Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

3-19-1921 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-19-1921 Pooled on üksmeelel, et kaebaja on spastilise dipleegiaga tüdruk, kelle peamiseks terviseprobleemiks on lihastoonuse tõus alajäsemetes, kõnnihäire ja ebakindel tasakaal. Lisaks esinevad kaebajal piirangud käelises tegevuses. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja vajab pidevat abi, järelevalvet ning juhendamist. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajale tuli määrata raske või sügav puue. Samuti on vaidlus küsimuses, kas puude raskusastme määramisel tuli arvestada ka kaebaja nägemisteravuse langusega. Lapsele puude määramisel tuleb lähtuda PISTS § 2 lg-st 11, mille järgi tuvastatakse kuni 16aastasel lapsel sügav, raske või keskmine puue kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest lähtuvalt. Sügava puude puhul vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt (PISTS § 2 lg 11 p 1), raske puude puhul igal ööpäeval (PISTS § 2 lg 11 p 2). Kõrvalabi või juhendamine on abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega; järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale (PISTS § 2 lg 2). Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 5 kohaselt tuvastab SKA kuni 16-aastase lapse puude raskusastme, võttes aluseks arstiõppe läbinud isiku arvamuse ning vajaduse korral muud asjasse puutuvad andmed. SKA-le 23.07.2019 esitatud taotluses on kaebaja esindaja selgitanud, et laps sündis enneaegsena ajukahjustusega, vajab abi liikumisel. Toa piires saab ta ortoosidega ise hakkama, toetub mööblile. Õues kõnnib ortoosidega käekõrval, raami abil, kõnnikeppidega, pikemad vahemaad kärus. Mõned sammud teeb õues ise, aga kukub. Vajab abi potil käimisel, pesemisel, riietumisel, natuke söömisel. Silma-käe koostöö ei ole eakohane, vaatab kõõrdi. Kasutab ööpäevaringselt jalaortoose. Kannab prille. Laps seisab kaks korda päevas seisulauas 1 tund korraga. Ekspertarsti arvamusest jääb arusaamatuks, kuidas ta jõudis puude raskuse osas lõppjäreldusele. Ta ei ole sidunud faktilisi asjaolusid tehtud järeldustega ega selgitanud, kuidas ja miks vastav otsus kujunes. Vastavat põhjendust ei nähtu ka otsusest, mistõttu on see põhjendamispuudustega. Eeltoodu ei ole mõjutanud asja otsustamist. Puuduvad põhjendused on esitatud vastuses kohtule ja kohtu poolt nõutud täiendavas ekspertarsti arvamuses. Ekspertarst on selgitanud järgnevat. Sügav puue tuvastatakse, kui liikumine on täielikult takistatud (rahvusvahelise funktsionaalsuse klassifikatsiooni (RFK) määratluse alusel vähemalt 96% või rohkem). Terviseandmete alusel on piirang väiksem – võimalik on ka iseseisev liikumine ilma ortoosi ja toeta, kuigi väga piiratud ulatuses. Toe või ortoosidega on iseseisval liikumisel piirang veelgi väiksem, tasakaal on parem. Puude raskusaste ei teki mitte otseselt kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadusest, vaid reaalselt esinevatest osalus- ja soorituspiirangutest, mis peegeldavad vastavalt kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust. Õigusaktid ei määratle, kust läheb täpne piir ööpäevaringse ja igapäevase kõrvalabi vahel. Ööpäevaringsest kõrvalabi vajadusest saab kindlasti rääkida nendel puhkudel, kui tegemist on püsivalt lamava inimesega. Puudub määratlus, kas abistamine öisel ajal tualetti minekul põhjustab ööpäevaringse kõrvalabi vajaduse, aga kaebajat arvestades on siiski tegemist igapäevase kõrvalabi vajadusega. Juhendamise vajadus on samuti igapäevane, sest eelduslikult on ka lisaks öötundidele tegevusi või olukordi, mil juhendamise saab katkestada. Nägemispuue tuvastatakse alates nägemisteravusest 0,3/0,3 ja vähem. Sellest tulenevalt puudub alus nägemispuude tuvastamiseks. Nägemislanguse mõju liikumisfunktsioonile terviseandmete alusel hinnatav ei ole, kirjeldatud on mõju käelisele tegevusele. 3(6)

