OÜ Vadeira kaebus Lasnamäe linnaosa vanema 12.04.2019 korralduse nr 1-15/39 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks võimaldada kaebajal jätkata samas kohas kaubandustegevusega või vastustajalt kahju hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Vadeira, seaduslik esindaja juhatuse liige Elena Promet Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Svjatoslav Podgornõi
Menetlustoiming
Kaebuse läbi vaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
Tühistada kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg 07.09.2020.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Lasnamäe linnaosa vanem andis 05.10.2016 korraldusega nr 1-15/231 „Tallinna linnale kuuluva rajatise kaubandustegevuseks kasutusse andmine“ OÜ-le Vadeira (kaebaja) 5 aastaks perioodil 01.09.2016–31.08.2021 kaubandustegevuseks kasutusse Pae tn 68 ja Pae tn 70 vahelisel alal asuva linnarajatise (asfaltplatsi) suurusega 23,9 m2. Rajatise kasutusotstarbeks oli püsiva müügikoha (kioski) paigaldamine. Tallinna linn (vastustaja), keda esindas Lasnamäe Linnaosa Valitsus (Lasnamäe LOV), ja kaebaja sõlmisid 05.10.2016 korralduse alusel 26.10.2016 Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu nr 7-18/30. Lepingu esemeks oli
Lasnamäe LOV-i territooriumil asuva rajatise osa asukohaga Pae tn 68 ja Pae tn 70 vahelisel alal (asfaltplats) suurusega 23,9 m2. Rajatis anti kasutusse püsiva müügikoha (kioski) paigaldamiseks. Lepingu tähtajaks oli 5 aastat kehtivusega 01.09.2016–31.08.2021. Lepingu lahutamatuks osaks oli Tallinna Linnavalitsuse 07.06.2006 määrusega nr 51 kehtestatud „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu tingimused“.
2.Tallinna Kommunaalamet esitas 30.11.2016 projekteerimistingimuste taotluse (detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel) nr 1611002/06950 Pae promenaadi rajamiseks. Tallinna Kommunaalamet väljastas 29.12.2016 projekteerimistingimused nr 244990 olemasoleva kvartalisisese tee ümberkujundamiseks promenaadiks. Objekti aadressi oli Pae tn 68a/Paekaare tn 54a, Tallinn ja katastritunnus 78403:312:0056. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 14.12.2017 ehitusloa nr 1712271/40715 sademeveekanalisatsioonitorustiku rajamiseks aadressidele J. Smuuli tee T2, Pae tn 68a, Paekaare tn 54a ja Paekaare tn T2; välispordiala rajamiseks aadressidele Pae tn 68a ja Paekaare tn 54a; veetorustiku rajamiseks aadressidele Pae tn 68a ja Paekaare tn 54a; mänguväljaku rajamiseks aadressidele Pae tn 68a ja Paekaare tn 54a; kergliiklustee rajamiseks aadressidele Pae tn 68, Pae tn 68a, Pae tn 70, Pae tn 72, Pae tn 74, Pae tn 80, Pae tn T4, Paekaare tn 40, Paekaare tn 42, Paekaare tn 44, Paekaare tn 46, Paekaare tn 52a, Paekaare tn 54, Paekaare tn 54a, Paekaare tn 60 ja Paekaare tn T2. Ehitusloa aluseks oli 28.11.2017 ehitusloa taotlus nr 1711271/13280.
3.Lasnamäe LOV teatas 26.05.2017 e-kirjaga kaebajale, et seoses Pae promenaadi rekonstrueerimisega (töö algab arvatavasti augusti keskel) ei ole võimalik kaebaja kioskit senisesse asukohta enam alles jätta. Nimetatud asjaolu ei olnud lepingu sõlmimisel teada. Lasnamäe LOV küsis kaebajalt ettepanekuid ja soove. Lasnamäe LOV teatas 13.03.2019 e-kirjaga kaebajale, et on sunnitud kaebajaga sõlmitud lepingu kioski paigaldamiseks Pae tn 68 ja Pae tn 70 vahelisele alale lõpetama aprilli lõpus ja linnarajatis tuleb aprilli lõpuks vabastada. Pae promenaadi rekonstrueerimistöö algab mai alguses. Kaebajat teavitati sellest juba 2 aastat tagasi. TLPA planeeringute läbivaatamise eelkomisjon leidis 22.03.2019 koosolekul kaebaja kioski probleemi lahendades, et amet on kujundanud oma seisukoha Pae promenaadi ehitusprojekti menetluse käigus ja peab otstarbekaks projekti elluviimist muutmata kujul. TLPA teatas 25.03.2019 e-kirjaga kaebajale, et ei pea otstarbekaks projekti muuta ja kiosk tuleb vastavalt projektile lammutada.
