Harku Vallavalitsuse 07.04.2020 korraldusega nr 194 määrati Harku vallas Suurupi külas Tuletorni tee 16 katastriüksuse (katastritunnus19801:001:2051, kinnistusregistriosa nr 12574302, pindala 14487 m2, sihtotstarve maatulundusmaa 75% ja elamumaa 25%) sihtotstarbeks maatulundusmaa 100%.
2.XX esitas vaide Harku Vallavalitsuse 07.04.2020 korralduse nr 194 kehtetuks tunnistamiseks ja sihtotstarbe uuesti määramiseks, mis jäeti Harku Vallavalitsuse 09.06.2020 korraldusega nr 307 (vaideotsus) rahuldamata.
3.XX esitas 08.07.2020 Harku Vallavalitsuse 09.06.2020 korralduse nr 307 (vaideotsuse) peale vaide. Harku Vallavalitsus selgitas 08.07.2020 elektronkirjas vastuseks vaide esitajale: „Käesolevaga teatab vallavalitsus, et 9. juuni 2020 korralduse nr 307 vaidlustamisviitena on ekslikult märgitud ka võimalus esitada vaie Harku Vallavalitsusele. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 87 on isikul, kelle vaie jäi rahuldamata õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Seega on vaideotsust võimalik vaidlustada vaid kaebuse esitamisega Tallinna Halduskohtule.“
4.XX esitas 15.07.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavalitsuse 07.04.2020 korralduse nr 194 ja 09.06.2020 korralduse nr 307 tühistamiseks ning taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt esitas kaebaja korraldusele nr 307 (vaideotsusele) vaide seetõttu, et selline võimalus oli ette nähtud korralduse p-s 2. Kui korralduses nr 307 oleks olnud viide vaidlustamisvõimalusele ainult halduskohtus, siis oleks kaebaja pöördunud koheselt halduskohtu poole. Kaebaja on esitanud halduskohtule kaebuse 30 päevast tähtaega rikkudes tulenevalt asjaolust, et pidas võimalikuks korraldust nr 307 vaidlustada veelkord Harku Vallavalitsuses. Kaebaja palub lugeda haldusaktis oleva ebakorrektse vaidlustamisviite tõttu esitatud kaebus halduskohtule möödalastuks mõjuval põhjusel ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Vaide esitamine korraldusele nr 307 näitab, et kaebaja soovis seda vaidlustada ning talle selgitatud 30 päevase vaidlustamistähtaja jooksul kaebaja ka sellise vaidlustuse esitas. Kaebaja oli vastustaja ekslikust tegevusest segaduses ning pidi pöörduma täiendava konsultatsiooni saamiseks ka õigusnõustaja poole.
5.Kohus võttis 11.08.2020 määrusega kaebuse menetlusse ja küsis vastustaja seisukohta tähtaja ennistamise taotlusele. Vastustaja palub jätta tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Harku Vallavalitsuse 09.06.2020 korralduse nr 307 resolutsiooni p-s 2 on märgitud vaideotsuse edasikaebamise kord, kus ekslikult on lisaks võimalusele pöörduda halduskohtusse märgitud ka vaide esitamise võimalus vallavalitsusele. Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemist nähtuvalt edastati 09.06.2020 vaideotsus kaebajale e-posti teel 10.06.2020. Kuivõrd vaideotsus edastati kaebajale e-posti teel, järeldab vallavalitsus, et vaideotsus tehti isikule teatavaks samal päeval, s.o 10.06.2020. Seega oli kaebuse esitamise tähtpäevaks 10.07.2020. Kaebaja pöördus 08.07.2020 kell 14.02 vallavalitsuse poole sooviga vaidlustada 09.06.2020 korraldus nr 307. Kaebajale vastati vallavalitsusest e-posti teel samal päeval kell 14.38, eesmärgiga vältida isiku halduskohtusse pöördumise tähtaja möödalaskmist, et vaideotsuses on märgitud ekslikult ka võimalus esitada vaie vallavalitsusele. Samas e-kirjas märkis vallavalitsus, et vaideotsust on võimalik vaidlustada vaid kaebuse esitamisega halduskohtule. Seega oli kaebajal vallavalitsuse 08.07.2020 vastusest lähtuvalt kaks ja pool päeva aega halduskohtusse pöördumiseks. Vastustaja hinnangul on vallavalitsusele 08.07.2020 esitatud täiendav vaie koostatud piisava põhjalikkusega selleks, et kaebuse esitamine halduskohtule tähtaegselt võimalikuks oleks osutunud. Kaebaja otsustas seda mitte teha. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja omalt poolt teinud mõistlikke pingutusi ega kõike võimalikku selleks, et kaebust halduskohtule tähtaegselt esitada.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Seega lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
7.HKMS § 46 lg-st 1 tulenevalt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebajal oli seega õigus esitada kaebus Harku Vallavalitsuse 07.04.2020 korralduse nr 194 ja 09.06.2020 korralduse nr 307 (vaideotsuse) tühistamiseks 30 päeva jooksul arvates Harku Vallavalitsuse 09.06.2020 vaideotsuse kättesaamisest. Kaebaja on kohtule kinnitanud, et ta sai vaideotsuse kätte 10.06.2020 ning seega oli kaebajal õigus esitada kaebus halduskohtule hiljemalt 10.07.2020. Kaebaja esitas kaebuse 15.07.2020 ehk HKMS § 47 lg-s 2 ettenähtud vaidlustamistähtaega ületades.
