XX kaebus Jüri Gümnaasiumi õppenõukogu 03.06.2020 otsuse nr 3-6-51 ja direktori 04.06.2020 käskkirja nr 1-1/221 tühistamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja – XX (isikukood xxxxxxxxxx), volitatud esindaja Tanel Riivits Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Helle Semmel Kaasatud haldusorgan – Haridus- ja Teadusministeerium, volitatud esindaja Indrek kilk
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus, menetlusosaliste ärakuulamisega telefoni ja videokonverentsi teel
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Jüri Gümnaasiumi õppenõukogu 03.06.2020 otsus nr 3-6-51 osas, mis sellega otsustati kustutada XX Jüri Gümnaasiumi õpilaste nimekirjast.
2.Jätta muus osas kaebus rahuldamata.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 1515 (üks tuhat viissada viisteist) eurot. Jätta menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi kanda.
4.Asendada kohtuotsuse avalikustamisel kaebaja ning tema pereliikmete nimed ja isikukoodid tähemärkidega.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.09.2020 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jüri Gümnaasiumi õppenõukogu (ÕNK) 03.06.2020 otsusega nr 3-6-51 otsustati õpilane XX mitte jätta täiendavale õppele ja kustutada ta Jüri Gümnaasiumi õpilaste nimekirjast, lähtudes Jüri Gümnaasiumi gümnaasiumiastme hindamiskorrast, mille kohaselt määratakse täiendav õpe õpilasele, kellel on kuni neli mitterahuldavat kursusehinnet. Õpilase täiendavale õppele jätmise otsustamise aluseks on kursuse jooksul omandatud õpitulemuste analüüs. Õpilase täiendavale õppele jätmise menetlus on läbi viidud kooskõlas haldusmenetluse seadusega. Otsuse õiguslikuks aluseks on märgitud 1(18)
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 28 lg 7, haridus- ja teadusministri 23.08.2010 määruse nr 44 § 4 lg 1, gümnaasiumi riikliku õppekava § 15 ja Jüri Gümnaasiumi õppekava. Jüri Gümnaasiumi direktori 04.06.2020 käskkirjaga nr 1-1/221 arvati XX vastavalt õppenõukogu otsusele nr 3-6-51 Jüri Gümnaasiumi õpilaste nimekirjast välja. Käskkirja aluseks on märgitud PGS § 28 lg 1 p 7 ja õppenõukogu 03.06.2020 otsus.
2.XX esitas 01.07.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse ÕNK ja direktori otsuste tühistamiseks. Kaebaja selgitab, et jättis 6 kodutööd tähtaegselt (29. maiks) esitamata, kuid on ained omandanud ja muidu õppetöös osalenud. Kriisiolukorras tekkis tal motivatsioonilangus ja lükkas kodutööde tegemist edasi. Kui klassijuhataja teda teavitas, tegi ta puuduvatest töödest kolm ära, kuid sellest direktorit ei teavitatud. Õpetajad ja direktor oleksid pidanud kaebaja ära kuulama. Kaebaja koolist väljaarvamine oli kergekäeline, sest ei süvenetud puudulikesse hinnetesse. Klassijuhataja teadis tekkinud olukorda, kuid ei teavitanud sellest kaebajat ega tema ema. Arvestatud ei ole kriisiolukorra eripära. Kaebaja kohtus pärast otsuseid direktori ja õppedirektoriga ning selleks ajaks olid kaebajal kõik puudulikud kodutööd esitatud. Varem anti kaebaja klassivennale veel rohkemate puudulike hinnetega võimalus. Kaebaja esitas 03.08.2020 täiendava seisukoha:
1.Kaebajale oli 10. klassi algus raske, kuid ta sai 11. klassis paremaid tulemusi. Tegelikult ei olnud kaebajal õpipuudujääke üheski aines, vaid lihtsalt kodutööd olid esitamata.
2.Eriolukord oli kaebajale keskmisest raskem. Kaebaja oli veebruari lõpust üksi kodus ja hooldas oma vanaema ja vanatädi. Lisaks nakatus raskelt kolmas eakas sugulane koroonaviirusesse.
3.Eriolukorra tõttu ei saanud kaebaja suhelda sõprade ja koolikaaslastega ega käia trennis. Kaebaja pidi keskmisest enam hoidma väikest venda poolte päevade kaupa, et vanemal oleks võimalik sissetulekut teenida. Eeltoodu mõjutas kaebaja keskendumist ja seega ka õppimist.
4.Kaebajal oli ebamugav oma probleeme kogu klassi ees arutada. Kaebaja lähtus eriolukorra algul antud selgitusest, et õpilastele võimaldatakse rohkem paindlikkust õppetöös ja tähtaegades. Kirjanduse õpetaja ei seadnud kindlat tähtaega tööde esitamiseks ja kaebaja esitas töö faktiliselt 1. juunil.
5.Kaebaja lähtus algselt edastatud ajakavast, et töid on võimalik parandada kuni 5. juunini. Seega pidanuks vähemalt kolmes aines tema esitatud töid arvestama.
6.Kaebajat ei kuulatud tegelikult ära. Klassijuhataja ei saanud tugineda pelgalt eeldusele, et kaebaja ema on Stuudiumi aktiivne kasutaja. Kaebaja selgitas kohtu poolt 25.08.2020 ärakuulamisel järgmist: - Kaebaja oli kursis, mitu negatiivset hinnet võib olla, et saaks gümnaasiumis jätkata. - Vanemate eakate sugulaste hooldamine koos eriolukorraga tekitas pingelise olukorra ja rikkus vaimset tasakaalu. Kõik see ei taastunud üleöö ja kaebaja reageeris olukorrale keskmisest nõrgemana. Kaebaja ei ole neid väiteid koolile esitanud ega osanud enne juristiga rääkimist neid asjaolusid välja tuua. Tööl käimine oli hobi. Kaebaja hoidis väiksemat venda 2-3 korda nädalas 3-4 tundi. - ÕNK otsus oli konveierlik, loete ette üksnes puudulikud hinded ja ettepanek välja arvata. Vahepeal juba esitatud töid ei mainitud. 21.08 vastustaja poolt esitatud põhjendused on retoorilised. - Lepingulise esindaja seisukoht ja kaebaja arusaam on, et kaebaja pidi saama töid esitada kuni 5. juunini. - Kaebaja pidanuks ise reageerima, kuid klassijuhataja ei tuletanud talle ka meelde ega helistanud enne tähtaega talle ega vanematele. Teistele klassikaaslastele helistas ja neil ei ole probleeme. Kaebajal oli pingelangus ja ta ei adunud asja raskust ega saanud psühholoogilist abi. Kaebaja kinnitas, et saab hakkama, sest ta ei soovinud teiste ees oma probleemidest rääkida. Kui ise küsis, sai ka eraviisiliselt klassijuhatajaga rääkida. Kaebaja sai ise ka aru, et peab tööd ära tegema. - Tegemata tööd olid väikesemahulised. 2(18)
- Kaebaja oli Lõuna-Eestis reedest (29. maist) saadik. Ta ei soovinud riskida füüsiliselt kooli minekuga. Samas oleks Lõuna-Eestist ära tulnud, kui kool oleks ta ära kuulanud. Ka varem ei ole teisi õpilasi enne väljaviskamist ära kuulatud. Kaebaja ei saanud end kaitsta. - Kaebaja oleks jõudnud puudu olevad tööd täiendava õppe ajal ära vastata. Osad õpetajad on ka varem nõudnud vaid puuduolevat osa. Kaebajal on eelneval aastal täiendav õpe läinud edukalt ka siis, kui pidi tegema arvestusliku töö terve kursuse kohta. Kaebaja oleks saanud ka praegu enne 1. septembrit tööd ära teha. - Kool on protsessinorme rikkunud ega võta neid omaks. Kaebaja on selles asjas suurim kaotaja. Kui mõlemad on teinud vigu, tuleks pöörata asjas uus lehekülg. - Kaebaja rääkis ja kaitses end nii, nagu oskas. Perest rääkimine ei ole koolis lihtne. Klassijuhatajaga ei olnud privaatseid vestluseid ega tekkinud võimalusi rääkida. - 19.06 kohtumisel sisulist lahenduse või kompromissi arutamist ei toimunud. - Ema innustas kaebajat, kuid kaebaja ei võtnud mõnikord kuulda. Kaebajal oli asju rohkem tegemata, kuid ta ei jõudnud kõike. Emapoolne innustamine aitas kaebajat. Kaebaja ei arvanud, et peab pereasju kooliga arutama ning see oleks olnud ebamugav. Ta ei tahtnud rääkida klassijuhatajaga, kuna too räägib edasi. Kaebaja ei tea midagi Facebooki gruppist ega pidanud vajalikuks minna psühholoogi juurde. - Kaebaja tahtis olla ära kuulatud. Kaebaja oleks selgitanud seda, mida kohtumenetluses, et ÕNK ajaks oli kaebaja kolmes aines tööd esitanud. Seda ei toonud ka õpetajad ÕNKs välja. Seda oleks pidanud arvesse võtma, sest tegemist oli eriolukorraga ja kaebajal oli õigustatud ootus paindlikkusele ja suuremale vastutulelikkusele. Õpetajatel oli seetõttu kohustus hilinenud töid vastu võtta. Kaebaja ei saanud kirjanduse õpetajalt tagasisidet, et tema tööd ei ole vastu võetud. Kuna tööde esitamise tähtaeg oli 29. mai, saigi parandada kuni 5. juunini. Paljudel tekkisid tähtajaga probleeme. Rohkemate puudulike hinnetega on lubatud jääda täiendavale õppele. - Kaebaja vead on välja toodud, kuid kool ei tunnista enda vigu. Kaebajat ei kuulatud ära. Kaebajal on tõsine soov ja eesmärk lõpetada Jüri Gümnaasium.