4.Lasnamäe linnaosa vanem lõpetas 12.04.2019 korraldusega nr 1-15/39 kaebajaga 26.10.2016 sõlmitud lepingu üürileandja algatusel alates 22.04.2019 lepingu tingimuste p 8.1.7 alusel. Kaebajal tuli tasuda üür arvel näidatud tähtajaks ning vabastada ja anda heakorrastatud linnarajatis Lasnamäe LOV-ile üle hiljemalt 30.04.2019. Korralduse andmisel tugineti mh võlaõigusseaduse (VÕS) § 13 lg-le 1.
5.Kaebaja esitas 14.05.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lasnamäe linnaosa vanema 12.04.2019 korralduse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks võimaldada kaebajal jätkata samas kohas kaubandustegevusega või vastustajalt kahju hüvitise väljamõistmiseks.
Kohus võttis 09.07.2019 määrusega kaebuse menetlusse.
2(4)
3-19-909
Vastustaja palus 16.09.2019 vastuses jätta kaebuse rahuldamata.
8.Kohus otsustas 15.02.2020 määruses vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ja määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 10.08.2020. Kohus lükkas 06.08.2020 kirjaga kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja edasi 07.09.2020 peale.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.HKMS § 151 lg 1 p 1 järgi jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
10.Kaebaja vaidlustab kaebuses Lasnamäe linnaosa vanema 12.04.2019 korraldust, millega lõpetati ennetähtaegselt kaebajaga sõlmitud 26.10.2016 leping. Kaebaja ja vastustaja sõlmisid 26.10.2016 lepingu Pae tn 68 ja Pae tn 70 vahelisel alal asuva asfaltplatsi kaubandustegevuseks kasutusse andmise kohta. Leping sõlmiti Lasnamäe linnaosa vanema 05.10.2016 korralduse alusel, millega otsustati anda eelläbirääkimistega pakkumise korras vaidlusalune asfaltplats kaebajale kaubandustegevuseks kasutusse.
11.Kohus leiab, et kaebaja ja vastustaja vahel 26.10.2016 sõlmitud leping oli tsiviilõiguslik üürileping, vaatamata asjaolule, et üheks lepingupooleks oli kohaliku omavalitsuse üksus. Riigikohtu 20.12.2001 otsusest asjas nr 3-3-1-15-01 nähtuvalt teostab linn avalikku võimu, kui otsustab, kellele oma vara rendile anda (vt Riigikohtu 20.12.2001 otsus asjas nr 3-3-1-15-01, p 14). Linnale kuuluv vara on mõeldud avalike ülesannete täitmiseks ja selle rendile andmisel peab linn arvestama avalike huvidega. Seega on vara kasutusse andmise otsus haldusakt ja selle peale saab esitada kaebuse halduskohtule (vt Riigikohtu 20.12.2001 otsus asjas nr 3-3-1-15-01, p 16). Antud juhul on selliseks haldusaktiks Lasnamäe linnaosa vanema 05.10.2016 korraldus. Vara kasutusse andmise leping ise on tsiviilõiguslik ja lepingupoolte vahelised vaidlused selle lepingu üle on tsiviilõiguslikud, mis kuuluvad läbivaatamisele maakohtus (vt Riigikohtu 20.12.2001 otsus asjas nr 3-3-1-15-01, p-d 15 ja 16).
