M.S kaebus Kose Vallavalitsuse majandusosakonna 18.08.2026 otsuse nr 7-2.3/52 ja ehitusloa tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: M.S Vastustaja: Kose Vallavalitsus, esindajad Janno Perv ja Talvo Rüütelmaa Kolmas isik: Kevadvihm OÜ, seaduslik esindaja A.G
Menetlustoiming
Kaebuse menetlusse võtmine, kolmanda isiku kaasamine ning esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Võtta M.S kaebus Kose Vallavalitsuse majandusosakonna 18.08.2026 otsuse nr 72.3/52 ja ehitusloa tühistamiseks menetlusse.
Asja vaatab läbi kohtunik Mait Laaring.
Tunnistada vastustajaks Kose Vallavalitsus.
Kaasata menetlusse kolmanda isikuna Kevadvihm OÜ (registrikood 14423460).
5.Kohustada vastustajat vastama kaebusele 60 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates ning esitama kõik vaidlusega seotud ja asja lahendamiseks vajalikud dokumendid (sh vaidlusalune ehitusluba) terviklikul kujul ehk haldusmenetluse toimikuna. Kolmandal isikul on õigus esitada kaebuse suhtes oma seisukoht sama tähtaja jooksul.
6.Vastustajal ja kolmandal isikul teatada kohtule, kas nad peavad võimalikuks asja läbivaatamist lihtmenetluses või asja lahendamist kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.
Jätta M.S esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 4 ja 7 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lg 3, § 204 lg 1, § 252 lg 7).
3-26-2880
ASJAOLUD
1.Kose Vallavalitsuse majandusosakond andis 18.08.2026 otsusega nr 7-2-3/52 ehitusloa puurkaevu rajamiseks Kose vallas XXXs asuvale Ehala kaev maaüksusele (katastritunnus 33801:001:2053). Kinnistusraamatu andmetel on Ehala kaev maaüksuse omanik ja riiklikus ehitisregistris taotluse esitaja Kevadvihm OÜ (reg nr 14423460).
2.M.S (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 17.09.2026 kaebuse Kose Vallavalitsuse majandusosakonna 18.08.2026 otsuse nr 7-2.3/52 tühistamiseks. Samuti palus kaebaja pärast haldusmenetluse toimiku esitamist anda talle mõistlik tähtaeg kaebuse põhjenduste ja tõendite täpsustamiseks. Põhjendused:
2.1.Kaebaja on XXXs asuva Lepiku kinnistu (katastritunnus 33701:002:0460) omanik. Lepiku kinnistu veevarustus sõltub kohalikust põhjaveest. Kose Vallavalitsusele oli enne 18.08.2026 ehitusloa andmist teada, et XXXs on esinenud põhjavee mikrobioloogilist reostust. Kose Vallavalitsuse tellimusel võeti 13.11.2024 joogivee mikrobioloogilised proovid Lepiku puurkaevust ning Lepiku vahetus lähiümbruses paiknevate Peetrivilla, Peetrivälja, Vana Hallikivi, Piibe, Väljataguse, Sillamäe ja Vainu kinnistute kaevudest. Tulemused olid järgmised: Lepiku 1/4 kolooniate arv >300 PMÜ/ml, E. coli 12 MPN/100 ml, coli-laadsed bakterid 291 MPN/100 ml, soole enterokokid 3 PMÜ/100 ml; Peetrivilla – >300, E. coli 22, coli-laadsed 214, enterokokid 3; Peetrivälja – 86, E. coli 0, coli-laadsed 9, enterokokid 0; Vana-Hallikivi – 173, E. coli 32, coli-laadsed 84, enterokokid 300, E. coli 6, coli-laadsed 365, enterokokid 300, E. coli 0, coli-laadsed 0, enterokokid 0. Tegemist on ühe lokaalse põhjavee kasutuspiirkonna proovidega Lepiku kinnistu vahetus lähiümbruses. Ka 11.06.2025 kordusanalüüsid ei näidanud probleemi täielikku kadumist: Lepiku puurkaevus oli E. coli 1 ja coli-laadseid baktereid 50, Peetrivillas vastavalt 2 ja 123, Vana-Hallikivis 0 ja 2, Piibel 0 ja 1 ning Väljatagusel 0 ja 3 MPN/100 ml. Seega esines mikrobioloogilisi kõrvalekaldeid jätkuvalt mitmes Lepiku lähiümbruse kaevus ja loa andmise ajal ei saanud käsitleda piirkonna reostusprobleemi lõppenuna.