3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja (valla juristi ja praeguse direktori1) 14.08.2020 ärakuulamisel selgitas kohus varasemates määrustes selgitatud menetluslikke puuduseid ning ise kehtetuks tunnistamise ja kohtumenetluses õigeksvõtmise võimalust. Kohtumenetluse jätkamisel selgitas kohus, et hindab, kas otsuseid on puudustest olenemata HMS § 58 ja Riigikohtu lahendi 3-3-1-29-12 toodud põhimõtete kohaselt võimalik kehtima jätta. Vastustaja avaldas, et tema hinnangul on tegemist kaalutlusotsusega ning ÕNK otsus ei ole direktorile väljaarvamise osas siduv. Vastustaja esitas 21.08.2020 haldusaktide sisulised põhjendused koos kinnitusega, et lähtus neist otsuste andmisel. - Õpilasel oli aasta jooksul 6 mitterahuldavat kursusehinnet. Praktika kohaselt on õpilasel üle nelja negatiivse kursusehinde parandamine täiendava õppetöö ajal väga keeruline või võimatu. Kool võimaldab puudulikke hindeid järele vastata ka kohe pärast kursuse lõppu, mida kaebaja ei kasutanud ja mis näitab suhtumist õppetöösse. Õpetajad on arvamusel, et õpilase õpimotivatsioon on kasin. Õpiraskused avaldusid juba 10. klassis, kaks negatiivset kursusehinnet on pandud enne eriolukorda ja õpilane jäi 10. klassis täiendavale õppele kolmes aines. Õpilane ei näidanud üles initsiatiivi hinnete parandamiseks enne olukorra kriitiliseks muutumist. Õpetajad on kaebajale korduvalt tähtaegu meelde tuletanud, klassijuhataja on õpilasega korduvalt vestelnud. Kaebaja on kinnitanud, et ülesanded on talle jõukohased. Kaebaja on selgitanud, et võlgnevuste tekkimise põhjuseks on motivatsioonipuudus ja harjumus tegemata töid edasi lükata. Õppimine on ennekõike õpilase ning vanema vastutus ja kohustus. Näha ei ole, kuidas lapsevanem last õppetöös sisuli1
Jüri Gümnaasiumi direktor vaidlusaluste otsuste tegemise ajal kuni 03.07.2020. Alates 03.08.2020 on Jüri Gümnaasiumi direktor Liina Altroff.
3(18)
selt toetas. Samas on ema külastanud kooli ametlikku infokanalit Stuudium ja osalenud arenguvestlusel. - Koolidel on huvi õpilaskoht säilitada. Käesoleval juhul puudusid tervislikud põhjused, mis on tavapäraselt suurema kaaluga lisavõimaluste andmisel. Kool on andnud õpilasele võimalusi võlgnevuste likvideerimiseks rohkem, kui õigusaktid ette näevad. Kaebajale on antud võimalus esitada oma seisukoht. Kaebaja edasijõudmatus on olnud pidevalt fookuses ja arutelu all. Ka 19.06 vestlusel pärast otsuste andmist ei toonud kaebaja välja muid põhjuseid, kui et on ise süüdi ja tal on kombeks asju edasi lükata. Õpilane arvestatakse kooli nimekirjast välja alles siis, kui ollakse veendunud, et õpilase võimed või motivatsioon ei ole võlgnevuste likvideerimiseks piisavad. - III trimestri lõpus ei muutunud sisuliselt kursusehinnete väljapanemise aeg (22. mai); kuid arvestuste nädal jäeti ära ja seega sarnaselt varasemale oli võimalik negatiivseid hindeid parandada nädala jooksul ehk kuni 29. maini. See teave avaldati Stuudiumis, mis on ametlik suhtluskanal ja mille olulisust rõhutati eriolukorra ajal pidevalt. Kaebaja on ka 1. juunil esitatud töödega koos vabandanud, et esitab need hilinemisega, mistõttu ei vasta tõele, et tema arvates oli tööde esitamise tähtaeg 5. juuni. Kaebajale pidi olema arusaadav, et pikemat aega tööde tegemata jätmisel ja võlgnevuste kuhjumisel võidakse ta koolist välja arvata. - Klassijuhataja on kaebajaga suhelnud. Kaebajal oli klassijuhatajaga pikem vestlus 4. mail, samuti kuulati kaebaja 1. juunil ära. Kooli ei ole teavitatud varasemalt õppimist takistavatest asjaoludest. Kool ei olnud teadlik, et kaebaja oli vanemate välisreisi tõttu pikemat aega üksi ja hooldas pereliikmeid, samuti pidi hoidma väiksemat venda. Kui soovitakse, et kool arvestaks tekkinud ebasoodsat olukorda, tuleb sellest kooli ka teavitada. Kaebajal on siiski võimalik oma õpinguid jätkata mõnes muus koolis või õppevormis.
4.Kohus kuulas lihtmenetluses ära gümnaasiumi õppedirektori Kristel Kook-Aljase ja endise direktori Maria Tiro. Õppedirektor Kristel Kook-Aljas selgitas 13.08.2020 ärakuulamisel järgmist: - Enne ÕNK toimus koolisisene õpetajate koosolek 2. juunil (mõttekoda), kus iga õpilane oli fookuses ja iga aineõpetaja põhjendas hinnet. Aineõpetajad ei olnud nõus enam painduma ega andma kaebajale täiendavat võimalust (s.o uusi tähtaegu). - ÕNK ees kandis direktor ette, mitmes aines on puudulikud hinded ja seda siis vajadusel klassijuhataja ja õppedirektor kommenteerisid. Kaebaja seisukohana kanti ette, et ta palub veel võimalust ja võtab end kokku. - 4 aine järelevastamine suvel on väga suur maht. Õpilane peab ära näitama, et oskab terve kursuse mahtu, mitte esitama üksnes puuduva töö. Kui kasvõi üks aine jääb täiendava õppe tulemusena sooritamata, arvatakse õpilane välja. Õpetaja saab täpsustada, mida ta hindab. - Õppetöö lõppes 22. mail. Arvestuste nädal otsustati eriolukorra tõttu ära jätta. Seega jäi järelevastamiseks siiski 1 nädal nagu tavaliselt ja see lõppes 29. mail. Kõik õpetajad teavitasid sellest ja õppedirektorini ei ole jõudnud, et keegi teine sai valesti aru. Arvestuste nädala ärajätmine oli kooli juhtkonna otsus, milleks tegi ettepaneku mõttekoda (õppeastme õpetajad) ja õppedirektor. Selle kohta ei vormistatud käskkirja, kuid saadeti kõigile Stuudiumisse kiri. - Õppedirektor ei tegelenud otsuste vormistamisega. - E-kirjas esitatud viide, et kaebajal tuleb alustada uuesti 10. klassis, on koolipõhine nõue. Igal koolil on oma vastuvõtukord ja vaadatakse põhjuseid, mis soovitakse õpet teises koolis jätkata. - Õpilase koolist väljaarvamine on kaalutlusotsus, kaalutakse näiteks haigestumise korral. Kool ei saa kaaluda, kui põhjuste kohta infot ei ole. Direktoril on õigus otsustada teisiti, kui ÕNK on otsustanud. - Kodukorraga tutvumise kohta annavad õpilased allkirja ja teavitatakse ka lapsevanemaid. 14.02 kohtumisel selgitati õpilastele, et Stuudium on infokanal ning probleemide korral tuleb pöörduda esmalt aineõpetaja poole ning seejärel klassijuhataja poole. - Õppedirektorile teadaolevalt oli klassijuhatajal juuni algul kaebajaga pikad vestlused. Kaebaja viibis Lõuna-Eestis. Kaebaja ei öelnud ühelegi õpetajale, et tal on probleemid, vaid ütles, et ta teeb 4(18)
(asju). Kaebaja palus uut võimalust ja tunnistas, et on töid edasi lükanud. Ka 19.06 ärakuulamisel ei maininud kaebaja haigeid sugulasi. - Kaebaja ei ole koolile esitanud teavet, et tal oli eriolukorra ajal raskuseid. Õpilastele oli tagatud tugikeskus, psühholoogiline abi ja ka eraldi Facebooki grupp abi saamiseks. Klassijuhataja on see, kelle poole muredega pöörduda. Kool ei saa aidata, kui ei tea probleemidest. Neile, kes pöördusid, leiti lahendusi. 19.06 kohtumisel võis kaebaja eriolukorrast tulenevaid raskuseid mainida. Maria Tiro selgitas 14.08.2020 ärakuulamisel järgmist: - Hindamine toodi nädal aega varasemaks. Tegemist oli juhtkonna otsusega, mis edastati Stuudiumi. Varem on analoogselt muudetud. Direktorini ei jõudnud, et keegi teine oleks kuupäevast valesti aru saanud. Seda ei väitnud ka kaebaja varem. Kaebaja seisukoht oli sh 19.06 kohtumisel, et ta teab, et ei ole töid teinud, kuid loodab, et talle antakse võimalus. - Direktoril on õigus otsustada ÕNK-st teisiti ja ta on seda ka teinud. Telefonikõne ajal kaebajaga teadis direktor asjade seisu ega näinud, et õpetajad oleksid midagi tegemata jätnud. Samas ta pidas võimalikuks, et ÕNK võib otsustada teistpidi, millega ta oleks siis arvestanud. - ÕNK-s kanti ette ka kaebaja selgitused ja soov jätkata. Kes neid selgitusi esitas (klassijuhataja, õppedirektor) – ei mäleta. - Möönab põhjenduste puudumist. - Tegemist on kaalutlusotsusega. Näiteks leitakse teised lahendused haiguste, spordilaagrite, perekondlike põhjuste olemasolul, näiteks koostatakse individuaalne õppekava. Need lahendused töötatakse välja enne ÕNK. Kaebaja osas ei tekkinud vajadust, sest ta põhjendas, et ta teab ja teeb. Ta ei olnud ainus, kellel oli eriolukorra ajal keeruline. Kaebajale oli juba antud palju lisavõimalusi. Tööl käimise põhjust ei pea direktor põhjendatuks, sest ema põhjendas, et see ei olnud sedavõrd koormav. Tööl käijaid on palju ja nendega arutatakse läbi, kui see segab koolitööd. Kaebaja ei avaldanud, et vajaks tuge. - Eriolukorra ajal töötas tugikeskus. Õpilasi teavitati Stuudiumis, kuidas abi saab. Kaebaja ei olnud arutelu all, ei olnud teada, et oleks kuidagi endast teada või märku andnud. Klassijuhataja kohaselt kaebaja teadis olukorda ja lubas tööd ära teha. - 19.06 kohtumisel arutati kaebaja põhjendusi koos kaebajaga. Direktoril oli mõte, et ehk õnnestub teisiti lahendada. Kaebaja põhjendus oli, et teab, et ta ei teinud töid ära ja tal oli antud võimalus, kuid ta loodab siiski teistsugust lahendust. Eraldi otsust selle kohtumise tulemusel ei vormistatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus käsitles algselt mõlemat otsust haldusaktina, kuivõrd asja kiireloomulisusest tulenevalt ei olnud otstarbekas hakata menetlusse võtmisel pikemalt käsitlema, kas tegemist on haldusaktide, eelhaldusaktide, toimingute, menetlustoimingute või millegi muuga. Kohus leiab ka, et asja sisu ning otsuste koos vaidlustamist arvestades ei oma nende täpne määratlemine kaebaja õiguste kaitse ning ka esitatavate põhjenduste osas määravat tähtsust. Üheselt nähtub, et ÕNK otsus eelnes direktori otsusele ning direktori otsuses on ka ÕNK otsusele tuginetud. Sõltumata direktori poolt haldusmenetluses väidetust (03.06.2020 kella 04.23 e-kiri), ei ole direktori otsus üksnes ÕNK otsust kinnitava iseloomuga, kuivõrd ÕNK ei saa otsustada õpilase koolist väljaarvamist. Kohus leiab, et ÕNK otsust tuleb vähemalt osaliselt käsitleda eelhaldusaktina, kuivõrd sellega on piiratud direktori otsustusõigus õpilase koolis jätkamisel. Haridus- ja teadusministri 23.08.2010 määruse nr 44 „Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ § 4 4 p 1 kohaselt otsustab õppenõukogu õpilase järgmisesse klassi üleviimise või täiendavale õppetööle jätmise. Seega ei saanud direktor ÕNK otsust eirata täiendavale õppetööle mittejätmise osas. Direktoril oli küll kaalumisõigus, kas on võimalikud muud lahendused (individuaalne õppekava, klassi kordama jätmine, kui seda normid lubavad) 5(18)
ning sellest tulenevalt ei ole direktori otsus üksnes ÕNK varasema otsuse kinnitamine ilma iseseisva otsustusõiguseta. Eeltoodust tulenevalt käsitleb kohus mõlemat otsust kui haldusakti. Menetluslikud puudused
6.Kohus on käesolevas asjas juba menetlusse võtmise ja korraldavad määruses sedastanud, et vaidlusalustes otsustes on neid haldusaktina käsitledes olulisi puudujääke, mis võivad olla üksikuna ületatavad, kuid kogumis võivad tuua kaasa tühistamise. Mitmete oluliste normide samaaegse rikkumine võib muuta haldusaktide ja haldusorgani tegevuse õiguspärasuse kontrolli sisuliselt võimatuks. Kohus sedastab esmalt, et ka ilma juriidiliste teadmisteta haldusorgani korral tuleks lähtuda üldistest põhimõtetest, kuidas igaüks sooviks, et tema enda suhtes avalik võim toimiks. Väga üldistades tuleb haldusmenetluses tagada asjaolude uurimine (uurimispõhimõte), puudutatud isiku ärakuulamine ning seejärel otsustuse kaalumine ja põhjendamine. Sellele täiendavalt tuleb ilmselgelt ka isikut tema suhtes tehtud otsusest teavitada, mis ei ole käesoleval juhul vaidluse all. Kohus võtab järgnevalt otsuste puudujäägid eraldiseisvalt kokku.
