Mittetulundusühingu Antsumetsa kaebus Kambja Vallavalitsuse 09.07.2020.a korralduse nr 1998 ja selle alusel väljastatud ehitusloa tühistamise ning Antsumetsa piirkonnas ehituslubade väljastamise keelamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – Mittetulundusühingu Antsumetsa, esindaja Siim Pettai Vastustaja – Kambja vald
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte pooltele.
Asjaolud
1.Kambja Vallavalitsus otsustas 09.07.2020.a korraldusega nr 1998 (tl 10, edaspidi vaidlustatud korraldus) anda ehitusloa Räni alevikus Vanapagana tn 12 maaüksusele üksikelamu püstitamiseks.
2.Korraldusest ja kohtuasja materjalidest tuleneb, et Vanapagana tn 12 kinnisasi on hõlmatud Antsumetsa kinnistu detailplaneeringuga (põhijoonis tl 17). Detailplaneeringu alal on 36 krunti, ehitised on 30 krundil. Detailplaneeringu piirkonnas on välja ehitatud veevärk ja kanalisatsioon, kuid ei ole selgust selle toimimise õiguslikus aluses ning selles, kas on olemas vee-ettevõtja: - puurkaev ja puhasti ehitati detailplaneeringu ala kõrval asuvale Ränisoo tee 4 kinnisasjale (endine Asu kinnisasi). Rajatised paiknesid sellel kinnisasjal arendaja OSAÜHINGU EMTITAL kasuks seatud asjaõiguse - kasutusvalduse alusel (tl 19-25). Kasutusvaldus kustutati kinnistusraamatust 07.10.2011 seoses OSAÜHINGU EMTITAL pankrotiga. Ränisoo tee 4 kinnisasi on eraomandis; - detailplaneeringu põhijoonise järgi paiknevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud Ränisoo tee 4 kinnisasjal ning detailplaneeringu alal paiknevate teede all. Teed (Vanapagana tänav, Libahundi tänav, Kaval-Antsu tee L2) on munitsipaalomandis; - mittetulundusühingu Antsumetsa liikmeteks on detailplaneeringu ala kinnisasjade omanikud vabatahtlikkuse alusel. Kaebaja kogub oma liikmetelt raha, tasub selle arvel veepumba/reoveepumba elektritasu ja reoveepuhasti keskkonna saastetasusid, hooldab puurkaevu ja puhastit. Kaebajale kuulub vee erikasutusluba;
- kaebaja väitel ei ole ta vee-ettevõtja. Kambja valla kodulehel kättesaadav Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019–2031 punktid 3.4 ja 6.6 ütlevad, et kaebaja on vee-ettevõtja, kes tegutseb Kaval-Antsu tee ning Libahundi ja Vanapagana tänavate piirkonnas, varustab veega kohalikke elanikke, tekkiv reovesi juhitakse Antsumetsa reoveepuhastisse, mille suubla on Ilmatsalu jõgi. Detailplaneeringu alale pääseb mööda Ränisoo tee lõiku, mis paikneb eraomandis oleval Klaose kinnisasjal, ja Kaval-Antsu teed, mis on munitsipaalomandis ja koormatud teeservituudiga.
3.Vastustaja leidis vaidlustatud korralduses, et ehitusloa väljaandmine on võimalik olenemata eeltoodust tulenevatest võimalikest probleemidest. Ränisoo tee 4 maaomanik ei ole avaldanud soovi, et tema kinnistult likvideeritakse puurkaev ja puhasti. Tehnovõrgud tegelikkuses toimivad. Maa-alal on kehtiv detailplaneering, millega on määratud elamumaadele ehitusõigused ja ära näidatud tehnovõrkudega varustatus. Vastustaja ei saa kohelda planeeringuala maaomanikke erinevalt olenevalt krundi soetamise ajast. Vanapagana tn 12 kinnisasjal on olemas juurdepääs. Kaval-Antsu tee L1 on koormatud servituudiga. Klaose kinnisasjal paiknev Ränisoo tee lõik on küll eratee, kuid Klaose maaüksuse omanik ei ole takistanud, piiranud ega keelanud tee kasutamist. Alused ehitusloa väljaandmisest keeldumiseks puuduvad.