2.2.Ehala puurkaevu mõju Lepiku ja teiste ümbruskonna olemasolevate kaevude vee kvaliteedile, veetasemele ega veerežiimile ei ole eraldi hinnatud.
2.3.Kaebaja esitas Kose Vallavalitsusele 03.03.2026 taotluse reovee kohtkäitlussüsteemide järelevalve algatamiseks ja veeanalüüsid. Seega oli vallal enne vaidlustatud ehitusloa andmist konkreetne ja dokumenteeritud teave piirkonnas esinevast mikrobioloogilisest reostusest. Ka vaidlustatud Ehala puurkaevu projektis on märgitud, et lähipiirkonnas on esinenud põhjavee esimese veekihi reostusjuhtumeid. Vaidlusalune puurkaev rajatakse 60 m sügavusele ordoviitsiumi veekihi ülemisse veerikkamasse ossa ja projekti kohaselt on põhjavee liikumissuund NNW. Vallavalitsus on ise kirjalikult kinnitanud, et menetlustoimikus ei ole koostatud mõjuanalüüsi ega eksperthinnangut, milles hinnatud kavandatava puurkaevu mõju konkreetsete naaberkinnistute olemasolevatele kaevudele või veevarustusele. Samuti ei nõudnud vald täiendavat hüdroloogilist uuringut. Vallavalitsus kinnitas, et naaberkinnistute omanikke ehitusloa menetlusse ei kaasatud.
3.Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse nõudega peatada vaidlustatud otsuse kehtivus ja täitmine kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni või kohtu määratud muu tähtajani.
Kevadvihm OÜ palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Põhjendused:
2(7)
3-26-2880
4.1.Kaebaja ei esitanud tõendeid, et vaidlustatud ehitusloa realiseerimine põhjustaks talle raske või raskesti heastatava kahju. Kaebaja peab probleemseks asjaolu, et puurkaevu võimalikku negatiivset mõju ei ole piisavalt uuritud ehk risk on oletatav. Ehitusloa läbiviimisel tugineti kehtivale detailplaneeringule, puurkaevu ehitusprojektile, Keskkonnaameti kooskõlastusele jt nõutud dokumentidele.
4.2.Keskkonnaamet leidis 02.09.2026 kirjas (dtl 41-44), et projektlahenduses on arvestatud piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi ja teadaolevaid põhjavee kvaliteediga seotud asjaolusid ning puudub vajadus täiendavate uuringute nõudmiseks. Kaebaja viidatud mikrobioloogilised kõrvalekalded puudutasid eelkõige pinnalähedast põhjaveekihti. Vähendamaks pinnalähedastest mõjutustest tulenevaid riske ja tagamaks kvaliteetse joogivee saamine sügavamast põhjaveekihist rajatakse puurkaev 60 meetri sügavusele ja manteltoru peab ulatuma 30 meetri sügavuseni, torutagune ruum tsementeeritakse ning samuti võetakse tarvitusele muud põhjavee kaitseks vajalikud meetmed.
4.3.Kose Vallavalitsuse 17.03.2026 korraldusest nr 71 nähtub, et kordusanalüüsid näitasid võrreldes varasemate tulemustega olulist paranemist ja vallavalitsus järeldas, et tegemist ei olnud süsteemse põhjavee reostusega, vaid lokaalsete ja kinnistupõhiste probleemidega. Seetõttu puudus vallavalitsuse hinnangul vajadus täiendava järelevalvemenetluse algatamiseks. Seega ei saa järeldada, et vaidlusaluse ehitusloa alusel rajatav puurkaev võiks põhjustada kaebaja väidetud kahjulikke mõjusid.