6.1.Otsustes on viidatud valele õiguslikele alustele. Direktori otsuses on tuginetud PGS § 28 lg 1 punktile 7, mis sätestab, et õpilane arvatakse koolist välja, kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja «nõrgad» või «puudulikud». Käesolevas asjas ei ole tegemist kolmes või enamas õppeaines negatiivse aastahindega. ÕNK otsuses on tuginetud PGS § 28 lg-le 7, mida normina olemas ei ole. PGS § 28 lg 2 lubab gümnaasiumi kodukorras sätestada täiendavaid aluseid gümnaasiumist väljaarvamiseks. Jüri Gümnaasiumi gümnaasiumi õppekava lisa 1 „Hindamise kord gümnaasiumiastmes“2 p 8.2 sätestab, et 10. - 12. klassis jäetakse õpilane täiendavale õppele, kui tal on õppetöö tulemusena õppeperioodi lõpul õppeaastas kuni 4 mitterahuldavat kursusehinnet (kaasa arvatud uurimuse või praktilise töö hinne). Sama lisa p 8.3 sätestab, et 10.-11. klassi õpilasele, kellel on õppeperioodi lõpuks erinevates ainetes rohkem kui 4 puudulikku kursusehinnet või talle on ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja „nõrgad“ või „puudulikud“ tehakse ettepanek koolist lahkumiseks või kustutatakse ta kooli nimekirjast. Kuigi ÕNK on viidanud oma otsuses üldiselt õppekavale ja on toodud välja punkti 8.2 sisu, on see ilma viiteta konkreetsele aktile. Ainuüksi valele normile tuginemine ei pea kaasa tooma haldusakti tühistamist, kui selline norm on siiski seaduses või muus õigusaktis olemas. Käesolevas asjas on ÕNK ja direktori otsuse koostoimes tuvastatav, millisele normile on tuginetud. Alusnormi leidmine võib olla aga keeruline, kui tuginetakse üksnes gümnaasiumi õppekavale endale, märkimata, et tegelikult tuginetakse selle lisas leiduvale konkreetsele punktile. Eeltoodu võib takistada õpilasel nii haldusaktist arusaamast kui ka oma õiguste kaitsmisel.
6.2.ÕNK otsuse resolutiivosas on lisaks täiendavale õppele mittejätmisele ka otsustatud, et kaebaja tuleb kustutada Jüri Gümnaasiumi õpilaste nimekirjast. PGS kasutab õpilase nimekirjast väljaarvamist sünonüümselt õpilase koolist väljaarvamisega (vrdl PGS § 28 ja sama paragrahvi lg 3). PGS § 28 lg 5 alusel teeb õpilase koolist väljaarvamise otsuse direktor. Haridus- ja teadusministri
http://www.jyri.edu.ee/sites/default/files/Lisa1_%C3%95pilaste%20hindamise%20kord%20g%C3%BCmnaasiumis.pdf_0. pdf
6(18)
23.08.2010 määruse nr 44 „Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ § 4 p 1 kohaselt otsustab õppenõukogu õpilase järgmisesse klassi üleviimise või täiendavale õppetööle jätmise. Seega ei olnud kaebaja õpilaste nimekirjast kustutamine ÕNK pädevuses (vrdl HMS § 63 lg 2 p 3). Pädevuse puudumise tõttu tühistab kohus ÕNK otsuse kaebaja õpilaste nimekirjast kustutamise osas. Kohus rõhutab, et eeltoodu ei mõjuda direktori otsuse kehtivust, millega otsustati sisuliselt samuti arvata kaebaja õpilaste nimekirjast välja.
6.3.HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Käesoleval juhul ei ole tegemist sama paragrahvi lõikes 3 toodud eranditega, sh puudus vajadus viivitamatult tegutseda ning asja ei otsustatud kaebaja kasuks. Vaidlustatud otsustest ei nähtu kaebaja ärakuulamine enne otsuste tegemist. Kuigi haldusorganil on õigus valida, mis viisil isik ära kuulata, võib üksnes suuline ärakuulamine nii, et ka selle sisu ei ole haldusaktis avaldatud, tuua kaasa selle, et pooltel on erimeelsusi nii ärakuulamise toimumise kui ka sisu osas, nagu käesolevalt on juhtunud. Ainuüksi viide, et menetlus on läbi viidud kooskõlas haldusmenetluse seadusega, ei pruugi haldusakti põhjendamiseks olla piisav. Kohus tõstatas menetluses küsimuse, kas kaebaja oleks ära pidanud kuulama ÕNK või direktor või mõlemad, sõltuvalt sellest, kas ühe otsus oli teise suhtes eelhaldusaktiks või mitte. Asja materjalidest on selgunud, et kaebajaga vestles korduvalt klassijuhataja (10.08.2020 vastuse lisa 1) ning kaebaja vestles ka direktoriga (sama vastuse lisa 3). Õppedirektor kinnitas kohtuniku poolt ärakuulamisel, et kaebaja vastuväited kanti ette nii ÕNK-le eelnenud mõttekojas, kus osalesid konkreetse astme aineõpetajad ja klassijuhataja, kui ka õppenõukogus. Õppenõukogus kaebaja seisukohtade kajastamist kinnitas ka direktor, kes mõlema seletuse kohaselt kandis ÕNK-le ette nii aluseks olevad asjaolud kui ka selgitused. Seega oli kaebaja selgitustest teadlik nii ÕNK kui ka direktor omi otsuseid tehes. Ärakuulamine ei nõua tingimata seda, et isikut kuulaks vahetult üle tingimata haldusorgani juht või kollektiivorgan, kellel on otsuse andmise pädevus. Ärakuulamine võib toimuda ka vahendatult. Kohus hindab edaspidi, kas ärakuulamine oli piisav, kuivõrd pooltel on ärakuulamise toimumise ja sisu osas erimeelsusi, ning kas väidetavad rikkumised ärakuulamisel võisid mõjutada asja otsustamist.