12.Ka praegusel juhul sõlmisid vastustaja ja kaebaja tsiviilõigusliku lepingu. Tegemist ei ole lepinguga, mis erineks olemuslikult eraisikute vahelisest vara kasutusse andmise (üüri) lepingust. Seega pole põhjust pidada pooltevahelist lepingulist suhet avalik-õiguslikuks (vt Riigikohtu 20.12.2001 otsus asjas nr 3-3-1-15-01, p 11). Lepinguga ei antud üle avaliku võimu volitusi ega avalikku ülesannet, mis õigustaks halduslepingu sõlmimist. Kaebajaga sõlmitud leping tugineb mh tsiviilõiguse normidele. Lepingu p-s 14 on viidatud, et lepingu lahutamatuks osaks on Tallinna Linnavalitsuse 07.06.2006 määrusega nr 51 „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu vormi ja tingimuste ning lepingu vormi kasutamise juhendi kehtestamine“ (määrus nr 51) kehtestatud „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu tingimused“ (määruse nr 51 lisa 2). Tegemist on tüüptingimustega VÕS § 35 tähenduses, mitte avalik-õigusliku regulatsiooniga. Määrus nr 51 tugineb preambula kohaselt mh VÕS §-dele 271-338, st eraõiguslikele üürilepingut reguleerivatele sätetele. Määruse nr 51 lisa 2 p 15.2 järgi lahendatakse pooltevahelised vaidlused poolte kokkuleppel Harju Maakohtus. Ka see näitab, et vastustaja peab ise lepingut tsiviilõiguslikuks. Lisaks on lepingu ülesütlemisel tuginetud VÕS-ile. Seega tuleb selle lepinguga seotud vaidlustes pöörduda hagiga maakohtu poole, kelle pädevusse tsiviilasjade lahendamine kuulub (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1, § 9 lg 1). Vaatamata asjaolule, et pooltevaheline leping tugineb osaliselt ka avalik-õiguslikele normidele (Tallinna Linnavolikogu 08.04.2010 määrus nr 21 „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle 3(4)
3-19-909
osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise kord“), et välista see asja lahendamist maakohtu poolt (vt Riigikohtu 20.12.2001 otsus asjas nr 3-3-1-15-01, p 16).
13.Seda, et avalik-õigusliku isiku ja eraõigusliku isiku vahel sõlmitud tsiviilõigusliku lepinguga seotud vaidluste lahendamise pädevuse on maakohtul, on Riigikohus väljendanud ka oma 28.09.2004 otsuses asjas nr 3-3-1-42-04 ja seal viidatud teistes lahendites. Avalikõiguslikule juriidilise isikule kuuluva vara kasutusse andmise lepingutest tulenevaid vaidlusi on ka varem lahendatud tsiviilkohtumenetluses (vt Riigikohtu 21.05.2004 otsus asjas nr 3-2-162-04; 23.04.2008 otsus asjas nr 3-2-1-20-08; 17.12.2008 otsus asjas nr 3-2-1-126-08).
14.Vastustaja on eksitanud kaebajat, märkides 12.04.2019 korraldusse, et kaebajal on võimalik vaidlustada seda halduskohtus. Vastustaja 12.04.2019 korraldus ei ole haldusakt, vaid tsiviilõiguslik tahteavaldus pooltevahelises lepingulises suhtes, millega vastustaja avaldas ühepoolselt tahet leping lõpetada. Haldusakt on haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 järgi haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Viidatud korraldust ei antud avalik-õiguslikus suhtes haldusülesannet täites, vaid pooltevahelises lepingulises suhtes, ja sellega ei reguleeritud võimupositsioonilt üksikjuhtumit, vaid kasutati tsiviilõiguslikku kujundusõigust. Olenemata sellest, et tahteavaldus vormistati haldusakti vormis, ei muutu sellest tahteavalduse olemus (vt Riigikohtu 20.12.2001 otsus asjas nr 3-3-1-15-01, p 19). Kuna tegemist on tsiviilõiguslik tahteavaldusega, tuleb seda vaidlustada maakohtus.
15.Samuti tuleb kaebajal pöörduda oma kahju hüvitamise nõudega maakohtu poole, sest tegemist on tsiviilõiguslikus suhtes tekitatud kahjuga. Kaebaja kohustamisnõue on sisuliselt lepingu täitmise nõue, mis kuulub samamoodi läbivaatamisele maakohtus.
16.Kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Kohus on ekslikult asja menetlusse võtnud ja asunud seda läbi vaatama. Kaebajal on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks hagiga maakohtu poole ja vajadusel taotleda tähtaja ennistamist.
17.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
18.HKMS § 104 lg 5 p 3 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p 2 või 3 või lg 2 alusel. Kuna kohus jätab praeguse kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel, tuleb kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot tagastada.
19.HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuna vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ega ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, siis jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
20.Kaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tühistada kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg. /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.