Taotleja – X Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Anda Xile menetlusabi ja vabastada ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Jätta riigilõiv, mille tasumisest kohus taotleja menetlusabi korras vabastas, riigi kanda.
4.Asendada kohtumääruse avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas Tartu Halduskohtule 12. augustil 2020 esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud avalduse, mida kohus tõlgendas kaebusena Tartu Vangla 17. juuli 2020. a käskkirja nr 6-3/187 (kaebaja määramine majandustöödele) tühistamiseks (haldusasi nr 3-20-1506). Halduskohus tagastas 31. augusti 2020. a määrusega haldusasjas nr Y kaebuse ja jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Määruse põhjenduste kohaselt oli kohtu antud tähtajaks tasumata riigilõiv. X esitas 4. septembril 2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus halduskohtu 31. augusti 2020. a määrus tühistada. Kaebaja määruskaebus sisaldas uut esialgse õiguskaitse taotlust, milles kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras peatada Tartu Vangla 28. augusti 2020. a käskkirja nr 6-2/524 täitmine. Nimetatud käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarkaristus (kartserikaristus 2x5 ööpäeva) seoses töökohustuse eiramisega 28. juulil ja 29. juulil 2020.
2.Tartu Ringkonnakohus edastas määruskaebuses sisalduva uus esialgse õiguskaitse taotluse
11.septembri 2020. a määrusega (resolutsiooni p 3) Tartu Halduskohtule. Tartu Halduskohus registreeris esialgse õiguskaitse taotluse 11. septembril 2020 haldusasjana nr 3-20-1702.
3.Tartu Halduskohus esitas 11. septembril 2020 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus Tartu Vanglal edastada kohtule Xi vaie Tartu Vangla 28. augusti 2020. a käskkirja nr 6-2/524 peale. Kui vaide osas on tehtud juba vaideotsus, palus kohus edastada ka selle. Ühtlasi tuli vanglal teatada, kui X on talle määratud kartserikaristuse ära kandnud, ning kui ta kannab veel kartserikaristust, siis teatada, millal ta alustas selle kandmist. Kohtunõudele tuli vastata hiljemalt
14.septembril 2020.
4.Tartu Vangla teatas vastuseks kohtunõudele 15. septembril 2020, et kinnipeetav on esitanud 3. septembril 2020 vaide, mida vangla pole veel jõudnud lahendada. Samuti teatati kohtule, et kinnipeetavale käskkirjaga nr 6-2/524 määratud 10 ööpäeva kartserit on pööratud täitmisele alates 11. septembrist 2020 ning ta kannab kohtunõudele vastamise ajal kartserikaristust.
KOHTU SEISUKOHT
Menetlusabi andmine
5.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades vabastab kohus kaebaja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Taotluse käiguta jätmine ja võimalik vaidlus riigilõivu tasumise kohustuse üle nõuaks täiendavat ajakulu ja muudaks taotluse sisulise lahendamise eesmärgipäratuks, kuna praeguseks on taotlejal juba pool vaidlusalusest kartserikaristusest kantud. Kuna taotleja on vanglas karistust kandev isik, ei oleks tal ka võimalust viivituseta riigilõivu tasuda või tasumist korraldada. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
6.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal.
7.Vaidlust ei ole selles, et praegune taotlus on esitatud vaidemenetluse ajal vastavalt HKMS § 249 lg-le 2 – Tartu Vangla vastuse kohaselt on taotleja vaie lahendamisel.
8.Taotleja on 4. septembri 2020. a määruskaebuses esialgse õiguskaitse taotlust esitades märkinud, et teda on väidetavalt õigusvastaselt kohustatud 17. juuli 2020. a käskkirjaga töötama, arvestamata tema tervislikku seisundit. Kuna korraldused, mille täitmata jätmise eest teda distsiplinaarkorras karistati, tulenevad viidatud korraldusest, on taotleja arvamusel, et ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on õigusvastane.
9.HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seejuures tuleb vältida põhivaidluse eseme üle otsustamist.
10.Praegusel juhul esineb taotlejal kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse vajadus – tema eesmärgiks on kartserikaristuse täitmise edasilükkamine. Taotleja on vaidlustanud kohtus tema töölemääramise käskkirja (haldusasi nr 3-20-1506) ning vaidega tööleasumise korralduste mittetäitmise eest distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja (dtl 20-22). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et kinnipeetaval on kohustus vanglaametnike tööle asumise korraldusi järgida sõltumata sellest, kas ta pidas korraldusi õiguspäraseks. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele. Kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (viidatud otsus asjas nr 3-15-3133, p 13). Praegusel juhul ei ilmne asjas esitatud tõenditest, et tööle määramise korraldusi saanuks pidada ilmselgelt tühiseks. Pole ka ilmnenud, et tööle asumise korralduse puhul oleks esinenud mõni VangS § 37 lg-s 2 sätestatud töötamist välistavatest alustest. VangS § 37 lg 2 p 3 kohaselt ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Esitatud tõenditest (vaidlusalune distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri) nähtuvalt ei olnud taotleja terviseseisundi tõttu töötamisest vabastatud vaidlustatud korralduste andmise ajal (dtl 13). Viidatud kohtupraktika kohaselt tuleb olukorras, kus tööle määramise käskkiri oli kehtiv ega esinenud ka VangS § 37 lgs 2 sätestatud aluseid, kaebajal vanglaametnike korraldustele alluda. Sellise allumiskohutuse rikkumise korral esineb järelikult alus kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseks (viidatud otsus asjas nr 3-15-3133, p 13).