6.4.HMS § 56 lg-d 1-3 sätestavad koosmõjus, et kirjalik haldusakt, mis on antud kaalutlusõiguse alusel, peab olema põhjendatud ja sisaldama kaalutlusi, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Haldusaktis peab sisalduma haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata (HMS § 56 lg 4). Käesoleval juhul ei ole tegemist viimati viidatud olukorraga. Kohtupraktikas on leebemalt käsitletud olukordi, kui haldusorganil kaalutlusõigus puudub, ning on võimaldatud haldusakti kehtima jäämist HMS § 58 alusel, kui asjaoludest tulenevalt ei ole võimalik kaaluda teistsuguse haldusakti andmist. Nii õppedirektor, endine kui ka praegune direktor kinnitasid, et kooli õppekava lisas sätestatud väljaarvamise alus (4 mitterahuldavat kursusehinnet) sisaldab endas kaalutlusõigust ehk arvestatakse põhjuseid, miks konkreetsel juhul mitterahuldavad hinded tekkisid. Näidetena toodi nii pikemaajalisi või ägedaid haigestumisi, spordiüritusi või ka perekondlikke tragöödiaid. Eeltooduga saab selgitada ka kaebaja teadmist, et rohkemate võlgnevustega klassikaaslane siiski jätkas õpinguid. Ka kohus möönab, et normi andja tahteks ei ole tõenäoliselt puudulike hinnete mehhaaniline kokkulugemine, vaid mõjuval põhjusel asjakohase lahenduse leidmine. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus õpilase arengu toetamise põhimõttega (PGS § 37 lg 1). Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks, et ka PGS § 28 lg 1 p-d 6-8 võivad sisaldada kaalutlusõigust erandlike olukordade tarvis, kuigi käesoleval juhul asjas nende normide üle vaidlus puudub. 7(18)
Olukorras, kus vastustajal oli kaalutlusõigus, peavad kaalutlused ka haldusaktis sisalduma. Kummaski otsuses aga puuduvad põhjendused, sh puudub direktori otsuses ka faktiline alus. ÕNK otsuse kohaselt oli otsuse aluseks kursuste jooksul omandatud õpitulemuste analüüs. Õppedirektori selgituste kohaselt ei olnud tegemist eraldi dokumendiga, mida oleks võimalik kohtule esitada. Otsustes puudub ülevaade kaebaja seisukohast ning põhjendustest, miks sõltumata kaebaja avaldatust otsustati kaebaja täiendavale õppele mitte jätta või koolist välja arvata. Reeglina on kaalutlusotsuse põhjenduste puudumine piisav alus, et kaebus rahuldada, kuivõrd kohus ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani asemel, vaid kontrollib üksnes esitatud kaalutluste õiguspärasust (HKMS § 158 lg 3). Kohus märgib, et kaalutlusõiguse olemasolu tähendab ka seda, et sellega aheneb kohtuliku kontrolli ulatus. Kohus ei saa otsustada kooli asemel otstarbekuse, inimlikkuse vms alusel täiendava võimaluse andmist, vaid kohus kontrollib kaalutlusõiguse järgimist selle piirides. Kui vastustaja ei ole hindamisel lähtunud ilmselgelt ebaõigetest kaalutlustest, jätnud olulist asjaolu arvestamata või teinud muid kaalutlusvigu, ei saa kohus otsuseid tühistada, sest kohus ei saa kooli otsust asendada ega hinnata, kuidas kohtunik ise peaks õigeks asja lahendada. Pedagoogilised ja akadeemilised hinnangud õpilase edasijõudmisele ei pruugi olla kohtus täies mahus kontrollitavad, kui lõpptulemus ei ole ilmselgelt meelevaldne või suvaline (vt Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-68-12 p 24). Kohtumenetluses põhjendamine
7.Vastustaja otsustes puuduvad põhjendused. Riigikohus on 29.11.2012 otsuses nr 3-3-1-26-12 selgitanud, et põhjenduste esitamine kohtumenetluses ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks, sest pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti. Samas võib erandina siiski esineda olukordi, kus haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendusest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal. Riigikohtu hinnangul võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. Seejuures on tõendamiskoormus küsimuses, kas põhjendus haldusakti andmisel tegelikult eksisteeris ja kas sellega arvestati, haldusorganil. Näiteks võis põhjendus sisalduda haldusorgani poolt koostatud dokumendis, millele haldusaktis nõuetekohaselt ei viidatud, kuid mis eksisteeris haldusakti andmise ajal, või haldusmenetluse käigus mõne menetlusosalise või teise haldusorgani poolt akti andjale esitatud dokumendis. Samuti võib kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust arvesse võtta juhul, kui mõistliku isiku jaoks pidi olema arusaadav, et haldusorgan juhindus vastavast põhjendusest haldusakti andmisel. Ka nendel tingimustel võib kohus HMS § 58 alusel jätta põhjendamata või puudulikult põhjendatud haldusakti tühistamata (p 20). Kohus on vastustajale selgitanud võimalust tunnistada haldusaktid kehtetuks ja anda uued, põhjendustega haldusaktid. Vastustaja ärakuulamisel selgitas kohus ka võimalust võtta kaebus õigeks. Samas selgitas kohus ka võimalust jääda oma seniste seisukohtade juurde ning põhjendada, et haldusaktid tuleks jõusse jätta HMS § 58 või eelviidatud Riigikohtu praktika põhjal. Sellest tulenevalt esitas vastustaja haldusaktide sisulised põhjendused 21.08.2020 kirjalikult. Kohus on võrrelnud vastustaja 21.08.2020 esitatud põhjendusi juba asjas varem esitatud tõenditega, millest olulisimad on kaebaja suhtlus õpetajatega, kaebaja kirjavahetus ministeeriumiga, kaebaja algne kaebus kohtule, klassijuhataja ja kaebaja ema seletuskirjad ning õppedirektori ja endise direktori ärakuulamisel avaldatu (vastavalt 13. ja 14. augustil), mis toimus enne vastustaja ja kaebaja ärakuulamist. Tõendid riimuvad omavahel ja vastustaja toodud põhjendustega määral, mis loob kohtul veendumuse, et 21.08.2020 esitatud põhjendused on need, millest vastustaja otsuste tegemisel tegelikult lähtus, ning tegemist oli kaalutud ja põhjendatud otsustega. Kohus selgitab oma järeldusi selles osas edaspidi.
8(18)
Kohus leiab ka, et arvestades kaebaja huvi ja õiguseid laiemalt, on väga tõenäoline, et ka haldusaktide tühistamisel või kehtetuks tunnistamisel antaks uued samasugused haldusaktid ning sisuliseks kontrolliks tuleks alustada uus kohtumenetlus. Samuti ei nähtu kohtule, et kaebajale saaksid toodud põhjendused või ka koolist väljaarvamine olla tervikuna üllatuslik. Kaebaja võis küll loota, et talle antakse veel üks võimalus, aga selle lootuse täitumiseks puudus seda mistahes viisil õigustav alus, arvestades nii talle korduvalt meeldetuletamist aineõpetajate poolt kui ka mittearvestatud hinnete koguarvu.
8.Nagu kohus eelnevalt sedastas, sisaldab kooli gümnaasiumi õppekava lisa 1 „Hindamise kord gümnaasiumiastmes“3 p-s 8.2 toodud õpilase väljaarvamise alus endas kaalutlusõigust ehk tegemist ei ole rutiiniotsusega, mille korral arvestatakse mehaaniliselt kokku puudulikud hinded, ilma põhjuseid arvestamata. Samas leiab kohus, et normiga on reguleeritud üldjuhtum – reeglina arvatakse rohkem kui nelja puuduliku hindega õpilane koolist välja – ning üksnes erandjuhtudel võimaldatakse õpinguid individuaalse õppekava alusel või muu lahenduse kaudu jätkata. Sellist tõlgendust põhistab nii see, et gümnaasiumiharidus on vabatahtlik, kui ka asjaolu, et ühe õpilase suure mahajäämuse tõttu võib kannatada teiste õpilaste õppekvaliteet, kuivõrd materjaliga ei ole võimalik läbimiseks vajaliku kiirusega edasi minna ning õpetaja on edasi õpetamise asemel hõivatud nende õpilaste järeleaitamisega, kelle oskused, motivatsioon või muud isikuomadused ei pruugi olla gümnaasiumihariduse omandamiseks piisavad. Seega tagatakse ebapiisava õppeedukusega õpilaste väljaarvamisega ka teiste õpilaste õppe kvaliteet. Lisaks selgitas õppedirektor (kordus 21.08.2020 seisukohas), et rohkem kui neljas aines täiendavale õppele jäämine tähendab seda, et õpitav maht on sedavõrd suur, et ainete läbimine on küsitav. Sealjuures ei tähenda täiendavale õppele jäämine, et lubatakse esitada üksnes puuduolev töö, vaid kontrollitakse kogu kursuse läbimist4. Kohus leiab, et täiendava õppe selline korraldus ja sellest tulenev piirang puudulikele kursusehinnetele ei ole ilmselgelt meelevaldne ega suvaline. Siinkohal ei ole ka oluline kaebaja varasem kogemus, et talt on nõutud vaid puuduolevat osa, kuna see võib ainete, aastate ja õpetajate lõikes erineda. Igal juhul ei ole eeltoodust tulenevalt nelja aine piir seatud reeglina ebaproportsionaalne. Eeltoodu ei tähenda seda, et erandjuhu kohaldamata jätmist (ehk miks ei jäeta õpilaste välja arvamata) ei peaks põhjendama ega kaaluma. Põhiprintsiibid
9.Enne otsuse põhjenduste kontrolli peab kohus vajalikuks selgitada ka jaotatud vastutust õpilase edasijõudmise eest. PGS sätestab väga ulatuslikult kooli ja õpetaja kohustuse õpilase arengu toetamisel (§ 37). Riigikohus on aga 05.12.2017 otsuses nr 3-14-52324 sedastanud, et kooli kohustused ei ole absoluutsed (p 20.2), arvestada tuleb nii mõistlikult käituva professionaalilt eeldatavat tegevust (p 18.3) kui ka õpilase vanust ja vaimset küpsust. Mida vanem on õpilane, seda enam võib eeldada temalt üldiste käitumistavade tundmist, neist arusaamist ja võimet nende järgi oma käitumist kujundada (p 17). Kohus leiab, et nimetatud põhimõtted on asjakohased ka käesolevas asjas ning koolil ei ole absoluutne kohustus vastutada lapse arengu eest ilma teiste osapoolte vastutust ja lapse arengutaset arvestamata.
10.Põhiseaduse § 27 lg 3 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kordab ka perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2. PKS § 124 lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Hariduse andmise asjades arvestavad vanemad ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi ning vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või
Ärakuulamisel viitas õppedirektor hindamise korra punktile 8.5 - Täiendava õppe raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused.
9(18)
muult asjatundlikult isikult (PKS § 125). Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 7 sätestab, et esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on lapsevanemal ning riigil ja kohalikul omavalitsusel (käesoleval juhul ka koolil) on vastavalt oma pädevusele toetav roll õiguste ja heaolu tagamisel. Asja materjalidest nähtub, et Stuudiumi teade hinnete väljapanemise aja kohta on edastatud ka kaebaja emale (vastustaja 08.07.2020 vastuse lisa 1). Stuudiumiga tutvumine oli lapsevanema kohustus. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja ema YY on eriolukorra algusest kuni hinnete väljapanekuni sisse loginud 7 korda, sealjuures mai lõpus kolm korda (vastustaja 08.07.2020 vastuse lisa 2). Kool saab mõistlikult eeldada, et lapsevanema nimel logib sisse lapsevanem, kes siis ka kontrollib lapse hindeid ja vajadusel suunab last koolitöid esitama. Ema suunavat rolli kinnitas kaebaja ka oma 05.06 kirjas ministeeriumile. Ka oma seletuskirjas kinnitab YY, et jälgis regulaarselt jooksvaid hindeid. Ka 01.06.2020 Stuudiumi kirjas klassijuhatajale selgitas lapsevanem, et on pidevalt kaebajale rääkinud, et koolitööd tuleb ära teha (vastustaja 08.07.2020 vastuse lisa 3 lk 3).
11.Kaebaja oli eriolukorra lõppedes 17-aastane, saades käesoleva aasta augustis täisealiseks. Lapse täisealiseks saamine toimub seaduse silmis küll päevapealt, kuid tegelikult on lapse areng etapiline. Ka alaealine saab õiguslikult õiguseid ja kohustusi vanuse suurenedes juurde5. Lapse arenedes kasvab tema iseotsustamise õigus ning vastutuse ulatus.6 Seetõttu saab eeldada gümnaasiumis õppivalt lapselt ka siis, kui ta veel ei ole täisealine, vähemalt osaliselt kohustust ise vastutada oma edasijõudmise eest. Arvestada tuleb ka sellega, et gümnaasiumiharidus ei ole kohustuslik (PGS § 9 lg 2), kaebaja ei ole enam koolikohustuslane ning seega on kaebaja vaba tegema muuhulgas valikuid, mis toovad kaasa gümnaasiumis õppimise lõppemise. Eeltoodust tulenevalt tuleb käesolevas asjas toimunut arvestada ka lapsevanema ja lapse enda vastutuse kontekstis. Koolil puudub absoluutne vastutus tagada igal juhul kaebaja edasijõudmine.
