei ole ühegi nõude puhul välja toonud, kas ja kuidas on ta läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, s.o millal esitas ta vaide ning kas ja millise vastuse ta sai.
5.Tartu Vangla andmetel ei ole kaebaja pöördunud vangla poole kirjaliku taotlusega saada kambrisse venekeelseid õigusakte. Kaebaja ise märgib, et ta taotles neid akte kontaktisikult. Kohus saab sellest aru nii, et kaebaja esitas taotluse suuliselt. Kui kaebaja soovib taotleda soovitud õigusakte kohtu abil, siis tuleb tal esmalt esitada sellekohane taotlus vanglale kirjalikult. Kui vangla jätab taotluse rahuldamata, siis tuleb kaebajal esitada vaie. Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui vangla tagastab vaide õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata.
6.Kaebaja esitas vanglale venekeelse taotluse (tl 16) anda lattu ja saada laost jalanõusid. Vangla vastas 01.06.2020 nr 2-3/2035-2 (tl 10), et jätab taotluse läbi vaatamata. Kaebaja ei ole sellele vastusele vaiet esitanud. Kaebaja on küll esitanud kahju hüvitamise taotluse seoses sellega, et keelelise diskrimineerimise tõttu ei anta laost isiklikke asju (tl 12-13), kuid see ei asenda kohustamisnõudes vaide esitamist. Praeguseks on vangla 01.06.2020.a vastusele nr 2-3/2035-2 vaide esitamise tähtaeg möödas ja kui probleem ei ole teisiti lahenenud, siis võib möödas olla ka vajadus vahetada talvejalanõud suvejalanõude vastu. Kui sarnane probleem peaks korduma, s.t vangla jätab läbi vaatamata kaebaja venekeelse taotluse asjade laost saamiseks või lattu paigutamiseks, siis tuleb kaebajal esitada vaie soovitud toimingu tegemise nõudes. Kaebaja saab esitada kohtule kohustamisnõude pärast seda, kui vangla tagastab vaide õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata. Kui vajadus saada esemed laost kätte on kiireloomuline, siis on kaebajal pärast vaide esitamist võimalus esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotlus (näiteks põhjendusel, et ta vajab aastaajale vastavaid jalanõusid enne vaideja kohtumenetluse lõppemist).
7.Liimi ja paberi saamiseks ei ole kaebaja esitanud kirjalikku taotlust ning keeldumisele vaiet. Kaebaja on esitanud üksnes kahju hüvitamise taotluse (tl 8-9). Kui kaebaja soovib taotleda liimi andmist kohtu teel, siis tuleb tal toimida vastavalt määruse punktis 5 toodule. Kui vangla tugineb sellele, et liim on kinnipeetavale keelatud, siis tuleb kaebajal vaides ühtlasi taotleda vangla viidatud kodukorra punkti kehtetuks tunnistamist. Kui vangla ei ole täitnud Tartu Vangla kodukorra punkti 15.1.12 ehk andnud kaebajale igal tööpäeval üht lehte valget kirjapaberit formaadis A4 iga vangla kulul saadetava kirja kohta, siis saab kaebaja kohe esitada vaide. Eraldi taotlust selle paberi saamiseks ei ole vaja esitada, kuna paberi andmine on ette nähtud kodukorras.
8.Riietuse väljastamise (vahetamise) nõude on kaebaja esitanud ja vangla andmetel on ta selle pärast kaebuse esitamist vähemalt osaliselt rahuldanud. Kaebaja ei ole pärast taotluse (osalist) rahuldamist esitanud vaiet. Kui kaebaja endiselt soovib seoses riietuse vahetamisega kohustamisnõuet esitada, siis tuleb tal toimida vastavalt määruse punktis 5 toodule.