4.4.Kevadvihm OÜ on vaidlusaluse arendusprojekti elluviimiseks teinud ulatuslikke investeeringuid ja võtnud olulisi finantskohustusi: omandanud arendatava kinnistu, rajanud tehnovõrgud ja kommunikatsioonid, välja ehitanud elektriliitumised, ehitanud juurdepääsutee, tellinud projekteerimistööd ja sõlminud 20.03.2026 Balti Puurkaev OÜ ehituse töövõtulepingu nr 260320.4 puurkaevu rajamiseks Ehala kaev kinnistule. Nende tegevustega seotud investeeringud moodustavad ligikaudu 341 669,64 eurot, projekti ettevalmistamise käigus kantud üld- ja halduskulud ligikaudu 17 100 eurot ning finantseerimiskulud ligikaudu 19 950 eurot, kokku kulusid ligikaudu 378 700 eurot. Esialgse õiguskaitse kohaldamise korral säilivad Kevadvihm OÜ-l projekti finantseerimisest, ettevalmistamisest ja elluviimisest tulenevad kohustused sõltumata sellest, et ehitusloast tulenevate õiguste kasutamine on takistatud. Projekti finantseerimisega seotud intressikulu moodustab ligikaudu 1 050 eurot kuus ning projekti juhtimise ja haldamisega seotud püsikulud ligikaudu 900 eurot kuus. Sellest tulenevalt kaasneb ehitusloa peatamisega Kevadvihm OÜ-le täiendav kulu ligikaudu 1 950 euro ulatuses iga kuu kohta, mil projekti elluviimine on takistatud. Kaebaja poolt väidetavad võimalikud mõjud põhinevad seevastu oletustel ega ole tõendatud.
5.Kaebaja esitas 23.09.2026 seisukoha Kevadvihm OÜ vastuse kohta ja esialgse õiguskaitse täienduse. Seisukohad: 5.1.Vald ei selgitanud enne loa andmist välja olulisi keskkonna- ja hüdrogeoloogilisi asjaolusid ega hinnanud mõju naaberkaevudele. Kevadvihm OÜ hiljem võetud lepingulised ülesanded ei vabasta vallavalitsust kohustusest enne loa andmist kõik olulised asjaolud välja selgitada.
5.2.Lepiku talu välikraanist võetud 22.04.2026 proovis tuvastati coli-laadseid baktereid, E. coli ja enterokokke üle piiri (piirsisaldus 0), kinnitades, et probleem püsis ka 2026. aastal. Kose Vallavalitsuse 17.03.2026 korralduses nr 71 kirjeldatud 2025. aasta tulemuste paranemise põhjal ei saanud järeldada, et Lepiku vee kvaliteedi probleem oleks lahendatud.
5.3.Piirkonnas on nõrgalt kaitstud põhjavesi. Peetrivälja ja Peetrivilla ~60 m sügavustest kaevudest on leitud mikrobioloogilisi kõrvalekaldeid. Ainuüksi kaevu sügavus ei välista riski, 3(7)
3-26-2880
vaid vaja on hinnata konstruktsiooni, manteltoru, vettandvat intervalli ja kasutatavat veekihti. Just seetõttu oli enne ehitusloa andmist vajalik pädev hüdrogeoloogiline hinnang.
5.4.Kavandatav 60-meetri sügavune puurkaev rajatakse ordoviitsiumi veekihi ülemisse veerikkamasse ossa, kus paiknevad ka mitmed piirkonna olemasolevad kaevud. Tegelik geoloogiline läbilõige täpsustub puurimisel, mistõttu tulnuks riskid ja seire kavandada enne tööde algust. Olemasolevate kaevude sügavuste tabel projektis ei näita, et nende mõjuraadiustega oleks arvestatud (vt Taristuministri 24.03.2026 määrus nr 25 „Puurkaevu ja -augu ning salvkaevu ehitamise nõuded ja kord“ § 4 lg 1). Seda kinnitab ka vallavalitsus enda 31.08.2026 vastuses nr 7-2.8/1537-1 (dtl 35-39), et puudub eraldi mõjuanalüüs või eksperthinnang Ehala puurkaevu mõjust konkreetsete naaberkinnistute kaevudele või veevarustusele.
5.5.Puurimiseks kavandatud kõrgsurve-suruõhu meetod ja katsepumpamine võivad karstilises/lõhelises lubjakivis muuta veeliikumist ja levitada reostust, kuid nende riskide hindamist ei ole esitatud. Hilisemalt võib reostuse algallika tuvastamine olla raskendatud. Selgitamist vajab katsepumpamise ja 36 m3 tuletõrjemahuti täitmise tootlikkus/kestus (projekti ööpäevane tarve 2,88 m3 vs pumba 5 m3/h) – kas nende töörežiimide võimalikku mõju naaberkaevudele on hinnatud.
5.6.Vallavalitsus ei ole tõendanud Keskkonnaameti 18.11.2024 kirjas nr 14-8/24/18575-5 märgitud suuniste (septikute väljavoolude sulgemine, tühjendamine, nõuetele vastavus) täitmist. Puuduvad andmed Hallikivi, Vana-Hallikivi ja Väljataguse reoveesüsteemide õiguspärasuse ja seisundi kohta. Vald tegi 17.09.2026 hüdrogeoloogilise eksperthinnangu hinnapäring, mis näitab selle vajaduse teadvustamist, kuid eksperthinnangut ei ole enne loa andmist esitatud.