12.Kohus leiab, et kool sai pakkuda vaid tuge ning teha otsustusi õpetajatele või muule kooliperele teadaolevate asjaolude pinnalt. Kindlasti on koolil mingi määrani märkamise ja omal algatusel tegutsemise kohustus. LasteKS §-d 26 ja 27 sätestavad koostoimes, et igaühel on kohustus teavitada lapsest, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja lapsest, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu. Eeltoodut tuleb arvestada nii kontekstis, kas koolil oli üldse proaktiivne tegutsemise kohustus; kui ka küsimuse lahendamisel, kas kool sai kaebaja viidatud asjaolusid üldse teada. Tööde tegemise tähtaeg
13.Pooled ei vaidle fakti üle, et pärast 29. mai möödumist oli kaebajal rohkem kui neli (kokku kuus) kursusehinnet negatiivsed (vt ka kaebaja 05.06.2020 kiri ministeeriumile ja vastustaja 08.07.2020 vastuse lisa nr 4). Kohus tõstatas 01.07.2020 määruses küsimuse, mis ajaks pidid hinded olema välja pandud. Vastustaja esitas põhjaliku selgituse ajakava muutmise kohta oma 13.08.2020 menetlusdokumendis, mida kohus siinkohal HKMS § 165 lg 2 alusel ei korda.
Üle 16-aastasel on lubatud viibida öisel ajal ilma saatjata avalikus kohas – LasteKS § 23 lg 1. Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal vähemalt 14-aastane – KarS § 33. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel isikud, kes on vähemalt 16 aastat vanad – PS § 156 lg 2. Vähemalt 15-aastasel alaealisel on halduskohtumenetluses teovõime, kui ta saab kohtu hinnangul oma toimingutest halduskohtumenetluses aru ning ei kahjusta enda ega oma lähedaste huve – HKMS § 25 lg 3. Vähemalt 12- menetlusosalise võib kohus asja lahendamisel ära kuulata, kui menetlusosalise arengutase seda kohtu hinnangul võimaldavad – HKMS § 26 lg 5.
Hindamise korra7 p 2(c) kohaselt on õppeperiood 12-nädalane õppetsükkel, mille jooksul ühe kursuse läbimine tähendab 2 nädalatundi, vahenädalast koosnevat arvestuste perioodi ning valikkursuse nädalat. Kursusehinne pannakse välja aineõpetaja koostatud hindamisjuhendi alusel kursuse lõppedes/hiljemalt sama perioodi valikainete nädala lõpuks (p 4.6(g)28 – lk 4). Kursuse tulemuse kujunemine võib toimuda arvestusena õppeperioodi 11. nädalal; õppeperioodi vältel saadud tagasiside põhjal; õppeperioodi vältel saadud tagasiside ning vahenädalal sooritatud kursuse arvestuse põhjal (samas, alapunkt 5). Juhul, kui õpilase kursushinnetes või arvestuse hinnetes on puudulikke hindeid, on tal võimalus nende parandamiseks nädala jooksul pärast kursuse lõppu. Kui selleks ajaks on hinne endiselt negatiivne, toimub täiendav õppetöö peale õppeperioodi lõppu juunis ja augustis (p 7.6, lk 8). Eeltoodud korrast nähtub, et kursuse läbimine toimub 10 nädala jooksul, millele järgneb arvestuste nädal (kuni kolme arvestusega) ning valikainete nädal. Sõltuvalt kursuse hindamise tulemuse viisist (kursuse läbimise lõpuks ilma arvestuseta, arvestusega vms) selgub hinne 10. või 11. nädala (arvestuste või vahenädala) lõpuks, pärast mida on veel üks nädal võimalik hinnet parandada. Kursusehinde väljapaneku aeg sõltuvalt kursuse lõpust või valikainete nädala lõpust (üks nädal pärast arvestuste toimumist) ongi sõltuvuses sellest, kas õpilasel oli vajadus kursuse hinnet parandada või mitte. Asja andmetest nähtub üheselt, et kooliaasta algul määratud ajakava järgi oli võimalik arvestuse nädala (vahenädala) olemasolu tõttu aineid järele vastata kuni 05.06.20209.
14.Õppedirektor ja endine direktor selgitasid kohtule ärakuulamisel, et kuivõrd eriolukorra tõttu arvestuste nädalat ei toimunud, toodi ka järele vastamise aeg varasemaks. Järele vastamise võimalus valikainete nädala jooksul oleks tavaolukorras vajalik selleks, et õpilane saaks arvestuse hinnet, mis on saadud ühe nädala võrra varem, parandada. Teistes ainetes lõppeb aga hindamine enne arvestuste nädalat (käesoleval juhul 22. mail). Seega säilis ka seekord õpilastel üks nädal, mille jooksul oli võimalik oma hindeid parandada (kuni 29. maini). Kalender on osaks gümnaasiumi õppekavast10. Õppekava on kinnitanud direktor oma käskkirjaga (samas). Õppekava üldosa punkti 10 kohaselt kehtestab õppekava muudatused direktor. Ka siis kui seada kahtluse alla, kas õppekava muudatuste menetlemine toimus õppekavas viidatud korras, küsides asjakohaseid arvamusi, ei muuda see ilmselgelt õppekava muudatust tühiseks HMS § 63 lg 2 mõttes. Ka õigusvastane haldusakt kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni. Muudatuse kohta teavitati ka õpilasi 30. aprillil Stuudiumi infosüsteemi kaudu (vastustaja 08.07.2020 vastuse lisa 1). Stuudiumi teated loetakse alusel kooli, õpilase ja vanema vaheliseks suhtluskanaliks. Ajakava muudatuse otsuse tegi nii õppedirektori kui ka endise direktori kinnitusel kooli juhtkond ühiselt. Võrreldes nii algse ajakava kui ka selle muudatuse kinnitajaid, leiab kohus, et tegemist on elektroonilise haldusaktiga HMS § 55 lg 4 teise lause mõttes. Kaebaja ka ei väida, et selle otsuse oleks vastu võtnud keegi teine peale kooli direktori ja juhtkonna.
15.Kohus möönab, et direktori poolt Stuudiumisse edastatud teavitus, ei pruugi iseseisvalt olla üheselt mõistetav. Teavituse sisuks oli: - 18.-29. mail toimub distantsõppe teel õpitust kokkuvõtete tegemine ja tagasiside andmine õpetaja poolt pakutavas õpilaste arengut kõige paremini toetavas süsteemis: vajadusel jätkatakse teemade õppimise ja kordamisega; vajadusel viiakse läbi konsultatsioonitunde individuaalselt ja rühmas; kui õpitulemused on saavutatud, suunatak7
se õpilasi täitma projektiülesandeid. Sellel perioodil on õpilasel võimalik järele vastata ja parandada I ja II trimestri mitterahuldavaid trimestri- ja kursusehindeid. 18.-29. mail toimuvad erandjuhtudel koolimajas konsultatsioonid lisatuge vajavatele õpilastele, poolaastavestlused, arenguvestlused, muud vajalikud tegevused. - III trimestri, kursuste ja aasta kokkuvõtvad hinded, I klasside ja I kooliastme väikeklasside II poolaasta kokkuvõtvad sõnalised hinnangud pannakse üldjuhul välja 29. mail. - 1.-8. juunini tavapäraseid distantsõppe ülesandeid õpilastele ei anta, tunde läbi ei viida. Õpetajad pakuvad õpilastele ülesandeid, mis suunavad õpilasi liikuma, huvidega tegelema.
Teavitusest on võimalik välja lugeda, et hindamine, täpsustamata, kas ka hinnete parandamine, toimub kuni 29. maini. Olukorras, kus kuni selle kuupäevani on võimalik parandada eelmiste trimestrite hindeid, on mõistlik eeldada, et samal ajal on võimalik ka parandada ka III trimestri hindeid. Mistahes hinnete parandamise võimalust pärast 29. maid selgitusest ei nähtu. Kohus aga möönab, et teavitus võinuks olla selgem ka järele vastamise lõpu osas. Nii õppedirektor kui ka endine direktor selgitasid, et uuest tähtajast teavitasid õpilasi lisaks Stuudiumi teatele nii aineõpetajad kui ka klassijuhatajad; samuti ei olnud ühtegi teist õpilast, kes oleks ekslikult aru saanud, et hindeid saab parandada ka pärast 29. maid. Õpilaste teavitamine lõplikust hindamise ajast selgub ka kaebajaga toimunud kirjavahetusest: - Hispaania keele õpetaja teavitas kaebajat veel 29. mail, et kuigi kursuse hinde parandamise tähtaeg on möödas, annab talle veel viimase võimaluse esitada puuduvad tööd samal päeval kuni kell 23:59; lisades, et muidu peaks kaebaja jääma täiendavale õppetööle. Selle kohta kaebaja esitas 1. juunil kell 19.25 ja 22:30 vabandused, et tema tööd nii hilja või valel ajal õpetajani jõudsid. Õpetaja keeldus töid vastu võtmast ja kaebaja teavitas, et ta arvatakse vastasel juhul koolist välja (08.07.2020 vastuse lisa 9). - Ajaloo õpetaja tuletas kaebajale 20. mail meelde viimast tegemata ülesannet ja kordas meeletuletust 28. mail (vastustaja 08.07.2020 vastuse lisa 6). Ajaloo osas esitas kaebaja viimase ülesande
29.mail ja sai selles aines positiivse tulemuse. - Inglise keele õpetaja tuletas kaebajale 28. mail meelde, et ootab kuni järgmise päevani kaebaja videot ning pärast seda ootab suvetöö (08.07.2020 vastuse lisa 10). - Kehalise kasvatuse õpetaja tuletas kaebajale 17. mail meelde, et akrobaatika kava tuleb ära esitada hiljemalt 21. mail. Sama õpetaja tuletas kaebajale 22. mail meelde, et kursust saab järele vastata kuni 28. maini ja pärast seda määratakse täiendav õppetöö. Õpetaja küsis 29. mail üle, kas kaebaja on nõutava kava õpetajale saatnud (08.07.2020 vastuse lisa 8). - Eesti keele ja kirjanduse õpetaja selgitas, et järelarvestus toimub 25. mail (08.07.2020 vastuse lisa 5). Kaebaja on ka arvestusliku kirjandi esitamisel 1. juunil kell 18:51 möönnud, et teab, et [kirjand] tuli väga palju hiljem kui pidi. Eeltoodust nähtub, et ainetes jarele vastamise, sh varasemate hinnete väljapaneku tähtaeg kooli poolt oli 29. mai ning sellisena oli see teave ka õpetajate poolt õpilastele edastatud.