9.Kui vangla jätab rahuldamata või tähtaegselt lahendamata kaebaja kahju hüvitamise taotlused, mis registreeriti 23.07.2020 nr 1-13/174-1 (keelelise diskrimineerimise tõttu ei anta laost isiklikke asju) ja 1-13/175-1 (kaebajale ei anta kohtusse pöördumiseks A4 formaadis paberit ja ei anta liimi), siis on kaebajal õigus esitada kohtule hüvitamiskaebused. Kohtu hinnangul on kaebajal otstarbekas esitada need uute kaebustena, mitte praeguse kohtuasja raames. Hetkel ei ole kaebajal nende kaebuste esitamise õigust, kuna kahju hüvitamise taotlusi ei ole lahendatud ja nende lahendamiseks ette nähtud kahekuuline tähtaeg (alates tõlke saabumisest) ei ole möödunud. Punktis 3.5 nimetatud nõue (raha tagastamine)
10.Kohus tagastab kaebuse punktis 3.5 nimetatud nõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Esmalt märgib kohus, et kaebaja vabakasutuskonto väljavõttelt ei nähtu 16 euro kinnipidamist. Kohtu arusaamisel peab kaebaja silmas seda, et 27.02.2020.a seisuga oli kaebaja konto jääk 15,57 eurot (ligikaudu 16 eurot) ning samal kuupäeval peeti sellest kinni nõuete fondi 6,31 eurot ja vabanemisfondi 2,52 eurot, kokku 8,83 eurot.
Eeltoodu ühildub kaebaja vaidega nr 1-11/426-1 (tl 11), milles kaebaja palub tagastada summad 6,31 ja 2,52 eurot, mis peeti kinni summast 15,57 eurot. Vastustaja selgituse (tl 25) kohaselt tehti kinnipidamised seetõttu, et kaebaja oli 25.07.2019 kuni 27.02.2020 vahistatu, siis muutus tema staatus kinnipeetavaks. Mahaarvamised tehti VangS § 44 lg 2 alusel summast, mis kaebaja staatuse muutumise hetkel oli tema kontol ja ei olnud broneeritud (summast 12,62 eurot).
11.HKMS § 133 lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. HKMS § 121 lg 2 p 21 kehtestamisel selgitas seadusandja, et riive intensiivsust peetakse väheseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kaebaja vaidleb selle üle, kas õiguspärane oli kokku 8,83 euro kandmine tema vastu esitatud nõuete katteks ja vabanemisfondi, mida kaebaja saab vabanemisel kasutada. Tegemist on väheintensiivse riivega mõlema eeltoodud kriteeriumi põhjal.
12.Tartu Maakohus kohaldas 06.05.2019.a otsusega kohtuasjas 1-18-6989 kaebaja suhtes tõkendit vahistamine alates Tartu Maakohtu 29.10.2012.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja karistusaeg 29.10.2012.a otsuse järgi kohtuasjas 1-11-9888 lõppes 25.07.2019 ning otsus kohtuasjas 1-18-6989 jõustus 17.02.2020. Seega on õige, et kaebaja oli alates 25.07.2019 vahistatu ning jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse vanglale teatavaks tegemise ajast muutus tema staatus kinnipeetavaks. VangS § 44 lg 2 sätestab, et kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Vangla sisekorraeeskirja § 56 alusel võib vahistatu isikuarvet kasutada kogu seal oleva summa ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodut arvestades tõenäoline, et kinnipidamiste tegemine kaebaja isikuarvelt seoses tema staatuse muutumisega vahistatust kinnipeetavaks võib osutuda õigusvastaseks. VangS § 44 lg 2 ei räägi kinnipeetava arvele laekuvatest, vaid sellel olevatest summadest. See tähendab, et kaebuse rahuldamine on vähe tõenäoline. Kaebuse eduväljavaateid ei suurenda see, kui kaebaja isikuarvel olnud raha oli algselt pärit tema eelmise vangistuse ajal kogunenud vabanemisfondist. Olenemata päritolust oli tegemist kaebajale kuuluva ja tema arvel oleva rahaga, mis kaebaja staatuse muutumisel allus VangS § 44 lg 2 reeglitele. Kaebaja taotluste lahendamine
13.Kaebaja avaldas kaebuses soovi saada advokaadi abi. Kohus mõistab eeltoodut taotlusena saada riigi õigusabi korras esindaja käesolevas haldusasjas.
Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi vangla vastu ning on halduskohtumenetluses kogenud isik. Kohus tagastas kaebuse, see ühtlasi tähendab, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesoleva kohtumenetluse raames on ilmselt vähene. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
14.Kaebaja menetlusabi taotluse (riigilõivust vabastamine, tõlkekulude kandmine) jätab kohus läbi vaatamata, kuna puuduvad kulud, mille tasumisest kaebajat vabastada. Kaebuse tagastamisel kohus riigilõivu tasumist ei nõua. Kaebuse tõlkis eesti keelde ja käesoleva määruse tõlgib vene keelde kohtu tõlk, õigusaktides ei ole kehtestatud tasu kohtu tõlgi tehtud tõlke eest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.