11.Kartserikaristuse täitmine toimub praegusel juhul kehtiva käskkirja alusel. Vangistusseaduse (VangS) § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Sättes kasutatud sõna "üldjuhul" annab kohtupraktikast tulenevalt vanglale erijuhtudel kaalutlusõiguse (Riigikohtu otsus asjas nr 3-15-3133, p 18). Kohtupraktika on lisaks sellele, et kartserikaristuse täitmist saab edasi lükata katseaja puhul (VangS § 65 lg 2) leidnud, et karistuse täitmisel tuleb isiku põhiõiguste tagamiseks arvestada ka muid asjaolusid, sh et karistuste järjestikune kandmine ei osutuks ülemäära pikaks, samuti terviseseisundit (vt ka viidatud otsus asjas nr 3-15-3133, p 18).
12.Kohus märgib, et terviseseisundi arvestamine kartserikaristuse täideviimisel on küll oluline, kuid erinevate terviseprobleemide olemasolu ei välista igal juhul kartserikaristuse kandmist. Kartseris viibivate kinnipeetavate üle toimub meditsiiniline järelevalve ning vajadusel arstiabi. Samuti näitab nii vangla kui ka kohtute praktika, et meditsiinilistest vajadustest tulenevalt võidakse kartserikaristuse kandmise ajal kohaldada tavapärasest erinevat režiimi või soodustusi (nt võimalus lamada ka päevasel ajal, kui tavapäraselt on kartserikambris päevaks ülestõstetavad lavatsid – vt Vangla sisekorraeeskiri § 7 lg 4 p 1). Taotleja ei ole praegusel juhul ka välja toonud, et kartserisse paigutamine või karistuse kandmise jätkamine oleks välistatud või teda ülemääraselt koormav tema terviseseisundist tulenevalt. Terviseseisundile viitab ta seetõttu, et peab ebaõigeks sellega arvestamata jätmist tema töölemääramisel.
13.Seega ei ilmne praegusel juhul asjaolusid, mis annaks alust arvata, et taotleja õigused saaksid ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata rikutud määral, mida pole võimalik hiljem heastada. Kord juba ära kantud kartserikaristust ei saa küll teha olematuks, kui hiljem vaidluse lõpptulemusena selgub, et karistus oli määratud õigusvastaselt. Küll aga on hiljem alusetuks osutunud kartserirežiimil viibimise puhul tegemist sellise õiguste riivega, mille puhul on võimalus esitada vangla vastu kahju hüvitamise nõue.
VangS § 65 lg-st 6 tulenevalt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Seega võib karistuse määramise käskkirja täitmise peatamise korral osutuda pikaajalise kohtumenetluse puhul karistuse täitmine võimatuks isegi juhul, kui karistuse määramine osutub õiguspäraseks. Avalikes huvides ega vangistuse täideviimise eesmärgiga ei oleks kooskõlas, kui distsiplinaarkaristuse kandmine või mittekandmine sõltub juhuslikest asjaoludest (sh kui pikaks kujuneb kohtuvaidlus karistuse määramise käskkirja üle, kusjuures kohtumenetluse pikkus võib vähemalt osaliselt sõltuda menetlusosalise enda tegevusest menetluses).
Arvestades eeltoodut jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
15.Silmas pidades taotluses ja sellega seonduvates tõendites esitatud teavet taotleja terviseseisundi kohta peab kohus vajalikuks juhtida Tartu Vangla tähelepanu, et kartserikaristuse täideviimine ja kartserirežiimi tingimused ei tohi osutuda isikule ülemääraselt koormavaks ja selliste terviseseisundist tulenevate asjaolude ilmnemisel, mis välistavad kartserirežiimil viibimise, tuleb kaaluda karistuse kandmise peatamist või lõpetamist.
MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
Riigilõiv, mille tasumisest kohus taotleja vabastas, jääb riigi kanda.
17.Kuna kohtumäärus sisaldab teavet taotleja terviseseisundi kohta, asendab kohus kohtulahendi avaldamisel taotleja nime tähemärgiga.