X kaebus Justiitsministeeriumile kohustava ettekirjutuse tegemiseks ja toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks
Resolutsioon
1.Lõpetada menetlus kohustamisnõude osas.
2.Tagastada kaebus tuvastamisnõude osas.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Jätta läbi vaatamata menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1, 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Kaebaja esitas 09.08.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja 10.05.2020 Justiitsministeeriumi poole teabenõudega ja selgitustaotlusega, kuid ei saanud seaduses sätestatud tähtajaks vastuseid. Sellest tulenevalt taotleb kaebaja kohtult: 1) Justiitsministeeriumile kohustava ettekirjutuse tegemist – vastata teabenõudele ja selgitustaotlusele; 2) Justiitsministeeriumi toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist seoses teabenõudele ja selgitustaotlusele vastuste esitamise viivitamisega preventiivsel eesmärgil.
2.Tartu Halduskohus esitas Justiitsministeeriumile 28.08.2020 pärigu eesmärgiga selgitada välja, kas käesoleva aja seisuga on Justiitsministeerium vastanud kaebaja teabenõudele ja selgitustaotlusele.
3.Vastuses kohtupäringule selgitas Justiitsministeerium kohtule, et kaebaja esitas 10.05.2020 Justiitsministeeriumile teabenõudena pealkirjastatud pöördumise, mis registreeriti 12.05.2020.
3-20-1476 Justiitsministeerium selgitas kaebajale 18.05.2020 registreeritud vastuses, et pöördumine sisaldab taotlust isikuandmete väljastamiseks ning selgitustaotlust. Ekslikult jäi Justiitsministeeriumil sisuliselt nii taotlusele kui ka selgitustaotlusele õigeaegselt vastamata. Selgitustaotlusele vastas Justiitsministeerium 02.09.2020 registreeritud kirjaga nr 11-7/3156-3 ning samal kuupäeval registreeriti isikuandmete väljastamise taotluse edastuskiri nr 11-7/31564 Viru Vanglale. Kohtu seisukoht
4.Kohus selgitab, et esmalt võtab seisukoha kaebuse kohustamisnõude osas (I), seejärel otsustab kaebuse tuvastamisnõude lubatavuse üle (II). I
5.Halduskohtumenetluse seadustiku HKMS § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui toiming on tehtud.
5.1.Kaebaja esitas kohtule kohustamisnõude, milles taotles Justiitsministeeriumile kohustava ettekirjutuse tegemist – kohustada Justiitsministeeriumit vastama kaebaja poolt 10.05.2020 esitatud teabenõudele ja selgitustaotlusele. Haldusasja materjalide kohaselt soovis kaebaja Justiitsministeeriumilt saada järgmist infot: 1) kui suur oli vangi toitmiseks ette nähtud summa
1.jaanuari seisuga 2000-2020.a; 2) mitu korda on vaadatud kaebaja haiguslugu 19.05.201510.05.2020 ja mitu erinevat isikut on seda teinud; 3) mitu korda ja millal on Justiitsministeerium kontrollinud mõne vangla direktori üldkorralduse (nt kodukorra) või selle punkti õiguspärasust 2015-2020. a. Kohus tuvastas, et Justiitsministeerium vastas 02.09.2020 kirjaga nr 11-7/31563 kaebaja selgitustaotlusele ja edastas talle teabenõude punktides 1 ja 3 küsitud andmed. Kirjaga nr 11-7/3156-4 edastati kaebaja teabenõue punktis 2 soovitud andmete väljastamise osas Viru Vanglale menetlemiseks, ehk andmekogu haldavale organile (teabevaldaja). Nimelt sätestab avaliku teabe seaduse (AvTS) § 21 lg 1, kui teabevaldaja ei valda taotletud teavet, selgitab ta välja pädeva teabevaldaja ja edastab talle teabenõude. Vastavalt AvTS § 20 punktidele 1 ja 2 loetakse teabenõuee täidetuks, kui: 1) teave on teabenõudjale edastatud seaduses sätestatud viisil; 2) teabenõue on edastatud vastavalt kuuluvusele ja sellest on teabenõudjale teatatud. Võttes arvesse eelpoolnimetatut, peab kohus kaebaja 10.05.2020 teabenõuet Justiitsministeeriumi poolt 02.09.2020 seisuga täielikult täidetuks ehk kaebaja on saavutanud halduskohtumenetluses kohustamisnõude eesmärgi. Järelikult esineb HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud õiguslik alus halduskohtumenetluse lõpetamiseks.
5.2.HKMS § 152 lg 2 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
5.3.Lisaks kohustamisnõudele esitas kaebaja kohtule tuvastamisnõude, milles taotles Justiitsministeeriumi toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist seonduvalt asjaoluga, et Justiitsministeerium ei vastanud teabenõudele tähtaegselt. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kaebaja juba iseseisvalt esitanud kohtule HKMS § 152 lg-s 2 nimetatud tuvastamisnõude, milles taotles Justiitsministeeriumi toimingu seonduvalt teabenõudele tähtaegselt vastamata jätmisega õigusvastaseks tunnistamist. Muud tuvastamisnõuded, millele oleks kaebaja saanud üle minna kohustamisnõudelt, ei ole kohtule äratuntavad. Seega esineb kohtu hinnangul kohustamisnõude osas menetluse lõpetamise alus.