8.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on sedastatud, et kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 2). Kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks esines objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (vt Riigikohtu 19.06.2001 määrus nr 3-3-1-38-01, p 4; Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).
9.Kaebaja leiab, et kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks on Harku Vallavalitsuse 09.06.2020 vaideotsuses sisalduva vaidlustamisviite eksitav sõnastus, mille tõttu kaebaja pöörduski kaebetähtaja jooksul vaidega vaideotsuse peale haldusorgani poole. Vaideotsuses on vaidlustamisviide sõnastatud järgmiselt: „Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades vaide Harku Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.“ Kaebaja esitas sellest tulenevalt vaideotsuse peale vaide 08.07.2020. Haldusmenetluse seaduse § 57 lg 3 kohaselt võib vaidlustamisviite puudumist pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest (vt ka Riigikohtu 20.03.2006 määrus nr 3-3-1-16-06, p 8). Kohus leiab, et ka vaideotsuses sisalduv eksitav vaidlustamisviide võib olla kaebetähtaja ületamise mõjuvaks põhjuseks, kui see takistas kaebajal õigeaegselt kohtusse pöördumast. Kohtu hinnangul ei saanud aga praegusel juhul vaideotsuses sisalduv eksliku sõnastusega vaidlustamisviide takistada kaebajal vaideotsust ja selle esemeks olevat haldusakti kohtus õigeaegselt vaidlustamast. Asja materjalidest nähtuvalt vastas vastustaja kaebajale koheselt pärast kaebajalt vaide saamist, s.o 08.07.2020 kell 14.38, et vaideotsuses on märgitud ekslikult võimalus esitada vaie vallavalitsusele ning vaideotsust on võimalik vaidlustada vaid kaebuse esitamisega halduskohtule. Kaebaja sai vastustaja sellekohase selgituse kätte samal päeval, kuna juba 08.07.2020 kell 16.30 vastas kaebaja vastustaja kirjale. Kaebajale ei saanud pärast vastustaja 08.07.2020 kirjaga tutvumist enam jääda selgusetuks, et tal tuleb oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole. Kaebaja ei ole toonud välja ühtki objektiivset põhjust, mis takistas tal pärast vastustaja 08.07.2020 vastuse saamist hiljemalt 10.07.2020 kaebusega halduskohtu poole pöördumast. Kuna kaebajal oli juba vaie vaidlusaluste haldusaktide peale koostatud, ei eeldanud kohtusse pöördumine iseenesest kaebajalt ka täiendavalt mingeid pingutusi, mida ta ei oleks jõudnud ca kahe ja poole ööpäeva jooksul teha. Kaebajal oli seega võimalus esitada kohtule kaebus HKMS § 47 lg-s 2 ettenähtud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 10.07.2020.
10.Eeltoodust tulenevalt puudub käesoleval juhul alus kaebetähtaja ennistamiseks ning haldusasja menetlus tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Asja menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõudega samal alusel teist korda halduskohtu poole pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).
11.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 alusel. Seega kohus tagastab kaebajale pärast käesoleva määruse jõustumist kaebuse eest tasutud riigilõivu (s.o 15 eurot).
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.