3-19-1921 Kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, millest tulenevalt saaks järeldada, et vastustaja on puude raskusastme tuvastamisel eksinud. On selge, et kaebaja vajab jälgimist seoses liikumispuudega ja seda eriti väljas liikudes, kuid terviseandmetest ega kaebaja poolt välja toodud olukordadest ei nähtu, et abivajadus on ööpäevaringne. Sisetingimustes suudab kaebaja iseseisvalt kõndida. Sügav liikumispuue eeldab, et liikumine on täielikult või peaaegu täielikult takistatud. Kaebajale osutatav vanemate poolne juhendamine ja kõrvalabi ei ole samastatav tavapärase 6-aastase lapse eakohase juhendamise, järelevalvega või kõrvalabiga, kuid eelduslikult on olukordi, mil juhendamise saab katkestada. Õige pole kaebaja väide, et kui kaebajat ööpäevaringselt ei jälgita, on pidevalt suur oht vigastuste tekkeks. On usutav, et kaebaja vajab ohutuse tagamiseks igapäevast järelevalvet, kuid vähemalt toatingimustes ei ületa see sügava puude määramiseks ettenähtud ööpäevaringse pideva jälgimise lävendit. Seda ei kinnita ka kaebaja haiguslugude väljavõtted, millest ei nähtu ühtegi vigastust. Seda võib seletada ka seni väga hästi organiseeritud järelevalvega lapse üle, kuid sellega ei saa siiski põhistada vigastusohu pidevat olemasolu. Asjassepuutuv ei ole vastustaja seletus, et PISTS § 2 lg-st 2 tulenev järelevalve määratlus arvestab üksnes psüühikahäirest või intellektipiirangutest tingitud olukordadega. Sellist piirangut normist ei tulene. Eeltoodud vastustaja ekslik seisukoht ei too aga kaasa otsuse tühistamist. Kaebaja nägemisteravus on viimaste terviseinfosüsteemis olevate andmete järgi 0,5/0,4, mistõttu nägemispuuet kaebajal pole. Kui kaebaja tervislik seisund on vahepeal nägemise osas muutunud, on tal õigus esitada puude hindamiseks uus taotlus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4(6)

3-19-1921 kord päevas. Igapäevane abivajadus võimaldab hooldajal tööl käia. Ööpäevaringne juhendamine ei tähenda, et seda peaks tegema lakkamatult. Kaebajal tuleb kukkumisi ette. On olnud õnne, et seni pole esinenud peapõrutusele viitavaid sümptomeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-19-1921 anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde tõttu tõkestab ühiskonnaelus tervete inimestega võrdset osalemist. Seetõttu tuleb puude raskusastme määramisel silmas pidada, kui suures ulatuses kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet laps vajab. On ilmne, et väikelaste juhendamisega väljaspool kodu kuni ühe korra nädalas ei ole nende käitumise suunamine praktiliselt võimalik. On ilmne, et seadusandja eesmärk ei olnud peaaegu iga tervisest tuleneva kõrvalekalde või funktsioonipiirangu korral näha ette väiksematele lastele raske või sügava puude määramist. Seetõttu ei ole PISTS § 2 lg 11 sõnastus lapse puude raskusastme määramisel ringkonnakohtu arvates esmatähtis. Oluline on vanema või last kasvatava isiku pakutava hoolitsuse ja järelevalve intensiivsuse erinevus võrreldes teiste samaealiste ühiskonnaliikmetega. Kuna pakutav hoolitsus saab väiksemate laste puhul seisneda peaasjalikult kõrvalabis ja järelevalves, mida tuleb teha igapäevaselt, on puude raskusastme määramisel oluline, kas see on pidev, hõlmab valdavat osa lapse tegevustest või piirdub neist väiksema osaga ja on passiivsem. Kaebaja saab siseruumides, eelkõige kodus iseseisvalt liikuda. Seda arvestades pole põhjust pidada SKA ja ekspertarstide järeldust puude astme osas meelevaldseks. Kaebaja vajab kahtlemata palju abi, juhendamist ja järelevalvet, kuid mitte sellisel määral, et õigustada sügava puude tuvastamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.