Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Rasmussen
Otsuse kuulutamise aeg ja
07.12.2016 Raplas kohtukantselei kaudu
koht Tsiviilasja number
2-16-6500
Hagi ese
Puhkusehüvitise ja TLS § 100 lg 4 tuleneva hüvitise nõue
Hagi hind
4817.50 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Vladimir Andrejev xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx, xxxxx x-xx Kostja: ABK Konstruktsioonid OÜ 12805559 asukoht: Saare maakond, Kuressaare, Rehe 7-11 e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
03.11.2016
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista ABK Konstruktsioonid OÜ-lt Vladimir Andrejevi (xxxxxxxxxxx) kasuks TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis ühe kuu keskmise palga ulatuses, s.o 1178 (üks tuhat ükssada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 68 senti. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja, kellelt tuleb Vladimir Andrejevi kasuks välja mõista 400 (nelisada) eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsusest teada saamisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue 10.02.2016 pöördus hageja töövaidluskomisjoni ABK Konstruktsioonid OÜ vastu järgmiste nõuetega: 1) tuvastada, et töösuhe lõppes hageja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemisega 19.02.2016, mitte poolte kokkuleppel 30.12.2015, 2) välja mõista tööandjalt hüvitis TLS § 100 lg 4 järgi kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 3946 eurot, 3) välja mõista saamata jäänud töötasu 2015. aasta novembrikuu eest 2231.58 eurot ja 2015. aasta detsembrikuu eest 1866.36 eurot (töötasud on brutos), 4) välja mõista isikliku sõiduauto kasutamise kulud summas 459 eurot, 5) välja mõista puhkuse hüvitis summas 979.87 eurot, 6) välja mõista viivised lõpparvelt. Töövaidluskomisjoni 12.04.2016 otsusega nr 4-1/285/16 rahuldati hageja nõue osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas, et töösuhe poolte vahel lõppes töölepingu erakorralise ülesütlemisega töötaja poolt 19.02.2016, mõistis tööandjalt välja 2015 .aasta novembrikuu töötasu summas 2231.58 eurot ja detsembrikuu töötasu summas 1866.36 eurot, puhkusehüvitise ajavahemiku 01.06.2015 kuni 31.12.2015 eest 16,42 kalendripäeva ulatuses summas 644.99 eurot ja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel summas 500 eurot. 25.04.2016 esitas hageja kohtule hagi ABK Konstruktsioonid OÜ vastu järgmiste nõuetega: 1) välja mõista kostjalt pukusehüvitis perioodi 01.06.2015 kuni 31.12.2015 eest summas 871.51 (bruto). 2) välja mõista hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 3946 eurot. Hageja on seisukohal, et töövaidluskomisjon on pukusehüvitise valesti arvestanud, kuna on aluseks võtnud töötasud juunist kuni novembrini 2015, kuid oleks pidanud aluseks võtma detsembrikuu palga ja välja jätma juunikuu palga. 28.07.2016 ja 23.08.2016 täpsustas hageja oma avaldust, leides, et kuna tööandja on talle kuue kuu jooksul keeldunud töötasu maksmast, muutub palgaarvestuse kord ja selle alusel on tal õigus puhkusehüvitisele summas 1203.70 (bruto). Hageja on seisukohal, et töövaidluskomisjon on alusetult vähendanud TLS § 100 lg 4 sätestatud hüvitise suurust ja taotleb hüvitise väljamõistmist kolme kuu keskmise palga ulatuses. 500 euro suurune hüvitis on ebaproportsionaalne võrreldes tööandja käitumisega, kes on suures ulatuses viivitanud töötasu väljamaksmisega. 2015. aasta novembrikuu ja 2015. aasta detsembrikuu töötasu ei ole tööandja siiani hagejale välja maksnud. Hageja ütles töölepingu 19.02.2016 erakorraliselt üles eelkõige põhjusel, et tööandja oli oluliselt viivitanud palga maksmisega. Töölepingu lõpetamine 31.12.2015 poolte kokkuleppel oli õigustühine, mida on töövaidluskomisjon ka tuvastanud. Hageja ei sõlminud tööandjaga sellist kokkulepet, kuna soovis sama tööandja juures edasi töötada.
Kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole ega ilmunud 03.11.2016 määratud eelistungile, teatamata oma mitteilmumise põhjust. Vastamiskohustuse on kostja kätte saanud 08.08.2016 ja kohtukutse 11.10.2016. Kohus lahendas asja sisuliselt ilma kostja osavõtuta, juhindudes TsMS § 410. Kohtu seisukoht ja põhjendused TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja taotles asja sisulist lahendamist ja kohus rahuldas taotluse. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et puhkusehüvitise suuruse kindlakstegemisel tulnuks keskmise palga arvestamisel aluseks võtta tema 2015. aasta detsembrikuu palk ja välja jätta juunikuu palk. Vabariigi Valituse määruse nr 91 11.06.2009 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 2 sätestab, et keskmine töötasu arvutatakse arvutuse vajaduse tekke kuule eelneva kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Kõnesoleval juhul tekkis keskmise palga arvutamise vajadus 2015. aasta detsembrikuus, kui hageja töösuhe faktiliselt lõppes. Seega on hageja puhkusehüvitis arvestatud õigesti, aluseks võttes töötaja keskmist töötasu perioodil juuni kuni november 2015. Hageja 28.07.2016 ja 23.08.2016 esitatud täpsustatud avaldused, kus ta suurendab puhkusehüvitist põhjendusega, et kostja on olnud palga maksmisega viivituses üle kuue kuu, jätab kohus tähelepanuta. Puhkusehüvitis kuulub arvestamisele ja väljamaksmisele töösuhte lõppemisel ning hiljem tekkinud asjaolud ei saa hüvitise arvestamise korda mõjutada. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et lähtuvalt tööandja rikkumise ulatusest töötasu väljamaksmisega viivitamisel on 500 euro suurune hüvitis ebaproprtsionaalselt väike, arvesse võttes muuhulgas asjaolu, et hageja keskmine kuupalk oli 1178.68 eurot. TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus ja töövaidluskomisjon võivad hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Palga maksmise kohustus on tööandja peamine lepinguline kohustus ja sellega viivitamine või selle kohustuse täitmata jätmine töölepingu oluline rikkumine. Kõnesoleval juhul kestis poolte töösuhe suhteliselt lühiajaliselt, s.o seitse kuud, kuid sellest kahe kuu palk on tööandjal välja maksmata. Arvestades töösuhte kestvust ja rikkumise ulatust, leiab kohus, et õiglane on tööandjalt välja mõista hüvitis töötaja ühe kuu keskmise palga ulatuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et vaatamata hagi osalisele rahuldamisele peab menetluskulud kandma kostja, kuna hagi rahuldamata osa on hageja kogu nõuet silmas pidades marginaalne. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.