16.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kaebaja on asunud alles pärast esindaja võtmist ja kohtu selgitustega lugemist väitma, et tema meelest pidi ta saama hindeid parandada kuni 5. juunini ehk algse ajakava kohaselt. Kohus peab neid selgitusi otsituks, sj on kaebaja algses kaebuses möönnud, et jättis kodutööd viimasele minutile (lk 1) ning tähtaegselt (29. maiks) esitamata, mitte ei ole väitnud, et tal oli veel tööde esitamiseks aega. Tähtaja teadmist kinnitab ka kaebaja kirjavahetus ministeeriumiga, kus 5. juuni kella 01.10 kirjas kirjutab kaebaja ise kahel korral, et tööde tähtaeg oli 29. mail. Ka ei kinnita sellele põhjendusele tuginemist klassijuhataja oma selgituses ega ka õppedirektor ja endine direktor ärakuulamisel. Juhul, kui kaebaja oleks tõsimeeli olnud teadmatuses, et 29. mai oli viimane hinnete parandamise aeg, ning kaebaja oleks lähtunud sellest, et tal on õigus parandada hindeid kuni 5. juunini, siis oleks 12(18)
kaebaja kahtlemata sellele tuginenud nii kirjavahetuses aineõpetajate, õppedirektori, direktori ja ministeeriumiga ning kahtlemata väitnud seda ka algses kaebuses. Kaebaja on ka kahe õpetaja ees vabandanud, et tema tööd nii hilja jõudsid. Selline vabandamine oleks asjakohatu, kui kaebaja leidnuks, et tal oli jätkuvalt õigus oma hindeid parandada. Sealjuures on kaebaja väitega vastuolus kaebaja ministeeriumile 5. juuni kirjas toodud etteheide eesti keele õpetajale, et õpetaja ei pannud hindeid välja 1. juunil, vaid alles 3. juunil. Kui kaebaja hinnangul pidi tal olema veel hinnete parandamiseks aega, siis ei ole sellega kooskõlas väide, et õpetaja pani hinded liiga hilja välja. Eeltoodust nähtub, et kaebaja oli teadlik tööde esitamise tähtajast ega ka vaidlustanud määratud tähtaega enne kohtu poolt selle küsimuse tõstatamist. Kaebaja ja kooli vahel ei olnud otsuste andmise eel ega ka kohtusse kaebuse esitamise hetkel vaidlust selle üle, mis ajani oli võimalik hindeid parandada. Sealjuures ei väitnud kaebaja tööde esitamise ajal ega ka ÕNK toimumise nädalal või ka ministeeriumile, et talle oleks pidanud võimaldama pikema aja jooksul järelvastamist. Seega ei olnud ainete vastamata jätmine tingitud kaebajapoolsest eksimusest tähtaegade arvestamises. HKMS § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise seisuga. Seega ei olnud koolil võimalik ka kaebaja mistahes ekslikust arusaamisest lähtuda ja kaebajale selles osas vastu tulla. Kohus möönab, et ka massimeedias ilmusid üleskutsed distantsõppeaegse paindlikkuse ja õpilasele vastu tulemise kohta. Samas vaidlusalusteks tähtaegadeks oli eriolukord juba lõppenud. Kohtule ei nähtu, et 30.04 aprilli teavitustest või ka aineõpetajate meeldetuletustest tulnuks veel mingid täiendavad võimalused või hilisemad tähtajad. Ka paindlikkusel on oma piir, kasvõi seal, et kooliaasta lõpuks oleks võimalik hinded välja panna. Ka siis, kui eriolukorra algul oldi leebemad, sh näitab leebust ka võimalus parandada varasemate trimestrite hindeid, siis puuduvad mistahes tõendid, et ka maikuus või selle lõpu ajal oli kaebajal jätkuvalt õigustatud (l)ootus, et seatud tähtajad ei ole siduvad. Kaebaja väljaarvamise kaalumine
17.Järgnevalt tuleb lahendada küsimus, kas kaebaja osas esines erandlikke asjaolusid, mille tõttu tulnuks koolil jätta kaebaja välja arvamata. Kaebaja on algses kaebuses väitnud, et eriolukorra tõttu tekkis tal sedavõrd tõsine motivatsioonilangus, et ta ei teinud koolitöid ära. Nagu vastustaja oma 21.08.2020 vastuses on sedastanud, et tegemist pole ühekordse või erakorralise õpiraskusega, kuivõrd kaks negatiivset hinnet kuuest pärinevad eelnevatest trimestritest ning kaebaja jäeti 10. klassis täiendavale õppele kolmes aines. Seega 11. klassi viimases trimestris 4 puuduliku hindeni jõudmine (millele lisanduvad eelmiste trimestrite negatiivsed hinded) ei ole sellest tulenevalt erakorraline, vaid näitab üksnes varasemate õpi- või motivatsiooniraskuste süvenemist. Kuivõrd igas järgmises klassis on õppematerjal ka keerukam, tuleb pigem möönda juba olemasolevate probleemide tasapisi süvenemist, mitte erakorralist asjaolu (nt eriolukorda), mis negatiivseid hindeid põhjustas. Kooli hinnang on ka kooskõlas vastustaja esitatud kõigi ainete ülevaadetega 10. ja 11. klassist (30.07.2020 vastuse lisad 3 ja 4), kus ka 11. klassis nähtub juba enne eriolukorda tööde tegemata või esitamata jätmine. Kohus ei välista eeltooduga eriolukorra mõju täielikult. On üldteada asjaolu, et eriolukorra ajal anti soovitusi puutuda teiste inimestega võimalikult vähe füüsiliselt kokku, mis võis kokku 2 kuu jooksul ka täiskasvanutel tekitada negatiivseid tundeid ja vähendada motivatsiooni. Käies füüsiliselt koolis, on ka aineõpetajatel õpilasega vahetult kokku puutudes võimalik pidevalt meelde tuletada, et ained tuleb sooritada. Digitaalseid meeldetuletusi on lihtsam eirata või ka unustada. See tähendab ka, et distantsõppel on suurem vastutus koolitööde tegemisel lapsevanemal ning gümnaasiumis õppimise korral lasub osa iseseisvalt õppimise vastutusest ka lapsel. 13(18)
18.Kohus peab asjas kõige usaldusväärsemaks kaebaja poolt vahetult õpetajatele või ministeeriumile ning ka algses kaebuses esitatud väiteid, kuivõrd neist selguvad kaebaja selgitused ilma moonutusteta, mida võisid tekitada kasvõi kohtu selgitused. Nii klassijuhataja seletuskirjas (vastustaja 08.07.2020 vastuse lisa 3) kui ka õppedirektori ja endise direktori ärakuulamisel kinnitati läbivalt, et klassijuhataja uuris kaebajalt õppeedukusega seonduvat ning kaebaja kinnitas, et teab ja tegeleb. Ka enne õppenõukogu ja ka 19.06 (pärast haldusakti andmist) toimunud ärakuulamisel lootis kaebaja, et talle antakse veel üks võimalus end parandada. Kaebaja ei väida ning asja materjalidest ei nähtu, et kaebajal tegemata jäänud ülesanded oleksid olnud erakordselt mahukad või keerulised. Oma selgituste kohaselt tegi ta tegemata kodutööd kokku 3 aines ära ühe päevaga (1. juunil). Kohus on ka eelnevalt juba käsitlenud, et õpetajad tuletasid kaebajale lõplikku tööde esitamise tähtaega erinevates ainetes meelde. Arvestamata ei saa jätta ka kaebaja enda poolt eesti keele õpetajale 1. juunil avaldatu – tunnistan üles, et jätsin laiskuse pärast tegemata; oskan tegelikult asju, kuid ei viitsi lihtsalt (30.07.2020 vastuse lisa 5). See on ka kooskõlas algses kaebuses tooduga – kaebajal tekkis motivatsioonilangus ja ta lükkas kodutööde esitamist edasi; samuti klassijuhataja seletuskirjas tooduga – kaebaja on aru saanud, kuidas asjade viimasele minutil jätmine võib kätte maksta. Kohtule ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks ÕNK ja direktori otsuse ajal või eel avaldanud koolile, sh mõnele õpetajale mistahes muu põhjuse, miks ta tööd tegemata jättis. Ärakuulamisõiguse rikkumine
19.Nagu kohus juba kohtuotsuse punktis 6.3 sedastas, kuulas klassijuhataja kaebaja ära. Nende omavahelisi vestluseid kinnitab ka kõnede väljavõte (10.08.2020 vastuse lisa 1). Kuigi ei ole täpselt võimalik tuvastada ärakuulamise sisu, mis on vastustaja risk, ei nähtu ka hilisemast kirjavahetusest ministeeriumiga ega kaebusest kohtule, et kaebaja oleks tegelikul tuginenud mõnele muule põhjendusele, mis jäi seega ÕNK-le või direktorile klassijuhataja poolt avaldamata. Nagu kohus ka eelnevalt sedastas, ei olnud vajalik direktori või ÕNK poolt kaebaja vahetu ärakuulamine. Kohus möönab, et teatud määral võis olla direktori poolt kirjalikult (03.06.2020 kella 04:23 e-kiri) ja väidetavalt suuliselt edastatud teave, et kaebaja kooli jätmist või väljaarvamist ei otsusta direktor, vaid ÕNK, olla kaebajat eksitav. Sama möönis ka endine direktor enda ärakuulamisel. Kohus on juba eelnevalt sedastanud ja sellega on ka nõustunud vastustaja, et direktoril on ÕNK-st sõltumatu otsustusõigus, kas õpilane koolist välja arvata või mitte. Kohtule ei nähtu aga haldusmenetluses ega ka kohtule esitatud algsest kaebusest tulenevalt, et seetõttu jäi kaebajal oluline teave edastamata. Kuivõrd direktor osales samuti ÕNK töös ja tema kandis kaebajat puudutava teabe ette, oli direktor ka kaebaja seisukohtadest ja vastuväidetest teadlik. Seega ei saanud sellise eksitava teabe esitamine kaebajale tuua kaasa valede otsuste tegemist.
20.Õppedirektor selgitas ärakuulamisel, et otsuse sisuline põhjendus oli see, et kaebajale oli juba varasemalt tagatud piisavalt võimalusi. Sama selgitus on kooskõlas klassijuhataja selgitustega (vastustaja 08.07.2020 vastuse lisa lk 3). Eeltoodu on kooskõlas ka kaebaja varasemate puudulike töödega (vt p 17). Mistahes muid põhjendusi, miks tööd jäid esitamata, kaebaja haldusmenetluses ega kohtumenetluse algusfaasis ei esitanud.
