lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1600/4

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 09.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1600/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1192
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-1600

Määruse kuupäev

9. september 2020

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Ruslan Karevi kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 7. augusti 2020. a otsuse peale seoses vandeadvokaat Leelo Viili tegevusega

RESOLUTSIOON

Tagastada Ruslan Karevi kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tunnistati Ruslan Karev Harju Maakohtu 9. märtsi 2020. a otsusega kriminaalasjas nr süüdi KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ning mõisteti karistuseks vangistus 7 aastat. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Harju Maakohtu 2. oktoobri 2018. a kohtuotsusega mõistetud liitkaristusega suurendades üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti liitkaristuseks 8 aastat ja 8 kuud vangistust. R. Karevi kaitsjateks kriminaalasja arutamisel esimeses kohtuastmes olid vandeadvokaadid Vladimir Sadekov ja Leelo Viil.
2.R. Karev esitas 24. mail 2020 avalduse (reg nr 2-15/414) Eesti Advokatuurile vandeadvokaat Leelo Viili tegevuse peale R. Karevi kriminaalasja menetlemisel kohtus. R. Karev soovib, et advokaat loobuks oma töötasu nõudest kaebaja vastu. R. Karev palub alustada distsiplinaarmenetlust L. Viili vastu ja temalt välja mõista hüvitis Advokatuuri aukohtu äranägemisel. Kaebaja hinnangul aitas L. Viil enda tegevusetusega kaasa kaebaja süüdi mõistmisele. Kaebaja heidab advokaadile ette järgmisi rikkumisi: 1) advokaat ei nõudnud ekspertiisi nuiale, millega väidetavalt kannatanut peksti, kuigi kaebaja ütles korduvalt advokaadile, et kannatanut ei pekstud nuiaga; 2) advokaat ei teinud päringut eksperdile, et tuvastada fotode järgi, kuidas ja millega olid kehavigastused tehtud, ega palunud ka kohtul seda teha; 3) advokaat ei palunud lisada kohtumenetlusse esimesed tunnistajate ütlused; 4) advokaat ei pööranud kohtuistungil ega ka hiljem tähelepanu sellele, et istungil antud ütlused olid diametraalselt erinevad kohtueelses menetluses antud ütlustega; 5) advokaat ei pööranud tähelepanu ka sellele, et kohtuistungil rikuti tunnistajate ülekuulamise korda; 6) advokaat ei öelnud kohtule, et kannatanu ja tunnistajad on sõbrad ning töötavad koos ühes hoones.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Advokatuuri aukohus küsis kirjalikke selgitusi advokaadilt. Advokaat leiab, et R. Karevi rahulolematus on põhjustatud, kuivõrd talle mõisteti pikaajaline vangistus, kuid see ei tähenda, et kaitsja on oma ülesanded täitmata jätnud. Advokaadil ei olnud mingit alust taotleda kaebaja viidatud nuiale ekspertiisi. R. Karev ei teatanud kogu menetluse vältel, et sooviks sellise taotluse esitamist. Kohtueelses menetluses oli R. Karevi kaitsja Indrek Põdra, kes samuti mingeid taotlusi ei esitanud. Kaitsja peab alati arvestama, et ekspertiis võib anda ka süüdistatava jaoks ebasoodsa tulemuse ning käesoleval juhul oli toimikus mitmeid tõendeid, millest võis järeldada R. Karevi puutumust nimetatud nuiaga. R. Karevi süüditunnistamine väljapressimises ei sõltunud käesoleval juhul kuigivõrd asjaolust, kas kuriteo toimepanemisel kasutati nuia või mitte. Eksperdil ei ole üksnes kannatanu fotode järgi võimalik anda arvamust selle osas, kuidas ja millega on põhjustatud kannatanu vigastused. Ka sellest asjaolust ei sõltunud käesoleval juhul R. Karevi süüditunnistamine väljapressimises. KrMS ei näe ette võimalust kohtule esitada tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlusi. Kaitsja taotles kohtuistungil kahe tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist osas, milles need olid vastuolus kohtuistungil antud ütlustega. Tunnistajad ja kannatanu ei viibinud samal ajal kohtusaalis. Kohtuistungite protokollist nähtub kutsutud isikute ilmumine kindlatel päevadel ja kellaaegadel. Kohtulikul uurimisel ei tõusetunud vaidlust selle üle, et kannatanu ja tunnistajate suhted olid sõbralikud.
4.Advokatuuri aukohus otsustas 7. augusti 2020. a otsusega jätta algatamata aukohtumenetluse vandeadvokaat L. Viili tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Aukohus leidis, et kaebaja ei ole, vastupidiselt väidetule, teinud advokaadile taotlust nuia osas ekspertiisi tegemiseks. Kliendi huvide kaitseks sobivad seadusega kooskõlas olevad vahendid ja viisid valib advokaat, kes peab välja selgitama kliendi asja tehiolud ja asjas tähtsust omavad asjaolud. Aukohus leidis, et antud kriminaalasjas oleks nuia osas tehtava ekspertiisi tulemus võinud olla hoopis kaebajat kahjustav ning kaitsja on seda asjaolu kliendi kaitsel arvesse võtnud ning tegelikult toiminud kaebaja huvides. Advokaat on tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütluste kohtule esitamata jätmisel õiguspäraselt lähtunud kehtivast KrMS-st, mis sellist võimalust ette ei näe. Samuti tuvastas aukohus, et õige ei olnud kaebaja etteheide, justkui oleksid kohtuliku uurimise ajal kohtusaalis samaaegselt viibinud tunnistajad ja kannatanu. Advokaadi arvete annulleerimiseks ning kaebajale kompensatsiooni maksmiseks ei ole alust. Kaebajal puudub tema kriminaalasjaga seoses advokaadile advokaaditasu maksmise kohustus ning aukohtule esitatud asjaoludest nähtub, et advokaat on kaebaja huvide kaitsel teinud kõik vajaliku ning puudub alus väita, et selles osas taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ei oleks olnud korrektne.
5.R. Karev esitas 25. augustil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse advokatuuri otsusele, kuna ta ei nõustu sellega ja leiab, et L. Viili seletused on ebaausad ja arusaamatud. Advokatuur hoiab advokaadi poole ning ei pööranud tähelepanu esitatud kaebusele ega vaadanud läbi ühtegi asjaolu, mida kaebaja kaebuses kirjeldas.