3-20-1476
5.4.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 152 lg 1 p-st 4 ja lg-st 3, lõpetab kohus haldusasja menetluse kohustamisnõude osas nõuet menetlusse võtmata. II
6.Kaebaja väitis, et Justiitsministeerium on ületanud teabenõudele vastamisel seaduses sätestatud vastamise tähtaega ja palus kohtul tuvastada Justiitsministeeriumi toimingu õigusvastasus preventiivsel eesmärgil.
6.1.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Riigikohtu praktika kohaselt tuvastamiskaebuse esitamiseks peab kaebajal HKMS § 44 lg 1 järgi olema põhjendatud huvi.1 Kaebaja on põhjendatud huvina esile toonud preventiivse huvi, pöördumistele õigeaegne ja korrektne vastamine.
6.2.Riigikohus on leidnud, et isikul puudub tuvastamisnõude esitamise õigus, kui tema poolt näidatud tuvastamisnõude esitamise eesmärk ei ole piisav.2 Tuvastamisnõude esitamise eesmärk ei ole piisav muu hulgas juhul, kui poolte vahel puudub vaidlus faktilise asjaolu tuvastamise või õigusliku aluse kohaldamise üle. Nimelt leidis Riigikohus, et preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda.3 Juhul, kui haldusorgan on rikkumise omaks võtnud, ei ole alust eeldada, et haldusorgan jääks oma vigu kordama.4
6.3.Haldusasja materjalide kohaselt esitas kaebaja 10.05.2020 Justiitsministeeriumile teabenõude, milles soovis avaliku teabe esitamist. Teabenõue registreeriti 12.05.2020. Justiitsministeerium selgitas 18.05.2020 kirjaga nr 11-7/3156-2 kaebajale, et käsitles kaebaja teabenõuet osaliselt selgitustaotlusena ja lubas vastata vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusele (MSVS) 30 päeva jooksul. Kaebaja haigusloo vaatamise andmete esitamise osas lubati vastata ühe kuu jooksul. Kaebaja ei ole vaielnud Justiitsministeeriumi poolt teabenõudele antud tõlgenduse üle aga samuti selle üle, et Justiitsministeerium oleks pidanud esitama kaebajale vastuse 30 päeva jooksul alates teabenõude registreerimisest AvTS § 2 lg-s 2 ja MSVS § 2 lg-s 2 ja §-s 6 sätestatud alusel.
6.4.Kuna kaebaja teabenõue oli registreeritud 12.05.2020, siis vastamise tähajaks oli 11.06.2020 ja teisele teabevaldajale (Viru Vangla) edastamise tähtajaks 18.05.2020 (vt AvTS § 21 lg 1). Kohus nõustub, et mõlemal juhul on seaduses sätestatud tähtaeg oluliselt ületatud, kuna vastavad toimingud olid tehtud vaid 02.09.2020.
6.5.Kohus märgib, et Justiitsministeerium tunnistas 02.09.2020 vastuses nr 11-7/3156-3 teabenõudele, et ületas teabenõudele vastamise tähtaega ja palus kaebajalt selle eest vabandust. Seega, hetkel puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et Justiitsministeerium viivitas teabenõudele vastuse esitamisega ja teabenõude Viru Vanglale edastamisega õigusvastaselt.
RKHKm 3-3-1-75-16, p 8. RKHKo 3-3-1-24-10, p 20.
RKHKm 3-3-1-75-16, p 8.1.
vt TrtRKm 3-10-1551, p 10; 3-18-1703 p 7; RKHKm 3-3-1-73-14, p 18.
3-20-1476 Sellisel juhul puudub kohtu arvates vajadus veel kord tuvastada halduskohtumenetluses, et teabenõudele vastamisel ja teabenõude edastamisel ületas Justiitsministeerium seadustes sätestatud tähtaegu. Seega ei annaks tuvastamisnõude rahuldamine ehk tähtaegade ületamise tuvastamine halduskohtumenetlus kaebajale mingit reaalset eelist, mistõttu ei vaja ta kohtulikku kaitset.
6.6.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse tuvastamisnõude osas selle esitajale läbivaatamatult.
7.Seonduvalt menetluse lõpetamisega kohustamisnõude osas ja kaebuse tagastamisega tuvastamisnõude osas, jätab kohus läbi vaatamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
8.HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
9.Antud juhul lõpetas kohus menetluse kohustamisnõude osas HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 alusel ning tagastas kaebuse tuvastamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus leiab, et Justiitsministeeriumi poolt halduskohtumenetluses kaebuses nõutud toimingute sooritamine oli tingitud halduskohtule kaebuse esitamisest, kuna toiming oli sooritatud alles peale seda, kui kohus esitas Justiitsministeeriumile kohtupäringu. Seega, arvestades sellega, et kohustamisnõude osakaal moodustab 50% kaebusest, oleks põhjendatud välja mõista Justiitsministeeriumilt 50% kaebaja poolt halduskohtumenetluses kantud kuludest. Kohus märgib, et kaebuse esitamisel ei tekkinud kaebajal HKMS § 101 lg-s 1 nimetatud menetluskulusid. Kaebaja ei tasunud kaebuse esitamise eest riigilõivu ja esitas kohtule menetlusabi taotluse. Eelnevat arvestades ja juhindudes HKMS § 108 l-st 11, jätab kohus võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.