5.7.Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei saa hinnata ainult võimaliku rahalise kahju tekkimisega Kevadvihm OÜ-le. Puurimine, kompressorpuurimine, katsepumpamine ja puurkaevu kasutuselevõtt võivad muuta põhjavee liikumisteid ja vee kvaliteeti. Kui mõju ilmneb alles pärast tööde tegemist, võib hilisem ehitusloa tühistamine jätta lahendamata juba tekkinud muutuste põhjuse ja ulatuse. Samuti ei ole enne tööde alustamist fikseeritud piisavalt põhjalikult Lepiku kaevu olukorda, sh veetaset ja -kvaliteeti. See võib hiljem raskendada põhjusliku seose tuvastamist.
5.8.Kevadvihm OÜ ei ole näidanud, milline konkreetne kahju tekiks õiguskaitse kohaldamisest. Igakuise 1950 euro lisakulu tekkimine tuleb tõendada. Kevadvihm OÜ viide võimalikule kahjunõudele ei ole iseseisev alus õiguskaitse kohaldamata jätmiseks, sest HKMS § 254 lg 3 alusel ei tulene õiguspäraselt täidetud esialgse õiguskaitse määrusest üldjuhul kahju esitamise nõuet.
Kose Vallavalitsus palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Põhjendused:
6.1.Kaebaja ei väida, et uue puurkaevu negatiivne mõju olemasolevatele kaevudele on juba tõendatud, vaid et võimalikku mõju ei ole enne loa andmist nõuetekohaselt uuritud ega hinnatud. Kose Vallavalitsuse keskkonnanõunik on puurkaevu asukoha kooskõlastanud 25.03.2026 otsusega nr 6. Keskkonnaamet kooskõlastas ehitusloa eelnõu 04.05.2026 tingimusel, et reoveekäitlus vastab veeseaduses nõutule. Ehitusloa saamiseks on esitatud kõik vajalikud ja nõuetekohased dokumendid. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) §-s 44 sätestatud loetelu, ei ole võimalik ehitusloa andmisest keelduda.
6.2.Kose valla üldplaneeringu järgi asub XXX Ehala kaev katastriüksus tiheasustusega alal. Kose valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas aastateks 2023-2034 on
4(7)
3-26-2880
märgitud, et Kose-Uuemõisa ja Kose asulate vahelise piirkonna (sh XXX Ehala kaev katastriüksuse piirkond) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine toimub arendajate poolt. XXX Ehala kaevu katastriüksus ei kuulu Kose vallas tegutsevate vee-ettevõtete teeninduspiirkonda. Ehala kaevu katastriüksus jääb Vana-Ehala katastriüksuse detailplaneeringu alale. Detailplaneering kehtestati Kose Vallavalitsuse 16.11.2023 korraldusega nr 710. Detailplaneeringu kohaselt on planeeringuala veevarustus kavandatud rajatavast puurkaevust. Täiendava puurkaevu rajamisega ja vee tarbimisega suureneb veevahetus ning see on üheks eelduseks, et antud piirkonna veekvaliteet paraneb. Kaebaja ei ole seda väidet ümber lükanud.
6.3.Kaebaja soovib saavutada õiguskaitset selleks, et survestada Kose Vallavalitsust välja selgitama reostuse täielikku hetkeseisu. Vee tarbimise suurendamisel vee kvaliteet paraneb ja tarbimise suurendamist ei ole põhjust vallavalitsuse survestamiseks keelata. Taotletav õiguskaitse ei kaitseks kaebaja õigusi ja huve, vaid halvendaks nende kaitset. Suuremast vee tarbimisest vee kvaliteedi paranemine on kaebaja huvides.
6.4.Puurkaev rajatakse kinnistule, millele on kehtestatud detailplaneering, detailplaneeringu menetlus on läbi viidud avalikkust kaasates ja vastuväiteid puurkaevu rajamisele ei esitatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse menetlusse võtmine
7.HKMS § 44 lg 1 ja 2 kohaselt saab isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sh teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kaebaja väitel võib vaidlusaluse ehitusloa alusel rajatav puurkaev mõjutada kaebajale kuuluva Lepiku kinnistu ja teiste ümbruskonna kaevude vee kvaliteeti, vee taset ja veerežiimi. Kohtu hinnangul saab kaebaja esitada kaebuse enda õiguste kaitseks (vrdl Riigikohtu määrus nr 3-3-1-101-09 p-d 11-13).