21.Ärakuulamisõiguse rikkumine toob kaasa haldusakti tühistamise juhul, kui ärakuulamisel oleks isik avaldanud teavet, mis oleks toonud kaasa teistsuguse haldusakti andmise. Kui ärakuulamisel oleks esitatud teavet, mida haldusorgan niigi teadis ja arvestas, või mis ei oleks mõjutanud otsuse sisu, ei too ärakuulamisõiguse võimalik rikkumine kaasa haldusakti tühistamist ning siis puudub vajadus koguda ka tõendeid selle kohta, mis oli ärakuulamise täpne sisu.
14(18)
Kohtu poolt kaebaja ärakuulamisest järeldab kohus, et kaebaja on pidanud kõige olulisemaks seda, et kaebaja tegi osa puuduolevaid töid juba ÕNK toimumiseks ära ning klassijuhataja tegevus oli ebapiisav. Kohus analüüsib neid väiteid alljärgnevalt.
22.Asjas ei oma tähtsust see, et kaebaja tegi pooled puuduolevad kodutööd ära pärast 29. maid, kuid enne ÕNK toimumist ja ülejäänud kodutööd oma väidete kohaselt pärast vaidlusaluste haldusaktide andmist. Sealjuures ei oma ka tähtsust see, kas direktor ainete parandamist veel enne ÕNK toimumist soovitas või selle kohta küsis. Mööndes õpetajate pedagoogilist vabadust teatud määrani kujundada antava kursuse hinde kujunemist, võib seega õpetaja ka õpilasele täiendavalt vastu tulla ning võimaldada ainete parandamist pärast kooli määratud tähtaega. Tegemist on aga siiski vastutuleku ja otstarbekuse küsimusega, mida kohus ei saa kohtumenetluses hinnata ning mida õpilane ka ei saa mõjuva põhjuseta nõuda. Sealjuures võib ka juhtuda, et kooli juhtkond või ÕNK hiljem parandatud hindeid ei aktsepteeri või vaatamata töö esitamisele ei jõua õpetaja tööd hinnata ja/või hinnet sisse kanda. Seega ei mõjuta otsuste õiguspärasust ka see, kas õpetaja kaebaja hilinenud töödele vastas või mitte. Lisaks tööde esitamisele on oluline, et õpetajatel oleks piisav aeg tööde parandamiseks ja hinnete sissekandmiseks. Õppedirektor selgitas ärakuulamisel, et ÕNK toimumisele eelnes ka aineõpetajate poolne ühine õpitulemuste analüüs, mis vajab samuti aega. Kuivõrd ÕNK-sse kuuluvad kõik kooli õpetajad, ei saa eeldada ka selle otsustusorgani kogunemise aja kergekäelist muutmist või edasilükkamist ainuüksi kaebaja tõttu. Kohus käsitles ka eelnevalt, et täiendavale õppele jäämine ei pruugi tähendada üksnes puuduolevate tööde esitamist, vaid näitamist, et õpilane on kogu kursuse sisu omandanud. Seetõttu ei saa kaebaja poolt mistahes hilisemal ajal esitatud töid lugeda kursuse läbimiseks, seda enam, et neid töid ei ole vastu võetud ega hinnatud ning ka õpetajatele antud hindamise aeg oli tööde esitamise ajaks enamjaolt lõppenud. Täiendavalt sellele, et ranged tähtajad on vajalikud kooli toimimiseks, on nende määramine ja järgimine vajalik ka õpilases vajalike oskuste kujundamiseks. Gümnaasiumi riikliku õppekava kohaselt on oluline noore ettevalmistamine toimimiseks oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena (§ 3 lg 1); keskendutakse õpilaste iseseisvumisele ja valmisolekule elus toime tulla; samuti iseseisva õppimise arendamisele (lg 3 p-d 1 ja 3); ning üheks kujundatavaks pädevuseks on ka suutlikkus planeerida õppimist ja seda plaani järgida; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasiõppimise võimalusi (§ 4 lg 3 p 4). Asjaolu, et eesti keele õpetajale anti pikem tähtaeg hinnete väljapanekuks, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Ka siis, kui pikema tähtaja andmise põhjuseks oli see, et õpetajal ei olnud võimalik tähtaegselt esitatud töid enne ÕNK toimumist 1. juuniks hinnata, ei tähenda õpetajale tööde hindamiseks pikema tähtaja andmine seda, et seega tuleb vastu võtta ja hinnata ka hilinenud töid. See, millal täpselt kaebaja hinne sisse kanti, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kooli poolt sätestatud tähtaeg ja õpetaja poolt hiljem hinde sissekandmine võiks omada tähtsust siis, kui kaebaja oleks tööd tähtaegselt esitanud, kuid koolipoolse minetuse tõttu jäid need ÕNK otsuse tegemise ajal arvestamata.
23.Kaebaja leiab, et klassijuhataja tegevus tema ja tema ema teavitamisel oli ebapiisav. Kohus möönab, et koolil on teatud hoolsuskohustus ka gümnaasiumiõpilaste osas jälgida, kas lapse käitumises on eriolukorrast tulenevalt sedavõrd suuri muutuseid, et laps vajab ilmselgelt abi, sh suuremahuline puudumine, hinnete kiire langus vms. Kohtule ei nähtu ja kaebaja ka ei väida kaebaja käitumises mistahes koolile tajutavaid muutusi, millest tulenevalt pidanuks kool täiendavat abi omal algatusel pakkuma. Kaebaja puudus III trimestril kokku 18 korda (sh 3 põhjuseta), mida saab gümnaasiumi tavapärast koormust arvestades pidada 2-3 päeva jooksul puudumist. Kaebaja on ise kinnitanud tundides osalemist (05.06.2020 ja 08.06.2020 kirjad ministeeriumile). Klassijuhataja on kaebajaga vestelnud ja kaebaja kinnitas, et saab hakkama (vastustaja 08.07.2020 vastuse lisa nr 3). Kool võis Stuudiumi 15(18)
andmete alusel eeldada, et lapsevanem on õpilase edasijõudmisega kursis (vastustaja 08.07.2020 vastuse lisa 2). Kaebaja kinnitab, et ka tema ema suunas teda kooliasju tegema (05.06.2020 e-kiri ministeeriumile). Ka ema 01.06.2020 kirjast klassijuhatajale (vastustaja 08.07.2020 vastuse lisa 3 lk 3) nähtub, et vanem tuletas kaebajale pidevalt asju meelde, kaebaja ei kuulanud ja väitis, et küll ta teeb. Oma seletuskirjas kinnitab ema, et jälgis regulaarselt jooksvaid hindeid ja küsis hinnete kohta veel
25.mail. Ka kaebaja ise selgitas ärakuulamisel, et ema innustas teda, see aitas kaebajat, kuid ta ei võtnud seda mõnikord kuulda. Kaebaja oli ka varem jätnud ained trimestri või kooliaasta lõpuks parandamata, mis ei olnud seetõttu ka erakordne. Aineõpetajatest tuletas 4 õpetajat vahetult enne tähtaja saabumist meelde hinnete parandamise aega (08.07.2020 vastuse lisad 6 ja 8-10). Kohtule ei nähtu eeltoodust, et nimelt klassijuhataja poolt viimasel nädalal sarnase meeldetuletuse edastamata jätmine oli see, mis tingis kaebaja poolt tööde esitamata jätmise. Asja materjalidest nähtub, et ka lapsevanema sekkumine ei olnud kaebaja motiveerimiseks piisav, mistõttu puudub põhjus arvata, et välise isiku (klassijuhataja) sekkumine oleks aidanud kaebajal vajalikku motivatsiooni leida. Kaebaja ärakuulamisel esitatud selgitustest nähtub, et tal puudus klassijuhatajaga usalduslik suhe, mistõttu võib klassijuhataja määravat mõju kaebaja suhtes pidada küsitavaks. Ainuüksi see, et teistele sama klassi õpilastele tuletas klassijuhataja veelkord enne tähtaja saabumist meelde, ei tähenda seda, et tegemist oli määrava menetlusliku puudusega või viimase kaalukeelega, mis vältimatult tingis kaebaja väljalangemise koolist. 11. klassi õpilaselt võib eeldada ka iseseisvalt või koos lapsevanemaga oma läbimata kursuste üle arvestuse pidamist ning järeldusele jõudmist, mitu positiivset tulemust tuleb minimaalselt saavutada, et koolis jätkata. Nende tingimuste teadmist kinnitas kaebaja ka ärakuulamisel. Asjast ei nähtu, et mõni tegemata töö oleks olnud kaebajale üllatuslik või mõni parandamist vajav hinne saanud teatavaks vahetult tähtaja kukkumise eel. Kohtumenetluses esitatud täiendavad põhjendused
24.Kaebaja on kohtumenetluses selgitanud, et erakorraliselt toimusid tema ema pulmad, ta jäi kolmeks nädalaks üksi Eestisse, pidi sel ajal hoolitsema vanemate pereliikmete eest ja hiljem pidi oma väikevenda hoidma. Samuti on kohtumenetluses läbi käinud asjaolu, et kaebaja tegi ka tööd. Kohtule ei nähtu, et neid väiteid oleks kaebaja haldusmenetluses, sh ministeeriumile sellisena esitanud. Seetõttu ei saanud kool ka otsust tehes kaebaja võimalike vastuväidetega arvestada. Lisaks ei toonud kaebaja neis asjaolusid välja ka algses kaebuses, vaid väitis siis, et tal tekkis motivatsioonilangus ja lükkas kodutööde esitamist edasi. Asjast nähtub samas, et pulmad ning üksi Eestis viibimine toimus 2020. aasta esimeses kvartalis ning seega oli kaebajal piisavalt aega oma kodutööde esitamiseks 29. maiks. Sealjuures võimaldati erandlikult III trimestri lõpus parandada ka varasemate trimestrite tulemusi. Kohus ei kahtle selles, et eriolukorra ajal võis erinevates perekondades tekkida erinevad mured nii sissetulekute vähenemisega kui ka väikelaste järelevalve korraldamisel nii, et teiste pereliikmete töö ja õpe selle all ei kannata. Kohus jääb aga eeltoodu juurde, et koolilt ei saa eeldada erakorraliste asjaolude arvestamist ega toe pakkumist, kui kooli neist asjaoludest ei teavitata. Sama pere lastelt väiksemate õdede-vendade eest hoolitsemist mõistliku aja jooksul ei saa pidada ka suurema lapse heaolu ohustamiseks ega Eesti ühiskonnas sotsiaalse normina vastuvõetamatuks. PKS § 114 sätestab, et kuni laps elab koos oma vanematega ja need teda kasvatavad või ülal peavad, on ta kohustatud oma võimetele ja võimalustele vastaval viisil vanemaid koduses majapidamises abistama. Kaebaja on selgitanud, et aitas ajal, kui tema ema tegi juuksuritööd ning aitas mõned tunnid päevas 2-3 korda nädalas. Sama on selgitanud ka kaebaja ema oma seletuskirjas. Lisaks on kaebaja selgitanud, et osales 90% ulatuses kõikidest 11. klassi tundidest, mis näitab, et perekondlikud kohustused ei takistanud kaebajal õppetöös osalemist (08.06.2020 kiri ministeeriumile). Samas nähtub ema seletuskirjast, et kaebaja ei käinud enam trennis, mis on kooskõlas eriolukorra üldiste tingimustega ja mille arvelt võis eeldada kas koolitööde tegemist või kodutöödes abistamist. Väikelaste hoidmise vahetustega tagamine eriolukorra ajal on kahtlemata planeerimist vajav ja võib tekitada lisapingeid, kuid kaebaja avaldatud 16(18)