4.Kaebaja esitas 03.09.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse järgmistes nõuetes: - tühistada vaidlustatud korralduse alusel välja antud ehitusluba; - peatada ehituslubade väljastamine Vanapagana tn, Kaval-Antsu tee ja Libahundi tn piirnevatele elamukruntidele kuni Antsumetsa arenduse tehnorajatiste tehnotingimuste taasloomiseni ja tehnorajatiste kasutusvalduse osas selguse saamiseni. Kaebajal ei ole õigust olla kommunaalteenuste pakkujaks. Pumpla ja reoveepuhasti asuvad võõral maal ja ei ole kantud ehitusregistrisse. Kaebaja kasutab olude sunnil võõral maal asuvaid tehnorajatisi. Kaebaja on püüdnud sõlmida Ränisoo tee 4 kinnisasja omanikuga lepingut, kuid läbirääkimised ei ole tulemust andnud. Veevärgi ja kanalisatsiooni kasutajatel on probleemid veevarustuse vähenemisega suvekuudel ja kanalisatsiooni ülekoormusega talvekuudel (suurenenud ummistused ja kanalisatsiooni täitumine). Ei ole teada, mis saab veevarustuse ja kanalisatsiooni toimimisest uute elamute liitumisel. Probleemi peaks lahendama vastustaja. Ehitusloa väljaandmine oli õigusvastane, kuna ehitusprojekti veevarustuse ja kanalisatsiooniosa juures puudusid tehnovõrgu ja –rajatise omanikult saadud tehnilised tingimused. Kaebaja on palunud vastustajal peatada ehituslubade väljastamine, kuniks on lahendatud probleemid kaebaja liikmeskonnale eluks vajalike tehnorajatiste kasutusvalduse osas ja esitatud või taasloodud tehnotingimused, millest nähtuks rajatiste taluvuskoormus. Vastustaja ütles oma 25.03.2020.a e-kirjas (tl 13), et ehitusluba ei väljastata, kui tehnilisi tingimusi ei ole. Kohtu seisukoht
5.Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud kaebuses tühistamisnõude ehitusloa tühistamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 1) ja keelamisnõude ehituslubade väljastamise keelamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 3). Kaebaja taotlus peatada ehituslubade väljastamine ei ole tõlgendatav esialgse õiguskaitse taotlusena.
6.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Sama sätte lg 2 kohaselt muul eesmärgil, seahulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.
7.Avalikult kättesaadavate registriandmete põhjal on kaebaja puhul tegemist nii-öelda tavalise mittetulundusühinguga. Põhikirja järgi on ühingu eesmärgiks Tartumaal Ülenurme vallas Räni külas asutajatele kuuluvate kinnistute teenindamiseks rajatud ja rajatiste omanike poolt ühingule üle antud kommunikatsioonide (sh vee- ja kanalisatsioonitrassi, biopuhasti, reovee ülepumpla, puurkaevu, pumbajaama) ühine haldamine, üldkasutatava maa kasutamise, prügiveo, valve jt küsimuste korraldamine kõigi ühingu liikmete huvides, elanike sotsiaalsele heaolule kaasaaitamine, nende koolitus ja abistamine. Ühingu liikmeks võivad olla kõik isikud. Eeltoodu põhjal ei saa vaidlustatud korraldus, selle alusel antud ehitusluba või tulevikus ehituslubade andmine rikkuda kaebaja kui mittetulundusühingu subjektiivseid õigusi. Kaebajal on kohustused oma liikmete ees. Kaebajal ei ole kohustust võtta vastu uusi liikmeid.
8.Kaebust võib mõista nii, et kaebaja hinnangul võib uue kasutaja liitumine veevärgi ja kanalisatsiooniga põhjustada probleeme kinnistuomanikele, kes praegu veevärki ja kanalisatsiooni kasutavad. Kohtule ei ole teada seadust, mis annaks kaebajale õiguse pöörduda kohtusse teiste isikute, sh oma liikmete õiguste kaitseks. Sellisele õigusaktile ei viita ka kaebaja. Kui mõne detailplaneeringu alal paikneva kinnisasja omaniku hinnangul rikub vaidlustatud korraldus või ehitusluba tema õigusi, siis tuleb tal endal kohtusse pöörduda.
9.Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 2 lg 1 defineerib ühisveevärki ja - kanalisatsiooni kui ehitiste ja seadmete süsteemi, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Arvestades, et detailplaneeringu alal on ehitised 30 krundil, võib viimane tingimus olla täidetud. ÜVVKS § 7 lg 5 alusel on vee-ettevõtja kohustused ka isikul, keda ei ole määratud veeettevõtjaks selles seaduses sätestatud korras, kuid kelle tegevus seisneb kliendi kinnistu veega varustamises või kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimises ja puhastamises ning kelle omandis või valduses on ühisveevärk või -kanalisatsioon. Seda sätet on kohtupraktikas kohaldatud ka olukorras, kus ühisveevärgi või -kanalisatsiooni valdamine väljendub selles, et isik tegelikkuses hooldab ja majandab veevärki ja kanalisatsiooni (vt näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2019.a otsus asjas 3-17-1462). Selle kindlakstegemine, kas detailplaneeringu alal on ühisveevärk ja -kanalisatsoon, kas kaebajat saab pidada selle valdajaks ja kas kaebaja on vee-ettevõtja või ÜVVKS § 7 lg 5 nimetatud isik, ei ole käesoleva asja lahendamiseks oluline. Kaebajale ei anna kaebeõigust ka see, kui ta on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja või kui tal on vee-ettevõtja kohustused.