KOHTU SEISUKOHT

6.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub käesolevas asjas ilmselgelt kaebeõigus.
7.Kohtutoimikus olevast Advokatuuri aukohtu 7. augusti 2020. a otsusest nähtuvalt pöördus aukohtu poole R. Karev, kuna tema hinnangul aitas vandeadvokaadi L. Viili tegevusetus kaasa tema süüdi mõistmisele. Aukohus leidis, et advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused. Lisaks ei tuvastanud aukohus, et advokaat oleks osutanud kaebajale ebakvaliteetset

õigusabi või jätnud kaebaja õigused kaitsmata. Aukohus jättis 7. augusti 2020. a otsusega algatamata aukohtumenetluse vandeadvokaat L. Viili tegevuse suhtes.

8.Huvitatud isikul on advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 alusel õigus pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 võimaldab aukohtu otsust vaidlustada halduskohtus. Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuni 2020. a määruse haldusasjas nr 320-647 p 9 kohaselt tuleb advokatuuriseaduse sätetest tulenevat õigust kohtusse pöörduda hinnata koos HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud kaebeõiguse üldregulatsiooniga. Kohtupraktika kohaselt saab huvitatud isiku kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (Tallinna Ringkonnakohtu 6. aprilli 2020. a määrus nr 3-20-490, p 8; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26. aprilli 2019. a määrus nr 3-19-362, p 10 ja seal viidatud varasem praktika). Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda selles, et aukohus on jätnud menetluse algatamata nii, et ei ole üldse hinnanud huvitatud isiku väiteid; on asja sisuliselt lahendanud, kuid on jätnud osa huvitatud isiku väiteid käsitlemata; aukohus ei ole järginud otsuse tegemisel muid menetlusreegleid, nt kui otsuse on teinud ebaseaduslik koosseis, huvitatud isik on jäetud ära kuulamata vms.
9.Aukohtumenetluses tehtava otsustuse puhul on aukohtul ulatuslik kaalutlusruum. Käesolevas asjas on aukohus R. Karevi kaebuse läbi vaadanud, küsinud advokaadilt seisukohta ning leidnud, et distsiplinaarsüüteo tunnuseid advokaadi tegevuses ei esinenud. Advokaatide suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste mittetuvastamine AdvS § 16 lg-s 1 ja § 18 lg-s 1 nimetatud huvitatud isiku subjektiivseid õigusi rikkuda ei saa. Distsiplinaarsüüteo mittetuvastamisest ei tulene kaebaja jaoks ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei takista see tema õiguste ja vabaduste edaspidist realiseerimist. Olukorras, kus isik leiab, et tema õigusi on siiski kuidagi eiratud, ei ole õiguste kaitsmise eelduseks see, millise konkreetse otsuse tegi aukohus.
10.Kohtu hinnangul on aukohus käsitlenud kõiki kaebaja aukohtule esitatud avalduses toodud väiteid. Kaebaja mittenõustumine nende põhjendustega, ei anna kaebajale kaebeõigust vaidlustada aukohtu otsust. Kaebusest nähtub kaebaja rahulolematus advokaadi tegevusega, mille tagajärjel mõisteti kaebaja süüdi KarS § 214 lg 2 p 4 alusel. Kohus märgib, et kaebaja saab oma vastuväited kriminaalasjas tehtud süüdimõistvale kohtuotsusele esitada apellatsioonimenetluses kui ka kassatsioonimenetluses. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on apellatsioonkaebuse esitanud.
11.Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus R. Karevi kaebuse.
12.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium