K kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seoses usaldusisikule helistamise mittevõimaldamisega
Resolutsioon
1.Tagastada K kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus lubada tema soovitud isikul teda kohtumenetluses esindada.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga K. Määruse resolutsiooni p 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates.
Edasikaebamise kord
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vanglas kinnipeetav K esitas Tartu Vanglale 20.03.2020, 22.04.2020, 29.04.2020 ja 30.04.2020 usaldusisikule helistamisega seonduvad taotlused ja 30.04.2020 märgukirja ja selgitustaotluse. Kaebuse esitaja soovis helistada määratud usaldusisikule vastavalt vajadusele.
2.Tartu Vangla jättis 12.05.2020. a otsusega nr 6-30/255-2 kinnipeetava 22.04.2020. a ja 30.04.2020. a taotlused rahuldamata. Usaldusisiku määranud Viru Maakohtu kinnituse kohaselt on usaldusisik aruande sellel aastal juba esitanud ning seetõttu ei ole vajadust lisahelistamist võimaldada. Lisaks ei kuulu usaldusisik vangistusseaduse § 28 lg-s 3 toodud nimistusse. Taotlustest ei nähtunud lisahelistamise vajaduse erakorralisust. Tehtud telefonikõnede kontrollimisel ilmnes, et määruskaebuse esitaja on saanud usaldusisiku telefoninumbritele helistada alates taotluse esitamisest järgmistel kuupäevadel: 21.–26.04, 28.04, 01.05, 04.–08.05 ning 10.05, mistõttu vangla hinnangul puudus alus lubada veel täiendavaid lisakõnesid.
3.K esitas 29.04.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väidab, et Tartu Vangla ei võimalda tal helistada igal ajal Viru Maakohtu määratud usaldusisikule. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla rikub tema õigusi ja palub teha kohtul selgeks, kas tal peab olema võimalus igal ajal helistada usaldusisikule.
4.Kohus tegi 07.05.2020. a kohtunõude Tartu Vanglale.
5.Tartu Vangla esitas 13.05.2020. a vastuse kohtunõudele koos asjakohaste kohtueelse menetluse dokumentidega.
6.Kaebaja esitas 26.05.2020 Tartu Halduskohtule avalduse kaebusest loobumiseks, teatades, et jõudis vanglaga mõistliku lahenduseni.
7.Tartu Halduskohus võttis 26.05.2020. a määrusega kaebusest loobumise vastu ja lõpetas haldusasja nr 3-20-804 menetluse.
8.Kaebaja esitas 10.06.2020. a Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja soovis tagasi võtta avalduse, millega loobus kaebusest, kuna vangla võttis kaebetähtaja lõppedes määruskaebuse esitajalt loa helistada usaldusisikule.
9.Tartu Ringkonnakohus tühistas 03.07.2020. a määrusega Tartu Halduskohtu 26.05.2020. a määruse ja saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Kohus tegi 11.08.2020. a täiendava kohtunõude Tartu Vanglale, paludes teatada, kas kaebaja on vaidemenetluse läbinud 12.05.2020. a otsuse osas.
11.Tartu Vangla vastas kohtunõudele 18.08.2020. a, esitades täiendavad asjakohased kohtueelse menetluse materjalid. Kohtu seisukoht
12.Kohtule kaebuse esitamise ajal kehtis Tartu Vanglas riigis välja kuulutatud eriolukorrast tingituna erikord, sh helistamise osas.
13.Kaebaja soovis temale määratud usaldusisikule helistada kaebuse esitamise ajal ja kohtu arusaamisel ka edaspidi vastavalt vajadusele, muuhulgas ka siis, kui osakond, kus kaebaja paikneb on suletud ehk teisisõnu soovib kaebaja, et vangla lubaks usaldusisikule helistada piiramatult.
14.Viru Maakohus on 01.04.2020. a kinnitanud, et Viru Maakohtu menetluses on kaebaja kohustustest vabastamise menetlus. Kaebaja usaldusisikuks on määratud Helje Papstel. Usaldusisikul on kohustus esitada kuni menetluse lõpuni üks kord aastas usaldusisiku aruanne.
15.Tartu Vangla 12.05.2020. a vastuse nr 6-30/255-2 kohaselt on vangla saanud 29.04.2020. a täiendava kinnituse Viru Maakohtult, et usaldusisik on aruande käesoleval aastal kaebaja kohta juba esitanud. Seetõttu ei ole vajadust lisahelistamist võimaldada. Lisaks kontrollis vangla telefonikõnede toimumist ja ilmnes, et kaebaja on saanud helistada usaldusisikule 21.04.-26.04.; 28.04.; 01.05.; 04.05.-08.05. ning 10.05. Tartu Vangla jättis 12.05.2020. a vastusega kaebaja 22.04.2020. a ja 30.04.2020. a taotlused rahuldamata.
16.Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 alusel on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades (VSKE) sätestatud korras. VSKE § 51 lg 2 järgi on vangla kohustatud võimaldama kinnipeetavatele helistamist vähemalt üks kord nädalas. Vastavalt VangS § 28 lg-le 3 võib telefoni kasutamise õigust vanglateenistuse ametnik piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke, kuid sama sätte teise lause kohaselt on keelatud kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga.
17.Tartu Vangla 12.05.2020. a vastuse kohaselt kehtis alates 16.03.2020. a Justiitsministeeriumi vanglate osakonna korraldus, mille kohaselt pidid kõik kinnipeetavad jääma eluosakondades oma kambritesse. Helistamist võimaldati vastavalt taotlustele ning üksuse poolt teada antavale töökorraldusele. Erakõnesid võimaldati piirangute kehtestamise alguses minimaalselt üks kord nädalas. Alates 13.04.2020 võimaldati erakõnesid kaks korda nädalas, iga kord kuni 20 minutit.
18.Tartu Vangla kinnitab 18.08.2020. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi vaiet keelduva otsuse peale seoses helistamise mittevõimaldamisega usaldusisikule. Küll aga on kaebaja 01.04.2020 esitanud vaide (02.04.2020. a reg nr 1-11/228-1) eriolukorra ajal kehtestatud töökorraldusega seoses, milles muuhulgas tõi välja, et piiratakse helistamisi usaldusisikule.
19.Tartu Vangla edastas 14.04.2020. a vaide lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Kaebaja vaie jäeti rahuldamata 14.05.2020. a vaideotsusega nr 11-7/2441-2. Vaideotsuse p 17.2. käsitleb kaebaja väiteid seoses helistamise piiramisega, sh usaldusisikule. Justiitsministeerium leidis, et Tartu Vangla 18.03.2020. a käskkirjaga nr 1-1/54 ei ole helistamist sisuliselt piiratud. Nimetatud vangla direktori käskkirja p 1.5. nähtuvalt muudeti helistamise võimaldamise korraldust – helistamisi võimaldatakse vastavalt taotlustele ning üksuste poolt teada antavale töökorraldusele. Vangla lähtus otsuse tegemisel oma võimalustest, kus arvestatakse mh tööl oleva personali arvu (eriolukorra ajal vähendati koosseisusi miinimumini, et kontakte ametnike ja kinnipeetavate vahel oleks vähem), erinevaid tööülesandeid, täiendavate tööülesannete teostamiseks kuluvat aega ning ka pindade desinfitseerimise vajadust ja selleks kuluvat aega. Justiitsministeerium viitas vaideotsuses ka VangS § 28 lg-le 1 ja VSKE § 51 lg-le 2, leides, et kaebaja VangS § 28 lg-st 3 tulenevat õigust helistada riigiasutustele, kohalikele omavalutsustele ja nende ametiisikutele, samuti kaitsjale või advokaadist esindajale ei ole piiratud. Usaldusisik (pankrotiseaduse § 172) ei lange VangS § 28 lg 3 toodud isikute loetellu ega ole ka kinnipeetava esindaja mõnes kohtuasjas. Nendele isikutele saab kinnipeetav helistada vastavalt vangla võimalustele nii, et see võimalus on tagatud vähemalt ühel korral nädalas. Lisaks on võimalik kõikidele isikutele eriolukorra ajal vangla kulul kirju saata. Kaebajale on võimaldatud alates 12.03.2020 kuni 11.05.2020 helistada peaaegu iga päev. Kõnede summaarne pikkus päeva kohta ulatub mõnel päeval peaaegu nelja tunnini, märgitakse Justiitsministeeriumi vaideotsuses punktis 17.2.
20.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja õigusi ei saa olla riivatud intensiivselt, kui tema mõned taotlused helistada graafikuvälisel ajal usaldusisikule on jäetud rahuldamata, ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda piiramatult helistamise võimaldamist usaldusisikule. Usaldusisiku näol ei ole tegemist kaebaja advokaadist esindaja või kaitsjaga. Vaieldamatult on kaebaja saanud ning saab ka edaspidi usaldusisikule helistada graafikujärgselt siis, kui eluosakond on avatud. Kaebaja on kohtuasjas esitatud tõenditest nähtuvalt faktiliselt saanud helistada usaldusisikule ka eriolukorra kestel ning puudub alus järelduseks, et taotluste erakorraliste kõnede tegemiseks rahuldamata jätmisega, oleks kaebajale saabunud mingisugusedki õigusvastased tagajärjed.
21.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt riivatud ning asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks, siis kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4).
22.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse sisuliselt läbivaatamiseks. Kohus jätab kaebaja taotluse läbi vaatamata.
23.Kaebaja esitas 24.06.2020. a avalduse, milles soovib, et kohus määraks tema esindajaks halduskohtumenetluses M. R. Tartu Ringkonnakohus selgitas 29.06.2020. a vastusega kaebajale, et kaebajal tuleb kohtule esitada tõendid, mis kinnitavad volitatud isiku sobivust olla kaebaja esindaja halduskohtumenetluses. Kaebaja kohtule sellekohaseid tõendeid ei esitanud. Kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata, kuna kohtule ei ole tõendatud, kas M. R. on õigustatud olema käesolevas haldusasjas kaebaja volitatud esindajaks.
24.Kaebaja esitas 10.08.2020. a Tartu Ringkonnakohtule ka taotluse, et kohus ei avaldaks tema suhtes tehtud kohtulahendit Riigi Teatajas. Tartu Ringkonnakohus jättis 11.08.2020. a määrusega kaebaja taotluse jätta Tartu Ringkonnakohtu 03.07.2020. a määrus Riigi Teatajas avaldamata rahuldamata. Kohus asendas Tartu Ringkonnakohtu 03.07.2020. a määruses ja 11.08.2020. a määruses kaebaja ees- ja perekonnanime tähemärgiga K.
25.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga K, lähtudes kaebaja 10.08.2020. a taotlusest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.