8.Kaebus vastab HKMS §-des 37–39 toodud nõuetele määral, mis võimaldab kaebuse menetlusse võtta. Kaebuse lahendamine kuulub HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse ning on esitatud alluvusjärgsesse kohtusse (HKMS § 7 lg 1). Kaebus on esitatud kohtule tähtaegselt (HKMS § 46 lg 1). Kaebaja on tasunud õiges suuruses riigilõivu (20 eurot kaebuselt ja 20 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt – riigilõivuseaduse § 60 lg-d 1 ja 6, HKMS § 104 lg 1). Samuti ei esine HKMS § 121 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kaebuse tagastamise aluseid. Seetõttu tuleb kaebus HKMS § 120 lg 2 alusel menetlusse võtta.
9.Kooskõlas HKMS § 17 lg-ga 1 tunnistab kohus vastustajaks Kose valla. Vastustajal tuleb esitada vastus kaebusele ning kõik vaidlusega seotud ja asja lahendamiseks vajalikud dokumendid kohtu määratud tähtaja jooksul (HKMS § 122 lg 2 p-d 4 ja 5). Kaebusele vastuse koostamisel tuleb lähtuda HKMS §-dest 50, 52–54 ja 123 ning tõendid ja väited tuleb omavahel siduda. Kohtule juba esitatud dokumente uuesti esitama ei pea, v.a juhul, kui need erinevad oluliselt. Kui vastustaja soovi tugineda toimikus juba olemasolevale dokumendile, saab sellele viidata.
10.Kohus jätab kaebaja taotluse kaebuse põhjenduste ja tõendite täpsustamiseks täiendava aja andmiseks rahuldamata. Kohus palub menetlusosalistel ilma kohtu sellekohase juhiseta vastustaja vastusele mitte vastata. Kohus annab menetlusosalistele eraldi võimaluse avalduse esitamiseks ühel korral kas kohtuistungi määramise läbi või määrates asja lahendamise kirjalikku menetlusse.
5(7)
3-26-2880
11.HKMS § 20 lg 1 järgi kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Vaidlustatud korralduses otsustas vastustaja anda ehitusloa Kose vallas XXXs asuvale Ehala kaev maaüksusele. Kinnistusraamatu andmetel on Ehala kaev maaüksuse omanik ja riiklikus ehitisregistris üks taotluse esitaja Kevadvihm OÜ (reg nr 14423460). Vaidlustatud otsuse tühistamine kaebuse rahuldamise korral mõjutaks Kevadvihm OÜ õigusi ja huve. Seega tuleb Kevadvihm OÜ kaasata menetlusse kolmanda isikuna. Kolmandal isikul on õigus esitada kaebuse suhtes oma seisukoht vastustajale antud tähtaja jooksul.
12.Kohus kaalus ka haldusorganina Keskkonnaameti menetlusse kaasamist arvamuse andmiseks, ent kaebaja on ise Keskkonnaameti poole pöördunud ja saanud sealt 02.09.2026 kirjaga nr 14-4/26/15136-2 ammendavad vastused (dtl 41-44). Seega ei ole kohtu hinnangul haldusorganit vaja praeguses menetlusstaadiumis kaasata.
13.Kui menetlusosaline soovib kohtule esitada tõendeid, mida tuleks teise menetlusosalise eest varjata, tuleb selle kohta esitada kohtule selgesõnaline taotlus (HKMS § 88 lg 2 ja § 79), märkida taotlus ära ka tõendite kaaskirja ja esitada tõendid avaliku e-toimiku (AET) kaudu eraldi menetlusdokumendina terviktekstina ning samuti varjatud andmetega selliselt, et teisel menetlusosalisel oleks võimalik nende sisuga tutvuda. Vastasel juhul võib taotlus jääda tähelepanuta ning tõend avalikustatakse teisele menetlusosalisele. Kohus märgib, et andmete katmisel tuleb seda teha manuaalselt, sest arvutis teksti mustaks värvimisel (PDF-fail) on võimalik siiski teatud juhtudel näha „kaetud teksti“.
14.Kaebaja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Kui vastustaja või kolmas isik on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, peab ta seda vastuses märkima. Vastasel juhul eeldatakse, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil (HKMS § 131 lg 2). Kui pool või kolmas isik ei ole kohtule vastanud, vastamise tähtaeg on möödunud ning vastamise tähtaeg on menetlusosalisele nõuetekohaselt teatavaks tehtud, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 131 lg 3).
15.Vastustajal ja kolmandal isikul tuleb kohtule teatada, kas nad peavad võimalikuks asja läbivaatamist lihtmenetluses või asja lahendamist kompromissiga või muul viisil kokkuleppel (HKMS § 122 lg 2 p 9 ja § 133 lg 2). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
16.. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel seda juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 3 järgi kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
17.Kaebaja hinnangul tekitab vaidlustatud ehitusloa alusel puurkaevu rajamine temale pöördumatud tagajärjed sellega, et vastustaja on väidetavalt jätnud enne ehitusloa väljastamist hindamata võimalikud veeprobleemid, nõrgalt kaitstud põhjavee, kontrollimata reostusallikad, tegemata naaberkaevude mõjuanalüüsi ja projektis kavandatud puurimis- ja pumpamismeetodi eelneva hinnangu.
18.Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada. Kui kohus ehitusloa kehtivust ei peata ja kolmas isik asub selle alusel puurkaevu rajama, võib juhul, kui vastustaja on ehitusloa väljastamisel jätnud vajalikud kontrollitoimingud või uuringud teostamata, olla kaebaja õiguste kaitse oluliselt raskendatud või võimatu.
6(7)
3-26-2880
19.Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks on kaebuse ilmselge perspektiivitus. Kohus ei pea kaebust ilmselgelt perspektiivituks, ent ei ole veendunud ka kaebuse selges perspektiivikuses, mis peaks suunama kohut otsustama esialgse õiguskaitse kohaldamise kasuks. Vaidlustatud otsuse õiguspärasus on vaieldav ja lõpliku hinnangu saab anda haldusasja sisulisel läbivaatamisel. Samas on kohtu hinnangul kaebaja saanud vallalt ja Keskkonnaametilt piisavalt kinnitust, et puurkaevu rajamine ehitusloas ja Keskkonnaameti kooskõlastuses määratud tingimustel ei halvenda kaebaja kinnistul asuva kaevu joogivee olukorda (vt kaebaja poolt kaebusega koos esitatud Kose Vallavalitsuse 17.03.2026 korraldus nr 71 „Järelevalvemenetluse algatamisest keeldumine“ (dtl 31-33); Kose Vallavalitsuse 31.08.2026 vastus selgitustaotlusele ja teabenõudele seoses Ehala kaev puurkaevu ehitusloa menetlusega nr 543637 (dtl 35-39); Keskkonnaameti 02.09.2026 vastus selgitustaotlusele nr 14-4/26/15136-2 (dtl 41-44)). Eeltoodud dokumentide alusel peab kohus vaidlustatud 18.08.2026 otsust ja ehitusluba pigem õiguspäraseks. Kohtu hinnangul saab vaidlusaluse puurkaevu rajamisega kaasnevat kaebaja kinnistul asuva kaevu veetaseme alanemist kaebaja huve kahjustavalt ja joogivee kvaliteedi halvenemist pidada ebatõenäoliseks. Vaidlusaluse puurkaevu asukoha on kooskõlastanud Kose Vallavalitsuse keskkonnanõunik 25.03.2026 ja Keskkonnaamet on 04.05.2026 kooskõlastanud ehitusloa tingimusel, et reoveekäitlus vastab veeseaduses toodule. Pärast Keskkonnaameti kooskõlastust muutis kolmas isik projekti tingimustele vastavavaks. Seega on vastustaja ehitusloa andmisel kandnud hoolt, et väljastatav ehitusluba vastaks õigusaktidele.
20.Kaebaja huvi on, et puurkaevu rajamisel kaebaja Lepiku kinnistul asuva kaevu veetase ei alaneks ja joogivee kvaliteet ei halveneks. Kolmanda isiku huvi on jätkata planeeritud arendustegevust endale kuuluval kinnistul, sest vastupidisel juhul tuleks kolmandal isikul teha täiendavaid kulutusi igakuiselt ligikaudu 1950 eurot, peab kohus kaalukamaks kaebaja huvi puhta joogivee ja tema kinnistul asuvas kaevus veetaseme säilimiseks. Kuna kaebaja halvimate kartuste realiseerumine on kohtu hinnangul aga ebatõenäoline, siis ei saa kaebajale puurkaevu rajamisest tekkida pöördumatult kahjustavaid tagajärgi.