mahus ning ka arvestades haldusmenetluses avaldatut, ei pea kohus usutavaks, et see avaldas tegelikult sellist mõju, millest tulenevalt jäid kaebajal koolitööd esitamata. Ärakuulamisel selgitas kaebaja, et tema töö toimus vaid hobikorras ja sellel ei olnud mistahes tähtsust käesolevas asjas. Kohus peab üldteada asjaoluks, et täisealisuse lähenedes kasvab ka alaealiste huvi ise tööd ja omale sissetulekut teenida. Samas peab nii alaealine ise kui ka tema lapsevanem jälgima, et töö ei segaks lapsel hariduse omandamist. Kaebaja ema kinnitusel ei olnud ka tegemist tööga mahus, mis pidanuks hariduse omandamist takistama
25.Kool on ka selgitanud, et kaebajal või lapsevanemal oli võimalik abi ja tuge paluda. Olukorras, kus koolil puudub vahetu ülevaade väidetavast motivatsioonipuudusest ja meeleolulangustest (voodist tõusmise raskused), ei saa konkreetsel juhul eeldada, et kool pidi kaebajale abi pakkuma. Õppedirektor selgitas nii tugikeskuse võimalusi, Facebookis olevat tugigruppi kui ka muid tugimeetmeid. Kohus kordab, et distantsõppe korral liigubki märkamise ja abi küsimise kohustus rohkem lapsevanemale kui ka pea-aegu täisealisele õpilasele endale. Esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebaja oli meeleolulanguse tõttu või muul põhjusel võimetu koolitöid tegema või abi küsima. Kaebaja on aktiivselt küsinud selgitusi tehtavate koolitööde kohta ja seisnud oma õiguste eest (vt suhtlus ajalooõpetajaga, 08.07.2020 vastuse lisa 6; suhtlus kehalise kasvatuse õpetajaga, lisa nr 8; suhtlus eesti keele õpetajaga 19. mail. 30.07.2020 vastuse lisa 5). Kuigi kaebaja kirjavahetus nii kooli kui ka ministeeriumiga vahetult enne ja pärast vaidlustatud otsuste andmist võis olla tingitud sellest, et kaebaja sai aru oma tegevuse tagajärgedest, on need siiski kooskõlas kaebaja varasema käitumisega. Seetõttu ei saa kohus järeldada, et kaebaja oli õppeperioodi lõpul abitu ega osanud end ise aidata ega ka abi küsida. Arvestada tuleb ka, et kaebaja ise kinnitas klassijuhatajale, et teab oma võlgnevusi ja tegeleb nendega. Mistahes piinlikkuse korral arutada oma probleeme laiemas ringis, oli kaebajal võimalik ka eraviisiliselt omi probleeme arutada, mida kaebaja ka kohtu poolt ärakuulamisel kinnitas. Sealjuures oli kaebajal ja tema klassijuhatajal pikem vestlus 4. mail.
26.Kohtu poolt ärakuulamisel selgitas kaebaja, et ei esitanud koolile selgitusi oma perekonnaelu kohta ja kuidas need võisid mõjutada õppimist, kuna ei osanud neid välja tuua. Perest rääkimine ei olnud koolis lihtne. Kaebaja ei arvanud, et peab pereasju kooliga arutama ja see oleks olnud ebamugav. Ta ei tahtnud neid teemasid klassijuhatajaga jagada ega pidanud vajalikuks minna psühholoogi juurde. Kohus kordab, et õpilase toetamise kohustus kooli poolt ei ole absoluutne. Kohtule ei nähtu, et kool oleks saanud või pidanud kaebaja põhjendusi teadma. Kaebaja selgitustest tuleneb, et ta ei soovinud pere teemasid ise avaldada, sh ei ole ta neid sellisena avaldanud ka ministeeriumile ega kohtule. Ka halduskohtunikul puudus uurimisprintsiibist lähtudes enne kaebaja 03.08 seisukohta mistahes eelaimdus, et kaebajal võis olla täiendavaid muresid või probleeme. Mida väiksem ja haavatavam on laps, seda proaktiivsemalt peab riik lapse kaitsel sekkuma. Kaebaja oli aga ligikaudu täisealine. Kool, kohus ega riik laiemalt ei pea eeldama, et midagi on valesti, kui selleks puuduvad mistahes vihjed, tõendid või kahtlused ning ligikaudu täisealine on korduvalt seisukohal, et ta saab ise hakkama. Isikul on õigus tegutseda ilma riigi ülemäärase järelevalveta ja teha omi valikuid, kas ta soovib abi. Muud küsimused ja kokkuvõte
27.Kohus peab vajalikuks ka kõrvaldada segaduse seoses õppedirektori kirjas toodud selgitustega, et kaebaja peaks uuesti õpinguid alustama 10. klassis. Õppedirektor selgitas ärakuulamisel, et tegemist võis olla lakoonilise selgitusega, mis puudutas nimelt uuesti Jüri Gümnaasiumisse sisseastumist ja vastuvõttu. Igal koolil võivad olla omad vastuvõtukriteeriumid ning ka tingimused, millest tulenevalt arvestatakse varaseimaid õpinguid või jäetakse need arvestama, sh tulenevalt õppekavade erisusest.
28.Kokkuvõttes märgib kohus, et koolil ei ole kaalutlusõigust kohaldades välistatud teha erandit, olla inimlik, tulla kaebajale vastu vms. Küll aga on kooli kehtestatud reegliks, et rohkem kui 4 mittearves17(18)
tatud kursusega ei saa koolis jätkata. Erandi kohaldamiseks peavad olema erandlikud asjaolud. Nii vastustaja 21.08.2020 seisukohtadest kui ka nendega riimuvatest tõenditest nähtub, miks otsustati lähtuda reeglist ning jätta kaebaja suhtes erand kohaldamata. Kohus ei saa kontrollida haldusaktide otstarbekust ning saab sekkuda kaalutlusotsusesse üksnes siis, kui on tehtud tõsine kaalumisviga. Sellist hindamisviga, et oluline, otsustamise ajal teadaolev asjaolu oleks olnud koolile teada, kohtule ei nähtu. Ka ei pea kohus usutavaks kaebaja hilisemaid väiteid, et teda takistasid koolitööde tegemisel perekondlikud kohustused vms. Liiatigi ei avaldanud kaebaja neid põhjendusi koolile, ministeeriumile ega ka algses kaebuses kohtule. Koolile avaldamiseks puudus kaebajal ka soov. Kuivõrd kokkuvõttes ei olnud tegemist õigusvastase otsusega, vaid hiljem kirjalikult kajastatud põhjustest varasem lähtumine on tõendite, sh ärakuulamiste alusel tõendatud, jätab kohus kaebuse ülejäänud osas (v.a ÕNK otsus õpilase nimekirjast kustutamise teemal) rahuldamata.
29.Kohus leiab, et HKMS § 108 lg 3 (ÕNK otsuse osaline tühistamine) ja lg 61 (põhjendamiskohustuse rikkumine) alusel tuleb kaebaja menetluskulud jätta tervikuna vastustaja kanda. Kaebaja taotleb menetluskuludena riigilõivu (15 eurot) ja õigusabikulude (2656,50 eurot) hüvitamist. Kohus mõistab välja üksnes põhjendatud ja vajalikud menetluskulud (HKMS § 109 lg 7). Kohus leiab, et õigusabikulud selles ulatuses ei ole põhjendatud ega vajalikud. Kaebaja täiendavad seisukohad alates juristi menetlusse lisandumisest sisaldavad seisukohti, mis ei olnud haldusmenetluses teada ja mida kaebaja ärakuulamisel kinnitas, et ei soovinudki koolile avaldada. Seega ei seondu need seisukohad ka vastustaja otsuste põhjendamispuudustega. Seega leiab kohus, et põhjendatud ja vajalikud on õigusabikulud üksnes summas 1500 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandub kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot – kokku 1515 eurot, mille kohus mõistab vastustajalt välja.
30.Kohus selgitab ka otsuste kehtivuse ja kaebaja edasise õiguskaitse seisukohalt järgmist. HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale on kooli otsused teada juba juuni algusest. Seega on need kehtivad ja täitmiseks kohustuslikud kõigile, sh koolile. Seetõttu ei oma mistahes tähtsust asjaolu, et õpetajad on vahepeal soostunud kaebajale täiendava õppe tarvis ülesandeid andma või töid vastu võtma. Kaebaja ei ole asjas taotlenud esialgset õiguskaitset, sh otsuste kehtivuse peatamist. Kohus on kaalunud, kas kohaldada esialgset õiguskaitset omal algatusel, kuid kohus eeldas algselt asja lahendamist kohtuväliselt ning asja menetlemise käigus on kaebuse eduväljavaated järjest langenud, päädides sisuliselt kaebaja suhtes negatiivse kohtuotsusega. Seetõttu ei kohalda kohus esialgset õiguskaitset ka omal algatusel, kuna kaebuse eduväljavaated on vähesed. Samuti ei ole tegemist pöördumatu tagajärjega kaebaja haridusteel – kahtlemata on võimalikku uude kooli minek harjumist vajav ja tülikas, kuid õigeaegselt tegutsedes võib kaebaja saada juba sel aastal kooliteed jätkata mõnes muus koolis, kasvõi täiskasvanute gümnaasiumis. Kaebajal on võimalik taotleda esialgset õiguskaitset edaspidi. Kohus selgitab, et apellatsioonitähtaja jooksul lahendab esialgse õiguskaitse taotluse sama kohus, kes otsuse tegi ehk käesoleval juhul halduskohus, kes on juba eelnevalt sedastanud oma esialgse seisukoha. Kaebaja võib kaaluda, kas soovib esitada esialgse õiguskaitse taotluse edasikaebetähtaja jooksul halduskohtule samale kohtunikul või esitab esialgse õiguskaitse taotluse koos apellatsioonkaebusega otse ringkonnakohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.