10.ÜVVKS § 5 lg 2 kohaselt toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kinnistu omaniku taotlusel ning ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni omaniku või valdajaga sõlmitud lepingu alusel. ÜVVKS § 5 lg 4 p 1 ja 3 kohaselt liitumise taotlust ei rahuldata, kui veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata või kui reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata. Eeltoodu tähendab, et kui kaebaja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja, siis saab ta liitumisavalduse saamisel hinnata Vanapagana tn 12 kinnisasja või muude ehitusloa saanud
kinnisasjade liitumise võimalust ning vajadusel sellest keelduda. Selleks, et takistada uute kinnisasjade liitmist olemasoleva veevärgi ja kanalisatsiooniga, ei ole vaja tühistada ehituslube või keelata nende väljastamist.
11.Kaebajasse ei puutu see, kui vastustaja on alusetult andnud Vanapagana tn 12 kinnisasja omanikule lootust, et tal on võimalik liituda olemasoleva veevärgi ja -kanalisatsiooniga. Kaebaja ei ole Vanapagana tn 12 kinnisasja omanikule lubadusi andnud või tema ees kohustusi võtnud. Kui selgub, et Vanapagana tn 12 kinnisasja liitmine olemasoleva veevärgi ja kanalisatsiooniga ei ole võimalik, siis tuleb kinnisasja omaniku sellest tulenevad nõuded lahendada vastustajal. Kaebuse tagastamise tõttu ei kaalu kohus seda, kas Vanapagana tn 12 kinnisasja omanik tuleks kaasata menetlusse kolmanda isikuna. Kaebaja õiguste või kohustustega ei oma mingit puutumust see, kas ja kuidas pääseb Vanapagana tn 12 kinnisasja omanik oma maale.
12.Kokkuvõttes ei ole kaebajal kohtu hinnangul kaebeõigust ning kohus tagastab kaebuse.
13.HKMS § 121 lg 3 sätestab, et kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Kohus saab praegu kohtu käsutuses olevate andmete põhjal anda kaebajale järgmised selgitused. Detailplaneeringu ala veevärk ja kanalisatsioon kuuluvad erinevate kinnisasjade omanikele, sh Ränisoo tee 4 kinnisasja omanikule ja vastustajale. Rajatised paiknevad neile isikutele kuuluval maal ning kohtule ei ole teada piiratud asjaõigust või muud õiguslikku alust, mille alusel need saaksid kuuluda muule isikule kui kinnisasja omanikule. Määruse punktis 9 toodust lähtudes on võimalik, et kaebajat saab pidada veevärgi ja kanalisatsiooni valdajaks. Kaebaja sisuliselt tegutseb detailplaneeringu ala vee-ettevõtjana. Kui kaebaja aktsepteerib seda, et ta on detailplaneeringu ala vee-ettevõtja, siis saab ta teostada vee-ettevõtja õigusi, sh taotleda tema määramist vee-ettevõtjaks, sõlmida vastustajaga halduslepingu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu tagamiseks (ÜVVKS § 9 lg 1), nõuda kinnisasjade omanikelt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest tasu, vajadusel vaidlustada nendes haldusmenetlustes tehtud otsuseid. Vee-ettevõtjana saab kaebaja taotleda vastustajalt tema kasuks sundvalduse seadmist Ränisoo tee 4 kinnisasjale ning piiratud asjaõiguste või sundvalduse seadmist veevärgi ja kanalisatsiooni muudele osadele. Veeettevõtjana oleks kaebajal mõistlik esimesel võimalusel teavitada Vanapagana tn 12 kinnisasja omanikku sellest, kui kaebaja hinnangul ei ole selle kinnisasja liitmine olemasoleva veevärgi ja kanalisatsiooniga tõenäoliselt võimalik. Kui kaebaja ei soovi tegutseda vee-ettevõtjana, siis tuleb igal detailplaneeringu ala kinnisasja omanikul vajadusel tegutseda oma õiguste kaitseks ise. Kui tegemist on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga, siis saab kinnisasja omanik nõuda vastustajalt vee-ettevõtja määramist.
14.Kaebaja menetluskulud, sh kaebaja tasutud riigilõiv jäävad HKMS § 108 lg 4 alusel tema enda kanda. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.